neljapäev, 29. september 2011

29ndal jooksen

Sissekannet tegema hakates otsustasin kaeda, millal viimati sai jooksmas käidud ja selgus, et see oli täpselt 29ndal juunil ehk 3 kuud tagasi. Huvitav kokkusattumus.

Aga ootamatult juhtus jah nii, et läksin täna jooksma. Süüdistada tuleb siin sügist ilma, mis pööras õhtu peale sügisele omaselt vihmale ja märja asfaldi peal rulluisutada pole just meeldiv tegevus - saab hakkama aga noh väga ei taha. Võibolla kui kunagi spetsiaalsed vihma rattad ostan, siis sõidan rohkem :).

Aga joostud sai natukene - 46 minutit, läbitud sai 6,9 km-i, keskmine kiirus tuli vaevaline 6:42 min/km, keskmine pulss 136 SLS (max 144).
Üldiselt oli tore joosta. Natukene hakkas jalgadel raske, just neil nö erialastel lihastel.
Pärast jooksu sai natukene lihaseid ka tuunitud, nii 21 minuti jagu.


Homme tuleb kõvasti süüa ja laupäeval siis hullumeelne ettevõtmine tulemas - 6 tunni rulluisutamine. Vaikselt ikka mõtlen, et pigem oleks pidanud vist Haanja100 ürituse valima :), rattasõit tundub teoorias kergem :). Aga eks näis, kuidas asjad tegelikult lähevad. Tõele au andes arvan, et kui 3 tundi suudan 6st ära rullitada, siis olen rahul. Pelgan just seda, et jalad hakkavad rullide sees valutama ja see pole meeldiv tunne. Aga õnneks saab iga 2,5 km-i järel murule istuda ja puhata kui selleks peaks vajadus olema.

teisipäev, 27. september 2011

3 nädalat pausi

Täpsemalt siis jutt rulluisutamisest. Nimelt sai viimati rullitud 4 septembril Jüri rullil ja pärast seda olen rulluiske, kuni tänaseni, ainult seina ääres seismas näinud.
Kuna laupäeval ikka plaan minna ja ultrarullilt osa võtta, siis tuleb vähe rulle ka proovida.
Plaan oli teha umbes tunnine trenn Pirital, Lillepi rajal. Kahjuks aga hakkas jälle parem uisk jala peale ja olin sunnitud varem trenni ära lõpetama. Ei teagi, milles asi - sokk korralikult jalas, uisk ka. Võibolla on sokk lihtsalt vananenud. Mingi lahenduse peab laupäevaks välja mõtlema, muidu värk jama.

Aga tänane trenn numbrites - 50 minutit, 15 km-i, keskmine pulss 146 SLS.
Homme või ülehomme peaks ka korra vähe liigutama ja soovitavalt tegema seda rulluiskudel.

laupäev, 24. september 2011

Kõrvemaal kihutamas

Täna sai käidud juba kolmandat korda sõitmas Kõrvemaa Rattamaratoni raames lühikest etappi. Tavapäraselt on tegemist olnud hooaja viimase võistlusega ja 18km-i on hea lühike ots kihutamiseks. Igatahes kui esimesel aastal õnnestus saada koht 10 hulgas, vist 7 või 8 ja kaotust võitjale polnud väga palju. Siis eelmisel aastal oli rajal juba näha teisigi võistlejaid, kes tulnud matkamise asemel kihutama ja võidu peale sõitma. Nii tuli eelmisel aastal jääda esikümnest välja, 11 koht.

Sel aastal mõtlesin, et üritaks ikka 10 hulka sõita. Läks õnneks :), koht täpselt 10nes.
Aeg aga oluliselt halvem kui aasta eest. Samas põhjuseks kindlasti enam kui kilomeetri jagu pikem rada + märjemad tingimused.
Kui võrrelda võitjaga, siis eelmisel aastal kaotasin võitjale 6:29, sel aastal 5:06. Samas eelmise aasta võitja ja ka teise koha omanik sel aastal ei osalenud. Küll aga eelmise aasta kolmas, kes sel aastal võitis. Kaotus eelmisel aastal talle oli 5:57. Seega natukene olen kiiremaks ikka läinud :)

