esmaspäev, 28. mai 2012

SEB 31.Tartu Rattaralli

Käidud ja tehtud!

Nagu viimased kaks postitust kirjeldasid, siis tervis polnud eelnevatel päevadel just kõikse parem ja eks ka laupäeval oli ikka kahtlust ja kõhklust. Samas pühapäeva hommikul haaras keha juba pigem võistluseelne ärevus ja seega sai otsustatud, et ikka sõidan ja vaatan mis tuleb.
Peab tunnistama, et kuni stardi hetkeni polnud kindel, kas sõita rahulikult või siis üritada nii kiiresti ja kähku distants läbida kui võimalik. Juhtus aga see, mis ikka juhtub - start antud, natukene maad sõidetud ja siis täiega gaasi.
Kusjuures enesetunne oli tõesti hea. Riia mäest üles ja edasi sai aga muudkui vändatud ja vändatud. Esimese 5 km-i keskmine kiirus oli 30,5 km/h aga seejärel järgmised 20 kilomeetrit õnnestus sõita 5 km-id lõike keskmiste kiirusetaga 41,9 km/h, 37,1 km/h, 39,6 km/h ja 39,2 km/h.

Eks see algus oli ka suhteliselt kerge, suuri tõuse ja asju pole. Rahvast ka oli palju, ikka leidsin kellegi taga natukene varju jne. Ma arvan, et kusagil Elvast edasi sõites tekkis esimene keerulisem hetk, kui ees läks grupp keda ei suutnud püüda. Õnneks oli nõnna palju oidu, et märkasin seljatagant tulemas järgmist gruppi ja seejärel ootasin nad järgi ja sai nendega edasi pandud. Kusagil seal kandis hakkasin ma ootama ka seda hetke, mil enam ei jaksa. Aga üllatuslikult seda hetke ei tulnud veel nii pea. Otepäele tagasi tulleski oli veel olemine täitsa ok aga siis teel Tartu poole, võibolla umbes 10 km-i pärast Otepäed muutus seis juba keeruliseks.
Selle tee peal puhus ka teatav vastutuul, minu arvates :), ja kuigi sai 4s grupis sõidetud, siis mingi hetk ei suutnud enam nende tempos olla. Jõud ja jaks hakkas olid otsa korral.

Üks mure, mis tekkis oli see, et kaasa võetud spordijook sai liiga kange tehtud ja tekkis selgelt vee vajadus. Nõuni TP-s tegingi tsipa pikema peatuse kuna teadsin, et suurem grupp tulemas. Jõin 3-4 topsi vett kohe ära, lisaks kallasin ühe joogipudeli vett täis ja siis hakkasi kergelt edasi minema, et grupiga liituda.

Pole olnud kahjuks võimalust ees olevates gruppides sõita ehk ei tea, kuidas seal sõidetakse aga too grupp oli ikka üks väga koomiline seltskond rattureid. See, et tööd ei tehta ühiselt noh see on enam-vähem ok, ses mõttes, et seda oleks nagu palju oodata. Aga seltskond pidevalt võimleb rataste otsas, tehakse vasakule-paremale selliseid väikseid äkilisi haake, grupp ei liikunud mitte ühtlaselt vaid pidevalt kiirendades, pidurdades jne. Rääkimata siis tõusudest, kus sõidetakse eelneva hooga vist täpselt niikaua tirri lastes, kuni tundub, et enam pikali ei kuku ja siis hakatakse väntama. Loomulikult valed käigud sees ja kangutatakse silmad peas paistes.
Vot ei julgenud seal grupi keskel olla, isegi ääres oli ebamugav tunne.

Ega mu enda grupisõidu oskus ka kiita ei ole aga no mõnda elementaarset asja ikka enda arvates tean.
Mis enda sõitu puutub, siis alguses olin hädas, kuna jäin laskumistel grupist maha. Kirjutasin selle selgelt kogematuse arvele - ju oli vaja teha üks-kaks-kolm vända pööret veel enne kui laskumisasend sisse võtta.
Kindlasti mõjutas enda sõitu ka natukene see, et ma pole siiani piduri trosse ümber lasknud tõsta. Vältimaks alateadvusest tulenevat vale piduri vajutamist hoidsin tsipa suuremat distantsi ees sõitjaga ning kontrollisin pidevalt, et õige käsi ikka õigel piduril oleks. Aga võibolla on põhiline viga hoopis selles, et kevadiseks sõiduks puudus täiesti selle aasta grupisõidu kogemus.
Tuleb ikka järgmisel aastal kevadel kusagile laagerdama minna :)

