kolmapäev, 31. august 2011

Fiasko

Täna nägi treeningplaan ette kuni 1:30 kerget veeremist. Käsin vaatasin üle pühapäeval toimuva rulli võistluse raja ja lihtsalt tiirutasin. Kõik tundus ilus :)
Kui siis aga hakkas pihta.
Kõikse pealt sai herilase käest nõelata. Lendas täpselt kiivri alla ja kuna hakkasin nokkima ja asjad, siis pani sutsaka ära. Kui oleksin kohe kiivri pääst võtnud, siis vast oleksin pääsenud sutsakata.
Aga see polnud kõik.
Kuna kompjuutri järgi  on kohe-kohe 3000 km-i (GPS-i järgi on 100 km-i  vähem) rattasõitu täis saamas, siis mõtlesingi, et teen nii kaua, et 3000 täis saada. Aga kui umbes 7 või 8 km-i oli jäänud 3000ni, siis tundsin, et tagumine ratas kuidagi imelik. Esimene mõte oli, et ratas lahti aga oh ei. Tegelikult oli rehv katki / tühjaks läinud.
Nii siis saigi vaikselt kodu longatud.
Tulemuseks siis jäi 4 km-i mainitud numbrist puudu.

Homme uus võimalus :)

Kokkuvõttes sai läbitud 28,5 km-i, aega kulus 1:18, keskmine pulss 128 SLS

Lõigud

Eilne trenn kestvusega 1:32 sisaldas muuhulgas 10 kord 2 minutit Zone 3 väntamist. Iga raskema jupi vahele 4 minutit kerget kerimist.
Kokku õnnestus läbida 32,5 km-i, keskmine pulss tuli 136 SLS, max numbes 176.

Üldiselt tuleb märkida, et rattas on Zone 3 (ehk üle anaeroobse läve pulss) suhteliselt raske saada. Keskmiselt läks igast kahe minutilisest jupist üks minut Zone 2-s (anaeroobne tsoon) tiksumisele, et pulss ikka üles saada. Joostes saab pulsi tsipa kiiremini üle anaeroobse läve.

Täna plaanis kerge kuni pooleteise tunnine kerimine.

pühapäev, 28. august 2011

Otepäe rattamaraton tehtud!

Eile sai käidud siis selle aasta esimesel tõsisemal maastikuratta võistlusel. Distantsi pikkuseks 63 km-i, Otepäe kuppelmaastikul - Harimäge õnnestus võtta kaks korda, mõlemad korrad külgede pealt üles (võrreldes Tartu maratoni rajaga). Ehk siis tõuse jagus ja jagus lausa sõidu lõpuni.

Umbes 10 km-i enne lõppu tuli asflati osa - sama tee mida minu teada sõidetakse ka Tartu rattamaratonil aga seda korda siis teistpidi. Jõudsin mõelda juba, et noh nii lähebki sõit lõpuni :) aga oi-ei :). Kusagil 3-4 km-i enne lõppu keerati veel korra metsavahele, kus kusjuures oli minu arvates selle raja kaks parimat kohta :).
Esiteks vesi - kus tegelikult sai küll läbi sõita aga kui sul ees kinni peatati, siis polnud midagi teha, kui läksin vee takistusest mööda ratas käe kõrval.
Teiseks huvitavaks kohaks oli umbes 180 kraadine pööre, laskumisega, järsaku peal (oli vist raja lõpus see koht). See oli ka päris huvitav kogemus.

Aga muidu oli sõit üllatavalt kerge ja mõnus. Pidevalt tundus väike varu olema, kas see ka tegelikult nii oli, kes teab. Aga noh proovida polnud vaja. Kiiremini sõitmist segas osaliselt ka see, et metsa vahel oli suhteliselt kitsas ja polnud võimalik ees sõitjatest mööda saada. Ainus võimalus oleks olnud rajast väljas liigelda. Sõidu alguses väga ei julgenud selliseid manöövreid ette võtta. Lõpus ikka sai jõudu pillatud ja mööda kihutatud kus vähegi võimalik.


Lõpuks aega 3:06:31, koht huvitav 626.

Mis väärib tähelepanu oli see, et ratta kompjuuter näitas 2 km-i rohkem ehk 65 km-i ja GPS mõõtis 64,2 km-i. Ehk siis kumbki minu käsutuses olnud abivahend ei näidanud lubatud 63 :). Ahjaa, kui rattakompjuuter näitas 63 km-i, siis oli stardist kulunud natukene alla 3 tunni :), ehk eesmärk selle järgi sai täidetud :).

