pühapäev, 29. juuli 2012

Fakto Auto Tallinna Rahvasõit

Mõned nädalad eelmisest võistlusest möödas, viimasest rattavõistlusest möödas umbes kaks kuud. Vahepääl on natsa  trenni tehtud nii, et oli õige aeg kontrollida, kuidas võistlus olukorras hakkama saan. Selleks oli valitud Fakto Auto Tallinna Rahvasõit, mis sobis eelkõige sellepärast, et tiirleb ta kodu lähedal - osaliselt tavapärastel treeningradadel - kui ka sellepärast, et sel aastal oli finish lausa kodu ees. No kuidas sa jätad sellisel võistlusel osalemata?

Distantsiks oli umbes 95 km-i ja eesmärgiks võtsin selle distantsi kolme tunniga ära sõita. Samas maanteesõidu eripäraks on see, et kui saad sobivasse gruppi, siis võib distantsi oluliselt kiiremini läbida väiksema pingutusega jne. Seega eks soov oli sattuda mõnda "normaalsesse" gruppi ja siis vajadusel ise tööd tehes ka lõpuni jõuda.

Rattasõidu puhul mängib tihti suurt rolli ka ilm, eriti tuul aga ka soojus. Seda korda ilma ennustus just väga positiivne ei olnud - temperatuuriks lubati umbes 30 kraadi sooja ning tuuleks umbes 10 m/s. Kodu ees olevad lipud "lipendasid" hommikul päris usinalt. Õnneks tundus, et alguses on tuul vastu ja pärast vähe soodsam.

Pärast võistlust vaatasin, et reaalselt oli temperatuur vahemikus 34 -36 kraadi, tuul samas pöördus ja seda ka võistluse käigus. Seega oli tuule mõttes kõige raskem siiski lõpp. Vahemärkuseks võib öelda, et hetkel postitust kirjutades need samad eelnevalt mainitud lipud seisavad täiesti sorgus :).

Võistlus ise oli nii ja naa. Alguses küll oli vaja kohe 40+ kiirus rauda tõmmata aga seda eelkõige selleks, et piduliku stardi järgselt esimestele ikka järgi jõuda. Kahjuks oli enne tehnilist starti oli juba ka paar kukkumist. Kõige tobedam olukord aga esines juba enne stardi kanga alla jõudmist, kui kusagil seljataga kellegil rattakumm tühjaks läks. Täielik ebaõnn.
Endal õnnestus sellise asjaga hakkama saadud, et panin enne võistlus tuubis oleva geeli püksi sääre alla - oli kavas vetsus käia ja siis amps sisse võtta - panin kahjuks kork alla poole ja enne kui vetsu jõudsin, tundsin kuidas midagi voolab mööda jalga :). Eks see too sama geel oli :).

Pärast tehnilist starti läks kohe kõmmutamiseks. Algselt tundus, et õnnestus normaalsesse punti saada, mis ka piisavalt suur aga kahjuks Peetri küla taga läks see punt pooleks ja avastasin seda liiga hilja. Ise jäin muidugi tagumisse otsa. Võib öelda, et sellesse lagunemisse läks ka 10-15 minutit parem aeg. Korraks üritasin järgi tõmmata aga mitte keegi kaasa ei tulnud ja üksi ei olnud sellist rammu, et paari saja meetrine vahe kinni tõmmata.
Lõpuks andsin alla ja tagant tuli seltskond uuesti järgi, kuhu siis ennast ka paigutasin ja kellega sai koos lõpuni sõidetud.
Eest kukkus sõidu jooksul päris mitmeid meite gruppi. Kas nad sinna ka jäid või mitte, seda ei oska öelda - no polnd põhjust seljataha vaadata. Kiirus oli täitsa normaalne ja igati sõidetav - kusagil 32 - 40 km/h vahel kõikus. Kahjuks olid ees pidevalt ainult ühed ja samad inimesed ja kordamööda vedamist ei toimunud. Kes teab muidugi, kui oleks korralikult vahetatud, kas ka siis oleksin pundis püsinud aga igatahes oleks soovinud näha mõne "tüübi" puhul ka vähe vedamist.

