pühapäev, 30. september 2012

Lähemal hooaja lõpule

Enam polegi palju jäänud seda võistlushooaega. Napid 6 päeva ja siis on maraton ning seejärel võib kriipsu alla tõmmata. Olen küll kalendrisse paar võistlust kirja pannud, mida võibolla külastada aga eks näis - Kõva Mehe Duatlon ning Haanja100 jala.
Kui ma neile võistlustele lähen, siis mõnuga võtma. Eks näis, kuidas vaba aega on ja viitsimist, eks vaikselt hakkab nagu kumm tühjaks minema - pole sellist viitsimist nagu hooaja alguses.

Viimane nädal on saanud vähe kergemalt võetud.
Esmaspäeval puhkasin, teisipäeval käisin mängisin palli, kolmapäeval tegin kerge sörgi.

Neljapäeval vähe intensiivsem trenn - 5 korda 2 minutit tempoga alla 4 min/km kohta. Ilm oli kena vihmane, jooks oli täitsa kerge ja nauditav.

Reedel olin töö asjus Jõulumäel ja sattusin kogematta orienteerumisele, sai siis metsas 50 minutit joostud ja punkte otsitud. Hasart läks sisse :)

Laupäeval tegin rahulikuma jooksu keskele 10 korda 30 sekundit täis kiirusega. Jalgades polnud teravust, mis muutis selle jooksu natukene raskemaks aga kõikse hullem kah nüüd ei olnud.

Pühapäeval oli kavas viimane pikem jooks enne maratoni. Muidu rahuliku tempo sisse panin 4 korda 2 km-i tempoga 4:30 min/km kohta. Selline mõnus tunne oli, ei saa öelda, et sellise tempoga suudaks järjest enam maratoni läbida aga väga hull ka ei olnud.

Järgmine nädal võtab asja kergelt, ühe kiiremate lõikudega lühema jooksu plaanin ka nädala keskele.

pühapäev, 23. september 2012

Kas võidusõitja või sõidu võitja?

Alates reede lõunast kuni pühapäeva lõunani sai veedetud Jõulumäel, kus Sparta spordiklubi korraldas harrastusuusatajatele treeninglaagri. Kuna ajaliselt pakkumine sobis, siis otsustasin samuti minna, kuid mitte rullsuusatama vaid jooksma.

Kant on hea - palju metsaaluseid mägede rohkeid radasid.

Otseselt suuri plaane polnudki, kuid eks mingid planeeritud tegevused sai endale seatud. Võib öelda, et ülehindasin ennast ja alahindasin mägesid ning pehmet maastiku.

Reedel tegin rahulikus tempos 2 tunnise jooksu, mis vaikselt oli tunda ka laupäeval. Samas laupäeval tuli suurem tagasilöök just planeeritud pikemal jooksul. Valisin läbimiseks 25 km-ise matkaraja, kuid selle keskmine osa oli väga-väga raske. Pidevalt üles-alla jne. ning seda väga karmidel tõusudel. Algselt sai valitud tempot hoitud aga lõpuks siiski loobusin ja kulgesin rahulikult lõpuni. Aega läks 25 km-i läbimiseks 2:30.

Laupäeva õhtu poole tegin veel ühe jooksu. Seda korda otsustasin joosta asfaldil, kuna jalad olid päris rasked all. Eks alguses oli seda raskust ka väga tunda. 15 min soojendust, siis 10 km-i tempokamalt - valisin tempo alla 6 min/km-i kohta ja lõpetuseks jälle 15 min lõdvestuseks.
Üldiselt oli küllaltki ok jooks, kuigi jalad andsid endast tunda.

Pühapäeval oli algselt plaanis pikem, 30 km-ne jooks teha aga pärast natukest jooksmist sain aru, et jalad pole ikka päris need. Otsustasin plaani muuta - 10 km-i rahulikult (paar minutit üle tunni) ja siis mõned jooksud mäkke. Üllatusin selles, et jalad olid 10 km-i lõpuks juba täitsa head aga kuna endale sai antud lubadus teise treeningplaani järgi toimida, siis läksin mägesid jooksma.
Kõige pealt 20 korda väiksem küngas (staadioni sirge tõus) ja siis lisaks 5 korda pikem (suusasilla alla) tõus.
Ise ka üllatusin kui mõnus oli kiiresti, täie hooga neid mägesid võtta. Ei mingit raskust jalgades, hea mõnus tunne. Eks need mäed olid ka asfaldil aga siiski.
Lõppu tegin veel 3 km-i maastikul aga see oli päris raske jälle :), kas siis põhjuseks pehme pinnas või rahulik tempo aga no oli raske :)


Sellega võibki siis nädalavahetuse kokku võtta - 8 tundi jooksmist, umbes 75 km-i läbitud. Jalad väsinud aga tunne hea. Võib teinegi kord sarnaseid laagreid teha, samas võiks olla rohkem ettevalmistunud, siis on kasu rohkem.