Kuigi ametliku kella järgi läks sõit 7 minutit kauem kui oleks võinud minna, siis jäin rahule. Just selle enesetunde pärast, mis kehas oli. Jalad küll lõpuks hakkasid väsima aga samas oleks olnud pauerit kõmmutada veel, kui oleks soovinud. Ribadeks ennast ei sõitnud.
Mis aga sõidust selgelt silma jäi oli see, et kett ja kassett tuleb ära vahetada - lihtsalt, et TRM-i ajal asjad kindlamad oleksid. Ja särtsu tuleb juurde leida - tõuse üles kerida pole mingi probleem aga võiks just seda särtsu olla, et hüppaks korra sadulast, tõmbaks korda kaks ja olekski üleval. Eks tuleb jäänud kolme nädala jooksul just särtsu taga ajada - koormusi maha tõmmata, lühikeste kiirendustega trenne tegema jne.
Hetkel tundub, et kui ilm jälle ära ei keera nagu aasta tagasi, siis võib TRM-il korraliku tulemuse teha (ptui-ptui-ptui).

Ahjaa, ma ei mõista miks paljud sõitjad laskumiselt tulles istuvad sadulas oodates kuniks laskumiselt saadud hoog raugeb ja siis hakkavad alles väntama, tihti veel vale käik sees ja asjad. Väga raske on selliste taga sõita. Võiks ikka laskumiselt saadud hoogu täiega ära kasutada.

reede, 26. august 2011

Päev enne Otepäe rattamaratoni

Homme siis plaanis selle aasta esimene tõsisem maastikuratta võistlus, kus sooviks lisaks läbimisele ka teatavat tulemit teha. Pigem ongi plaan võistlus läbida kontrolliks, mis siis eneses peitub ja kus on tõsisemad mure kohad, et siis mõelda, kuidas neid parandada.

Distantsi pikkuseks on 63 km-i, mis polegi ju teab mis palju aga Otepäev maastik on tundub oma mitte väga suure tasase pinna poolest. Seega saab põnev olema.
Ideaalis sooviks läbida distantsi 3 tunniga ehk siis keskmiselt näidata kiiruseks 21 km/h. Polegi nagu palju aga luureinfo räägib, et rajal pidi olema päris keerulisi kohti, mis vihma sajuga veel halvemini läbitavateks muutuvad. Homseks küll vihma ei luba, vastupidi, hoopis päikest ja kõrget temepratuuri aga egas siis poole päevaga jõua rada ära kuivada. Lisaks siis ka mass, mis kindlasti selleks hetkeks kui mina keerulisematesse kohtadesse jõuan on rada kõvasti halvemaks muutnud.

Igatahes kerge ootusärevus on sees ja vaatab mis saab.

neljapäev, 25. august 2011

Natukene trenni infot ka

Paaril päeval on saadud trenni ka teha aga pole olnud mahti kirjutada.

Teisipäeval tegin umbes tund ja 10 minutit kerget rattasõitu (27,5 km-i, 128 SLS), lisaks 25 mintsa erinevaid jõuharjutusi.
Kolmapäeval tegin jälle kerge rattasõidu, ajaliselt sama kaua tund ja 10 minutit. Läbitud sai tsipa rohkem 28 km-i. Keskmine pulss 123 SLS.

Täna plaan rullitama minna, homme teeme arvatavasti puhkepäeva ja laupäeval lähen kontrollin ennast ja varustust Otepäel toimuval Elioni osavõistlusel.

Varustusest rääkides - käisin viisin ratta hooldusesse, sooviga vahetada ära piduriklotsid (need pidavat olema täiega läbi), samuti mõtlesin, et lasen piduriketta ja keti ära vahetada. Oma muret meistrimehele kurtes, et näed ketas pole täpselt tsentris ütles ta kohe, et siin tuleb lihtsalt piduri suportit regullida. Tuligi välja, et ketas korralik ja seda vahetada polnud vaja. Keti osas meistrimees pani mõõdiku pääle ja ütles, oi see tahab kindlasti vahetamist. Kummaline, et muidu polnud nagu märganudki, et mingid probleemid on - seda isegi neil paaril korral maastiku peal. Aga meistrimees ütleski, et kett on juba hammakatele ka viga teinud ja nüüd ei aita lihtsalt sellest kui uus kett panna, tuleb ka hammakate kallale minna.
Soovitas isegi, et kui süsteem vastu peab ja probleeme pole, siis pole mõtet enne hooaja lõppu midagi teha, muidu jääb sügisel sodiga ratas seisma ja see rikub jälle keti ja värki. Et nii hoiad raha kokku.
Krt sellised remondimehed mulle meeldivad, kes pole kopika peal väljas, vaid räägivad kuidas asjad on.

pühapäev, 21. august 2011

Nädal läbi

Käesolevaks nädalaks oli treener siis ette näinud trenniaega 11 tundi ja 39 minutit. Kokku sai ära tehtud 11 tundi ja 37 minutit. Viimaseks pingutuseks oli 2 tundi ja 56 minutit kestnud ratta sõit, mis viis mind kodust Pirita terviserajale ja seal sai tehtud 4 ringi 7,2 km-i pikkusel suusarajal.
Üldiselt see 7,2 km-ine rada ei ole rattasõiduks kõige hullem, kui välja jätta eelkõige kaks tõusu - Ambrose mäe viimane nurk ja Tamme tõus. Samas need tõusud pole midagi hullu, pigem tegi täna need ebameeldivaks raja pehmus ja liiv. Mingil hetkel kiilub ratas kinni ja ei oska edasi minna. Selgelt oskuste taha jääb kõik - ei oska liivasel tõusul sõita. Teagi, kas asi on vales käigus ja/või vales asendis, et sellistel tingimustel tõusu võtta.