Sõidu juurde tagasi tulla, siis Kambjast läbi sõites läks olemine ikka juba päris raskeks. Kuigi olid ilusad laskumised, siis jõudu enam ei olnud. Polnud jõudu isegi laskumisasendis olla. Lasin mingiks hetkeks kiiruse suhteliselt alla ja mõtlesin, et see viimane 20km-i või nii kulgen rahulikult ära aga ju need mõned kilomeetrid aitasid. Igatahes tuli hetkel x seljatagant mingi grupp, kuhu suutsin ennast jõuga sisse imeda. Lisaks kulistasin kurgust alla ka kaasa võetud Guarana ampulli ja võis jälle sõita.
Viimasel 5 km-l otsustasin, et ei hakka ennast ühegi pundiga lõpuni suruma. Aga samas väntan nii palju kui jaksan. Kahjuks 3 km-i enne lõppu tõmbas vasaku reie sisekülje kergelt krampi ning kuna võistlust enam võita polnud võimalik :), siis lükkasin kerge käigu sisse ja veeresin vaikselt lõpuni. Mööda läks veel päris palju sõitjaid aga no mis vahet seal on. Vaatasin, et 135 km-i keskmine kiirus oli 32,25 km/h, samas lõpuks jäi see 31,5 km/h ehk siis viimane ots oli ikka väga-väga rahulik :).

Lõplik ametlikaeg 4:25:29, esimesed 2 minutit sai oodatus liikuma hakkamist ja stardi kanga alt läbi pääsemist. Seega kõikse hullem polnudki.

Kui mõelda, mille taha jäi parem aeg, siis eks haigus kindlasti röövis energiat ja olin üllatunud, et vaatamata tõvele suutsin täitsa korraliku tulemuse välja sõita (enda jaoks siis). Samas võibolla jäi parem tulemus ka selletaha, et kaasa võetud spordijook oli liiga magus. Mul oli taskus kaks 70g geeli, milledest ühe tarvitasin täielikult ära ja teisest võtsin napi kolmandiku. Rohkem lihtsalt ei tahtnud seda magusat plöga. Polnud ka ju vett, millega seda magusust ära loputada.
Aga kindlasti jäi asju paljuski oskamatuse taga grupis sõita või siis õigem oleks öelda hirmu taha grupis sõita, olgu see tingitud millest iganes. Tundub, et jalga kui sellist on, et oluliselt kiiremini distants läbida aga nii palju teda ka ei ole, et üksi rapsida :)

Vaatamata väga raskele olekule pärast sõitu jäin ma tulemiga rahule. Erinevaid asjaolusid arvestades sai küllaltki maksimumi lähedane tulemus saavutatud, vähemalt ma ise olen sellisel arvamusel.

Numbreid kah:

Lap Time Avg Dist km/h
A 1. 0:10:59 163 4,99 4,99 30,5
A 2. 0:18:08 182 5,00 9,98 41,9
A 3. 0:26:14 172 5,01 14,99 37,1
A 4. 0:33:49 170 5,00 19,99 39,6
A 5. 0:41:28 175 5,00 24,99 39,2
A 6. 0:50:32 176 5,00 29,99 33,1
A 7. 0:58:47 177 5,00 34,99 36,4
A 8. 1:07:02 179 5,00 39,99 36,3
A 9. 1:15:48 171 5,00 44,99 34,2
A 10. 1:25:07 171 5,00 49,99 32,2
A 11. 1:35:10 171 4,99 54,98 29,8
A 12. 1:44:34 169 5,00 59,98 31,9
A 13. 1:53:41 170 5,01 64,99 32,9
A 14. 2:01:45 157 5,00 69,99 37,3
A 15. 2:14:24 166 5,00 74,99 23,7
A 16. 2:24:34 173 5,00 79,99 29,5
A 17. 2:35:25 171 5,01 85,00 27,7
A 18. 2:44:33 168 4,99 89,99 32,8
A 19. 2:54:31 169 5,01 95,00 30,1
A 20. 3:04:45 161 5,00 99,99 29,3
A 21. 3:15:50 160 5,01 105,00 27,1
A 22. 3:24:34 161 4,99 109,99 34,3
A 23. 3:35:33 165 5,01 115,00 27,3
A 24. 3:46:08 161 5,00 120,00 28,3
A 25. 3:55:53 165 5,00 125,00 30,8
A 26. 4:06:53 171 5,00 129,99 27,3
A 27. 4:16:51 168 5,00 135,00 30,1
A 28. 4:24:18
2,89 137,89
KOKKU 4:24:18 169
137,89 31,5