Samuti kiidan Jõulumäe keskust - väga mõnus koht, hea elada, treenida jne.

Laagris tegi treener D&K meetodil testi, mingi huvitav vidin, meenutab EKG aparaati. Aparaat näitab pärast aeroobset, anaeroobset töövõimet, maks hapniku tarbimist ja sada muud asja. Tõesti ei jäänud kõik meelde. Mis meelde jäi oli väga hea aeroobne töövõime, mitte väga hea anaeroobne töövõime ning ülihea hapniku tarbimine. Viimane olgu mainitud leitakse kasutades matemaatilisi valemeid, mitte maski nagu tervise uuringutele. Aga numbriks oli 76 ml/min/kg kohta.
Üldine resumee oli, et pikemad distantsid peaksid rohkem sobima :) ja muud näitajad kõik head, v.a anaeroobne töövõime.

Pealkirija juurde tulla, siis ühel loengul esitati selline küsimus, kas soovite olla võidusõitja või sõidu võitja. Mõte siis selles, kas lähed distantsi läbima või üritad mingit eesmärki täita - ei pea olema alati võistluse võit :), võit on ka endale seatud eesmärgi täitmine.

Edasi nüüd plaan üldiselt puhata, mõned lühikesed kiirendused mõnedel päevadel teha ja oodata maratoni. Tundub hea plaan olema :)

esmaspäev, 17. september 2012

Tartu Rattamaraton

Mis sitasti, see uuesti.

Selliselt võiks selle aastase Tartu Rattamaratoni kokku võtta. Meel on natukene mõru aga loota, et aasta-aastalt igal võistlusel tulemused ainult paranevad ja paranevad on ka nagu palju tahetud. Väikseid tagasilööke on vaja, oluline on neist õppida :)

Numbrites väljendus sõit 1494 kohaga ja ajaga 4:16:20.
Egas tegelikkuses pole ei kohal ega ajal vigagi aga soov oli ikkagi 1000 hulga sõita ehk järgmisesse stardigruppi aga selleks pidanuks pea 20 minutit kiiremini väntama. Õnneks jäin napilt ikka samasse gruppi püsima.

Rajast nii palju, et see oli sopane, samas polnud ta vist nii hull kui 2010, mil endal kulus distantsi läbimiseks pea 6 tundi ja võitjalgi 2:50 kanti. Seda korda siis võitja aeg oli 2:38, järgmine mees 2:40 peal.
Kui neid numbreid võrrelda, siis vist edasi minek on toimunud. Samuti tundsin rajal, et teatav edasi minek on toimunud just tõusudel. Nii nagu Elvas, nii ka TRM-il olin pidevalt hädas tõusudel ette jäävate kaasvõistlejatega, kes kulgesid olematus tempos üles või otsustasid sootuks rattalt tulla ja seda muidugi keset tõusu ja loomulikult selliselt, et endal polnud enam võimalik sõita.

Kusjuures viimasel põhjusel sai nii mõnigi tõus mindud jalad klippidest lahti üles, kuna muidu võiks lausa kukkuda kui mõni "tarkur" oma manöövri teeb.

Ma vist olen liiga tagasihoidlik aga stardis sai kõvasti kohti ära antud ja seda just tänu sellele, et võtsin alguse rahulikult ja ei tahtnud ohtlikke olukordi endale ja teistele tekitada. Kuid siis lendavad kes krt teab kuskohast mingid hullud eest, kõrvalt risti läbi jne.
Eks see olegi üks koht, mida järgmisel aastal parandad - piltlikult öeldes, silmad kinni täiega alguses :)

Teine asi, mis vajab parandamist on kiirus. See millest siin paaril korral varem ka mainitud, siis kiiruslikku võimu polnud. Jalg kuidagi tönts all, väntad aga seda teravust pole. Lõpu poole samas sai võimu kätte jalast ja viimased 15 - 20 km-i sai ikka mõnuga lastud.
Peab oma treeningud läbi mõtlema, mida teha ja kuidas. Võimalik, et muud peale võistlemise polegi teha - rohkem võistlusi ja küll siis tuleb osavus ja võim.

