esmaspäev, 23. september 2013

Kõrvemaa tillusõit ja muud tegemised

Nii hooaja eesmärk seljatatud ja selle aasta teine jooksumaraton tulemas tegin siiski väikse põrke rattaga Kõrvemaale. Toimus seal RMK Kõrvemaa Rattamaraton ja nagu traditsiooniks saanud seadsin ratta lühemale ehk 21,5 km-i pikkusele lastesõidule.
Eelnevalt on seal saanud mitmel korral käidud aga nii pikal tillusõidul polegi varem osalenud. Nii mõnigi aasta oli distantsi pikkuseks 18 km-i ja ajalugu vaadates siis 2008 oli isegi 16 km-i.
Seega tillusõit hakkab juba korraliku nooruki suurust võtma.

Igatahes oli kindel plaan minna panema. Teha üks hea tulemus.
Vaikselt lootsin / arvutasin, et võiks distantsi suuta läbida 43 minutiga. Tuleb see koht siis mis ta tuleb.
Kõrvemaale jõudsin piisavalt vara, nii sain enne põhidistantsi esimesed paar kilomeetrit läbi sõita ja testitud, kas jalgades ikka teravust on ja kas esimestest mägedest / küngastest kannatab eest suure rauaga üles sõita. Naha sain korralikult märjaks ja väike mure jalgade pärast oli - tundus, et on tuimad. Samas näitas test, et esimesed tõusud saab eest suure rauga edukalt ära võtta.

Võtsin koha stardirivis sisse nii pea kui see võimalikuks tehti. Algselt planeeritud ääre kohast olin sunnitud loobuma, kuna mõned võistlejad kiirustasid veel starti. No panin siis ratta keset rivi maha ja jäin ootama.

Pärast ootust tuli start ja see õnnestus kohe vägagi hästi. Kuulsin kuidas pika maa stardis käristati käikudega siia ja sinna. Seega otsustasin kohe eest suure hammasratta peale keti panna ja kuna libe polnud sai kenasti liikuma. Nii olingi esimesel tõusul esimesena, mis kohe üllatas. Pole harjunud ees olema noh.
Teisele tõusule tuli üks härra ette või oli kaks, igatahes sain mõnusa hooga ka teisest tõusust üles ja siis tuli edasi sõita. Mingi hetk sattusin vedama ja kuna teadsin, et kohe tõusud tulemas ei tahtnud väga jõudu kulutades seal ees rassida. Keegi samas mööda ka ei tulnud ja eks see andis nii mõnelegi veel võimaluse sabale saada.

Igatahes esimesed tõusud võetud tuli kiirem raja osa - hoog oli mõnus ja nii me kütsime minekut. Kusagil 5 või 6 km-i pärast starti tuli üks järsem ja lühem tõusunukk. Kõrval sõitjad vahetasid hooga käike, ise otsustasin eest suure hammasrattaga jälle rünnata. Saingi üles aga kohe pidin lõivu maksma. Need, kes kerides üles tulid panid hoo peale ja just sel hetkel oli mõneks sekundiks raske ja nii neli esimest ära saidki.

Edasisest polegi nagu midagi rääkida. Seljataha vaadates nägin kahte ratturit tulemas ja korraks isegi mõtlesin, et kas ootan nad järgi, et siis koos üritada ikka nelja esimest rünnata - tuul oli kergelt nagu vastu. Aga päris seisma ei jäänud. Võtsin tuure vähemaks pisut ja otsustasin, et no kui tulevad järgi, siis paneme koos edasi.

Olgu öeldud, et järgi ei tulnud keegi ja mingil pikemal tõusul tundus juba, et saan ise esimesed neli kätte aga see oli selge petukas. See mõni meeter tõusul osutus päris mitmeks meetriks laugel ja nii oligi, et kui ma mäest üles sain, olid esimesed kadunud ja pärast seda tõusu ei näinud enam kedagi ka seljataga olevat.

