esmaspäev, 22. detsember 2014

Polaaröö

Hommikul lähed tööle, väljas on pime. Õhtul lähed töölt koju, väljas on ikka pime. Kas vahepeal valgeks läks? Vist mitte, pole vähemalt märganud. Selline on lühidalt igapäevane rütm, mis mõjutab ka teataval määral trenni tegemist.
Kui ikka väljas juba pime on, siis tundub, et kell on jube palju ja enam ei peaks mitte välja minema. Aga noh, kuna loobuda on kerge, siis võin julgelt öelda, et olen tugev olnud :)

Umbes 9 tundi treeninguid, sh 75 km'i jooksu, 41 min jooksuharjutusi ja 40 minutit ÜKE't. Pole paha ma arvan.

Treeningplaan on jätkuvalt mitmekesine, näiteks on nüüd lisandunud lühikesed lõigud (200 ja 300 meetrit). Kolmapäevane trenn, kus tuli kokku 6 kiiret lõiku joosta, oli ses mõttes omapärane, et keeruline oli etteantud tempos joosta. Põhjuseks siis asjaolu, et ettenähtud tempo oli natukene aeglane.
Näiteks oli eesmärk joosta 300 meetrit 1 minuti ja 6 sekundiga. Juhtus nii, et sai sama distants läbitud 58 sekundiga. See oli muidugi ka kõikse suurem kiiruste erinevus. Muudel juhtudel aitas palju kaasa pulsikell, millelt siis regulaarselt tempot jälgisin ja oma kiirust üritasin korrigeerisin (loe: langetada). Eks järgmine kord tuleb lihtsalt kahe lõigu vahelised sörgid natukene intensiivsemalt teha, siis hakkab kiiresti joostes raskem ja tempo langeb.

Laupäeval tuli pärast soojendust ja mõningaid jooksuharjutusi võtta ette 8 km'ne tempojooks. Algus oli natukene liiga kiire, mistõttu tuli kindlasti jooksu teises pooles pisut lõivu maksta aga natukene enam kui 38 minutit ja saigi see jooks tehtud.
Kirsiks tordil oli pärast tempojooksu tehtud kolm kiirendust üle lühikese sörgi. Võttis ikka jalad pehmeks küll.

Nädala lõpetuseks sai veel rahulikult läbitud 19 km'i. Minek oli mõnus ja vaatamata tugevale tuulele õnnestus ennast üllatada tempo osas.

Loodetavasti ei olnud nii laupäevase kui ka pühapäevase jooksu kiirused ajutised ning tehtav töö viib järjest edasi ja paremate kiirusteni. Muidugi täna öösel maha sadanud lumi jätab järgnevatel treeningutel kiirusele oma jälje, kuid asi seegi, kui sama pulsi juures kiirus väga palju ei kuku või jääb isegi samale tasemele.


Natukene üle nädala veel ja siis saab aasta kokku võtta ning pilgu uude aastasse heita.


Elame veel!

esmaspäev, 15. detsember 2014

Esimene tsükkel läbi

Eelmise nädalaga lõppes esimene treening tsükkl - 6 nädalat, 2 korda 2 tugevat nädalat ja kaks kerget nädalat. Erinevatel põhjustel täis mahtu läbi ei teinud aga täitsa korralikutl sai trenni tehtud.
Tänasega algas uus tsükkel ja see näeb oluliselt enam erinevaid kiiruslikke lõike. Loodetavasti ei juhtu midagi ebameeldivat ja saab kogu plaani kenasti läbi teha. Jaanuari keskpaigas küll võib tekkida mõningaid probleeme, kuid eks ma siis improviseerin.

Viimasest nädalast nii palju, et jalg juba lubab treenida, sealhulgas ka kiirendusi teha. Kolmapäeval hallis sai kerges tempos lõike joosta, samas nädala lõpus juba kannatas täitsa kiireid liigutusi teha. Eks tuleb rahulikult ja kontrollitult veel kiiremaid liigutusi teha aga hea tõdeda, et midagi saab juba teha.