Pärast tee pöördeid ja tuule osas ebasoodsamasse suunda sattudes kukkus tempo päris korralikult. Käisin ka ise sel hetkel korduvalt vedamas aga nii kui selja sirgu ajasid, et puhata oli ka kõik. Ei tulnud vedamisel abi.
Võistluse lõpu poole muidugi asjad muutusid - nii umbes 15 km-i enne lõppu hakati juba vaikselt kõmmutama ja siiani puhanuid nägi järjest enam ees rapsimas. Sel hetkel sai endale selgeks, et jalas pole seda powerit (tervitan :)). Ei suuda kiiremate käikudega kaasa minna. Hambad risti, pulss 100(2)% maksimumist. Umbes 2 km-i enne lõppu, Assaku kandis, on teel kaks väikest mäekest. Otsustasin veel üritada ja seltskonda raputada. Rahva hulk vähenes päris korralikult ja teisel ehk viimasel künkal oli kõmmutajaid veel. Võtsin ühele ka sappa aga Vana-Tartu mnt pealt Peetri alevikku keerates juhtus alagaja ratturi aps - sisenesin kurvi kas liiga kiiresti või vale nurga alt või lihtsalt ei usaldanud rattarehve. Igatahes olin sunnitud pidurdama ja sinna läks rütm ja ka hoog. Hetkeks veel üritasin aga teised tulid juba liiga suure hooga. Lisaks eksisin veel ka viimases kurvis, kus jälle olin sunnitud tänu sellele pidurdama. Pärast seda võtsin hoo alla ja vaatasin, kas pere ka raja ääres või mitte :).
Grupp mis võis olla kusagil 30-50 liikmeline oli korralikult pilbasteks tõmmatud. Esimesena ei lõpetanud sellest seltskonnast, samas vast kusagil 10ndal possal küll. Noh mis seal ikka, eks võit oli nii või naa läinud :)

Kokkuvõttes võib öelda, et jalgades puudub see jõud või teravus, et jõnksutada. Stabiilselt sõita polnud hullu. Samuti oli selgelt näha, et puudus grupisõidu kogemus - seda ilmestab kasvõi alguses õige mineku maha magamine.
Selles kuumuses ja küllaltki tuulises ilmas sai tehtud enda jaoks rahuldav tulemus. Otsest ära kukkumist polnud, lihtsalt piisavat teravust polnud. Hea kontroll enne järgmisi treeninguid.

Mitteametlik info - distants 95,4 km-i, aeg 3:01:48, pulss 179/196. Ametlikaeg peaks vast nii umbes minuti jagu parem olema, kuid eks see selgub kui protokoll avalikuks saab.

reede, 27. juuli 2012

Natuke solki on jälle merre voolanud

ehk siis eelmisest postitusest nädalapäevad möödas.
Pole nagu midagi kirjutada olnud. Trenni on küll tehtud aga noh ei midagi erilist.

Eelmisest postitusest möödunud aega jääb pühapäeval üks pikem ratta ots. Kestvusega 4:04, läbitud sai umbes 103 km-i. Pulsi numbrid olid 146 / 168.
Muidu tavapärane sõit, erilisemaks tegi 2 x 1 tund pulsiga vahemikus 146 - 158. Ülejäänud pingutus jäi pulsil alla 146. Jalg oli mõnusalt kerge ja oleks võinud veel vändata, kui olnuks vajadust / soovi. Tundud, et trennidest on ikka kasu - selline pikem ots tuleb juba päris kergelt ära.
Trenni kaasa võetud kaks banaani ja kaks Snickersit sai söödud selliselt, et üks Snickers tuli kodu tagasi. Muu kraami surusin kolmandal tunnil kõhtu. Kas sai söömine ajastatud õigesse hetke või oli eelnevalt korralikult söödud, igatahes tühja kõhu tunnet või energia kriisi ei tundnud enne söömist egas ka pärast.

Kuna pühapäeval on kavas väike võistlus, siis natukene olen koormusi ikka maha võtnud. Esmaspäeval tegin pika sõidu järgselt kerge 1:13 pika veeremise. Läbitud sai 28,23 km-i, pulss oli 136 / 159.
Eesmärk oligi siis lihtsalt veereda ja lasta jalgadel taastuda.