laupäev, 26. mai 2012

Otsustatud

Käes ongi laupäev, ehk päev, mil tuleb Tartusse sõita, et pühapäeval saaks rattarallil osaleda.
Olemine on parem kui eile aga kaugel ideaalsest.

Otsustasin, et sõidan Tartusse kohale. Kas stardin või mitte, sõltub pühapäeva hommikusest olekust aga hetkel on mõte, et pigem stardin aga võtan kavaks asja rahulikult läbi veereda. Eks kindlasti tekib stardi järgselt mõte, et kõmmutaks ja üritaks mingi grupiga ära minna ja eks mõnda gruppi tuleb ka sisse pugeda, et kergem oleks, aga pigem üritan leida mõne grupi tagumisest otsast, kui eest.

Seega mõte minna üritama 4 tunni piiri alistamist jääb riiulile seisma. Vaatab, kas 5 tunniga saab hakkama aga pigem tundub reaalne selline 5,5 - 6 tundi sõitu.

neljapäev, 24. mai 2012

Krdi-krt

Pealkirja edasi arendades siis seis selline, et täna päeval keeras olemine jamaks - hakkas jahe, põlved valutasid jne-jne. Ehk siis haiguseline tunne. Väike kraadimine näitas ka, et keha temperatuur on 37 kraadi peal. Lisaks siis ka vaskud mandlid teevad liiga - need andsid ennast hommikul voodis tunda.

No ei meeldi selline tervislik seisund. Kui see oleks nädala pärast tulnud, siis olnuks ok, kuna järgmine reede on kavas terviseuuringutele minna Tartusse ja see on kolmas kord kui sinna üritan minna, kaks eelmist korda on haiguse tõttu ära jäänud.

Lootus on, et vahest on tegemist lihtsalt ajutise nähtusega ja homme juba seis kõvasti parem - tihti need haigused mul nii käivad. Aga isegi kui on parem, siis küsitav on ikkagi, mis mõju see organismile jätab.
Kuid pole mõtet veel püssi põõsasse visata. Eks ma lähen Tartusse võitlema ikka, kui just haigus päris maha ei niida, ning lähen ka soovitud tulemit jahtima. Võibolla saan rõveda haamri ja heal juhul veeren vaid lõpuni, võibolla ei juhtu midagi. Näeb.


Eile käisin tegin paari tunnise ratta tiiru ka. Täpsemalt küll 1:54, mis enamusest oli rahulik kulgemine aga täiendavalt pikkisin sinna sisse ka 4 x 2 min võistlustempos lõiku. Algus oli natukene raske aga alates kolmandast lõigust kuni lõpuni täitsa hea.
Rajaks kasutasin natukene lühendatud versiooni Fakto Auto Tallinna Rahvasõidu lühema distantsi rada. Ise avastasin selle alles eelmisel laupäeval aga tundub, et Jüri kandi inimestele see rada ammu tuttav ja kõrgelt hinnatud. Rada oli rattureid täis. Kuna sõitsin enamusega vastassuunas ka, siis sai pidevalt tervitatud :)
Kokku sai läbitud 45,2 km-i, pulss 141/195.

Oleneb nüüd tervisest, kas kannatab reedel hästi kerge sõit teha või mitte.

pühapäev, 20. mai 2012

Pikemad rattatiirud

Nädalavahetusel oli kavas paar pikemat rattaringi.
Laupäeval umbes 2,5 tundi ja pühapäeval 4 tundi.

Plaanid õnnestusid, mis peamine.