Aga muidu sõidust rääkides, siis alguses oli jalg ikka jube kinni. Esimestest tõusudest sai hooga küll üle aga laugemal maal polnud õiget liikumist. Tervet sõitu võibki iseloomustada selliselt, et tõusudel tulid teised selg ees vastu, sirgetel ei suutnud piisavat kiirust näidata. Kusjuures 9s koht läkski paljuski selle nahka, et üks tüüp suutis tõusud kaasa sõita ja tegi tasasel kõvasti tööd ja kui raja keskel tundus juba, et olen tast lahti saanud siis enne viimast 2 km-i oli kusagil 2-3 km-i lauget ja kiiret rada ning seal ta läks ja jäigi ette.
Teagi, kas TRM alles jalas või milles värk.

Aga kokkuvõttes rahul, minimaalne eesmärk sai täidetud (ideaalis oleks soovinud 5 hulka saada aga täna polnud selleks võimu).

Ahjaa, kuigi laugel polnud teravust, siis tegelikult kui vaja oleks võinud sama hurraaga vist 40 km-i (põhisõidu) ka läbida. Enesetunne oli muidu hea.

Seda ka, et järgmisel aastal võiks Haanja100 ette võtta. Pole küll palju võistelnud aga ikkagi tundub, et need tavalised võistlused hakkavad vaikselt ära tüütama. Ekstreemsed asjad nagu seda on Haanja100 tekitavad järjest enam huvi.

kolmapäev, 21. september 2011

Kergelt veeremas

TRM tehtud aga nädalavahetusel ees ootamas Kõrvemaal väike sõiduke ja seega tuleb ikka vähe vändata, et veri ringi käiks :).

Kuna jäin trenniga hilja peale ja rattal valgustus puudub, läksin Järve metsa. Mulle kohe meeldib selle raja profiil. Eriti hea on ta suusatamiseks - lühike ring aga parajalt palju tõuse. Ei midagi ekstreemi aga ka mitte lauge. Kuna sellest aastast on rajal ka valgustus, saab seda rada ka ilusti õhtu pimeduses kasutada.

Trenni pikkuseks tuli 1:06, selle sees tegin 10 x 30 sekundit maksimaalse kiirusega lõike. Enesetunne oli hea aga eks sellele aitas kaasa ka rahulik kulgemine. Kokku sai läbitud ~ 19 km-i, keskmine pulss tuli 124 SLS.

esmaspäev, 19. september 2011

15 tundi

Projekt, mis sai käima lükatud aasta tagasi - läbida Tartu Neliküritus 15 tunniga - sai täna oma lõpu.

Selleks, et rääkida lõpust tuleb minna alguse juurde.
Nimelt sai eelmisel aastal esimest korda läbi tehtud Tartu Nelikürituse üldarvestusse käivad võistlused - 63 km-i suuskadel, 23 km-i joostes, 133 km-i maanteel jalgrattaga ja 89 km-i metsas jalgrattaga. Jooksu etapp ja pikk rattaetapp said esimest korda läbitud, maastikuratta sõidul valitsesid päris hullud sopased olud ja nii tuligi esimesel korral kogu ajaks 19 tundi 47 minutit ja 9 sekundit.

Kusjuures ka suusavõistluse tingimused polnud tol aastal väga kiita ja isiklikku rekordit õnnestus küll parandada aga kõigest paari minutiga. Ainus ala, kus siis eelmise aasta nelikürituse aegu vaadates oli isiklik rekord parem oli maastikuratta sõit. Seal oli isiklik rekord 4:56:56.
Ehk siis isiklike rekordite valguses tulnuks 15 tunni ületamiseks parandada enda tulemeid koondina enam kui 20%, esimese nelikürituse koguaega aga võrreldes oli vaja eesmärgiks parandada tulemit enam kui 24% võrra.