Kolmas asi, mis tasub selle aasta võistluselt kaasa võtta on rehvi valik.
Vahetasin enne sõitu esimese ja tagumise rehvi ära - taha läks väiksema mustriga rehv. Kui jätta kõrvale stardis muru peal korra libisemine pidurdamisel, siis muidu pidas see muster küll ja veelgi. Isegi natukene sopasemad või libedamad tõusud läksid kõik kenasti üles.
Probleem tekkis aga esimese ehk suurema mustriga rehviga ja seda just sopasel raja osal, kus sai ikka väga palju aega kaotatud.
Muda kleepus rehvi külge ja vedas amordi all pakid ning nii kõvasti, et ratas enam ei veerenud. Tuli aega kulutada, et muda ära saada, samuti muutus aeglasemaks mudast läbi liikumine. Võibolla aidanuks ka see, kui oleksid rehvi mustri järgi võttes teistpidi alla pannud. Aga noh nüüd juba hilja teada seda.
Kindlasti oleks abi olnud sellest, et ratas selga võtta ja läbi joosta sealt või kiiremini kõndida. Aga kui pulss üleval ja kõik ees lükkavad rattaid, siis sellise lihtsa idee peale ei tule kahjuks.


Sellised tähelepanekud ja mõtted siis selle aasta TRM-ilt.
Eks järgmisel aastal lähen uuesti üritama kohta 1000 hulgas. Kaugemale mõeldes võiks saada sellise stabiilse taseme, et võitjale üle ühe tunni ei kaota, selle aasta aega arvestades pidanuks siis 40 minutit umbes kiiremini sõitma - polnuks halb aeg :)


Üks natukene humoorikas kõrvale põige ka - nimelt kusagilt Harimäelt alla sõites märkasin ühel hetkel, et lehmad jooksevad suurel kiirusel raja poole. Mõtlesin, et küll aedik on ees aga üllatus-üllatus, ei olnudki :). Õnneks sai enne lehmade rajale jooksmist sealt ära pääseda, v.a üks lehm, kes vähe kaugemal raja ääres juba jalutas.
Humooriks juhtum, mis võib muidugi lõppeda ratturile kurvalt. Õnneks pole kuulnud siiani, et kellegil midagi halba oleks juhtunud.

reede, 14. september 2012

Valmis?

ikka :)

Ehk siis, 48 tunni pärast on selle aastane Tartu Rattamaraton läbi ning esimesed tunded selgenenud. Loodetavasti on hinges rõõm aga kes teab :).
Sel nädalal sai põhiline rõhk pandud puhkamisele, vaadates eelnevaid treeninguid polnud vaja palju analüüsida, et Elva rattamaratonil olnud raske tunne oli tingitud vähesest puhkusest enne võistlust ning liiga intensiivsetest treeningutest. See viga tuli parandada.
Kokku ongi selle nädala sisse mahtunud vaid kaks trenni ning mis peamine, need mõlemad on olnud väga kerged.

Kolmapäeval sai käidud Nõmmel sõitmas. Sõidetud sai kaks tiiru Hiiu staadioni lähedal ja kaks tiiru Harku metsas. Tempo oli rahulik, mõned tõusud sai vähe aktiivsemalt võetud aga üldiselt ei midagi erilist.

Täna käisin tegin mõned ringid Järve metsas. Tempo oli jällegi rahulik, samas sai sisse ka paar aktiivsemat lõiku tehtud, sh proovisin rajal olevat paari tõusu erineval viisil sõita - nii kergemalt kerides kui ka raskema ülekandega. Ütleme nii, et tunne oli mõnus ja julgustav. Eks näis, kuidas pühapäeval läheb.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et trenni on tehtud, puhatud ka, enesetunne tundub ok. Loodetavasti peab tehnika ka kenasti vastu. Igatahes ootan sõitu.

pühapäev, 9. september 2012

Elva rattamaraton

Nii Tartu maratoni peaproov tehtud ehk Elva rattamaraton sõidetud.
Kui eelmisel aastal oli distantsiks 68 km-i, siis selleks aastaks olid korraldajad natukene rada juurde joonistanud ja nii oli distantsiks näidatud 72,6 km-i.

