teisipäev, 25. veebruar 2014

400

Tegemist ei ole filmi (http://www.imdb.com/title/tt0416449/) uus versiooniga vaid postituste kogu arvuga (k.a käesolev). Tohutu möla pidamatus - muud ei oska midagi öelda :)

Aga tegelikult kirjutama ajendas asjaolu, et nädalavahetusel on kavas väike suusapuhkus Rootsis. 90 kilomeetrit suuskadel. Mitte kunagi varem pole nii pikalt järjest sõitnud, vaevalt nii pea uuesti ka sedasi teen.

Eesmärkide osas on tunded kahetised.
Tean, et paljud käivad sõitmas selleks, et saada medal (kuni 50% võitjast kehvem aeg), paljud käivad sõitmas kuna distants on vähe pikem kui tavapäraselt maratonidel.
Muidugi oleks tore medal saada aga arvestades rahvamassi ja teada-tuntud tõsiasja, et raja alguses (umbes 3ndal kilomeetril) on tõus, mis peatab tagant poolt startijate hoo pikaks ajaks (räägitud on 45 minutist, mis kulub esimese 4 km-i läbimiseks), siis egas ma väga suuri lootusi medalile ei pane.

Ainus küsimus on muidugi, mis grupist ma stardin. Hetkel number viitab kümnendale grupile aga see ei pidavat midagi näitama. Õige grupi saab pärast materjalide kätte saamist teada.

Võibolla on isegi hea kui väga head gruppi ei saa, siis ei teki seda lolli mõtet, et siit võiks veel üritada medali peale sõita :). Rahulikult alustades ja omamata medali võimalust saab rahulikult distantsi läbida :).

Seega eks näis, mis gruppi lõpuks satun, kuidas suusad toimivad ja mis peamine - mis seis on enesetundel.



Eelmine nädal näiteks läks suuresti puhkamise tähe all ja seda lihtsal põhjusel - haigus tuli ligi (hea, et ära käis).
Tegelikult ta tuli juba natukene enne seda kui Pirital TM'i sõitsin ja tark olnuks loobuda nii pikast pingutustest aga sel hetkel oli lihtsalt kurk vähe kähe ja paks, kõik tundus veel enam-vähem ilus.
Õhtul suutsin küll palaviku välja kraadida ja eks olemine oli üldse nagu olnuks peksa saand aga võtsin seda tavapärase organismi reaktsioonina pärast raskemat pingutust.
Esmaspäev tõi kaasa tõsiasja - tervis pole grammigi paremaks läinud, vaid hoopis halvenenud. Lisaks tekkis nohu ja palavik ründas jätkuvalt.
Nii läkski, et ravisin ennast nädala esimesed kolm päeva ja alles neljapäeval läksin liigutama. Väike jõusaali trenn, kuulates ja tundes, mis organism pingutamisest arvab. Lubati pingutada küll ja täitsa tore oli jõuharjutusi teha olukorras, kus tundsid, et jõuad :). Kordasin sama ka laupäeval.

Rohkem trenni ei teinudki eelmine nädal - natukene üle 3 tunni vaid.
Algselt oli kavas kõvasti rohkem teha ja veeta tunde suusarajal. Seega võibolla on isegi hea, et ilmad on nagu on ja haigus ligi tuli - sai puhata. Oli näha ju möödunud OM'lt, kuidas tänu vigastustele puhanud sportlased tegid suuri tulemusi :).

Igatahes selleks nädalaks oli niigi palju puhkamist planeeritud ja siin midagi muutma ei hakka. Mõned kerged liigutamised tulevad kindlasti aga töö on tehtud ja loodetavasti saab peatselt vilju lõikama asuda :).

pühapäev, 16. veebruar 2014

Tartu Maraton Tallinna moodi

Nagu eelnevas postituses sai mainitud siis plaan oli täna Tartu Maraton Tallinnas, Pirita rajal, sõita.
Ilmaennustust vaadates oli väike mure, et mis mind ees ootab ja  egas see mure kadunud kuniks rajale jõudsin - veel eile õhtul keegi kurtis, et klassika jälge pole ollagi ja kuna öösel pidi ka selline nulli ümber temperatuur olema, siis pelgasin - äkki polegi jälge sisse veetud.

Meel läks kohe heaks kui nägin, et siiski rada olemas.
Seega korra peast läbi käinud mõte läbida distants uisutehnikas, sai kohe peast visatud.