Kuidas võistlused läksid?
Suusatamises (63 km) oli soov parandada isiklikku rekordit 1:40 jagu ehk enam kui 25%, hakkama sain alla 24%-lise parandusega, ajaliselt 1:35. Ehk siis miinus 5 minutit.
Jooksus (23 km) oli soov parandada isiklikku rekordit pea 14 minuti jagu ehk umbes 10%. Hakkama sain enam kui 15%-lise aja parandusega ehk ajaliselt 20 minutit. Eesmärgi mõttes olin umbes 1 minutiga pluss poolel.
Maanteerattaga (135 km) oli soov parandada isiklikku rekordit umbes 55 minuti jagu ehk natukene alla 19%. Hakkama sain natukene üle 13%lise parandusega ehk ajaliselt umbes 39 minutit. See aga tähendas, et eesmärgist olin maha jäänud umbes 15 minutit.
Maasrikurattaga (89 km) oli soov parandada isiklikku rekordit umbes 57 minutiga ehk umbes 19%. Samas eesmärgi jaoks oli vaja parandada aega enamgi - 1.12ga umbes ehk enam kui 24%. Hakkama sain 22%lise parandusega ehk ajaliselt umbes  1 tund 5 minutit.

Kõik see kokku tähendas, et 15 tunni koond tulemist jäi puudu napp 6 ja pool minutit. Koondtulem peaks olema 15 tundi 6 minutit ja 34 sekundit ehk isiklike rekorditega võrreldes aja parandus 19,55% ja eelmise korra koondtulemiga võrreldes 24,19% parandust.

Kuhu jäi 6:34?
Eks kohti oli mitmeid. Kindlasti jäi ühtteist suusarajale. Mööda ei saa kohe kindlasti maanteeratta sõidust. Seal sai veedetud ikka väga kaua aega. Aga samas tuleb tõdeda, et kaotatu oli täna maastikul sõites täitsa saavutatav. Kahjuks eelnevas postituses märgitud krambid + olematu nahaalsus alguses kohe ette trügida maksid need puudu olevad minutit. Aga ära ei saa unustada ka jooksu. Seal poleks küll 6te minutit suutnud kiiremini liikuda aga 2-3 minutit võis veel olnud vormis jalga jääda küll.

Ahjaa, maanteeratta sõit oli sel aastal 2 km-i pikem kui aasta tagasi :), see teeb keskmist kiirust arvestades nii 5 minutit või nii umbes :) - lohutust tuleb ju ikka leida :).

Kokkuvõttes
Üldises plaanis tuleb rahul olla. Patt oleks mitte rahul olla, kui igal võistlusel, kus sai osaletud õnnestus isiklik rekord teha - seda ka Tartu nelikürituse välistel võistlustel (siiani). Kindlasti need 6 ja pool minutit jäävad kripeldama aga samas mitte väga hullusti. Kõva töö on ära tehtud ja siit on hea edasi minna.
Üks sõber mõned kuud tagasi küsis, et mis järgmiseks aastaks - 14 tundi? :). Iseenesest võiks täitsa mõeldav olla :), vähemalt ma näen 30 minutilist varu suusas, kusagil 5-10 minutit jooksus, 30 minutit maanteerattas ja 30 minutit maastikurattas.
Kui saaks istumise alla ka maanteeratta, siis võiks võibolla veelgi aega kärpida :), maanteesõidus siis :).
Aga hetkel ühtegi plaani veel paigas ei ole. Samas arvestades Tartu ürituste rahva rohkust ja stardinumbri saamise loogikat, tuleb neil võistlustel käia, lihtsalt kui peaks kunagi tekkima soov jälle mingit ajalist tulemit teha.

Tänud
Tänan oma perekonda, kes on kannatanud isa ja mehe trenne ja jutte spordist. Ilma teie toetuseta poleks ma midagi suutnud. Äkki saame järgmiseks aastaks ka kokkuleppele? :)

pühapäev, 18. september 2011

TRM ehk Tartu Rattamaraton

Kohe mainin ära, et aasta tagasi seatud eesmärgi - 15 tunniga Tartu neliküritus läbida - osas tuleb teine postitus. Noh muidu läheb see liiga pikaks.

Aga 3 kuud siis sai seda võistlust oodatud ja kardetud. Maantee on kuidagi oluliselt mugavam sõita, metsavahel on mingi kramp sees. Aga mis siis ikka. Sai otsustatud sõita võimalusel oma sõitu ja vaatab, mis tuleb. Alustades sõitu teise tuhande lõpust on alguses ikka väga raske oma sõitu sõita. Esimesel kilomeetril olev tõus sai küll üles vändatud aga väga vaevaliselt - rahvas töllerdab ees. Umbes teisel kilomeetril oli järsk parem pööre, kus tekkis ikka tõsine tropp. Kui jätta kõrvale sõidu alguses olev asfalti osa, siis kuni esimese punktini tuli väga kõvasti oma tempot teiste järgi sättida ja vabalt sõita ei saanud.