Peale sai mindud sooviga läbida distants umbes 3 tunniga, heal juhul alla 3 tunni isegi. Elvasse läksin koos kahe uue tuttavaga - leidsin endale transpordi läbi velo.clubbers.ee foorumi. Mõnus seltskond oli ja mis peamine - sõitsime sarnase tempoga.

Hommikul oli olemine tsipa väsinud aga jõudsime kenasti kohale ja sooja tehes ei tundunud ka, et seis väga hull oleks. Mida aeg edasi seda rohkem hakkas üldine väsimus tunda andma. Nii oligi, et kui start antud ja kõik minema kihutasid, siis kohe ei liikunud jalad piisava tempoga ja tõsine probleem oli pakutud tempoga kaasa minna.

Nii ma siis sebisin ja sebisin, mingi hetk hakkas rahvast selge ees vastu tulema, samas enesetunne oli nigel. Selline üldine väsimus oli ikka sees ja polnud teravust. See aga andis tunda just kiirematel lõikudel ning Elva rada on väga kiire rada. Väga kiire, siis just teiste analoogsete võistlustega võrreldes.

Mingi hetk sai ühele võistlejale sappa võetud ja nii mõneski mööda mindud ja vaikselt-vaikselt hakkas tulema tunne, et võib sõita küll. Arvan, et ei liialda, kui kusagil pärast teist tundi tekkis alles see tunne, et vot võiks sõita küll. Hakkas kiirus tekkima ja enesetunne läks paremaks. Seda vaatamata asjaolule, et kergelt kippus tibutama ja tugev tuul jahutas keha pidevalt.

Vaatamata kiiruse probleemile üllatusin mägede võtmisel. See koht, nende võistlejate vahel, kus liiklesin, polnud mingit probleemi mäel mitmetest mööda vurada. Samuti tundsin ennast mudastel lõikudel vägagi hästi. Jõudu oli kõvasti ja seda lõpuni välja, kui sai mäge võttes mitmetest nagu postidest mööda mindud ja nad kõvasti kaugusesse jäetud.
Samal põhjusel kadus minevikku ka härra, kellega mõned kilomeetrid koos sai sõidetud ja teisedki tuttavad seljad.

Nagu sain aru varem käinutest, siis oli teada, et raja lõpus ootab veel üks põnev metsatee ees. Esimesed meetrit tsipa hirmutasid aga kuna tunne oli hea, siis hakkasin seal andma. Kuniks üritasin kahest konkurendist korraga mööduda - üks kelle seljataga sõitsin otsustas vaevaliselt kulgeva konkurendi taga mõtlema jääda. Pilk ette näitas, et oh rohi, lähen. Aga tegelikult oli seal all peidus juurikas ja nii ma külili käisin.
Hüppasin püsti tagasi ja sai edasi kihutatud. Peagi sain need kaks konkurenti kätte ja siis leidsin uue juure :) ja jälle pikali. Võttis ikka kiruma küll kui umbes poole kilomeetri sees kaks korda kukud. Pärast teist kukkumist võtsin tsipa rahulikult esimese hooga, see kukkumine mõjus vaimule halvasti. Aga kerge kerimine ja varsti olid kukkumised unustatud ja sai edasi sõidetud.

Rohkem nagu ekstreemsusi ei tulnudki ette. Jõudsin finishisse ja tormasin kohe pessu, jube külm oli olla. Sellega võibki sõidu kokkuvõtta.

Aeg 3:38:44, ehk siis kõvasti alla soovitu. 30 minutit parema ajaga oleksin rahul olnud. Kes teab, mis need põhilised põhjused olid aga tuleb nüüd üle mõelda oma järgmise nädala treeningud. Algne plaan teisipäeval Nõmmele mägesid sõitma minna on hetkel ootele pandud. Homme mõtlen läbi, mida teha. Võibolla jätan mäed ära ja teen Nõmmel või Järve metsas kergemaid ringe ja sinna sisse kiiremaid lõike, et teravust saada.
Üldine tunne on, et Tartu Rattamaratoni silmaspidades on olulisem rõhk panna puhkusele aga et jalad ei unustaks väntamist ära, tuleb natukene kerimas ka käia.

