kolmapäev, 29. september 2010

Hmm, sport see on mõnu

Käisin täna ja tegin rahulikus tempos 2 tundi jalgratast. Muidu oli täitsa ok ainult, et varbad hakkasid jubedalt külmetama (peab mingid asja kingadele pääle panema) ja umbes 7 minutit oli hetke, mil Tartu maanteel tuled veel ei põlenud aga oli piisavalt hämar. Siis oli ebamugav sõita, noh just ses osas et polnd kindel, kas ise paistan ikka välja.

Aga sõidetud sai 47,1 km-i, täpselt siis 1:58:56, keskmine kiirus 23,8 km/h, keskmine pulss 132 ja max pulss 149.
Maks pulsi sain kätte umbes 4-ndal km-il eks pärast seda hakkas mootor korralikult tööle. Esimesed 28 km-i pulss kõikus oluliselt rohkem, eks tee oli ka tsipa suuremate kõrguste vahedega kui edasine teekond, kus pulss oli ka suhteliselt stabiilne. 57:45 oli pulss alla 132, 1:01:07 oli pulss 132 ja 149 vahel (neist suurema osa alla 140).
Hea kerge oli, ainult tsipa jahe (nagu juba ütlesin).

Edasine treeningplaan näeb järgmise kahe kuu jooksul (võimalik, et plaani tuleb varem muuta, kui lumi maha tuleb või lihtsalt enam ei kannata rattaga sõita) ette:
esmaspäeval puhkus
teisipäeval 2 tundi ratast rahulikus tempos
kolmapäeval puhkus
neljapäeval IntervallVentti trenn (tund aega lihasvastupidavust)
reedel poolteist tundi korvpalli (noh eks reaalne mängu aeg on vähem, kuna alguses ju toimub jobutamine)
laupäeval 4 tundi ratast rahulikus tempos
pühapäeval poolteist tundi korvpalli (kommentaar sama, mis eelmise korvpalli osas)

Selline kava võiks siis anda nii rahulikku treeningut baasi ladumiseks kui ka piisavalt ärritajaid, et organism ei istuks tuimalt mugavustsoonis. Eks näis, kuidas paari kuu pärast tunne on. Loodetavasti hää :))

teisipäev, 28. september 2010

Operatsioon B

Õigem oleks küll öelda operatsioon N aga B kõlas paremini, kindlasti tingitud ühe instrumentaal vokaal ansambli loomingust. Aga see selleks.

Operatsioon N ehk nina op on tõusetunud päevakorda. Nimelt sai täna nina arstil käidud ja teada sain seda, mida paar aastat olen nii või naa teadnud - nina vahesein on kõver, mistõttu ei liigu läbi nina piisavas koguses hapniku. Hapniku vähesus siis annab sporti tehes tunda kõrgema pulssi näol ning puhates (loe magades) ei saa aju ja organism piisavalt hapniku, et koormustest taastuda (organismi sooritusvõime aga teatavasti paraneb just puhates).
Iseenesest ei pea kohe noa alla tormama, saab edasi kasutada ka apteegist vabalt kätte saadavaid ninaplaastreid, need hoiavad sõõrmed lahti ja hapnik liigub, aga tüütu on ju nii, rääkimata kulukusest.

Operatsiooni miinus on see, et järjekord on nii umbes vähemalt pool aastat ja pärast oppi võiks umbes kuu aega spordiga mitte tegelda, vältimaks vana olukorra taastumist.

Eks peab mõtlema, mida ja kuidas teha. Kuu aega treening pausi ei kõla, nö hooaja keskel (kevadel), just eriti hästi. Vahest on tark mõte lükata operatsioon järgmise aasta sügisesse (oktoobrisse) ja aastakese veel plaastrite ja muude abivahenditega hakkama saada.

esmaspäev, 27. september 2010

19:47:09 ...