Teisipäevale paigutasin aga vähe raskema trenni.
Alustuseks 30 minutit soojendust ja siis 1 min kiirusega vahemikus 38-42 km/h, siis 15 minutit kergelt, siis 2 min eelnevalt mainitud kiirusega, siis jälle 15 min kergelt ja 3 minutit suurema kiirusega. Pärast 15 minutilist kergemat minekut 2 ja 1 minutit kiirema hooga.
Kui esimene minut polnud vajaliku kiiruse hoidmisega probleeme, siis edasi läks asi juba raskeks. Pole lihtsalt nii võimast jalga, et sellist kiirust vastu väga tugevat tuult suruda. Samas suutsin kõik lõigud läbida kiirusega enam kui 30 km/h ja viimane 1 km, kus tuul ei olnud vastu vaid küljelt õnnestus kiirus viia 32 km/h juurde.
Kuuldes, mis ilma käesolevaks pühapäevaks lubab, siis lootust on, et vast suudan normaalse hooga distantsi läbi veerde.

Kolmapäeval puhkus, neljapäeval oli kavas lühike, kuid intensiivne treening.
Ajaliselt kulus vaid 1:18, kuid selle sees sai tehtud 2 x 3 km-i pulsiga 159-170 ja 2 x 2 km-i pulsiga 183-195. Jaotatud olid need kiiremad lõigud 3 km-i, siis kaks korda kaks ja siis jälle kolm. Iga lõigu vahele oli paigutatud 10 minutit kergemat kerimist.
Hoog oli täitsa normaalne ja kuigi teise 2 km-ise lõigu keskel tuli tuul vastu, siis vaatamata sellele õnnestus kõikide lõikude keskmised kiirused hoida üle 34 km/h (esimene lõik sai alla tuult mindud ja seal oli probleeme pulsi üles saamisega).

Õhtul käisin veel kergelt rullitamas. Oli mõnus :)

Sellised need mõned trennid on olnud. Rohkem kiirust olen taga otsinud. Kui rulluisumaraton tehtud saab, siis tulebki otsida taga nii kiirust kui väntamise sagedust - kui ei saa mägedest üles jõuga, siis saab kerides :).
Loodetavasti ei hakka pühapäevasel rattasõidu aegu pussnuge sadama ja tornaadosid ringi lendama :)

neljapäev, 19. juuli 2012

Mõned trennid tehtud, mõni ees

Järjekordsest nädalast pool on läbi. Neli päeva trenni tehtud, kaks puhkepäeva (võibolla 1,5) plaanis ja siis jälle pikem trenn.

Trenn on läinud nii, et esmaspäeva hommikul oli kavas 1,5 tundi ratast. Täpsemalt kulus aega 1:29, läbitud sai 34,1 km-i, pulss oli 133/158.
Sõitu iseloomustab väga tugev vastutuul. Üldse on sel nädalal tuulega asjad nö "hästi" olnud. Samas esmaspäeval oli kõikse tugevam tuul. Kuna distants oli sinna-tagasi, siis teine osa distantsist oli mõnusalt kerge aga tugev tuul lööb pulsi üles ja see mõjutab kohe keskmist pulsi.
Ahjaa, tuul oli nõnna tore, et kui väntamise hetkeks järgi jätsid, siis oli oht seisma jääda :).
Päeva teises pooles tegin 50 minutilise nö jõu treeningu - kükist hüpped, jooksud mäkke, hüpped mäkke. Olemine oli täitsa ok aga jalg oli natsa pehmu.

Teisipäevane programm oli sarnane esmaspäevasele - ratas ja jõud. Väntamine kestis 1:36, läbitud sai 40 km-i, pulss oli 136/162.
Järjekordselt esines tugev tuul, samas enesetunne oli väga hea ja eelkõige sai pulsi üles just alla tuult sõites - soov vändata oli nõnna suur :).
Õhtune jõu trenn oli aga üllatavalt kerge - jalad olid vist juba harjunud sellise koormusega.