Aitab küll selleks korraks.

teisipäev, 9. detsember 2014

Täidame tühimikku

Viimasest postitusest on väike vahe sisse jäänud, kuid selleks oli väga lihtne põhjus - vigastus.
Üldiselt tundub, et olen vist jooksmises "krediidilimiidi" ära kasutanud. Juba ei tea mitmes vigastus või siis lühiajalist treeningpausi tingiv sündmus.

Seda korda juhtus kõik kuidagi ootamatult ja arusaamatult - olin teinud ilusti soojenduse, võimelnud, teinud mõned lühikesed kiirendused ning isegi mõned madalstardid ja just siis, kui oli kavas 150 meetri kiirendus ja tempo juba enam-vähem käes, käis raksatus (ilukirjanduslik liialdus) ning vasaku jala reie tagalihas andis järgi ning mõista, et nüüd tuleb paus ette võtta.

Loll olukord, loll vigastus, kuid mõistsin hetkeks proffisportlasi, kes suurest vihast maas lebava torbiku uppi löövad või muul viisil midagi loobivad. Emotsionaalne löök oli kordades suurem kui füüsiline. Aga mis ei tapa teeb tugevamaks, vähemalt kuniks tapab. Seega, niipea kui õnnestus, hakkas kohe ravi peale - jääkompress, päev hiljem teip peale jne.

Paari päevaga läks asi paremaks, sai kõndida. Proovisin ka pühapäeval väikest jooksu, kuid 200 meetri läbides keerasin otsa ringi - valu oli lihases. Õnneks sattusin ühe füsioterapeudiga rääkima ning tema sõnum oli lihtne - sellisest vigastusest taastumine võtab aega umbes 2 nädalat, samas tuleks liigutada nii palju kui võimalik.

Sellest lähtuvalt esmaspäeval kõndisin (nii kiiresti kui võimalik, et valu ei tekiks), sealt edasi juba sain hakata jooksmisega tegelema. Teisipäeval ja kolmapäeval kerges tempos ja väga rahulikud jooksud. Neljapäeval juba kõrgema tempoga.

Eelmise nädala lõpetasin laupäeval 8 kilomeetrise tempo jooksuga ja pühapäeval 22 kilomeetrise kerge jooksuga. Meeldiv oli täheldada, et pühapäevasel pikal jooksul polnud kordagi tunda valu, pitsitust ega muud vigastust meenutavat (sama ka laupäeval).

Kokku õnnestus eelmisel nädalal läbida eneselegi ootamatult 68 kilomeetrit, lisaks siis üle 6 km'i tempokalt kõndides.


Käesolevat nädalat alustasin juba eile, kerge jooks ja mõned jooksuharjutused lisaks. Igaks juhuks võtsin jooksuharjutusi kergelt ning valetaks, kui ütleks, et enne põlvetõste jooksu igasugu mõtteid poleks peast läbi käinud. Järjest enam hakkab kohale jõudma, mida üks väike vigastus profisportlasele tähendab või mida see kaasa tuua võib. Minul on ju suures pildis ükskõik, kas jooksen maratoni 15 minutit kiiremini või aeglasemalt aga kõrges tipus tähendab see, kas ülistavat või materdavat artiklit ajakirjanike poolt.

Plaan ongi sel nädalal teha juba ka jooksuharjutusi aga hetkel kergemalt ning hoiduda kiirendustest. Need võtan plaani uuesti uuel nädalal.
Õnneks on käesolev nädal ka nö puhkenädal (kergem nädal), seega toetab ka treeningplaani lainelisus vigastusest taastumist.


Ahjaa, füsioga vigastuse tekke üle arusaamatust jagades, koorus sellest välja tõsiasi, et ju on lihased erineva treenitusega. Ühed teevad teiste eest tööd ning nii võibki ühel ilusal päeval ei kusagilt vigastus ligi hüpata. Pole vaja kontakti ega muud välist mõjurit, kõik eeldused vigastuse tekkeks on ammu ilma kohal ning hoop võib tulle kõikse ootamatumal hetkel. Eks tuleb selle teadmisega edasi elada :).