Kusagil esimese ja teise TP vahel sai lõpuks mõnusalt väntama asutud. Samas tuleb mainida, et pärast kolmandat TP-d metsavahele minnes läks jälle kitsaks ja aeglaseks. Kui metsavahelt välja saime, siis läks sõit juba ladusalt, kuniks kusagil 25 km-i enne lõppu hakkasid krambid jalgu kummitama.
Koheselt sai magneesium sisse kaanitud ja läks asi üle, kahjuks tulid krambid lõpu poole tagasi. Viimased 5 km-i olidki ses mõttes nigelad, et kui sirge peal sai 33-34 km/h lastud, siis nii kui tõus tuli, oli vaja rahulikumalt kerima hakata, kuna vastasel juhul oleks koheselt jalad pakkus all ja edasi liikumine võimatu olnud. Nii siis juhtuski, et neist, kellest sai sirge peal mööda vuratud tulid tõusul uuesti järgi. Kindlasti läks sinna lõppu natukene aega kaduma.

Sõidu statistika järgnev:


Start Matu TP Ande TP Puka TP Astuvere TP Palu TP Hellenurme TP Finish
Keskmine kiirus 0 19,09 25,01 25,48 22,3 22,07 23,54 26,09
Koht 1871 1832 1761 1654 1548 1461 1401 1380
Aeg 0 0:38:39 1:04:05 1:36:07 2:14:03 2:56:45 3:24:32 3:51:27


Ise arvasin sõidu keskel, et enim aega läks kaduma metsavahel. Kuigi vaadates enda edenemist, siis statistika kohaselt oli kõige aeglasem siiski algus. Eks parem stardikoht annab järgmiseks aastaks paremaid võimalusi.

Sõidule läksin kahe eesmärgiga - esimene oli saada aeg alla 4 tunni. Sellega sain hakkama. Samas teadsin, et nelikürituses 15 tunni piiri alistamiseks tuleb sõita umbes 3:45ga. Kusagil poolel maal isegi tundus korraks, et saan selle aja kätte aga siis tuli metsavahe ja hoog rauges ning selle saavutamine tundus muutuvat võimatuks. Astuvere punktis vaatasin, et 1:30ga tuleb läbida järgmised 39 km-i. Tundus võimatu aga leidsin, et kui ma ei proovi, siis ei saagi kunagi teada, kas see on võimatu :). Nii sai siis igal võimalikul ja võimatul hetkel pressitud ja pressitud. Võib öelda, et õnneks kaotasin vajalikule tulemile rohkem kui krampidesse jäi - vähemalt ma ise usun nii :).
Aga hea on tõdeda, et 3:30 on jalas olemas, natukene parem stardikoht + arusaam, miks ikkagi krambid tekivad ja selle aja võib järgmisel korral sihikule võtta.

Ahjaa, enesetunne on väga hea. Põlved natukene on väsinud aga muidu väga vinks-vonks olla. See on üks tõsine põhjus, miks mõtestatult trenni teha - pärast on hea olla ja pole vaja nädala jagu vinguda ja kurta kõigile, kui jube raske on olla ja kõndida jne.

pühapäev, 11. september 2011

Viimane nädal

Järjekordne nädal läbi ja algab viimane nädal, mis päädib siis käesoleva blogi seatud eesmärgi viimase võistlusega.
Mis võistlusel saama hakkab, kes teab. Enesetunne on palju lubav, st loodan, et tuleb korralik aeg. Kas sellest piisab, et kokkuvõttes 15 tunni sisse mahtuda, eks seda näeb juba nädala pärast.

Aga selle nädala lõpetasin kerge 40 minutilise trenniga, mille sees tegin ka ühe minuti kiiremalt. Egas see kiire nüüd eriti kiire ja võimas polnud. Jalg oli ikka kergelt tönts või nii.