Kolmapäevane programm pidi olema sarnane kahele eelmisele aga õhtune jõutrenn jäi ära. Hommikune väntamine aga ebaõnnestus, kuna umbes 8km-i enne trenni lõppu läks esikumm tühjaks ja nii tuli siis vaikselt tagasi kulgeda. Lisaks kimbutas seda korda korralik padukas.
Trenniaeg 1:25, läbitud sai 31,14 km-i, pulss 133/148.

Tänane päev nägi ette vaid ühe trenni, seega tegin väntamise tsipa pikemalt - 2:21. Läbitud sai 59,57 km-i, pulss oli 137/187.
Pulsi ajasid kõrgeks viis lõiku / kiirendust. Iga lõigu pikkuseks oli 1 min ja lõik tuli läbida max pingutuse alas, ehk siis ratta puhul pulsiga üle 171 löögi minutis.
Kummid jäid terveks, kukkumisi polnud, ilm oli kena ehk siis kohe meeldivad tingimused trenni tegemiseks, sh ka enesetunne oli väga hea. Mõned korrad õnnestus isegi liiklust rikkuda ehk siis sõita kiiremini kui lubatud piirkiirus ette nägi :). Rattaga sõites on see alati meeldiv kogemus :).


Homme trenni ei tee, ülehomme vaatab, kui siis õhtul. Pühapäeval aga kavas vähemalt 4 tunnine rattaots.

pühapäev, 15. juuli 2012

Nädal jälle läbi

Järjekordne nädal trenni tehtud.
Algus oli kerge, lõpp läks juba päris raskeks.

Esmaspäeval tegin 1:17 pikkuse rattasõidu. Läbitud sai 30,5, pulss oli 129/144. Enesetunne oli nii ja naa aga pulsist oli näha, et eelmine raske nädal oli alles organismis. Samas polnud midagi hullu.

Teisipäeval ja Kolmapäeval tulid puhkepäevad. Teisipäev oli nii ka mõeldud aga kolmapäev sattus asjade kokkulangemisena puhkpäevaks.

Neljapäeval õnnestus jälle ratta selga istuda aga seda suhteliselt õhtul hilja. Samas enesetunne oli mega. Trenniaeg oli 1:32, läbitud sai 38,14 km-i, pulss 128/145. Pulss läks kõrgele just trenni teise poolega, kus tuul oli vähe vastu, samas jalad olid mõnusalt kerged ja ka muidu enesetunne super.

Reedel sai hommikul tehtud jälle väike 1:28 ratta ots, distantsiks kujunes 31,16 km, pulss oli kena 121/134. Enesetunne oli järjekordselt väga-väga hea. Lausa mõnus on sellise tundega sõita :)
Pärast lõunat tegin veel ka väikse jõutreeningu ka. Rõhk puhtalt jalgadel - alustuseks kerge sörk, siis 10 korda mäkke jooksu, seejärel 3x30 korda kükist üleshüpped, umbes 2 minutit hüpete vahel pausi. 5 minutiline paus, pärast mida veel 3x20 hüpet ja sellele järgnes 5 korda ühel jalal mäkke hüpped (kummalegi jalale 5 korda).
Ütleme nii, et 2 tundi rattaga sõita on kergem kui seda 50 minutilist trenni teha :). Võttis ikka väga-väga läbi. Mäkke hüpete ajal tõmbas juba kergelt pildi ka virvendama :) aga kannatasin ära.

Laupäev kujunes eriti sportlikuks. Hommik algas 2:57 kestva ratta sõiduga. Alguses olid jalad ikka päris kanged ja juba jõudsin kahetseda, et miks oli vaja päev varem selline raske trenn teha aga tunnise trenni järel läks olemine väga heaks ja kannatas sõita küll ja küll. Kokku õnnestus läbida 70,62 km-i, pulss oli 141/162.
Põnevam hetk oli see, et trenni lõppedes, nii 200-300 meetrit enne lõppu avastasin, et tagumine rehv tühjenemas. Millal see kõik alguse sai ei teagi.
Pärast lõunat tegin jälle päev varem läbi tehtud jõuharjutuste kava. Algselt mõtlesin küll et viilin aga olek oli üllatavalt kerge ja kuigi oli vaja pingutada ei tekkinud sellist pilt taskusse mineku olekut.
Laupäevane päev sai lõpetatud kerge 40 minutilise rulluisu sõiduga - polnud kaua rullitanud, sai kergelt kulgetud ja nauditud õhtut. Lisaks ka erinevaid harjutusi tehtud.