Aga läbitud sai 61,4 km-i, keskmine pulss 141.

Homme puhkan, viin ratta hooldusesse ja lasen piduri klotsid ja ketta ära vahetada ning ratast sättida - piduri ketas ei asu korralikult tsentris ja see takistab selgelt ratta veeremist. Kui ratta nö pool viltu alla topin, siis saan veerevuse heaks aga siis on näha kuda ratas liigub nö kaheksas. Loodetavasti piisab ketta ja klotside vahetusest.
Järgmiseks nädalaks näeb treener ette 9 tundi 35 minutit trenni. Sealhulgas kavas järgmine laupäev sõita Otepäel Elioni maratoni. Eks siis näeb, kas jaksu mägesid võtta on või mitte.

laupäev, 20. august 2011

Tiir ümber järve

Täpsemalt tiir ümber Ülemiste Järve aga seda mitte siis seda teed pidi, kus nädala pärast joostakse 14 km-i pikkune jooksuvõistlus, vaid väikse ringiga ja otsimistega, kus see õige tee ikka läheb :).
Tea, kas liiga palju on jalutajaid järve ääres olnud aga mingil põhjusel on Tallinna Vesi väga korralikud ajad ümber järve ehitanud, saagi keelutsooni minna :). Nii ma siis otsisin seda õiget ja lühemat teed. Loomulikult ei õnnestunud väga lühikest teed leida ja kui kaardi pealt vaadata, siis oli näha kuidas sai edasi tagasi sõidetud :)
Korra olin kaardi järgi kusjuures päris lähedal juba järve äärsele teele aga pärast põllu ja heinamaal sõitmist oli tihe mets ees ja sealt ei paistnud läbi pääsu :).
Lõpuks õnnestus jõuda ilusti Järve metsa, kuhu olin suuna võtnud. Seal tegin 2,35 km-isel rajal vist 8 või 9 ringi, pärast mida kimasin sedakorda Järvevana tee poolt koju tagasi.

Päris mõnus sõitmine oli.
Läbitud sai umbes 50 km-i, aega läks umbes 2 tundi 27 minutit. Keskmine pulss tuli kusagil 140 SLS kanti. SportsTrackeri soft pani vahepääl puusse ja näitas pulssi 90 SLS, kui tunne oli kaugel 90-sest pulsist. Õnneks oli kell käel, mis näitas ka pulssi ja too näitas samal hetkel 145 või midagi nii.

Homme plaan kergelt veereda Piritale, seal teha mõned ringid ja siis tagasi veereda. Nii umbes kokku 3 tundi trenni plaan teha.

reede, 19. august 2011

Siil udus

Täpselt selline oli täna hommikune rattasõit.
Udu oli üllatavalt tihe ja väga kaugele ei näinud. Õhk oli niiskust nii palju täis, et prillid tuli eest võtta, kuna need läksid veel eriti ähmaseks. Lisaks vaatasin, et sadulapost oli vee piiskadega kaetud jne.

Aga trenn ise oli kerge 1:20 ratta peal (tegelikult läks küll mõni sekund vähem), läbitud sai peaaegu 33 km-i.

Pärast rattasõitu tegin veel umbes 25 minutit mõningaid jõu harjutusi.

Homme plaanis paari tunnine ratta trenn, osa sellest trennist veedan maastikul.

neljapäev, 18. august 2011

Rull Pirital

Tänaseks nägi treener ette 1:55 trenni. Otsustasin rullitamise kasuks aga kuna Eesti koondis kukkus korvpalli mängima ja mul oli klapp kõrvas, kus kuulsin, et nüüd läheb lahti, siis päris nii pikka trenni ei tulnud. Aga noh pole hullu, teeme homme järgi :)
Täpsemalt kulus trennile siis 1:27, mööda sai see saadetud rullitades Lillepis (nagu ikka). Seekordne trenn oli ses mõttes teistsugune, et tegin 5 minutit tsoonis 2, siis 2 minutit lasin kergelt tsoonis 1 ja siis jälle tsoon 2 jne.
Kokku sai sellised tsükleid tehtud 9 või 10, päris täpselt ei teagi. Ei lugenud ja pärast oli sassis.
Keskmine pulss jäi lõpuks 147 SLS, max läks 170 SLS peale. Läbitud sai 27,33 km-i.

Kusjuures esimese ringi lõppedes oli selline tunne, et ei ma rohkem ei sõida. Jalad hakkasid jälle valutama. Aga kuna just sõites (st mitte laskumisel) oli hea, siis lasin edasi ja juba teisel ringil avastasin, et ei mingit jala valu probleemi ja seda trenni lõpuni välja. Ikka väga palju kripeldab juhtunu Tartu Rullimarataonil.

Homme plaanis hommikune trenn, kogukestvusega 1:45.