Laupäeval oli plaan 2:30 aga läks 2:36. Kokku sai läbitud 60,5 km-i. Sellise keskmisest natukene aktiivsema sõidu sisse toppisin ka 5 x 1km võistluskiirusel. Kas asi oli tuules või üldises nõrkuses aga 5st 3l kiirendusel oli probleeme soovitud kiiruse hoidmisel.
Tagumik kippus ka kangeks jääma, mis tegi kindlasti sõidu ebamugavamaks aga noh polnd hullu. Üldiselt oli selline mõnus kulgemine.
Pulsi numbrid 136/178.

Pühapäeval oli plaan siis anda organismile ja jalgadele tunda, mida tähendab 4 tundi rattaga sõita. Umbes sama kaua on plaan kulutada Tartus nädala pärast. Umbes 3 tundi oli täitsa ok, viimane tund või natukene vähem oli juba paras kannatus. Jalad olid väsinud ja viimase pool tunni jooksul andis tagumik ka juba endast kõvasti tunda.
Sõit oli üles ehitatud loogikal 30 min pulsiga 155-165, siis 35 min pulsiga kuni 145 ja siis jälle kiiremini. Kokku 3 korda kiiremini. Jalg oli eilsest ikka parasjagu väsinud ja eks see andis endast tunda aga noh sai hakkama.

Rajaks valisin Fakto Auto Tallinna Rahvasõidu pikema raja (laupäeval oli lühem rada). Aga kahjuks suutsin plaani koju unustada ning Raasiku juures kütsin valesti. Kui seda avastasin, siis mõtlesin, kas sõita tagasi või mitte. Otsustasin mitte. Liikusin edasi Narva mnt-le ja sealt keerasin Kostivere peale. Viimasest suutsin jällegi natukene valesti sõita. Jõudsin küll ilusti Jüri tee peale aga selleks tuli läbida üks vastik teetöö jupp. Too raputas ikka väga-väga kõvasti läbi.

Trenniaeg 4:04, distants 99,27 km-i, pulss 148/168.

Üldiselt ei kujuta täna ette, kus ma selle kiiruse nädala pärast võtan. Aga noh loodan grupisõidu efektile ning geemiale :). Need on kaks kohta, kus peitub varu :)

neljapäev, 17. mai 2012

Esimesed tiirud

Mõned päevad on Tartu Jooksumaratonilt juba möödas ja olemine on täitsa ok, samas teatav valu on jalgades ikka veel sees ja organism vist üldiselt ka natsa väsinud. Vähemalt eilse rattatrenni järel võiks nii arvata.
Ahjaa, lihased annavad endast tunda eelkõige enda rumalusest tingitult. Nimelt pärast jooksu oli selline tunne, et jalad tahavad krampi minna ja nii juhtuski, et ma ei tahtnud neid kohe venitada. Elvas pesemas käies ei astunud sauna ka sisse, kuna seal rahvast palju. Loomulikult ei venitanud ka pärast kui jalad juba paremas seisus olid. Seega venitamata lihased ja selge see, et nende taastumine võtab kauem aega. Eks ma nüüd olen järgmistel päevadel neid üritanud vaikselt venitada aga egas järgi enam venita.

Aga esmaspäeval käisin rullitamas, nii nagu esialgne plaan oli. Seda korda sai parkimisplatsilt ära, tee peale ka. Treeneri sõnum oli, et sõita tuleb. Kilomeetreid, kilomeetreid ja veelkord kilomeetreid tuleb koguda. Mulle konkreetselt ütles treener, et tuleb rohkem istuvas asendis rullide peal olla - praegu tõuseb keha liiga üles ja see tekitab ebakindlust. Samuti peab harjutama kannaga tõukamist - hetkel läheb tõuga liiga palju varbast. Päris lõpus veel mainis, et tõuge nagu tuleb aga pärast tõuke ära tegemist jääb jalg lipendama-lopendama. Peab rahulikult väiksel kiirusel tuimalt harjutama, et ajju kinnituks, mis liigutusi täpselt tegema peab. Endal oli tunne rullidel täitsa ok :), oluliselt parem kui eelmise aasta kevadel.
Kogu trenni aeg 56 min, läbitud sai 7 km-i, pulss 126/169.