Nädala lõpuks sai kavva võetud pikem ratta ots. Plaan oli umbes 4 tunnine sõit teha. Tegelikkuses kujunes trenni pikkuseks 3:48. Kusjuures ümber sai pööratud siis kui 2 tundi täis sai aga kuna algselt oli päris kõva tuul vastu ja pärast enamus aja soodsamalt puhumas, siis nii ta juhtuski, et tagasi sai kiiremini sõidetud.
Läbitud õnnestus 90,66 km-i, pulss oli 146/165.
Trenn nägi ette, et pärast tunnist rahulikumat sõitu tuli tunnike tsipa kiiremini sõita - 10 pulsi lööki kõrgemalt - aga kuna olud olid nagu nad olid, siis egas see 10 enam lööki kiiruses väga tunda andnud :). Seejärel jälle tunnike rahulikumalt ja lõppu tunnike kõrgemat pulssi. Kuna see viimane tunnike hõlmas ka trenni lõppu, siis viimased 2 km-i lasin hoo alla ja kerisid vaikselt lõpuni.
Enesetunne oli nii ja naa. Jalad hakkasid väsima ja valutama umbes pärast 3 tundi sõitu, vaim pandi kõvasti proovile aga just alguses kui tuli murda vastu tugevat tuult ja tihedat vihma. On kergemaid sõite olnud kui sellistes tingimustes sõit. Samas polnud ka midagi väga hullu, vajadusel oleks võinud tunnikese veel kõmmutada.
Õnneks tagasi tulles puhus tuul soodsamalt ja siis sai mõnuga tulistatud. Kiiremad 5 kilomeetrised lõigud jäidki aega, mil juba 3 tundi oli sõidetud :)

Täna on plaan jõutreening vahele jätta - vaja taastuda aga homme teen vast jälle hommikul umbes pooleteist tunnise ratta otsa ja õhtu poole jõutreeningu. Kui jalad esialgse kavaga ära harjuvad, siis peab mõned harjutused veel sinna lisama. Harjutusi, mida lisada tundub olema :)

pühapäev, 8. juuli 2012

Väheke hullem nädal

Üks päris hull nädal, vähemalt minu jaoks, möödas.
Nimelt asjaolude kokkusattumisel otsustasin teha sellise suurema mahu nädala, kus kaks korda päevas trenn. Kasutasin liikumiseks ainult ratast, seega ajaliselt ja distantsiliselt sai päris palju läbitud.

Nädala treeningmaht tuli 21 tundi 49 minutit. Kokku 10 trenni (teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 2 trenni), läbitud sai 501 km-i.

Hea on tõdeda, et kuigi nädala lõpus läks motivatsiooni leidmisega natukene raskeks, siis otseselt ühtegi muud probleemi ei märganud organismil. Ehk siis hea, et organism suutis selle pingutuse kenasti vastu pidada.

Samuti oli see nädal väga heaks õpetuseks, et ka trenniks tuleb valmis olla - peab korralikult sööma, pikema sõidu puhul peab võtma sõidule süüa kaasa ja ka juua peab olema piisavalt.
Kõige raskemateks trennideks olid vast teisipäeval tehtud umbes 3 tunnine trenn, kus keha voolas energiast tühjaks tänu halvale eelnevale söömisele. Õnneks jõudsin lõpuks ühte bensiinijaama, kus ostsin šokolaadi ja seega sai energiavarusid kenasti täiendatud.
Teine raske trenn oli laupäeval, mil temperatuur üle 30 kraadi ja särav päike pähe paistmas. Umbes 2,5 tunnisele sõidule võtsin kaasa küll 1,3 liitrit vett ja ka banaani ja šokolaadi aga ikka oli lõpp päris raske. Kuumus tegi oma.