MTB Kolmapäevak

Eile juhtus selline asi, et kutsuti sõitma MTB Kolmapäevakule - maastikuratta võistlus Pirita metsas.
Selleks, et ilusti/kenasti aeg kirja saada tuli sõita vähemalt 3 ringi, ühe ringi pikkus tsipa üle 4 km-i.
Ei saa jätta mainimata, et krdi äge oli. Ma pole varem käinudki sellistes tingimustes sõitmas - juurikad värgid, teravad lühikesed laskumised, sama teravad ja lühikesed tõusud. Ei võimas.
Sai päris mitmel korral jalg maha pandud, mõnel korral lausa külgki ja korra õnnestus ka kett maha sõita. Aga see kõik on täiesti teisejärguline. Emotsioon oli võimas ja kohe kahju, et varem pole sellisele üritusele sattunud. 2 etappi on sel aastal veel jäänud aga need mõlemad kahjuks Tallinnast kaugemal - üks Jõelähtmel ja teine Keilas. Vaatab kuidas ajaga lood on, et kas saab minna või mitte. Viimane etapp pärast Tartu rattamaratoni, siis võib juba minna ja ennast ribadeks tõmmata, kui on veel mida tõmmata :)
Aga seda ka, et selline rada, selline võistlus tõi kohe välja mu nõrga rattavalitsemise oskuse ja üldse enese halva tundmise - päris mitmel korral olin sunnitud vajutama laskumisel ohtralt pidurit, kuna polnud päris kinnel, kas on tark hooga alla lasta :). No ja tõusud, sama teema - küll sai mindud liiga raske käiguga, küll liiga kerge käiguga. Ei suuda optimaalset lahendust leida. Kuid eks tuleb lihtsalt rohkem sõita :)

Kokku sai siis läbitud natukene enam kui 12 km-i, aga läks umbes 52 minutit. Kiirust pole ollagi aga noh egas ma sinna kihutama läinud :)
Pulss oli üllatavalt kõrge, keskmine lausa 181 SLS, kuid enesetunne oli väga hea ja poleks arvanud, et keskmine nii kõrge tuleb. Enesetunde järgi oleksin pakkunud 150 või midagi sellist. Tea, kas adrenaliin mängis rolli või mis täpselt.

Ei, uuesti tuleb minna sellisele rajale sõitma :).
Laupäeval ja pühapäeval ongi plaanis pikemad MTB otsad, laupäeval teen vist Järve metsa külastuse aga pühapäeval kui kogu trenni pikkus peaks umbes 3 tundi olema, võiks võtta plaani Pirita metsas müttamise.

teisipäev, 16. august 2011

Hommikune trenn

Veebitreener on selleks nädalaks ette näinud siis treeningmahtu pea 12 tundi. Selleks, et kõik trenn kenasti ära teha tuli jälle täna hommikul üks treening teha. Kogu trenni aeg 1:45, mis jagunes 80 min rattasõiduks ja 25 minutit keha tugevdavateks jõu harjutusteks.

Rattaga sai läbitud natukene alla 33 km-i, aega kulus 80 minutit. Keskmine kiirus 24,7 km/h, keskmine pulss 128 SLS.
Enesetunne oli väga hea, ühtegi märki pühapäevasest rullitamisest polnud. Jala labad veel väliskülgedest natukene valutavad või annavad ennast tunda aga muus osas on jala valud ka taandunud. Seega kõik tips-tops.

Jõu harjutused olid nagu ikka rasked :)

pühapäev, 14. august 2011

42 km-i rulluiskudel - Kas mõistlik tegu?

Täna käisin ja osalesin Tartu rulluisumaratonil. Kuna Tartu on Tallinnast piisavalt kaugel, siis lühikese distantsi pärast ei viitsinud ennast sinna kohale vedada. No ja olgem ausad, selleks, et lühikest sõita oleks pidanud väga vara liikuma hakkama Tallinnast ja muud värgid :). Seega otsustasin osaleda pikal distantsil - ääremärkusena olgu öeldud, et veel 2 kuud tagasi olin kindlalt lühikesele minemas.
Pikim distants ja ka ajaliselt kõige rohkem rullidel olemine oli enne seda võistlust 30 km-i, selle nädala esmapäevast. Ajaliselt oli see siis umbes 1,5 tundi. Väike hirm oli, et mida keha, eelkõige jalad ütlevad pärast selle aja möödumist aga võtsin asja lihtsalt - võistlus ärevus, adrenaliin möllamas - saame hakkama.
Kokkuvõttes võib öelda, et saingi hakkama aga see vaev ja pingutus selle kõige juures oli midagi, mida pole veel siiani kogenud. Isegi aasta tagune mudaralli Tartu Rattamaratonil oli kergem. Kusjuures milles seisnes kergus - võimaluses jalgu puhata. Rullivõistlusel sellist võimalust pole. Isegi joostes saab ju maha istuda ja puhata aga rullitades asi keerulisem.
Tegelikkuses tekkisid vaevused palju varem kui kardetud 1,5 tunni möödudes ja vaevuse põhjustajaks olid uisud. Nimelt on mul pidev probleem, et uisu paelad lähevad lahti ja olen aegapikku üritanud neid kõvemalt kinni siduda aga ikka. Korra varem trenni tehes olen ka nad liiga kõvasti kinni tõmmanud ja sama juhtus ka täna. Võin julgelt öelda, et pingutasin paelte kinnitamisega üle. Sellest tingitult jalad surid ära ja hakkasid valutama. Valu aga läks lausa nii suureks, et oli raskusi liikuda. Korraliku jõuga ei saanud enam hoogu lükata ja nii juhtuski, et kuigi täitsa hästi alustatud võistlus muutus enne kui poolele maale jõudsin piinaks ja põrguks.
Enda rõõmuks suutsin selle piina ja põrgu vastu pidada.