.. ehk täpselt nii palju aega kulutasin käesoleval aastal Tartu neliküritusel. Päris palju :)
Tegin ka väikse analüüsi, st võrdlesin erinevaid alasid ja aegu:
  • suusatamine - 6:40:55, koht 482 (neliküritusest osavõtjate hulgas)
  • jooksmine - 2:13:42, koht 400
  • ratas (maanteel) - 4:55:19, koht 430
  • ratas (metsas) - 5:57:13, koht 406
Kokku koht 466.
Kui vaadata kohti, siis suusatamine selgelt nõrgim ala. Ahjaa, tegelik järjestus ei panda kokku mitte aegade põhjal vaid mingi koefitsendi põhjal, mis arvestatakse välja vist kaotusest ala esimesele (ka sellele, kes neliküritusel ei osale). Aega põhjal oleksin olnud 467 (suhteliselt sama koht). Kusjuures aegade põhjal on vahe lähimate eesolijatega suhteliselt väike. Koefitsendi alusel kaks eelnevat olid lähedal, edasi juba suuremad vahed.

Kui vaadata käesoleval aastal 15 tunni piirile jõudnud sportlast, sai kokku 145 koha, siis ainus konkurentsivõimeline ala oli jooks :)
  • suustamine - ajaline kaotus 1:34:18
  • jooksmine - 0:16:58
  • ratas (maanteel) - 1:15:38
  • ratas (metsas) - 1:40:17
Päris suured vahed aga eks seda oli ju ka teada :). Isiklikult tundub siis suusatades kaotuse tasa tegemine kõige raskem olema. Aga loodame parimat :)


Ahjaa, laupäeval sai käidud Kõrvemaal nn lastesõidul ehk siis 18 km-i rattaga metsavahel. Eesmärk, milleks oli koht 10 hulgas, jäi saavutamata. Kohaks tuli 11. Rõõmu tegi ühe sõbra edestamine - kadus teine stardis eest ja korra poolel maal nägin aga kätte said alles umbes 1,4 km-i enne lõppu. PS! Möödusin tõusul, mis oli eriti edev, kuna tegemist on ehtsa kondiklibuga :)
Aega kulus 18 km-i läbimiseks 44:53 minutit, keskmine kiirus seega 24,06 km/h, keskmine pulss oli 189. Pulss kusjuures on kohe suht lakke viskunud ja sääl siis stabiilselt olnud. See ei ole esimene kord kui vaatan, et kusagil pulsiga 185 ja seal ümber on võimalik ka kuni 2 tundi liigelda. Kohe kummaline ja arusaamatu.

Sõidust endast - pluss poolele tuleb märkida, et mäed sai küll kõik väga mõnusalt ära võetud. Väga kerge oli üles saada (pole kaalul pikalt käinud, võibolla paar kilo vähenenud, kodused püksid vajasid küll eile rihma, muidu lihtsalt enam ei püsinud jalas), samas lõikudel kus tuli hooga edasi liikuda ehk laugetel oli nagu jalg kinni. Kohe mitte kuidagi ei saanud head kiirust kätte ja hoida. Ei teagi, milles asi. Sama probleemi märkasin ka Tartu maratonil, seega ei saa Kõrvemaa olukorda lükata selle süüks, et pärast TM-i ühtegi korda ratta selga ei istunud ja muud trenni ka ei teinud. Kiiresti liikumiseks sai siis katsetatatud erinevaid ülekandeid - küll ees suur, küll keskmine aga noh keeruline oli.

Ahjaa, võitja aeg oli seda korda müstiline - 38:24, mis teeb keskmiseks kiiruseks 28,13 km/h. Laste ja vanurite sõidust asi vist siiski kaugel :).


Järgnevaks siis tuleb paika panna edasine treening kava. Arvata on, et see saab sisaldama nädalas umbes kahte rattasõitu (pikemad otsad) ja korvpalli patsutamist korra/paar nädalas. Muude asjade nädalasse paigutamine sõltub juba läbirääkimistest kodus :).

Uued pedaalid tuleb ka vist osta. Stardis läks liigselt aega, et klipp kinni saada korralikult ja tihti on mure, et ei saa jalga piisavalt kähku kätte. Uued tuleb siis soetada, kuna olemasolevad ei ole enda teada reguleeritavad aga eks seda peab enne soetamist uurima.

reede, 24. september 2010

Kõrvemaa lastesõit :)

ehk siis 18 km-i väntamist Kõrvemaa maastikul. Kiire sutsakas, saab kodu kähku tagasi :)
Üleeelmisel aastal oli distantsiks 16 km-i ja siis õnnestus saavutada 8 koht. Kaotust esimesele 1:34.
Aasta tagasi oli distants tsipa pikemaks tehtud, 18 km-i ja saavutasin 11 koha. Kaotus esimesele 5:42.
Noh kes teab, mis see nii läks, enam ei mäleta.

