neljapäev, 26. mai 2016

Nõmme Seeriajooks - 800m

Täna jooksin selle aasta teise 800 m jooksu ja esimest korda väljas (eelmised 3 800 meetri jooksu on kõik sisetingimustes toimunud). Tegemist oli Nõmme Seeriajooksu avavõistlusega ning mis iganes põhjusel toimus see Kadrioru staadionil. Päris uhke tunne :)

Võistluse tase oli päris kõva, minu taset arvestades. Lisaks paigutati mind seitsmendale rajale, mis muutis minu kui vähese kogemusega jooksja jaoks võistluse alguse tsipa harjumatuks.

Alustasin jooksu siis seitsmendalt rajalt. Kuna võistlejaid oli 12, siis osadele radadele paigutati 2 jooksjat, sama ootas ees ka mind. Raja kaaslaseks sain klubikaaslase.
Start antud hakkasime minema. Endale üllatuseks alustasid teised väga kiiresti - ok, nende tase oli ka enam kui 20 sekundit kiirem - aga ikkagi polnud nii kiireks alguseks valmis.
Ei tahtnud kohe alguses maha jääda ja nii sai ka kaasa kiirendatud. Olin pannud kella iga 16 sekundi järel "värisema" ja kui 200 meetri joonest üle läksime ja teist värinat polnud veel tulnud, siis võtsin pisut hoogu maha (esimese 200 aeg oli umbes 30 sekundit). Vaatamata sellele sai esimene 400 joostud umbes 63/64 sekundiga.

Vahepeal olid esimesed juba kaugele läinud ja klubikaaslane ka möödunud. Sel hetkel sisendasin endale, et siin jooksus ei tohi ja ei saagi kerge olla. Jätkasin aga surumist.
600 meetri märki jõudsime umbes 1:40'ga.

Lasin kiiresti peast numbrid läbi ja tundus, et tuleb uus isiklikrekord (40 sekundit viimaseks 200 meetriks tundus küll olema). Finišisirgel nägin kella, mis näitas 1:54 või midagi sellist. Tabasin ennast juba mõttelt, et kus tuleb alles aeg. Kahjuks tabasin mõned hetked hiljem, et tegemist oli võitja ajaga :). Siis hakkas hoopis kiire, et ikka saada uus rekord kätte.

Klubikaaslane jäigi kätte saamata aga samas ei kaotanud talle ka palju.
Üle joone, kell kinni ja vastu vaatas aeg 2:22 või midagi sellist. Viis ikka moti all küll. Samas teadsin, et pisut sai kell hiljem kinni pandud aga siiski ...
Päev muutus kohe päikselisemaks kui ametlikud ajad välja kuulutati - 2:18,92. Uus rekord (parandust umbes 2 sekundit) ja esmakordselt alla 2:20 tulemus.

Jehuuu!!

Pisut paremad olud (täna oli täitsa korralik vastutuul tagasirgel) ja natukene parem kiiruse jaotus (viimased 200 meetrit olid ikka liiga aeglased), siis võib sellest ajast veel sekundi või paar maha võtta.
800 meetri jookse peaks suvel veel mitu tulema ja võimalust oma aega parandada leiab.
Enne aga tuleb järgmisel nädalal Kohila staadionil 25 ringi ehk 10 km joosta. See saab vaimselt kõva väljakutse olema.

neljapäev, 19. mai 2016

Kohila jooksusari - 400 m

Eile avastasin, et Kohila jooksusarja ametlik nimi on pikamaajooksusari aga eile toimunud 400 meetri võistlus ei taha minu hinnangul kuidagi pikamaajooksuks kvalifitseeruda. Kuigi tuleb tunnistada kerge ei olnud. Aga kõige järgemööda.

Kohila jooksusarja teine etapp oli 400 m. Üks staadioni ring, mis ei tundu kaugeltki keeruline. Samas mida lähemale hakkas võistlus tulema, seda enam hakkasin mõtlema, et egas see nüüd ju nii kerge ka ole.

Nädalavahetusest olid jalad vähe haiged aga eks kasvanud valutundlikus võis olla põhjustatud ka võistluse lähenemisest.

Kohale jõudsin vara ja alguses tundus, et rahvast polegi väga. Aga siis muudkui rahvast tuli ja tuli ning lõpuks oli meid 33 ja jookse kokku vist oli 9. Nagu sellistel jooksudel ikka oli tase väga kõikuv. Erinevused tulevad nii vanusest lähtuvalt kui ka sportlikust vormist lähtuvalt.
Ise sattusin kõige tugevamasse jooksu, kus õnnestus saavutada auhinnaline neljas koht (neli rada vaid oligi). Võitja ületas joone umbes siis, kui mina viimasel sirgel poole peal olin või midagi sellist. Igatahes antud jooksu ja kogu võistluspäeva kiiremida aja jooksis välja Enari Tönström ja aeg oli 51,15. Endal õnnestus joon ületada umbes 9 sekundit hiljem ehk ajaga 1:00,68.

Kuigi kaotust esimesele kalendriga, siis jäin jooksuga kenasti rahule. Soov oli minutiga ring ära joosta, tsipa läks küll üle aga ei palju.