Algus polnudki väga hull - pidas enam-vähem, lippas ka. Aga mida edasi, seda vesisemaks jälg läks. Sinna hakkas kaduma libisemine.  Lisaks on see Pirta raja lumi selline, mis sööb määret päris muhedalt ehk siis mida edasi, seda vähemaks jäi ka pidamist. Kas siis tingitult nendest või vastupidi, igatahes järjest raskemaks läks. Kusagil 50 km'i läbides käis isegi mõte peast läbi, et aitab küll.

Üritasin seejärel niivõrd-kuivõrd võimalik vahelduvastehnikas sõita ja hakkas kergem. Kliiser oli küll all aga ikkagi jäi seda pidamist järjest ja järjest vähemaks ning egas vahelduvastehnikas tugevalt jalaga lükata saanud eriti korralikult. Kuid eks ole hea ju ka sellistes tingimustes üritada sõitmist :).

Nagu öeldakse - mis ei tapa teeb tugevamaks :), loodetavasti olen siis Vaasal tugev.
Muideks ma pakun huupi, et teibiga oleks olnud päris hea sõita. Kindlasti oleks seda kulunud korralikult aga küll oleks teda jätkunud piisavalt.


Muu nädal oligi paljuski ettevalmistus pühapäevaks. Paar korda jooksu, paar suusatamist.
Laupäeva hommikul suusatamas käies süda tilkus verd :) - no head libitingimused olid siis :). Näiteks kuigi olin laupäeval peal uisusuusaga siis ikkagi võrdleks tänase sõiduga. Tamme laskumine, kus eile libisesin 1 km'i postist mööda, pea väikse künkani. Siis täna tuli viimastel ringidel asuda hoogu lükkama juba laskumisele järgneva kurvi peal.
Kes Pirita rada teab, see vast sai aru, mis raja osi silmas pidasin :)


Loodetavasti kahe nädala pärast istun kusagil mugavas kohas ja joon õlut ning meenutan, mis mõned tunnid varem 90 km'i jooksul läbitud sai :). Aga enne seda peaks veel mõned korrad suusatama minema. Vaatab, mis ilm teeb ja mis peamine - mõned päevad tagasi alguse saanud kurguvalust tuleb lahti saada. Kui täna juba raskemaks läks, siis ikka hakkas häirima küll, et korralikult neelata ei saa ja hingamine tsipa raskendatud.


Lõpuks ka mõned numbrid - läbitud distants 63,31. Aeg 5:28:00. Keskmine pulss 155. 95% ajast aeroobses tsoonis.

laupäev, 8. veebruar 2014

4 tundi paaristõukeid

Algne plaan ammustest aegadest nägi ette plaani osaleda Tartu Maratoni avatud raja sõidul, võtta seda korraliku pingutusena ja läbida klassikas - kuigi vabas võib ka.
Aeg möödus ja oli selge, et Tartu Maratoni tavapärasel rajal sõitu ei toimu. Seega tegin plaani ümber - planeeritud 4 tunnine pingutus teha hoopis Tallinnas, Pirital. Kui algselt oli plaan lasta suusad korralikult ette valmistada, siis plaanide muutumise tulemusena otsustasin, et ei hakka raha kulutama rohkem kui ostsin ühe madalfloori määrde, et vähegi oleks rohkem libisemist või eeldusi selleks, kui tavapäraselt trennides.

Kuid kõigest sellest polnud veel piisavalt. Ilmaennustust vaadates sai selgeks, et tuleb vihmas või lörtsi sajus sõitma hakata, mis tekitas kohe küsimusi, kuidas pidamist määrida (kas kliister või hoopis lihtsalt karestatud suusk).
Ses mõttes on klassikasuusaga ikka jama palju, et kui libisemise asja saad korda siis mõtle pidamise peale ja siis leia veel õige tasakaal kahe asja vahel.
Igatahes panin tahke krundi, kliistri peale ja läksin Piritale. Rada oli päeva vanune, mida oli ka arvata (sulaga rada ei tehta, kui ta just väga lagunenud ei ole), lumi märg. Kaasas oli ka üks tuub pihustatavat pidamismääret. Sõitsin mõnisada meetrit velodroomist edasi, leidsin ühe lumepalli, mille taha panin oma joogivöö, vähe toppisin seda pihustatavat pidamist ka alla ja minek.
Algus oli täitsa mõnus, tempo oli umbes 15/16 minutit 3,5 km'se ringi kohta ja tunne mõnus. Mida edasi seda enam sai selgeks, et pidamine kaob ära.