Aga homme, 25.09, tuleb jälle ja vändata kiirelt. Eesmärgiks koht 10 hulgas. Eks näis, kuidas asi välja kukub :)

kolmapäev, 22. september 2010

Ameerika avastatud!

Tartu maratoni järgne aeg on paljuski kulunud alateadvuses mõtlemisele, miks nii läks ja mida teisiti teha jne. Kuni eilse õhtuni.
Tunne oli küll selline nagu oleks Ameerika avastanud aga mida ma siis avastasin:
  • Umbes 6 aastat tagasi soetasin endale jalgratta ja pärast umbes 150 km sõitmist otsustasin minna Tartu maratonil. Elus esimest korda 87 km-i maastikul. Naene kodus soovitas teha elukindlustusleping ja üldiselt andis mulle enne starti minnes musi, et oli tore tunda :). Aga lõpuni ma jõudsin ja polnudki kõige hullem.
  • Umbes 5 või 6 aastat tagasi otsustasin sõbra mahitusel osalega 21,1 km jooksul. Tegemist oli siis Tallinna Sügisjooksuga, jooks toimus toona veel Õismäe külje all. Kuni selle hetkeni polnud elus kordagi üle 10 km-i korraga jooksnud. Aga sai see poolmaraton joostud, mäletan, et viimased 5 km-i põlv valutas ja läbi suurte piinade jõudsin lõpuni aga jõudsin.
  • Umbes 4 aastat tagasi kinkis naene mulle sünnipäevaks (mis on detsembri keskel) suusad. Suusad olin enne seda pannud alla võibolla 15 aastat tagasi, või veelgi enam. Tekkis mõte osaleda ka suusamaratonil, lund küll toll aastal oli aga oskusi mitte ja siin ütles väike mehike õlal, et pole mõtet minna. Õpi veel ja mine aasta pärast. Ette ruttavalt, järgmine aasta oli olematu lumega ja nii jäi ka tookord minemata.
  • Esimene suusamaraton sai läbitud siis 2009 aastal. Enne maratoni sai ka sõidetud, kuid kahjuks ei mäleta enam kui palju. Millegi pärast on tunne, et sõidetud sai pigem vähe kui palju, võibolla 100 km-i enne maratoni. Aga sai ka see maraton tehtud.
  • Umbes 3 aastat tagasi sai esimest korda käidud ka kevadel Tartu rattarallil, lühikest otsa sõitmas. Eelnevalt sai vist umbes 100 km-i rattaga ka läbi sõidetud. Rattaralli lühikesel otsal on veel osaletud, vist korra (üle kahe mitte), võistlusele eelnev kilometraaz ei ole olnud kunagi rohkem kui 150 km-i (pigem vähem).
  • Eelnevale tasub lisada veel ka fakt, et kuni 6 aasta taguseni ajani, mil sai rattaselga istutud ei olnud spordiga umbes 5 aastat eriti üldse tegelenud - noh nii kord või kaks nädalas mingit palli sai mängimas käidud (jalgpall või korvpall).
  • Sellele eelnevale ajale ehk siis keskkooli ajal piirdus sportimine kehalise tunniga ja paaril korral nädalas korvpalli mängimisega õpetajate ja vilistlastega. Suvel küll sai vähe rohkem mängitud aga seegi kõik.
  • Lisada tuleb ka seda, et eks keskkooli ajal ja ka hiljem on peal käinud hood - nüüd hakkan trenni tegema. Tihti tähendab see heal juhul kuu ajapikkus regulaarset toimetamist. Halvemal juhul suvaliselt huupi jooksmist või rattaga sõitmist. Regulaarsus ja mõtestatus on puudunud.
Ehk eelnev lühidalt kokkuvõttes - kuni 2010 aastani olen tegelenud ühe ja teise spordiga, mõnega vahepääl rohkem, teisega vähem aga regulaarsus ja plaan on sõnad, mis sellest tegevusest tuleb välistada.
Ahjaa, umbes 3 aastat tagasi sai läbi aasta rohkem joostud ka, osalesin kõigil järvejooksudel ja puha, tegin isegi 21,1 km-i jooksus isikliku reksi (1:54:xx) aga ka see sportimine siis oli selline tunde järgi ja läbi mõtlemata. Mäletan, et sai käidud joostud 40-60 minutit korraga, rahulikult ja oligi kõik.