Järgmise nädala märksõnadeks on puhkamine ja mõned lühikesed trennid koos kiiremate juppidega.

laupäev, 10. september 2011

Aastaajad

Nii võib kokkuvõtta tänase ilma Mulgi rattamaratonil. Stardist minema minnes hakkas mõne hetke pärast sadama, siis jälle paistis päike ja nii terve distantsi. Ainult lund ei tulnud, kahjuks :)

Aga sõidust endast - väga huvitav ja tehniline rada. Tehniline just ses mõttes, et tuli sõita alguses märgadel munakividel, siis jällegi metsas juurikate otsas ja laskumised. Need olid põnevad, paaris sai lausa ratas käe kõrval alla jalutatud - väga libedad oli ja ka selleks ajaks kui mina sinna jõudsin olid nad ka kõvasti ära lõhutud juba.
Ühel jala alla joostud laskumisel hakkas ratas liig kiiresti edasi minema ja ainult tagumise piduri vajutamisest polnud abi. Nii sai vajutatud ka esimest ja oli mingi küngas või mis iganes aga natukene liiga palju sai äkki esimest pidurit vajutatud ja nii õnnestus ratas üle nipli visata. Õnneks ise polnud ratta seljas :)
Veel üks huvitav kogemuse oli Holstre Polli suusaradadel, kus üks murul olnud kiire laskumine võttis äkki soovi keerata vasakule. Hoog, mis sai varem sisse saadud oli liiga suur ja kuna ees sõitja vajutas pidurit ja vedas külje ette, siis automaatselt vajutasin ka ise pidurit aga jälle liiga palju :). Nii ma siis lendasin küllile maha :), jalad klippidega ratta küljes kinni ja nii libisesin meetrit mitu edasi :)

Kuigi aeg oli nii 30 minutit aeglasem kui algselt lootsin, siis tuleb tõele auanda ja tunnistada, et oskusi pole, et sellistel juurikaid täis rajal kiiresti sõita. Ei saa öelda, et jõudu poleks olnud - alles kusagil viimasel 5 km-il oli kaks tõusu, mis sai teadlikult üle kõnnitud, kuna jalg oli siis parajalt pehme juba - lihtsalt väga palju energiat läheb seal juurikate peal kaduma ja ratas ei veere piisavalt kiiresti edasi. Võibolla oli vale rehv sellisteks oludeks, kes teab.

Ametlik aeg 3:25:59, koht 661. Ehk siis sarnane koht nagu Otepäel, seal oli 626. Kui saaks TRM-il ka koha 700 hulgas, siis võiks lausa peo korraldada :)
Keskmine pulss 170, maks 187 SLS.

Ja mis silma jäi oli see, et sarnaselt Otepäe sõidule kiiretel raja osadel tekkis hetk, kus ei suutnud ees sõitjate tempos püsida. Kui Otepäel tekkis see hetk kusagil poole teise tunnise sõidu möödudes, siis Viljandis enam kui kahe ja poole tunni möödudes. Samas sai kangutatud ja kangutatud ning lõpuks läks see nö mõõna hetk üle ja sai veel täitsa edukalt sõidetud.
Tore oli muidugi ka see, et krampe ei tekkinud, isegi mitte tunnet, et krambid võiks tekkida. Magneesium oli küll rajal kaasa aga vaja seda ei läinudki. Tartus plaan magneesium ikka sõidu keskel sisse kallata, isegi kui otsest vajadust pole. Siis süda rahul, et võib veel tõuse kangutada, muidu pidevalt mõtled, et millal see kramp tulla võib.

Homme plaanis kerge kerimine koos väikse spurdiga ja siis ongi otsustav nädal käes :) - tahaks jubedalt pühapäeva pärast lõunal finishi joont ületades kisada rõõmust, et aastaks võetud eesmärk sai täidetud.

kolmapäev, 7. september 2011

Vihm

Tänast postitust võib julgelt selle sõnaga pealkirjastada.
Esiteks läks täna trenni ajal nõnna niiskeks, et tuli kümmekond minutit väiksem trenn teha. Teiseks aga väärib tähelepanu ilmaennustus järgnevaks nädalaks - http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/ilm-neljapaeval-algav-sadu-kestab-kogu-nadala.d?id=57333244 - mis lubab vihma. See aga ähvardab, et TRM on tulemas järjekordselt ebameeldivalt pehmetes oludes, mis viib soovitud aja / tulemuse saavutamise raskeks / keeruliseks. Ei meeldi mulle see asi :)