5 ringi sõidetud, väike joogipaus, sai ka pidamist juurde lastud ja siis juhtus see, et oleks peaaegu pikali kukkunud :). Liiga palju sai noh. Kavas oli 5 ringi pärast jälle boksipeatus teha aga hiljem selgus, et ringide lugemine läks sassi ja tegin boksi peatuse kui 6 ringi oli sõidetud. Muud midagi aga määrde fiasko sai kordust :).

Aga tulles pealkirja juurde siis kuna pidamist polnud ei jäänud muud üle kui planeeritud 4 tundi paaristõukeid sõita. Noh täpsustuse mõttes tuleks lisada, et rajal on ju ka mõned tõusud ja laskumised, kus paaristõukeid ei teinud :) ning lisaks kulus nö boksipeatustele 11 minutit. Aga teada olevalt pikim paaristõuke trenn, mis senini tehtud. Loodetavasti on sellest kõigest Vaasal abi :)

Muus osas oli nädal rahulik - paar korda käisin suusatamas ja korra ka jooksmas.


Kuna on kindel, et Tartu Maraton Otepää-Elva distantsil ei toimu ning vaadates ilmaennustust kahtlen, kas see ka mujal Eesti pinnal, st Võrtsjärvel, toimuda saab, siis juba mõni aeg tagasi tekkis idee - teha ise maraton.
Ehk siis 16ndal Pirital 18 kunstlume ringi. Alustaks nagu maraton algab, kell 9. Planeeritult iga 3 ringi (10,5 km) järgi väike joogipaus. Distantsiks peaks tulema 63,5 km'i, aega läheb nii palju kui läheb aga no väga kaua ka ei viitsi tiirutada :).
Eks ta tüütuks läheb ja pea võib ringi käima hakata ning arvestades ilmaennustust, mis lubab +3'e järgmiseks pühapäevaks Tallinna, siis karta on, et rada kõikse parem olema ei saa (ka täna oli väga must) aga no parem kui Otepää-Elva vaheline :)

esmaspäev, 3. veebruar 2014

Paar sõna möödunud nädala kohta

Eelmisel nädalal sai tehtud küll Jaanuari kuu kokkuvõte aga kuna kaks päeva ja kaks trenni jäid sellest ülevaatest välja siis lühidalt neist ja nädalast tervelt.

Nii nagu jaanuari alustasin sportides, alustasin ka veebruari väikse spordiga. Täpsemalt siis 3 tunnise klassika sõiduga. Suusk oli kergelt öeldes halb - ei ta pidand, ei ta libisenud. Viimase põhjustas kindlasti öösel toimunud lumesaju ja tuisuga rajale tuisanud värske lumi. Esimese põhjuseks võib olla alanenud kaal. Igatahes tundus kuidagi hellake see pidamine olema. Panen tsipa teipi juurde ja homme proovin jälle, kuda on.

Kuna suusk oli nagu ta oli siis enamus sõidust sai lükatud, kas paaristõuket või siis igal paaristõukel jalaga hoogu juurde andes - nii palju oli pidamist olemas, et midagi sai ikka lükatud. Eks käed olid pärast täitsa väsinud ja hiljem ka üllatavalt jalad aga see ei takistanud pühapäeval paariks tunniks vabatehnika sõidule minna.
Olud olid jällegi omapärased - sadas vihma või midagi sellist. Rada oli jääs, suuska kantima saada keeruline. Aga eks tuli siis rohkem jällegi kätega hoogu lükata ja mitte nii tugevalt jalgadega töötada.

Ootamatult juhtus selline asi, et laupäeva ja pühapäevaga õnnestus maha sõita umbes-täpselt Tartu Maratoni pikkune distants. Põnev :)


Nädala keskel sai paaril korral veel suusatamas käidud. Paaril päeval veetsin aega ka joostes. Täitsa selline toimekas nädal, mis oli 3 nädalase töö perioodi viimane nädal. Käesoleval nädalal võtan asja vähe kergemalt, taastun ja siis järgmine nädal saab jälle punni põhja keerata.