teisipäev, 17. veebruar 2015

Profisportlase argipäev

Lähed rajale mõttega võistlus rahulikult läbi sõita. Kukud, teed natukene endale liiga ja siis tuled rajalt maha. Mismõttes? Umbes nii juhtus minuga pühapäeval Tartu Maratonil.

Suusatama sel aastal polnud jõudnud, suuri eesmärke polnud ning samuti oli mõni aeg tagasi välja hüütud, et sõidan koos sõbraga - minimaalselt 8 tundi matkamist ees ootamas. Väga millegi pärast ei põdenud, seda näitas ka tõsiasi, et suusad panin lumele kui mass oli juba stardist lahkunud.
Hakkasime siis koos liikuma, kuid juba esimeste laugete juppide peal mõistsin, et see päev tuleb pikk ja vaevaline - sundida ennast aeglasemalt sõitma, ei ole üldsegi mitte nii lihtne, kui üritada kiiremini edasi saada :).

Kõik oli päris ilus ja tore, kuniks pärast rolleriraja laskumisi metsavahele keerasin ning kaaslast ootama jäin. No ei tule ega tule teda. Läks minut, läks paar võib olla mõni minut enamgi aga ei tule sõpra. Kergelt hakkas külm ligi hiilima ja nii otsustasin rahulikult omas tempos paaristõugetega edasi minna.

Paaristõugetega sel põhjusel, et sai otsustatud katsetada, kuidas on Tartu Maratoni läbimine uisusuusaga. Eks ta mõnes kohas oli tüütu, kuna mõni tõus oli täpselt selline, kus paaristõuke rammu jäi pisut puudu ning seetõttu tuli käärsammus edasi minna (kindlalt otsustasin mitte uisutada).

Esimeses toitlustuspunktis võtsin suusad jalast, käisin sõin ja jõin rahulikult aga kaaslast siiski ei paistnud. Seega ei jäänd muud üle kui suusad alla panna ja edasi minna. Ees oli ootamas tõus Harimäe otsa, mis natukene hirmutas.
Endalegi ootamatult viimane tõus Harimäe otsa sai läbitud paaristõugetega ning see polnudki väga hull. Eks natukene sai hoogu juurde pandud, et inertsi kasutades lihtsam oleks edasi liikuda. Juba jõudsid tekkida mõtted, et kütaks hoogu juurdegi ning vaataks, mis tulem siis lõpuks kokku tuleb. Pärast Kuutse punkti (3's TP) läheb rada laugemaks, samuti oli tunda, et ökonoomne liikumine tuleb täitsa kenasti välja.

Nii pea kui näole jõudis tekkida kerge irve, kadus see sealt sama kiiresti.

Ühel laskumisel Harimäelt oli hea hoog üleval, väike tõusunukike ees, kindel plaan hooga sealt üles panna ja edasi. Kuna olin järgi jõudmas ees laskuvale kaasvõistlejale, vahetasin kippelt rada, kuid nagu ilmnes, siis oleks pidanud veelgi vahetama.
Kahjuks kaasvõistleja suutis laskumisel saadud hoo ära "kulutada" ning siis lükkas suusad laiali, nii et kolm rada oli kaetud. Juhtus see minule kahjuks nii äkki, et ei jõudnud ei kisada ega hüpata ning otsa ma talle sõitsingi.

Kommenteerisin viisakalt, et päris nii pole hea teha ning mõtlesin, et mis siin siis ikka, paneme edasi. Kahjuks tundsin mõne hetke pärast, et hüppeliiges teeb valu. Ei midagi hullu aga valutas ning eriti teravalt andis tunda käärsammu tehes.
Tegemist oli täpselt sellise valuga, et natukene segab aga vabalt jõuaks lõpuni sõita. Minek oli väga hea. Kuid siiski hakkas kusagilt koputama mõtlemine, et kas tegemist on ikka võistlusega, kus tuleb suurema vigastuse ohuga lõpuni pressida.
Lükkasin hoogu aga juurde ning samal ajal ladusin plusse ning miinuseid teineteise kõrvale. Lõpuks võitis kaine mõtlemine - kui tahad Hiinas maratoni joostes vormis olla, siis jäta sõit pooleli.
Tekkis profisportlase tunne - katkestada, mitte põhjusel et enam ei saa edasi võistelda, vaid põhjusel, et suuremad eesmärgid tulemas.

Muidugi oli kahju kiip ära anda.
Muidugi tundsin mõned hetked pärast kiibi ära andmist, et tegelikult ju pole üldse jalg nii valus.
jne-jne

Täna võib siiski öelda, et see oli ainuõige otsus. Pühapäeva õhtul hakkas ikka jalg korralikult valu tegema ning ka esmaspäeval oli valu olemas. Täna plaani kohaselt jooks kavas, eks vaatab õhtu poole, kas lähen jooksma või teen veel ühe puhkepäeva. Kaks raskemat treeningnädalat tulemas ning ühe trenni ohverdus selleks, et muud trennid ära teha pole väga suur kadu.