Milles seisneb Ameerika avastamine?
Aga selles, et regulaarne ja mõtestatud treenimine algas mu elus 2010 aastal (tegelikult 2009 aasta detsembri teisest poolest). Seega tuleb peeglisse vaadata ja tõdeda, et mingi suure tulemi ootamine sama aasta lõpuks on lihtsalt ebareaalne.
Täna saab tõdada, et tänu regulaarsele ja mõtestatud treenimisele on erienvate võistluste läbimine muutunud kergemaks ja mis peamine, taastumine on kiire ja valutu. Ehk nüüd hakkab vaikselt tekkima juba mingi põhi, mille peale on võimalik hakata laduma seinu ja loota tulemite parandamist (siiani on tulemid paljuski ühes augus olnud, kuna pole ju füüsilise vormi parandamist toimunud).

PS! Loodetavasti tuleb lumine talv ja saab suusatada palju, sest see on ala, kus tehnika tahab kõvasti parandamist ja eelkõige on vaja palju sõita, et saada kätte kindlus ning uskuda, et suusad on su sõbrad, mitte tülikad latid jalge all.
Siin kohal peab tänama ka naest jälle, kes esiteks mulle kunagi suusad kinkis ja siis otsustas minna tööle kohta, kus töökaaslaseks oli kunagine Tallinna Ülikooli õppejõud ja meie meister kahevõistleja Allar Levandi ema. Käesoleva aasta alguses need mõned korrad kui lumel sai koos käidud andsid palju juurde just tehnika osas. On ikka hea, kui keegi oskaja pilguga vaatab ja hindab, mis õige, mis vale.

Ongi kõik hetkel :)

teisipäev, 21. september 2010

Üleskutse :)

Sai siin ühe kaaskannatajaga natukene mõtteid jagatud ja hädasti oleks vaja treening plaani (kuigi viimast Pulleritsu blogi lugedes tuleb möönda, et ilma treening plaanita Soonets on Pulleritsust parem :)).
Kusjuures treening plaan ei peaks hõlmama mitte ainult ühte ala vaid kolme - suusatamine, jooksmine, rattasõit.
Tavapärased plaani tegijad teevad plaani ühele alale ja siis ole ikka lõhkise küna ees.

Seega kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes oskaks siin abiks olla ja mõistliku plaani kokku kirjutada (kindlasti ei saa ära unustada, et aega on minimaalselt aga soov kõrgeid tulemusi saada :)), siis andke teada.

1:57:13

Täpselt nii palju aega läks maratoni rajal kauem kui oli esialgne plaan.
Kas pettuda?
Kindlasti oli esialgne emotsioon pettumus. Samas vaadates eelmise aasta tulemusi, kus 4 tundi andis koha umbes 1500 kandis ning sel aastal pea 6 tundi andis koha 2000 alguses, siis võib öelda, et eelmise aasta 4 tunni ajaga on sellest aastast võrdeline 5:20 + 10 mintsa. Pealegi selle aasta koht läbi aegade parim, mis rattamaratonil õnnestunud saada.
Seega seatud eesmärgist jäi selle loogika järgi puudu vaid 30 mintsa. Polegi nii hull.

Igatahes võib selle aasta üritustest (suusa ja rattamaraton) põhjal öelda - konkreetset aega sõitma minna ei ole just kõige parem valik :). Pigem tuleb võtta eesmärgiks mingi koht ja seda püüda. Olud on aastate lõikes väga erinevad ja aegade võrdlus siin kohal ei pela koha üldse. Vahest jooks on ainus ala, kus ilmastik ei oma nii olulist rolli lõpp tulemis aga eks sealgi väga palavaga või külma ja tuulisega ole ebameeldivam liigelda.