TP'st mööda, liivasest tõusust üles, siis jälle eest raud paremale ja nii ma mõõduka tempoga seal väntasin. Pika distantsiga kokku minnes oli kindel plaan mõnda punti võtta, et vahest saab nende hooga veel esimesele neljale järgi. Saingi ühe pundi kolmandaks lüliks aga pärast lühikest kruusa lõiku tuli murune tõus, kus võtsin ja läksin mööda. Vedasin selle pundi ees sõitjale järgi ja järgmisel murusel tõusul läksime kahekesi eest ära. Selja taga kuulsin vaid ropendamist ja lärmi, et keegi keeras kellegile ette või jäi tõusul seisma või kes teab, mis juhtus. Uuesti kruusale minnes sain väikse tuulevarju aga viimastel tõusudel vajutasin ka neist vagunitest mööda ja nii ma rahulikult 5nda kohaga oma tillusõidu lõpetasingi.

Protokolli vaadates nägin, et neljas koht jäi lausa minuti kaugusele ja võitja peaaegu 2 minuti kaugusele. Seega kaotust polnud väga palju ja võibolla üksi sõites vähe rohkem pressides oleks isegi lähemale saanud aga vaevalt ma seda vahet kinni oleksin suutnud sõita.

Lõpuaeg 47:18 ehk võitja aeg oli üle 45 minuti. Seega mõeldud 43 minutit oleks ikka väga hull tulemus olnud :). Aga no päris nii kindel ma ka endas ei olnud, et algusest peale kohe täiega vajutada ja üritada eest ära sõita. Mida kindlasti uuesti sarnases olukorras olles teeks oleks alguses täiega edasi panemine, et punti võimalikult kiiresti võimalikult väikseks sikutada - kogemused õpetavad :)

Ahjaa, ajalugu vaadates jäi silma, et 2008 16 km-i sai sõidetud ajaga 42:30. Vähem kui 5 minutit sel aastal kauem aga distantsi oli ka 5,5 km-i enam. Pole paha ma leian :)


Muus osas möödus aga nädal jooksu jalu, kui jätta kõrvale lapsega reedel ülirahulikus tempos 40 minutit väntamist. Jalad on nädalaga järjest paremaks läinud aga hetke seisus nad veel head ei ole ja täna ma ei kujutaks ette, et peaks maratoni läbi jooksma. Aga no õnneks on paar nädalat veel aega :) ja samas kindel on see, et tehtud ta ju saab. Küsimus on vaid ajas :).

esmaspäev, 16. september 2013

TRM ehk Tartu Rattamaraton 2013

Endalegi üllatuslikult sain pärast võistlust teada, et juba 7ndat korda sai seda sõitu sõidetud. No mitte ei mäleta kõiki neid kordi :).
Igatahes mäletan, et eelmisel aastal oli sopane, üle-eelmisel kuiv ja aasta varem isegi väga sopane. Nendele võistlustele pidi seega eelnema veel 3 korda. Mitte ei mäleta, kuidas need võistlused läksid - kas oli raske, kas oli sopane, kas oli soe või muud asjad :).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida vaid sellest, et eile olid minu mäletamise kohaselt kõige kuivemad rajaolud, mida kohanud olen. Kusjuures ma arvan, et rada saaks olla natukene veel kiirem ja parem kui päev või paar varem oleks vähe vihma tulnud ja lahtise liiva / kruusa kinni tampinud.
Nimelt eile tuli ikka päris mitmes kurvis ja ka laskumisel hoogu maha pidurdada kuna liiv kukkus ratast oma tahtsi suunama.
Igatahes ma olin sunnitud päris mitmes järsus kurvis, just raja viimases osas, hoo täitsa maha pidurdama. Täna nende kurvide peale mõeldes siis loomulikult saanuks neid võtta suurema hooga, jalg klipist lahti, toetad maha kui vaja ja läbi kurvi hea hooga. Aga kus sa võistluse ajal selle peale tuled :)
Kogemused - kogemused - kogemused

Aga kui enda emotsioonidest rääkida, siis huvitav olukord (samas mitte päris uus :)).
Koht, 993 - parim, mille saavutanud olen.
Aeg, 3:26:55 - parim, mille saavutanud olen.
Aga näed ikka närib miski hinge :). Võibolla peab laskma lihtsalt emotsioonil veel rahuneda ja küll siis jõuab pärale, et pole ju halb.