Mis veel oli teisiti?
Olin kuulnud, et rada on karm, eriti räägiti mulle tõusudest aga tuleb tõdeda, et jaksu jalgades neid tõuse võtta oli küll ja küll. Teisel ringil saanuks kindlasti kiiremini neid võtta aga natukene hoidis tagasi asjaolu, et 4 tütarlast, kes tuulevarju pakkusid sõitsid aeglasemalt ja ma ei kippunud nende ette minna. Teiseks aga kindlasti mõjutas kõike asjaolu, et jalad olid valusad.
Mis aga tõusudel mind sundis tagasi hoidma ja kindlasti mõjutas see ka üldkohta ja aega olid hoopis laskumised. Asflat, mis pole enam kõikse uuem põrutas ja raputas kõvasti ja siis suurel kiirusel (GPS-i järgi max kiirus 40 km/h) tekkis ikka mitu korda tunne, et kohe lähevad jalad laiali. Selline asi tahab harjutamist.
Grupid läksid ikka laskumisel oluliselt kiiremini alla kui mina üksikuna, mis ka täiesti füüsika seadustega kooskõlas - tagumised lükkasid esimesi ja nii see kiire liikumine aset leidis.

Mida ma õppisin?
Ei tasu sellisele võistlusele minna katsetama. Paelte liiga kõva kinni sidumine oli selge katsetama minek. Arvasin, et panen paelad kõvasti kinni, siis ei tule nad lahti ja uisk seisab paremini jalas jne. Kindlasti peab paelad nõnna kõvasti kinni panema aga seda peab tegema pidevalt ja jalga harjutama sellega, mitte esimesel suuremal võistlusel proovima.
Kui jalg vajub sissepoole, siis on suurematel kiirustel ümber mineku tunne väga kerge tekkima. Sellest omakorda tekivad tasakaalu häired, mis ei lase keskenduda korralikule tehnikale ja lõhuvad sõidurütmi ning kuluvad jõudu. Tuleb kulutada natukene raha ja õppida paar asja targematelt selgeks, sh laskma üle vaadata, et raam on õigesti saapa all - ikka ja jälle tekib mõte, et peaks raami rohkem sisse liigutama, harjumuspärasele jala kaldele vastu.

Lõplik koht 540, aeg 2:08:07, enesetunne muidu hea, kui jätta kõrvale jala valud, mis tegid olemise väga vastikuks ja tuli kõvasti võidelda (just vaimsel tasandil, et vastu pidada).
Eesmärk, 2 tunniga distants läbida jäi saavutamata aga võib julgelt väita, et kui jalad poleks sellist valu tegema hakanud oleksin eesmärgi kindlalt ületanud - jõudu oli ja muidu enesetunne väga hea.

Homme puhkan, st esmapäeval, teisipäevast hakkab 6 päevane treeningtsükkel - veebitreener käseb :)

laupäev, 13. august 2011

Lahti sõitmine Tartuks

Tegin täna 55 minutit nö lahti sõitmist homseks Tartu rulluisumaratoniks.
Mõnusalt kerge oli, kuigi pulsi lõi päris üles aga eks see oli tingitud vastu tuulest. Kui siin eelmine nädal ja ka nädala alguses ei olnud kuidagi seda õiget liikumist rullirajal, olek oli raske, siis täna oli mõnusalt kerge.
Võimalik, et see kangus jalgades oli tingitud osaliselt pausist kui ka lihtsalt asjade kokkulangevusest - kui pingeline periood just seljataga jne.
Loodetavasti on homme sama kerge ja liikumine hea. Raja profiili eile vaatasin, see tundus päris muhe olevat aga loodetavasti paistab asi paberil hullem välja kui tegelikkuses :), kuigi jutte olen kuulnud, et rada päris korralike tõusudega. Ise loodan, et igale tõusule järgneb laskumine :)

Nüüd tuleb veel pastat süüa ja homme hommikul panen Tartu poole punuma.

reede, 12. august 2011

Vihm-Vihm-Vihm

Nii juba rullimaratonil hästi ei sõida kui pidevalt sajab ja rulle jalga ei saa. Aga mis teha, niigi on kerge aukartus selle 42 km-i ees tekkinud, eks teeme ta endale veel raskemaks. Ja noh peamine see, et tegemist siiski ju ühe treeninguga septembris toimuvaks peamiseks võistluseks.
Rääkides sügise peaeesmärgiks valmistumisel, siis järgmised 3 nädalat tulevad treeningmahu mõttes päris võimsad (11:40, 9:35, 9:10 - tunnid:minutid). Peab lausa vaatama ja mõtlema, et kuidas kõik vajalikud trennid ära mahutada. Õnneks nädala keskele pandud trennid väga pikad pole - kahel korral 1:50 kanti aga kahel korral alla pooleteise tunni. Nädalavahetusse tsipa pikemad otsad pandud, samas pole ka need väga hullud - pikim järgmisel pühapäeval 2:55. Vast ikka mahutab trennid kuidagi päeva plaani ära.