Omapärane oli see, et vaatamata kõvasti sõitmisele andis tagumik ikka endast tunda. Samas ma arvan, et põhjuse oligi selles, et sai palju sõidetud - tagumikul polnud puhke hetke lihtsalt. Tuleb veel selliseid nädalaid teha, küll siis ka tagumik ära harjub.

Positiivne oli see, et kui varasemalt hakkas pärast sõitu parema jala põlve väliskülje alumine osa valutama, siis nädala lõpus seda muret enam polnud. Tuginedes interneti avarustes olevale tarkusele jälgisin, et vändates kand liialt sisse või välja ei kalduks ja seega oleks pinge jalala ühtlane. Võib öelda, et see toimis.

Järgmine nädal tuleb kindlasti vähem trenni, muud tegevused plaanis. Aga nädalalõpus üritan ikka paar sellist 3-4 tunnist trenni teha. Kaugemas tulevikus on kavas teha ajaliselt sarnane raske nädal aga panna rõhku põhiliselt erinevatele jõu harjutustele.

neljapäev, 5. juuli 2012

Poolaasta läbi

Selle kalendriaasta esimene 6 kuud on möödas ja võib visata pilgu erinevatele numbritele.

Esimese kuu kuuga on kokku 141 korda trenni tehtud (mõnel päeval on kirja läinud ka kaks trenni).
Ajaliselt kulus treeningutele 189 tundi ja 8 minutit.
Erinevaid alasid kokkuvõttes sai läbitud 2018 km-i.
Kaloreid õnnestus kulutada hinnanguliselt (mõned spordialad olid sellised, kus kulunud kalorite hulka kirja ei saanud) 144 588 kcal.
Treeningmaht kuude lõikes jagunes järgnevalt:
            Jaanuar - 37 tundi 16 minutit
            Veebruar - 34 tundi 29 minutit
            Märts - 30 tundi 6 minutit
            Aprill - 29 tundi 37 minutit
            Mai - 27 tundi 47 minutit
            Juuni - 31 tundi 52 minutit
Täiesti trenni vabu nädalaid oli üks (28 Mai kuni 3 Juuni), ülejäänud nädalatel sai vähemalt midagi tehtud.
Väiksema mahuga nädal oli 4 tundi 37 minutit (30 Aprill kuni 6 Mai).
Suurima mahuga nädal oli 6 veebruar kuni 12 veebruar - 12 tundi 54 minutit
Treening koormus erinevate pulsitsoonide vahel on jagunenud:
           Tsoon 0 (pulss on nii madal, et otsest treeningmõju ei ole) 9 tundi 51 minutit - 5% kogu mahust
           Tsoon 1 (parim tsoon arendamaks vastupidavust) 107 tundi 9 minutit - 57% kogu mahust
           Tsoon 2 (suurendab aeroobset võimekust) 40 tundi 32 minutit - 21% kogu mahust
           Tsoon 3 (parandab kiirust) 31 tundi 36 minutit - 17% kogu mahust
Esimese kuu kuuga sai tegeletud 8 erineva alaga.
            Jooksmine - 47 korda, 66 tundi ja 9 minutit, 585 km-i
            Jalgratas - 17 korda, 35 tundi ja 51 minutit, 881 km-i
            Kivipall - 15 korda, 20 tundi ja 46 minutit (distants teadmata :))
            Rulluisutamine - 12 korda, 11 tundi ja 58 minutit, 167 km-i
            Ujumine - 10 korda, 11 tundi ja 44 minutit (distants olematu :))
            Suusatamine (nii uisk kui klassika) - 19 korda, 30 tundi ja 35 minutit, 374 km-i
            Jõutreening (sh, Ventti) - 16 korda, 11 tundi ja 6 minutit
            Sõudeergomeeter - 5 korda, 59 minutit, 11 km-i


Teise poolaasta maht tuleb arvatavasti suurem, kuna rattasõitu on rohkem. Samas erinevus ei tohiks väga suur tulla. Kindlasti mõjutab lõplikke numbreid sügisel planeeritav nädal või paar puhkust - mõni kerge trenn aga ei midagi erilist.