Ahjaa 4 tunnise ajaga sel aastal oleks olnud koht umbes 400 seas. Enam kui 1000 kohta ajad halvenesid. Enda koha paranduse valguses tuleb jällegi sõiduga ju rahu lolla :)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi midagi toredat võib ju leida pühapäevasest tulemist, siis egas hing rahul ole. Vahest annab selle rahutuse laupäeval Kõrvemaal 18 km-i sõidus välja spurtida.

Kui nüüd laupäeval sõit sõidetud, siis peab hakkama mõtlema, mis edasi teha. Väike paus vist vajalik ja siis peaks hakkama suusamaratoniks valmistuma.

PS! Vaatamata aegade võrdluse mõttetusse, järgmise aasta eesmärk neliküritusel jääb samaks :)

kolmapäev, 15. september 2010

15 tundi?!?

Eeskuju on nakkav, selliselt võib julgelt avada oma esimese postituse siin.
Sai ka otsustatud teiste eeskujul hakata oma treeninguid ja toiminguid kirjalikult meeles pidama.

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest, et eelkõige on nimetatud blogi avatud järgmist spordi aastat silmas pidades. Sellest ka blogi nimi 15 tundi.

Mis on 15 tundi?
15 tundi on nö unelmaeg Tartu nelikürituse nelja osavõistluse koond tulemina:
suusatamine - 5 tundi
jooks - 2 tundi
jalgratas (maanteel) - 4 tundi
jalgratas (metsas) - 4 tundi

Enne kui tänavuse aasta rattamaraton läbitud pole tuleb tõdeda, et suurim väljakutse on suusatamine. Nimelt tuleb sellel alal kärpida pea 1.30 praegusest ajast, mis tundub päris palju. Samas teades oma suusatamise oskamatust ja probleeme senisel kahel maratonil, siis usun, et see on võimalik.
Jooksu 2 tundi ei tundu midagi imelist. Jooksu jaoks jääb küll aasta alguses trenni aega väheks (on see mai üldse vastikult võistluste rohke) aga üldiselt olen ma suhteliselt kindel endas, et selle ala eesmärk on võibolla kõige tagasihoidlikum ja kergemini saavutatav (pealegi on mul loodetavasti võimalik järjekordselt tempomasin kasutada, tänud talle selle aasta eest. Loodetavasti suudan järgmisel aastal temaga ikka lõpuni vastu pidada).
Maanteel 4 tundi rattaga vändata ei tundu ka väga hull olema. Sel aastal (esimest korda sai käidud) oli eesmärgiks võetud 5 tunni piiri ületamine ja sellega sain ka kenasti hakkama. Nüüd olen kindlasti targem ja eks ka stardi koht parem. Kindel aga on see, et sellel sõidul võib ennast algselt ka kergelt punasesse tõmmata, selleks, et saada normaalne grupp, kus edasi saab juba lihtsam olema. Eks sellel alal sõltub lõpp tulemus muidugi ka paljuski ilmast, kui ikka tuul väga tugev, siis see häirib päris palju :). Aga kus mujal seda probleemi ei võiks esineda?
Metsas rattaga 4 tundi on aeg, mida lähen juba sel aatal üritama. Seega eks nädala pärast olen targem, kas 4 tundi metsas on reaalne või mitte. Pigem kaldun arvama, et on, kui vähegi jaksu, nii füüsilist kui vaimset.

Mis puudutab selle aasta rattasõitu, siis just käesoleval nädalal olen mingi haiguse vimma külge saand. Loodetavasti see ei oma väga suurt hävingut mu lõpp ajale.

Sissejuhatuseks ma arvan, et piisab küll.
Käesoleval aastal siis septembri lõpuga peaks selle aasta spordi aasta läbi saama ja oktoober läheb kergemalt hingates. Novembris hakkan juba vaikselt tegelema tõsisema ette valmistusega suusatamiseks aga eks seal saab oluline olema eelkõige detsember / jaanuar kui lumi maas (loodan :)), sest üldiselt ma ei kahtle, et jõudu poleks suusatades 5 tunni piiri mahtuda aga no suusavalitsemine ja ebakindlus suuskadel tahavad kõvasti parandamist.