Aga jah, soov oli sõita nii 3:10 - 3:15 auku, ajaliselt. Vaadates protokolli andnuks see koha 700 hulgas (3:10 isegi 500 saja alguses) ehk siis umbes nii nagu enne starti arvasin ja mõtlesin, et võiks sõita kaks stardigruppi kõrgemale. Eks ma uurin ja kõrvutan TP aegu nägemaks, kuhu siis see 10 - 15 minutit siis kadus. Kõhutunne ütleb, et ju ta ikka starti osaliselt kaduma jäi ja neisse alguse kilomeetritesse. Arvestades raja kiirust, siis palju sõltus kindlasti sellest, millisesse punti sattusid. Samas teades, mis rajal juhtus ja nähes ning tundes, kuidas ei suutnud gruppidega kaasa minna, siis võib olla, et probleem seisneb ka kusagil mujal.

Ei imesta üldse kui aegu analüüsides selgub, et seltskond, kellega sai keeratud koos kruusale, kohas kus pikk ja lühike distants liituvad, said protokolli aja 4 või enamgi minutit parema. Rääkimata seltskonnast, kellega koos sai alustatud Harimäelt laskumist. See seltskond võis sõita soovitud 3:15 või aega alla selle küll.
Aga võibolla oli neid, kellega koos sõitsin ja minu eest ära läksid ja minule rahuldava tulemuse tegid vaid paar. Eks näis.
Egas selle infoga ju suurt midagi peale pole hakata aga lihtsalt tore näha :).


Kuna TRM'i näol oli tegemist nelikürituse viimase osavõistlusega, siis nüüd tuleb umbes nädala oodata nelikürituse koondtulemusi. Kõhutunne ütleb, et parim üldarvestuse koht aga soovitud 100 hulka tulekust jäin päris kaugele.
Arvestades suusamaratoni ja rattamaratoni parimaid aegu ja kohti, siis võiks järgmisel aastal sarnase eesmärgi täitmine olla kindlasti tsipa lihtsam. Aga siis peab jälle palju trenni tegema ju :), hetkel küll sellist viitsimist ei ole :).

Hetkel on plaan vähe joosta, et 5ndal oktoobril maratoni rajal väga hull olemine ei oleks :). No ja käesoleva nädalavahetusel lõpetan rattahooaja ka ära - Kõrvemaa rattamaratoni lühike ots vajab läbimist.

esmaspäev, 9. september 2013

Samsung Cup - Jõulumäe

Ja olengi oma ettevalmistustega jõudnud Tartu Rattamaratoni nädalasse. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et oh kui kaugel see kõik on siis nüüd enam nii ei tundu. Igatahes tööd ja vaeva on tehtud ning nähtud ja kui eile õhtul kerge pooleteistunnise kerimise ettevõtsin, siis tundus küll, et seis on vist hea.
Pulss langes pärast ärritamist kiiresti ja üldse oli mõnus sõita.

Suhteliselt positiivine oli ka laupäeval toimunud Jõulumäe Samsungi etapp. Nädal varem rada läbisõites mõtlesin veel ka laupäeva hommikul - miks ma sinna lähen :). Raja teine pool ja eriti veel viimased 20 km-i on ikka paras jändamine ja pidev töö.