Ahjaa, koht Elvas oli 706, kokku startis 857 sõitjat, 832 sõitjat said aja kirja. Ehk siis kindlalt võistlejate rivi teises pooles :)

pühapäev, 2. september 2012

Pärnu 2 Silla jooks

Üks väike jooksu sutsakas siis rattasõitude vahele tehtud. Noh, et päris tundmatu see jooksmine ei oleks, siis sa ikka mõned korrad ennist ka jooksmas käidud aga eks põhiline rõhk hetkel rattal.

Võistluseks oli Pärnus toimunud Jüri Jaansoni nimeline Kahe silla jooks, kus distantsiks umbes 9 km-i. Kuigi starti ja finishit on ajas natukene liigutatud, seda eelkõige sel põhjusel, et rahvast on kõvasti juurde tulnud, on raja pikkus enam vähem samaks jäänud. Kui siis vahest 300 meetrit on rada pikemaks veninud.

Panin kellale enne võistlust peale programmi, mis nägi ette keskmise kiiruse hoidmist 4:10 - 4:40 vahel, üldiselt sihtisin keskmist kiirust 4:30 min/km kanti, mis andnuks ajaks umbes 40 minutit ja 30 sekundit pealegi.

Stardi positsioon polnud kõige hullem aga siiski umbes 500 jooksjat olid ees pool. Kohe kui stardikoridorides gruppide vahelised lindid ära võeti, üritasin natukene ette poole trügida. Samas lindid võeti päris hilja ära ja poole trügimise peal anti juba start ja minekul ma olingi.
Algus oli mõnusalt kerge ja kui vaatasin kella, mis näitas kilomeetri aega alla 4 min/km kohta, siis ehmusin ja otsustasin tsipa hoogu alla tõmmata. Samas püsis kiirus stabiilselt seal 4:10 min/km kohta. Peas kergelt arvuti töötas, et vasakkaldal, kus rada kitsas ja ka väiksed mäed mängus, et seal võib ühtteist tempos järgi anda ja ikkagi soovitud 40 minutit saab ületatud.

Enne starti sai ühele tuttavale öeldud, et noh 40 minuti piiri sooviks alistada aga teda tahaks eelkõige võita :). Nähes teda umbes 2 kilomeetril ei hakanud kohe mööda ennast suruma, vaid läksin rahulikult edasi ja vaikselt mööda. Nagu selgus jooksis ta pikalt veel minuga ühes tempos. Lõpuks siiski suutsin vahe 30 sekundi peale vedada.

Muus osas rajal nagu midagi väga huvitavat või keerulist polnud. Raja vasakkallas, mille osas kartsin, et see on libe, oli üllatavalt mõnus. Läksin rajale maastikusussiga, võinuks rahulikult asfaldi omaga peale minna.

Viimase 500 meetri peal tõstsin natukene kiirust ka veel ning viimase 200 peal lisasin veelgi, kuniks nägin kella. Alguses silm ei seletanud, et kas aeg on tõesti 35 minutit ja edasi, siis aga selgus tõsiasi, et aeg oli 39 minutit ja juba 50 sekundit ka peale. Üldiselt mõjus see motivatsioonile natukene laastavalt, kuna kell oli ju ilusaid numbreid näidanud ja enda teada polnud hoogu nii palju ka vasakkaldal kaotanud.

Protokollist nähtub, et lõplik aeg 40:08. Noh suures plaanis sai ju eesmärk täidetud :). Kohaks 329, pole ka paha (1530 osalejat sai aja kirja).

Aga millest siis aegade erinevus - tundub, et jalatsiandur on natukene valesti kalibreeritud ja see luges distantsi tsipa pikemaks kui ta tegelikult oli / on. Nimelt mõõtis süsteem välja distantsi pikkuseks 9,1 km-i. Sealt ka see erinevus kiiruses - kui tundus, et kiirus 4:10, siis tegelikult oli vahest 4:20 või natukene enamgi.
A noh, mis siin ikka. Maratoni ajaks peaks asja korda seadistama, muidu seal ka näeb valesid numbreid.

Võib öelda, et jooksuga jäin rahule. Isiklikku reksi parandasin enam kui 3 minutiga. Tulevikus distants läbida 35 minutiga pole üldsegi ulme. Kindlasti võinuks ka täna kiiremini joosta, kui läinuks mõne sobiva seljaga kaasa. Kuid usaldades kella, et hoog on piisav, lõikasin näppu. Järgmine kord olen targem.