Pealkirjast lähtuvalt, kuna eile sadas ja oli märg, siis jäi rullitamata. Selle asendasin natukene üle tunniseks veninud rattasõiduga - 10 min soojenduseks, siis 7x5 min tsoon kahes pingutust. Pärast viimast 5 minutilist lõiku tuli nö lõdvestuseks veel umbes 6-7 min kerget sõitu. Keskmine pulss tuli 144 SLS, läbitud sai 29,82 km-i, trenni aeg 1:05.

Lisaks rattasõidule sai peale tehtud umbes 40 minutit erinevaid keha lihaseid tugevdavaid harjutusi.

Täna oli esialgse plaani kohaselt puhkepäev aga veebitreener saadab trenni tegema ning ise vaatan ka, et väljas hetkel vihma ei saja ning kui õhtul sama seis, siis võiks ikka kuni tunniks rullid jala otsa suruda.

esmaspäev, 8. august 2011

Lillepis tiirutamas

Kuna pühapäeval plaanis Tartu Rulluisumaratonil 42 km-i sõita, siis vaja natukene valmistuda ka selleks. Nii siis läksingi täna Lillepisse rullitama, eesmärgiga 12 ringi teha ehk 30 km-i läbida.
Ajaliselt planeerisin, et läheb umbes 1,5 tundi.
Üllatav oli see, et liikumise kiirus oli algusest alates selline, et 1,5 tunniga saab hakkama. Läbitud sai siis 12 ringi ehk umbes 30 km-i. Aega läks minuti jagu üle 1,5 tunni. Keskmine pulss tuli 147 SLS.

Selline imelik trenn oli - osaliselt mõnus ja tore aga osaliselt ikka jube kannatamine.Nüüd tuleb siis paar päeva puhata ja seejärel veel trenni teha, puhata ja siis võistlustele.

Pilvine Rae vald

Eile õhtu sai pilvise võitu Rae vallas kerge ratta tiir tehtud.
Kerge just siis pingutuse raskusastme tõttu. Kuigi trenni pikkuseks tuli kaks tundi ja 14 minutit, siis keskmine pulss oli 129 SLS ja üldse terve sõit selline mõnusalt kerge.
Nagu tavaks puhus paras tuul, mis nö ühtepidi liikumise viis aeglaseks aga teistpidi oli selle eest väga mõnus liigelda. Kokku sai läbitud umbes 57 km-i.

Ahjaa, eelmise nädala teises pooles astusin rattaga hooldusest läbi - tagumine ratas tegi pidevalt vinks-vinks ja veerevust ka polnud olla. Selgus, et ketas oli kergelt kõver. Pärast sirgeks väänamist oli liikumine kordades parem. Ei saa jätta mainimata, et selle mitte väga hästi veereva rattaga sai ka Tallinna rattafestivalil 102 km-i läbitud. Pole paha, pole paha :)

reede, 5. august 2011

See oli ammu

See oli enam kui 3 nädalat tagasi, mil viimati sind hellitasin ja su välja veerema viisin. Mäletan, et meie viimane kohtumine oli märg ja keeruline aga me hoolisime teineteisest ja see napp pool tundi teineteise seltsis möödus linnulennul.
Täna, 3 nädalat hiljem, ei teadnud ma, kuidas sa suhtud, et nii kaua pole veeremas käinud. Kas oled solvunud ja roostes või oled võtnud seda kui paratamatust, et sa pole mul ainus.
Õnneks oled sa leplik. Meie täna koos veedetud tunnike ja 15 minutit möödus jällegi kiirelt. Samas pean tunnistama, et mul oli täna raske. Tundsin nagu miskit oleks meie vahel, mis ei laseks meil suurtel kiirustel veereda ja õhtut nautida. Ma ei tea, mis see oli või miks ma nii tundsin aga pean seda sulle ütlema.
Need 24 kilomeetrit, mis me selle ajaga läbida suutsime jäid mulle meelde. Ma üritasin sind hoida nii hästi kui võimalik ja sama tegid ka sina. Mul on hea meel, et meie suhe on sirgjooneline ja ei toonud täna kaasa kõrvale kaldeid.
Ahjaa, vaatamaa su särtsakusele märkasin, et sa ei aja mu verd enam nii kõvasti vemmeldama. Loodetavasti pole see märk mitte meie suhte jahenemisest vaid stabiilsusest. Keskmise pulsiga 133 lööki minutis suudan ju olla sinuga kauem ja nautida sinu hella veeremist.