Kuna õnnestus startita päris lõpust siis võtsin eesmärgi - ei hakka alguses kusagile pressima. Sõidan nii nagu tuleb ja pigem alguses rahulikult. Üldiselt nii ka läks, kuna lihtsalt polnud võimalik alguses kiiresti sõita.
Ses mõttes on huvitav rada, et alguses on küll vähe laiem aga rahvast palju ja seega ei saa kiiresti sõita. Siis kui juba vaikselt hakkab mingi hajumine toimuma läheb rada kitsaks ja jälle ei saa mööda sõita :).
Nii saigi alguses rahulikumalt lastud aga mitte väga kaua, mingi hetk ikka otsustasin tsipa kiirendada ka. Nii mõnigi kord läks aega, et eessõitjatest mööda saada aga suures plaanis läks kõik kenasti, kuniks ma ise vale trajektoori valikuga jälle kätte võidetud edu käest andsin :).
Tänu valesti valitud teele õnnestus ikka mitu korda kaotada aega / kohta ja ka vähemalt korra kukutud. Kusjuures too kukkumine oli ses mõttes õnnelik, et maandusin kõrvalsõitja ratta otsa aga õnneks suutis teine nii palju reageerida, et ise jäi püsti ja kukkupuutest tema rattaga sain lihtsalt väiksed marrastused.

Jõulumäe raja teine pool algab kohe ilusa tõusuga, mille osas olid kahetised arvamused - mõtlesin, kas üritan üles sõita või mitte. Eelnevalt mainitud kukkumine toimus just eelviimases kurvis, siis tänu sellele polnud mingit huvi tõusu sõita - natukene ikka põdesin veel. Aga tuleb tunnistada, et maastikul sõites suurim probleem on enese mitte usaldamine. Mõtled - oi siit ma küll üles ei saa - ja ei saagi. Võtad aga hoo üles ja asud kiiresti väntama ja käike vahetama ja enne kui mõistad ongi mägi läbi. Märkasin seda ka nädal varem Jõulumäel, kus mõned liivased tõusunukid tundusid võimatud olema. Aga vaatamata kõhklustele mängisin aga käikudega ja siis oligi juba tõus läbi jne.

Kuna raja esimene pool väga tõuse ei sisaldanud siis teine pool oli need kõik kokku korjanud. Kui jätta kõrvale umbes 14 km-i enne lõppu olev sein, millest väidetavalt olla vaid üks isik suutnud üles sõita (kes ei tea), siis ülejäänud tõusud olid mõnusalt sõidetavad. Korra tuli jala kõndida kuna ees jalutati aga teistel juhtudel tuleb tõdeda, et tõusud olid mu leib - neid kohti, mis ma parandasin tõusudel möödumisega, neid oli palju.
Kusjuures ka teised väntasid aga selgelt liiga kerge käiguga ja seega hoog oli madal. Ise ei kangutanud ja jalad käisi mõnusalt ringi, seega mõningat varu tundus nagu olema veel.

Ehk siis kui nädal varem ma surin seal raja teisel poolel ja kirusin ja vandusin, siis seda korda polnud asi pooltki nii hull.

Lõplik aeg tuli küll umbes 15 minutit aeglasem kui oleks võinud olla ja no ideaalne tulemus olnuks lausa 30 minutit kiirem aga pole kurta midagi.

Lõplik koht 667, aeg 3:34:10


Muus osas nädal oli rahulik. Teisipäeval nägi plaan ette küll 5 x 6 min max pingutust aga asendasin selle metsas müttamisega - sõitsin kodult Järve metsa siis Ülemiste järve kaugemast küljest läbi metsa ja seejärel tegin mõned ringid Järve metsas.
Kolmapäeval sattusin uuesti Järvemetsa, seda korda küll maanteerattaga ja sel põhjusel, et natukene õpetussõnu jagada. Eks meil oli seal metsavahel olematu tempo ka aga tõus(ud) oli kerge ja paaril korral proovisin raskema rauaga sealt üles saada - sai küll.
Neljapäeval oli tegelikult kogu treeningtsükli raskemaid trenne - 6 x 6 min max. Trenni pikkus ise vaid 1:30 aga 6 min täiega kütmist ja siis pärast 5 minutilist pausi uuesti sama teha - see oli ikka päris raske. Kuigi see 6x6 tuli kergemalt kui kunagi juulis sõidetud 5x5.