Teisipäeval ajasin lõpuks uue ratta nö kuuri alt välja. Plaan oli teha 1:30 rahulikus tempos. Esiteks taastumine parem oleks, teiseks, et õpiks ratast tundma. Tegelikkuses läks trenn tispa pikemaks - 1:42. Läbitud sai 35,4 km-i, pulss 121/147 - paar korda ikka proovisin suuremat hoogu ka aretada :).
Väga harjumatu on ikka MNT peale minna. Sadul hakkas ka liiga palju tagumikule jne. Ehk siis selline tunne, et sada häda :).
Igatahes muutsin kolmapäevaseks trenniks lenksu kõrgust - kohe mõnusam oli sõita ning samuti vahetasin sadula ära - panin sadula, millega olen harjunud (MTB sadul). Jällegi oli palju mõnusam tunne.
Üks asi, mis on veel harjumatu ja mille osas pole veel lõpliku seisukohta võtnud on see, et eelmine omanik on lasknud panna tagumise piduri vasaku käe alla. Kuna MTB-l oli tagumine pidur parema käe all, siis tahab see asi harjumist. Mõtlen veel, et võibolla lasen enne Tartut siiski ümber tõsta aga 100% kindel pole, kuid kusagilt foorumist lugedes oli päris hea märkus, et kui aju on harjunud ühte moodi, siis tavaolukorras suudad ennast kontrollida ja teisiti käituda aga kriisis tuleb signaal ajust ja seejärel on oht lennata üle nipli.
Kui nüüd see vahetus ära teha, siis tuleks muidugi kähku teha :)

Nagu mainitud, kolmapäeval oli jälle väike ring rattaga plaanis. Seda korda lisaks rahulikule sõidule ka 2x12 min pulsiga 164-170. Üldse oli pulss tsipa kõrgem (umbes 10 lööki) kui päev varem. Kes teab, millest see täpselt oli.
Aga vaatamata sellele oli esimese kiirema lõigu alguses keeruline saada pulssi soovitud kõrgusele. Päris korralikult pidi suruma ja jalad väsisid päris kiiresti. Oli tunda, et jooksust lihased veel õrnad. Teine kiirem lõik oli juba lihtsam.
Tänu mõningatele ümber seadistamistele rattal oli sõita oluliselt parem. Lisaks sai veel sõidu jooksul muudetud natukene sadula kõrgust ja kaugust. Juba sai sõita madalamas asendis kui esimesel korral, polnud nii häiriv. Samas sellises asendis, kus hoiad sarvedest alt kinni, seal on ikka veel ebamugav. Eilse trenni ajal tunduski, et keha asend on natukene vale, kui lasin selja vähe pehmemaks, siis muutus olemine paremaks. Aga kahtlane tunne on, et ideaalis tahaks lenksu veel tsipa kõrgemale saada. Kahjuks lenksu ennast, ilma uusi vahendeid ostmata, pole võimalik kõrgemale tõsta. Aga selle eest saaks natukene sadult vast alla poole lasta. Eks peab sõitma, ju kogu see asend ja ratas ole kehale ka uus ja tundmatu.

Nüüd kaks puhkepäeva, laupäeval kahe poole tunnine sõit plaanis, pühapäeval juba 4 tunnine. Edasi aga on käes uueks võistluseks valmistumise nädal. Vähe on aega antud adra seadmiseks, kuid tuleb hakkama saada.

pühapäev, 13. mai 2012

SEB Tartu Jooksumaraton

Ja tehtud ta ongi. Järjekordne rekord :)
Noh pole keeruline teha rekordit, kui oled ainult 3 korda jooksnud seda võistlust :). Samas rekord tuli ka poolamaratonis - 1:38:45 - seda distantsi on saadud ikka mõned korrad rohkem joostud.

Aga kohe asja juurde - aeg tuli 1:49:05. Seega soovitud 1:50 sai ületatud. 1:45 oli täna selgelt liiga raske ja võimatu. Polnud jalas seda jõudu ja jaksu, et kiiremini joosta.

Kokkuvõttes võibki öelda, et liiga vähe pehmel pinnasel ja mägedes jookse oli. Nimelt jalad väsisid ikka päris korralikult ära. Pulss oli sedakorda oluliselt madalam kui nt ümber Viljandi järve joostes - keskmine 187, max 197.