Tagantjärjele võib öelda, et võib olla sai ikka liiga kiiresti alustatud, kuna startisin esimeselt rajalt ja enne teise kurvi sisenedes olin jõudnud päris kannule neljandal rajal jooksvale Rain Seepõllule. Samuti polnud kaugel kolmanda raja jooksja.
Seal kurvis läks aga raskeks. Jalg muutus juba suureks ja raskeks ning liikumine vaevaliseks (vähemalt endale tundus, et üldse ei liigu enam). Üritasin käed tööle panna ja suruda niipalju kui võimalik (lõpp oli lähedal).
Kuna kaotust esimesele oli kõvasti, siis arvasin, et jooks läks kergelt öeldes nässu ja aeg on väga halb. Seda meeldivam oli kuulda algselt mitte ametlikku aega, mis rääkis umbes 1:01 tulemist ja seejärel märgata ametlikku aega, mis veelgi parem.
Eks need 68 sajandikku jäävad kummitama aga ma arvan, et pole paha.

Tõsisem nö raskus jõudis kohale pärast jooksu aga ei midagi hullu.


Järgmisel nädalal kavas poole pikem distants ning siis jälle Kohila, kus ootab ees 25 ringi staadionil.

neljapäev, 12. mai 2016

VAK Staieri seeriajooks - 1500m

Käesoleval hooajal on kavas enim võistelda staadionil. Tuleb tunnistada, et ma isegi ei teadnud, et meil nii palju erinevaid võistlusi staadionitel korraldatakse. Kuidagi ainult omades kindlatest pikkades jooksudes kinni olnud siiani.

Aga mai kuu teine võistlus toimus Viljandis, distantsiks oli 1500 m ehk siis umbes 5 minutit õudu.

Algne nö soov või mõte oli, et üritaks joosta 4:40 aega, kuid enne võistlust lõin põnnama ja alandasin vähe sihte.
Viljandisse jõudes ootas ees päris soliidne tuuleke, mis jällegi sundis pisut plaane korrigeerima.

Nii alustasingi hoogsalt ja hoidsin ees jooksjate selja taha. Esimene 400 meetrit said läbitud umbes 1:13 või 1:15'ga. Aga mingil põhjusel hüppas jänes püksi ja vaatamata enne võistlust paika pandud sõjaplaanile lahkuda kilbil, võtsin hoo pisut maha, asusin ise tagasirgel olevat tuult murdma.
Kolmanda ringi alguses küll avastasin, et jõudu on ja võib joosta küll ning ringi keskel hakkasin vaikselt juurde panema ja viimane ring tuli täitsa tempokas aga ikkagi - palju läks sinna keskele kaduma.

1500 ei peagi ju kerge olema aga mingil põhjusel ei olnud ma valmis endast kõike välja panema ning sellest lähtuvalt ka tulemus kõvasti tagasihoidlikum kui soovitud. Aeg umbes 4:57 ja kopikaid peale.

Tegemist on küll uue isikliku rekordiga aga kaugel sellest, et tulemusega rahule jääda. Hooaja lõpuks on soov siit ikka 15 sekundit maha lihvida, tuleb vaid kässar pealt ära saada.


Nädala pärast Kohilasse jälle, sel korral väga pisike sutsakas - 400 m.


kolmapäev, 4. mai 2016

Kohila jooksusari - 3000 m

Nüüd võib ametlikult võistlushooaja avatus lugeda. Enne tänast sai küll korra Haapsalus jalg joonele pandud aga see oli selline kontroll võistlus.

Täna siis ootas Kohilas ees kena ilm, +20, kerge tuul ja 7,5 ringi staadionil.

Erinevate võrdlus analüüside kohaselt võis olla jõukohane 11 minutiline aeg või tsipa kiiremini. Kuigi läksin 11 minutit alistama, siis reaalsuses vaatasin kaasvõistlejate tempot ning üritasin enda jooksu kusagile sinna ära mahutada.

Start antud ja tempo tundus suhteliselt madal, kuna pärast esimest kurvi ootas ees kohe vastutuul, siis kiirendasin ees olevale pundile järgi. Hiljem selgus, et alguses oli selline 3 min/km kohta tempo. Õnneks tuli varakult mõistus koju ja võtsin hoo maha.
Tol hetkel olin pisut edasise pärast mures kuna seljataga oli samme kõvasti aga need 6 ringi vastutuule sirged ei tundunud väga ootuspärased olema.

Peatselt möödus klubikaaslane ja tema kannul teine. Selline asjade seis mulle sobis, kuna teadsin, et mõlemad on minu tempo masti mehed.

Võtsin aga sobivalt positsiooni nende seljataga sisse ja nii jooksime päris mitu ringi. Juba ootamatult mõistsin, et vaid kilomeeter joosta. Üks klubikaaslane jäi küll pisut maha aga teisega jooksime finišhini koos.

Lõpusirgel sai võibolla liiga vara tuulest välja tuldud - sirge alguses, mis tähendas 100 meetrit vastu tuult sprinti. Samas võis see hammas-hamba vastu punnitamine aidata meil mõlemal saada pisut parem aeg, kui kassi-hiire mängudes.

Üle joone ajaga 10:39, mis on kõvasti parem, kui ise ootasin. Selle aja järgi võiks joosta 10 km'i 39 minuti alla, poleks paha :).

Kuigi lõpus olin läbi kui läti raha, siis ma arvan, et kui oleksin läinud kaasa / olnud pundis, kes jooksid 10:30 või grammi kiireminigi, siis oleksin täna ka selle tempo ära kestnud. Kindlasti poleks siis jaksanud lõpus spurtida nii nagu täna aga no ei olnud hull see jooks.


Nädala pärast Viljandis, 1500 m, siis jälle Kohila ja seejärel Nõmme.
Kõik jooksud staadionil ja lühikesed.