esmaspäev, 2. juuli 2012

Pärnu Rullimaraton

42,195 km-i rulluiskudel tehtud.
Maratonidistantsi lõpetas 135 võistlejat, endal õnnestus saada 134 koht. Koht kõrgemal olnuks ka võimalik lõpetada (16 sajandikku jäi vahet) aga kuna olin ühe sõitja taga päris palju võistlusest mööda saatnud ja kordagi ise vedamata, v.a viimane sirge, kus pakkusin välja, et tule ma aitan sind ka :), siis otsustasin aumehelikult lõpus selja sirgu lasta ja kergelt üle finishi veereda.
Ja olgem ausad, kas koht on 133 või 134 ei oma mitte mingit tähtsust enam.

Võistlus ise kulges ebameeldivalt sel põhjusel, et stardist kõiki kiirendasid hullu hooga minema ja loomulikult jäin ma kohe maha. Üksi sõites aga peab olema krdi palju jõudu ja jaksu, et hea tempoga lõpuni panna. Kasvõi ühe inimese tuules on juba kordades parem ja kergem.
Loota, et esimese paari kilomeetriga õnnestub mingile grupile järgi jõuda, oli väga vale. Korralikud tempod üleval ja kuigi sai spurditud ja nn piirajas lastud, polnud mingit võimalust eespool olevaid kätte saada.

Pärnu võistluse õnneks on seal ring vaid 3 km-i pikk, mis tähendab, et varsti õnnestus jääda ringiga maha. Samas egas siis minule sobivas tempos gruppi nii pea ikka tulnud. Seega oli seda üksinda pressimist päris palju. Mõned võistlejad, kellega õnnestus siis lõpuks koos sõita aitasid ikka kõvasti edasi.

Üldiselt oligi nii, et mingil hetkel hakkas selg valutama ja no eks jalad ka tulitasid vähe aga peamine mure oli selg. Niigi püstine asend muutus päris püsti ja egas siis pingutada ka keeruline. Kaasa võetud poolik energiageeli tuub aga aitas, nagu ka ringiga möödunud võistlejad. Koos sai siis edasi rühitud ja kui 10ndal ringil (kokku oli 14 ringi) olles tundus, et oi-oi kui palju veel sõita vaja on, siis 13ndal liikudes hakkas juba natukene kahju isegi, et varsti võistlus läbi.
Viimane ring oligi selline kiire ja mõnus juba. Eelnevalt kehas valitsenud raskus oli taandunud ja kiirendamiseks ning vedamiseks oli jõudu küll.

Võib öelda, et maratoni distantsi läbimine rullidel või joostes on selles mõttes sarnased, et teatud hetkel kipub vaim murduma. Kui sellest hetkest üle saad, siis jõuad kenasti lõpuni ka.

Pärnus pandi minu vaim proovile kui natukene vihma sabistama hakkas. Arvan, et suurema sabina korral oleksin tõsiselt plaaninud kõrvale astumist, kuna just siis oli üks kõikse raskemaid hetki. Aga, kes teab, varemgi juhtunud, et raskel hetkel jaotad eesoleva distantsi pisikestest kildudega ja sunnid ennast neid kilde haarama, pärast mida kaob ka raskus.

Järgmine ametlik pikem rullisõit on kavas alles augustis Tartu Rulluisumaratonil aga arvatavasti on targem teha kasvõi trenni mõttes paar sellist 35-40 km-ist otsa. Aga võibolla isegi natukene pikemalt kuna Tartus ju tuleb läbida lausa 48 km-i.
Kuid kõikse pealt tuleb selg korda saada, mis hetkel häirivalt valutab. Näis, kas see mõjutab ja segab ka rattaga sõitmist - täna proovin järgi :). Rulluiske pole plaan enne nädalavahetust jalga panna :) - treeningplaan ei näe seda hetkel ette lihtsalt.

Numbreid ka (Polari järgi) - 43,39 km-i, 01:58:56 (eesmärk oli 2 tunniga distants läbida), 174/193, 2139 kcal, 30.06.2012 12:00