Tänan sind selle meeldiva õhtu eest.
Kohtume uuesti esmaspäeval.

neljapäev, 4. august 2011

Andke suvi tagasi!

Eile õhtu sai käidud siis lõigutamas rattaga. Muidu kõik tore aga külm hakkas. Lõiku tehes tõmbab selja märjaks ja rahulikult kerides hakkas külm. Eks muidugi oleks võinud olla midagi paksemat seljas aga no mis parata. Ikkagi suvi ju. Nõuan sooja ilma :)

Aga trenni mõttes sai siis tehtud natukene üle pooleteise tunni (täpsemalt 94 minutit), sellest ~34 minutit raskema rauaga. Esimene, umbes 8 km-i pikkune jupp oli ikka väga raske. Ei saanud jalgu korralikult liikuma ja jõudu polnud jne. Selgelt oli pühapäevane sõit alles jalgades. Samas teine jupp oli juba kergem nagu ka kolmas, kuigi tuul oli vastu.
Kuna telefon jooksis viimase punnitamise ajal kokku, siis täpselt ei teagi, mis see keskmine pulss tuli aga kuniks selle pingutamiseni kalkuleeriti keskmiseks pulsiks 146 SLS. Pärast pingutust panin süsteemid uuesti tööle, kulgesin kodu, keskmine pulss selle kulgemise ajal tuli 139 SLS, seega eks kogu trenni keskmine jäi ka kusagil 144-145 SLS-i juurde.
Läbitud sai umbes 44,5 km-i.

Lisaks eile õhtusele trennile sai täna hommikul jälle pikemalt tööle veeretud. Täitsa mõnus on selline väikse ringiga liikumine. 1:41 ajaliselt, läbitud sai umbes 40,3 km-i, keskmine pulss tsipa kõrge - 136 SLS. Aga noh eks eilne trenn oli alles sees ja hommikul läks kiireks ka, sai asjatult alguses pusitud. Samas aeroobsest tsoonist sai välja mindud kõigest 5 minuti jagu ehk siis kõik tip-top.

PS! Kes peab puhastama ja kas üldse kuulubki puhastamisele maanteede teeääred? See on päris nõme, mis seal toimub. Väikseid kive, klaasikilde täis. Õnnestus eile jälle rehv ära lõhkuda kusagilt üle sõites.
Tundub, et tulebki Tartu mnt-d hakata vältima, liiga palju jampsi maas ja võimalus rehvi lõhkuda.

teisipäev, 2. august 2011

Hommikune veeremine

Treeningplaan nägi ette tänaseks umbes 1:40 pikkust trenni. Kui tavapäraselt treenin ikka õhtuti, siis eile tekkis mõte, miks mitte proovida hommikul kerget kerimist. Tavapärasest oli vaja tunnikese varem ärgata, ei midagi hullu.
Kuigi alguses oli pea mõtteid täis, et miks ma sinna välja ronin, siis umbes 20 minutilise kerimise järel tundsin, et oh täitsa mõnus. Raadio mängis kõrva sees, päike paistis ja väga mõnus oli, tõeline nauding. Eks muidugi näeb, mis organism päeva peale sellisest asjast arvab aga hetkel kõik ok.

Trenniaeg 01:41:55, läbitud sai 40,2 km, keskmine kiirus 23,7 km/h, keskmine pulss 130 SLS.

esmaspäev, 1. august 2011

Rahulik start?!?