Kui see kõrvale jätta, siis jooks oli hea. Algus oli kiire ja mõnus. Metsavahel nagu öeldud hakkas raske aga samas suutsin viimaseks 3 kilomeetriks ennast kokkuvõtta ja väärt aja välja joosta.
Koht samuti paranes, eelmise aasta 473 sai vahetatud 405 vastu. Kusagil poolel maal loeti kohaks umbes 435 aga pärast seda läks veel palju jooksjaid mööda. Seega lõpp oli vaatamata kõigele tõusvas tempos tehtud - kiire pilt protokollile näitas, et 21,1 kuni lõpuni läks minust mööda veel 3 jooksjat. Viimane neist umbes 50 meetrit enne lõppu :). Tegemist oli endise töökaaslasega ja kuigi ma hüüdsin, et nii ei ole ilus, ta mingil põhjusel ei kuulanud :).

Aga egas siin pikalt midagi põdeda ole.
Kui õnnestub lähen homme rullitan tunnikese, kui mitte, siis võibolla teen pika ja kerge-kerge rattasõidu hoopis. Eks vaatab seda asja. Teisipäevast on aga kavas hakata pikemaid rattatiire tegema. Mootorit on siin joostes saadud poputatud küll, seega tuleb hakata kiirust taga otsima. Ja no muidugi tuleb kõikse pealt saada uue rattaga sõbraks. Eelmisel nädalal tegin ta puhtaks ja tundus, et eelmine omanik vist otsustas ratta maha müüa, kuna kett oli õliseks ja sodi täis läinud :). Paska, sõna otseses mõttes, oli seal ikka väga kõvasti.
Kui rattaga sõbraks saab, siis vast suudab 4 tunni piiri Tartus alistada. Distants küll sel aastal pikem kui eelmisel aga oluliselt kergem ja parema veerevusega ratas ju ka all :).

reede, 11. mai 2012

Uued mänguasjad ja uued rõõmud :)

Ei mäletagi, millal see alguse sai aga üks hetk tekkis mõte, et väga oleks vaja maanteeratast. Alguses sai uuritud erinevaid kauplusi ja seal pakutavaid ning silme eest oli kirju. Hinnad ju ütleme nii 700st - mitme tuhandeni.
Raha aga nagu ikka ei ole ja kui ongi, siis kulutada ei soovi :)
Ja isegi kui oleks soov kulutada, siis millist ratast ikkagi osta - carbon raam, alumiinium raam, mis käiguvahetused jne-jne. Minu arvates on autot ka kergem osta (isegi kui oled mees ja vaatad midagi muud kui ainult värvi, mis naistele omane :)).

Lugedes siit ja sealt tekkis mõte, et aga ostaks hoopis kasutatud ratta. Saaks hea ratta odavama hinnaga või nii. Seadsin sammud vastavasse foorumisse ja jäin kuulutusi jälgima. Ütleme nii, et paar ratast tundusid ka täitsa mõnusad, kuid tundus, et inimesed ostavad rattaid nagu leiba - nii kui müügikuulutus üleval, keegi võtab ühendust ja ütleb, et võtan ära.

Õnneks seis päris nii lootusetu ka ei olnud ning lõpuks leidsin ka endale sobiva ratta. Käiguvahetuseks Shimano 105 süsteem, mis minusugusele harrastajale minimaalne, mis olla võiks. Raamiks carbon, mis ütleme nii on hea boonus, kuna algselt olin siiski rõhu pannud alu raamile. Aga siin tulebki kasutatud ja uue ratta vahe välja - uus aluraamiga ratas maksab sama palju kui sarnane kasutatud carbon raamiga (väga palju ümardades :)).

Kui pikk jutt kokku võtta, siis nüüd on kodus MNT ratas olemas. Sõitma pole sellega veel jõudnud ja enne tulevast teisipäeva ei jõua ka. Põhjus selles, et Sparta spordiselts pakub rulluisutamise treeninguid, mida viib läbi Eesti üks parimaid rulluisutajaid, Kert Keskpaik.

Eelmine aasta sai küll rullitatud aga eks siiani ole rohkem nagu ise õpitud. Alguses sain natukene näpunäiteid ühelt teiselt Eesti parimalt rulluisutajalt, Jarek Mäestult aga pärastine on puhtalt ise õppimine olnud. Nüüd siis tekkis selline võimalus, mida ei saanud jätta kasutamata.