Aga tänasest trennist veel nii palju, et eesmärgiks oli 10 kord 2 minutit võistlustempos, 4 minutit kergelt. Sai need 10 korda kenasti ära tehtud, kuigi viimane kümnes kord oli juba väga tihedas sajus ja enda ette väga hästi ei näinud :).
Kogu trenni aeg 1:15:28, läbitud sai 30,5 km-i, keskmine pulss jäi 135 SLS.

Ei saa pulssi üles

Kindlasti ei tasu teha kaugele ulatuvaid järeldusi nagu üldse ei saaks pulssi üles aga eile oli küll see keeruline. Nimelt nägi treeningplaan ette 1:20 trenni, seal sees 10 korda 2 min üle anaeroobsetsooni, iga jupi vahele 4 minutit aeroobsestsoonis taastumist.
Reaalsuses suutsin siis 20st minutist vaid 2 minutit viibida üle anaeroobstsooni. Muul ajal olin anaeroobses.
Arvatavasti oli nädalavahetuse trenn ja võistlus veel jalgades ja ei olnud sellist korralikku särtsu. Samas kiiruse üle kurta ei saanud.
Igatahes huvitav kogemus.

Kogu trenni aeg 1:21, keskmine pulss 139 SLS, läbitud 33,25 km.

pühapäev, 4. september 2011

Nädal jälle läbi

Järjekordne nädal, sh trenni nädal on läbi.
Nädal sai lõpetatud laupäeval 3,5 tunnise trenniga ratta seljas - kodust Piritale, seal 6 ringi 7,2 km-sel terviserajal ja siis tagasi. Kokku õnnestus läbida 72,59 km-i, keskmine pulss tuli 149 SLS.
Enesetunne oli täitsa ok, kuigi lõpuks võttis ikka jala päris pehmeks.

Ahjaa, rajale jõudsin siis algas seal maastikuratta võistlus, täpsemalt Jüri Ratase jalgrattavõistlus. Sõidetud 10 km-i. Õnnestus liidreid näha Tamme tõusul, krt aru ma ei saa, kuidas nad sealt üles sõidavad. Proovisin 5 korda ja viimasel korral olin juba päris lähedal aga ikka tuli jalg maha panna. Vaja vist mõne oskajaga tõusule minna ja uurida värki, et kas asi tõesti nö jala paksuses või ikka õiges tehnikas ka.

Täna sai käidud Jüris rulluisumaratonil. Pärast pikka kaalumist valisin lühikese distantsi, 23,2 km-i. Põhiliselt siis sel põhjusel, et saaks laupäeval pikema trenni teha. Rulluiskudel läks umbes täpselt 1 tund - 59:47 või nii. Enesetunne oli enam vähem, võibolla oleks saanud ka kiiremini aga polnud väga pointi - üksi sõita on ikka väga nõme ja lähi kauguses polnud ühtegi punti ka.
Keskmine pulss tuli 181 SLS, samas mingil x põhjusel pärast 4ndat kilomeetrit enam pulssi massin sisse ei lugenud. Samas arvestades liikumist, siis vaevalt see väga palju alla sai minna.


Homme puhke päev, siis jätkame rattaga kiiruse tagaajamist, nädala lõpus vaja käia Viljandis viimasel jõuproovil enne TRM-i.

reede, 2. september 2011

Rattajalg olemas :)

Blogi lugejad kindlasti aimavad, et jutt käib sellest, et 3000 km-i rattaseljas sel aastal sai täis.
Täna sai tehtud hommiku poole väike trenn - 1,5 tundi, sh 10 korda 5 min anaeroobses tsoonis, iga lõigu vahele 2 minutit aeroobses tsoonis.

Täitsa mõnusalt kerge oli.
Kokku sai läbitud 39,6 km-i, keskmine pulss tuli 142 SLS.

Homme plaanis pikem sõit maastikul - lähen Pirta tervise rada läbima.