Kesklinnas antakse pidulik start, linnast välja suunduvad ratturid rahulikult kohtuniku auto taga sõites. Tehniline start antakse Ülemiste ostukeskuse ees oleval teelõigul kohas, kus asub ka tehniline finišijoon  – hea tulemuse saamiseks ei ole oluline linnavahelisel lõigul trügida.
Selliselt oli kirjas Tallinna Rattafestivali viimase osavõistluse, rahvasõidu legendis. Mina rumaluke eeldasin, et hakatakse vaikselt liikuma ja siis sõna otseses mõttes matkatakse tehnilise stardini. Üllatus oli suur kui rahvas tuhises eest minema ja selja tagant lennati samuti mööda. Olin sunnitud oma liikumise kohe kiiremaks ajama aga noh mida sa enam püüad. Võib öelda, et päris palju jäi sinna vale arvestusse (lõpu aega ja ilmastiku olusid arvestades julge 20 min).
Nimelt läksin täna toimunud Tallinna rahvasõidule väikse lootusega läbida 102 km-i umbes täpselt 3 tunniga. Olin kindel, et seda saavutada tuleb saada kohe normaalsesse gruppi ja seal siis vastu pidada. Samas tean, et grupis on lihtsam, mistõttu ei kahelnud, et suudan seal püsida. Kui aga ikka rahvas tuhises minekule ja tehnilisse starti jõudes juba ühtegi normaalset gruppi ei märganud, siis mõtlesin, et tore on.
Õnneks võtsin Vana-Tartu mnt-le keerates sappa ühele Eesti Posti spordiklubi mehele, kes tegi tänamatut tööd ja vedas vastu tuult ikka päris-päris kaua. Ja vedas hea kiirusega, järjest jõudsime järgi ratturitele, kes olid algselt suure hurraaga minema pannud ja siis leidsid, et asuvad valel ajal vales kohas. Arvan, et ei liialda kui ütlen, et enne Jüris asunud vahefinišit ette ei läinud - polnud ka põhjust, kiirust jagus.
Siis aga kui grupp juba täitsa olemas, hakkas üks nali pihta. Sõidavad seal ratturid, maanteratas istumise all, üks uhkem kui teine aga vot grupisõidust ei tea midagi. Ette keegi ei lähe, tempot ei tee. Mingist karussellist pole vaja üldse rääkidagi. Täiesti masendav.
Kahjuks oli tuul ka nii suur, et oli selge - vastu tuult grupi eest ära ei sõida. Ja kui natukene sõidadki, siis ainult lõhud ennast. Nii käisin natukene vedamas ja tempot tegemas, kui see mõnel tõusul või muul rajaosal ikka väga alla läks. Igatahes kui esimese tunni läbides oli keskmine kiirus kusagil 30,5 km/h juures, siis juba 1,5 tunni läbides oli selge - 3 tunniga siiski ära ei sõida.
Nii saigi loksutud, kuni Piibe mnt pealt paremale (Anija poole) keerates sai lõpuks ometi soodsama tuule. Natukene aega sai grupis veel sõidetud ja siis tõusul mõtlesin, et tõmban tempo üles, vaatame, mis juhtuma hakkab.
Juhtus see, et natukese aja pärast oli kõrval üks venerahvusest rattur, number 61 (Mikhaylov, Ivan, sai lõpuaja 3:12:44), kes ütles, et võta sappa või ta läheb üksi eest ära. Võtsin vaevaks naeratada, et ohohhh või nii aga tüüp ütles, et mis sa arvad, kuidas ma muidu teid siin kätte sain? Tähendas, oli üksi vastu tuult tulnud kiiremini kui kogu see punt, kus me loksusime - respekt.
Võtsin siis sappa, alguses oli natukene raske, pöördel (enne Anijat keerati paremale Sambu poole) vaatasin ka, et kus siis grupp on, olid kusagil 500 - 700 meetrit juba maas. Tüüp ütles, et ära nende pärast muretse, vean su järgmisse gruppi, noh kui see just väga kaugel ei ole :). Kusjuures seda viimast ütles ta seepärast, et mina ei oleks pidanud ta tempos lihtsalt vastu.
Aga nii me kulgesime, stabiilselt 40+ km/h sees (parimatel hetkedel 48/49 km/h), kuniks saime kahele sõitjale järgi. Jäin nende kahega, kuna tunne ei olnud selline, et võiks suuta veel pikalt kaasa temaga sõita - pärast sõitu protokolli vaadates tuleb tõdeda, et tegemist oli ainuõige otsusega. Ühtegi suurt punti ka temal ei õnnestunud püüda, samuti on lõpuajast näha, et ta väsis.
Nende kahe inimesega tulin peaaegu lõpuni - abielupaar oli (Eamets Annika ja Jaanus, said lõpuaja 3:19:47). Peaaegu sellepärast, et kusagil Vana-Tartu mnt peal, Peetri küla kõrval jäi kõikse pealt kaduma Jaanus ja kuigi Annika tuli veel kaasa natukene, otsustas ta siiski oodata oma meest. Ei tea, mis mehel juhtus.


Enda lõpuaeg siis 3:18:20, enne mind tühiauk 3 min ja 40 sekundit. Ehk siis kõik keda veel suutsin neelasin alla. Pärast mind tühiauk 32 sekundit. Ametlik distants 102 km, mis teeb keskmiseks kiiruseks 30,9 km/h  - pole paha.
Keskmine pulss 172 SLS, max pulss 188 SLS. Keskmine pulss kõrge nagu mul ikka - enam ei pööra sellele isegi niivõrd väga tähelepanu. Tundub, et loomult pulss kõrgem. Kuniks mootor töötab edukalt ja jõudu jätkub on kõik ok. Hea, et max pulss pea 190-ni jõudis. Trennis pole nii kõrgele numbrit saanud. Tundub, et mingi jõud ja kiirus ikka jalgades olemas.


Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi aeg oli nii 15 minuti jagu aeglasem kui ta oleks võinud olla, siis tegelikult oli see olusid arvestades maksimum.
Negatiivsetest asjadest see, et stardis oli ainult 4 WC putkat, keset linna, kus puu alla ei lähe oli seda selgelt liiga vähe. Samuti see, et sõidu alguses Vana-Tartu mnt-le pöörates suutis keegi tagumisse rattasse sõita. Imekombel ei tekkinud isegi kukkumise ohtu. Ju tabati ratast õige nurga alt :). Ja see ka, et kui pakutakse pudeliga juua, siis tuleks ikka joogi pakkujatele öelda, et keeraku korgid maha.

Kindel positiivne laeng tuli Vana-Tartu mnt-l kaasa hõigatud ergutustest - naene ja lapsed. Vastu tuult oli seda vaja :)