Ehk siis 63'st kilomeetrist sai sõidetud 23 ning kui jätta kõrvale see üks olukord võib võtta eksperimendi kokku positiivselt. Võib Tartu Maratoni läbida uisusuuskadel küll. Kindlasti ei ole mu ülakehas nii palju võimu, et sama kiiresti sõita kui klassikasuusaga aga läbimise mõttes täiesti teostatav. Igatahes on jätkuv soov alustatud eksperiment lõpuni teha, miks mitte aasta pärast uuesti. Paremad uisusuusad võiks ka osta, siis lihtsalt endal kergem :).

teisipäev, 10. veebruar 2015

3 minutit kannatusi

Kui väga aus olla, siis muidugi ei kannatanud 3 minutit vaid vähem, kuid aega läks Radisson SAS hotelli trepijooksul 26nd korruseni jõudmisega 3 minutit ja 5 sekundit.
Koht oli kusagil kaugel taga, pulssi ei mõõtnud, distantsi ammugi mitte.

Vaadates protokolli, siis ei mõista ma, kuidas nad jooksevad selle distantsi läbi mõned sekundid peale 2 minutit. Milles konks on?
Mitte, et ma tahaks esimese 3 hulgas olla aga mingi tehniline eripära vist kusagil on peidus.

Kindlasti võib öelda, et alustatud sai vähe liiga kiiresti, kuid vaevalt nüüd selle pealt väga suurt ära kukkumist tuli.
Mida ma küll mõtlesin, et huvitav, kas targem on joosta mitu astet korraga stiilis või igale astmele astuda? Ise valisin teise lähenemise ning tundus, et jalad ei saanud puhata. Teoorias, kui joosta üle astme või isegi üle kahe astme, siis tekib tänu lennufaasile puhke hetk. Aga noh, eks kuu pärast saab teooriat praktikasse vormida, kui umbes sama pikk katsumus ootab ees Olümpia hotelli trepil.

Kindlasti põnev ettevõtmine ning kahju, et varem pole sellisele võistlusele sattunud.


Möödunud nädalast nii palju, et läbitud sai 82 kilomeetrit + jooksuharjutused. Kokku kulus treeningutele aega natukene alla 8 ja poole tunni.
Rahulike jooksude tempod kipuvad kasvama ning tulemuseks on vähem treeningminuteid, kui algselt planeeritud :).

Pühapäeval sai joostud pärast oktoobri kuist jooksumaratoni pikim lõik, 26 km'i. Kuna olud olid väga tuulised, siis otsisin kohta metsas. Valisin metsaks Pirita, kuid sealne terviserada oli liiga libe. Seega lõpuks lippasin küll puude varjus aga autotee ääres. Aega läks 2 tundi ja 21 minutit.

Omapärane tahtejõustik olid laupäevased lõigud, mida ilmast tingitult läbisin hallis. Kui 1 km'i hallis joosta on veel enam-vähem, siis 2 km'i ajab kergelt öeldes pea segi. Igatahes mulle meeldib väljas oluliselt rohkem joosta, kui sees.


See nädal siis vähe kergem. Nädal lõppeb küll Tartu Maratoniga aga kui hull see ikka olema saab :)

esmaspäev, 2. veebruar 2015

Jaanuari kokkuvõte

Jaanuar edukalt mööda saadetud.
Lühidalt võib öelda, et õnneks ühtegi vigastust polnud. Samas mõned trennid tuli ümber teha / ära jätta jne. Nagu öeldakse, elu segab trenni tegemist :).

Kokku läks kirja 63 erinevat treeningut. See ei tähenda, et oleksin pidevalt kaks trenni päevas teinud, vaid kui plaan nägi ette soojendusjooksu, jooksuharjutusi, sörki ja ÜKE't, siis läkski ühele päevale kirja 4 treeningut.

Ajaliselt kulus jaanuaris treeningutele 37 tundi ja 35 minutit.
Enim aega kulus jooksmisele, 26 tundi, jooksuharjutustele kulus umbes 3 tundi ning ÜKE peale pea kaks tundi.

Läbitud sai jaanuaris 317 kilomeetrit, neist 275 sai läbitud joostes.


Ajalukku vaadates, siis 37 tundi sai viimati jaanuaris trenni tehtud 2012 aastal. Nii 2013 kui 2014 oli treeningmaht suurem, ulatudes 2014 aastal 47 tunnini. Samas olid kindlasti selle aasta jaanuari treeningud mitmekesisemad kui varem.