See nädal on mõned trennid veel enne võistlust ikka kavas. Teisipäeval teen kerge tunnikese maanteel. Neljapäeval tunnikese metsavahel - lähen arvatavasti sõidan Nõmme metsas. Laupäeva hommikul teen ka väikse maantee trenni (natuke üle tunni) ja siis ongi Tartusse minek ja pühapäeval Otepää - Elva.

Eesmärkidest rääkides, siis eks ma lähen ja üritan panna palju jaksan aga no kes teab, kuidas läheb. Soov on 500 hulka tulla aga see nõuab teatavat riski ja tõesti väga head olekut.

esmaspäev, 2. september 2013

Metsa lähen ma, Metsa lähed sa

Tartu Rattamaraton muudkui läheneb ja läheneb. Seega  tekkis mõte, et võiks metsa vahele ka vähe veerema minna rattaga. Kuna sel nädalal on kavas osaleda Jõulumäe Samsungi etapil ja eelmine nädalavahetus viis Pärnu poole ning Jõulumäe rada oli maha joonistatud (avatud rada), siis võtsin ratta ühes ja läksingi Jõulumäele sõitma.

Olen raja kohta kuulnud kõlakaid aga no see, mis ees ootas ületas kõike oodatut :). Põhimõtteliselt võib raja jagada kaheks - esimene ja kergem ning kiirem osa ja teine, raskem ja aeglasem osa.
Mitte, et see esimene osa nüüd nii kerge ja lihtne oleks olnud aga noh seal sai ikka sõidetud ja nii mõnegi koha peal mõtlesin, et siin võiks tegelikkuses oluliselt kõrgemat käiku kasutada ja seega kiiremini sõita jne.
Teine osa algab kohe korraliku seinaga ja nii oli vast umbes esimesed 3-4 kilomeetrit. Siis vähe kergem ja siis päris hull. Liiva väga palju, tõusud nagu seinad ees, laskumised üle juurikate ehk kohta, kus puhata oli vaid siis kui jäid hetkeks seisma.
Olin läinud sõitma vaid joogiga - ühes pudelis küll veega ära segatult kaks geeli. Aga sööki kaasas polnud ja no lõpuks läks ikka kõht tühjaks ja kuna juua ka ei saand korralikult - polnud seda kohta, et võtan pudeli joon ja panen pudeli tagasi - siis viimased kilomeetrid olid rasked. Natukene olin sel põhjusel ja ajapuudusel sunnitud ka lõikama aga noh mitte väga palju.
Positiivse külje pealt märkasin, et nii mõnigi sein, mis kaugemalt vaadates pani panustama, kas jõuan poole tõusu peale või mitte. Siis tegelikult sai need tõusud täitsa toredalt ära võetud. Nii mõnegi tõusuga läks nii, et läksin liiga raske käiguga peale aga surusin ennast üles.
Negatiivsem oli see, et tagumine pidur poob ratast ja pidurdab selgelt vaba hoogu. Peab viima ratta hooldusesse ja laskma uurida värki. Noh pidurisadulat saab ise ka regullida aga kuidagi liiga lihtsalt läheb paigast ära. Võibolla mõni vedru või asi on vähe väsinud või nii.
Jube tüütu oleks Harimäelt alla tulles hoogu juurde vändata :)

Muus osas oli nädal selline rahulik - nädala alguses olid lihased kanged ja tuli natukene kergemaid trenne teha, nädala teine pool oli seis parem.
Nädala lõpetasin ümber Pärnu ringitamisega ja Kahe Silla jooksule kaasa elamisega.

Sel nädalal siis kavas mõned kiiremad trennid ja nädala lõpus väike võistlus. Eks näis, kuidas võistlusolukorras seal küngastel sõita on - üksi oli mugav tempot ja teed valida.