Treeningud toimuvad esmaspäeviti ja nädala alguses oli esimene trenn. Oodatud on kõik, eelkõige aga need, kes sõita ei oska :). Tegemist on ABC koolitusega ja suurtel kiirustel trenne ei toimu. Ei saa välistada, et mõne trenni pärast hakatakse harjutama ka grupi sõitu, kuna kui ikka plaan mõnel võistlusel osaleda, siis hea oleks seda värki enne teada ja olla kogenud. Aga see puhas minu arvamus, mis meid seal ees oodata võib.

Isiklikus plaanis on muidugi täiendav põhjus veel, miks seal trennis käija - aasta alguses sai naisele kingitud rulluisud ja nagu paljude teiste asjadega nii ka selle alaga - pani aga uisud jalga ja hakkas sõitma. No ei ole ilus nii. Ehk siis kuigi ka tema käib samas trennis ja õpib, tuleb olla usinam ja tublim, et rajal suudaks teda ikka edestada :). Seda häbi ei jaksaks küll alla neelata kui Tartu rulluisumaratonil naine juba finišhis ootab veepudel käes :), kui mina alles saabun.

Muudest trennidest nõnna palju, et paar korda on joostud ja täna õhtul ka väike sörk plaanis. Natukene valu teinud säärelihased tunduvad, et on taastunud korralikult ja üldiselt olen pühapäevaseks võistluseks valmis. Esmane plaan on olla parem kui aasta eest, teine plaan joosta alla 1:50 ning ideaalne plaan saada aega alla 1:45 (viimase realiseerumist väga ei usu aga eks näis).

pühapäev, 6. mai 2012

Nädal Tartu jooksumaratonini

Nii täpselt nädala pärast on Tartu jooksumaraton joostud ja loodetavasti olen juba ka kodus mõnulemas. Nädal veel minna, kus teatavasti enam midagi parandada ei saa. Küll aga saab seisu väga halvaks muuta :).

Pärast Viljandi järvejooksu tegin järgmisel päeval 40 minutit kerget sörki.
Plaan oli hoida pulssi vahemikus 131 - 138. Lõpuks tuli siis välja nii, et keskmine pulss 132, läbitud sai napp 5,2 km ehk kiirus tuli 7:42 min/km. Jalgades polnudki seda Viljandi jooksu tunda aga ju organismis endas oli ta veel peidus.

Seejärel kaks puhkepäeva, sh neljapäeval käisin spordiklubis Sparta kuulamas Kristjan Port'i loengut Töö ja sport. Täitsa huvitav loeng oli. Tuli välja, et jooksmine on inimesele kõige loomulikum liikumisviis, suusatamine, rattasõit jne, need on kunstlikud. Noh ja muidugi oluliseim sõnum oli see, et pärast pikka tööpäeva pole trenni tegemine, eriti just raske trenni tegemine hea. Keha on tööst niigi šokis ja raske, intensiivne trenn suurendab seda veelgi. See jutt siis kõik südame seisukohast lähtuvalt aga eks kuid organism üldiselt väsinud ja koormatud, siis tulevad muud hädad külge jne.
Mingi kerge sörk või nii pole muidugi halb aga samas trenni pikkusega peab piiri pidama.

Eile, ehk laupäeval, oli kavas kerge 45 minutit sörki, pulsiga 131 -138. Pärast seda tegin staadioni peal 10 korda umbes 60 m max kiirusega kiirendusi, ülejäänud staadioni ring, umbes 190 meetrit sai väga rahulikult sörgitud. Kogu trenni pikkus tuli 1 tund, läbitud sai 8,3 km-i, pulss 137/172, kiirus 7:14 min/km.
Kiirendused tegin vastutuult, et oleks ikka raskem :). Kiirused jäid umbes 7,5 sek - 8,5 seki vahele. Head lühikesed sutsakad. Enesetundel polnd ka viga.

Täna, ehk pühapäeval, oli plaanis viimane vähe raskem trenn enne Tartu jooksu. Alustasin 10 minutit rahulikus tempos sörkimisega, pulsiga vahemikus 131 - 138, seejärel 20 km-i kiirusega 5:00 - 5:20 min/km ja lõppu veel 10 minutit 131 - 138 pulsiga.
20 km-ise otsa jagasin piltlikult neljaks, iga 5 km-i järel tegin nö toitlustuspunkti - väike jook, paar ampsu energiabatooni.
Esimene 5 km-i oli selgelt kõige raskem, ei saanud kuidagi jalgu korralikult liikuma. Edasi läks juba lihtsaks. Kilomeetri ajad olid mõned alla 5 min/km ja mõned üle. Kokku kulus 20 km-i läbimiseks 1:41:46, keskmine kiirus oli 11,8 km/h, see peaks siis natukene üle 5 min/km olema, pulss oli 166/175.
Põhimõtteliselt oli kiirus peaaegu sarnane nagu aasta tagasi Tartu jooksul, seega võib täitsa rahule jääda tulemiga. Eks praegune rada oli kindlasti kergem aga noh üks on võistlus ja teine treening.
Kogu trenniaeg 2:02, läbitud distants 22,5 km, kiirus 5:25 min/km, pulss 161/175.

Järgmine nädal siis kavas eelkõige taastuda, võtta rahulikult, puhata. Eks näis, kuidas see kõik õnnestub :).

teisipäev, 1. mai 2012

Suurjooks ümber Viljandi järve

No mina ei tea, kui pikk see distants seal ikkagi on? :)
Alguses vaatasin km-i punkte ja märkasin, et kellale seatud distantsiga võrreldes tuleb umbes 200-300 meetrit vähem lipata. Tore ju.
Siis aga pärast esimest joogipunkti, kus oli võimalik joosta kas läbi soo või tiiruga (läksin tiiruga), järgnenud km-i punktis märkasin, oh-ohh, nüüd tuleb hoopis 300-400 meetrit enam joosta. Võibolla siis tõesti see soine osa on nii palju lühem teekond. Peab vist järgmisel korral proovima seda.
Minu kell mõõtis lõpuks 12,2 km-i, mis sisaldas ka algust - päris kanga alt ei startinud kahjuks :)

Jooks ise oli täitsa mõnusalt kerge. Olin endale seadnud eesmärgiks üritada alla 55 minuti jooksu, vastavalt sellele ka kiiruse vahemiku paika pannud. Hea oli jälgida, kas tempo paras või mitte. Alguses tuli ennast isegi manitseda, et pole vajadust kiiremini joosta. Jaksu oli küll. Üks raskem hetk tekkis kusagil 2 km-i enne lõppu, kus vaim väsis ära. Jõudu ja jaksu oli ka kuidagi tüdimus tekkis. Teagi, kas peab teinekord rohkem kiirendama-aeglustama, et oleks põnevust.

Umbes 1,5 km-i enne lõppu hakkasid ümber inimesed kiirendama. Otsustasin sellega mitte kaasa minna, kuna oli teada, et soovitud 55 minuti piiri peaks kätte saama. Hoidsin ennast kuni lõpuni oli nii umbes 700 meetrit, siis lisasin hoogu. Päris lõpus sai veel natukene spurditud ka, oli mõnus.

Lõpuaeg 54:43(2) (sulgudes oli kellalt number - päris täpne :)). Pulsi numbrid, hirmutamiseks :), 190/199. Vaatasin graafikut ja pulss oli suhteliselt stabiilne seal üleval. Pole mingit probleemi seda seal üleval hoida, mingeid mõjutusi see ei tundu omavat. Või siiski? Kui pulss alla tuua, siis võiks suuta kiiremini lipata? Hea on aga näha, et on oskust ennast kokkuvõtta ja pingutada.
Suve hakul on plaan terviseuuringutele ka minna, eks siis näis, mis seis organismis on.

Ahjaa ühte asja tahtsin veel kommenteerida. Kui vaatasin lõpuprotokolli, siis jäi silma, et jooksu keskmine tase oli vist seda korda päris kõrge. Üle tuhande osaleja jooksid aja alla tunni. Pole paha ju.

Kilomeetriajad kah kirja (* umbes 200 meetrit siis):
1.
00:04:28 


2.
00:04:32 


3.
00:04:24 


4.
00:04:07 


5.
00:04:34 


6.
00:04:33 


7.
00:04:37 


8.
00:05:15 


9.
00:04:34 


10.
00:04:31 


11.
00:04:20 


12.
00:04:02 


13*.
00:00:35