Viimane nädal ja tuleva nädala ilma prognoos räägib seda keelt, et suuskadele ma sel aastal enam ei lähe, pean silmas siis kevadet, sügisel äkki ikka saab jälle. Lisaks ilmale, mis teeb suusarajad jäiseks ja ebameeldivaks on otsustamisel oluline roll ka jätkuvalt valutaval küünarnukil. Mõtlesingi, et lasen tal rahulikult olla, niivõrd-kuivõrd rahulikult.
Jooksmist käsi ei sega ja palligi saab mängida aga suusatamise ajal lööb valu sisse. Pole ju mõtet ennast lõhkuda. Väike mure on ratta pärast, otseselt küll käed tööd ei tee aga keha hoiavad üleval ja see on natukene keeruline ülesanne täna. Neljapäevases Venttis sai kõik kätekõverdustega seotud harjutused ära jäetud - valu lööb sisse.
Kui siin paari nädalaga paremaks ei lähe, eks siis tuleb ka arsti juurde minna. Tänaseks on õnneks paistetus maha läinud ja kollakas värvus ka kadunud, seega vast on asi paranemas.
Eelnevast lähtuvalt on otsustatud ka see, et Haanja100 suuskadel jääb sel aastal läbimata. Eks siis tulevikus. Tuleb siis enam rõhku panna jooksmisele ja kui teed puhtamad ning käsi juba parem, siis ka ratast proovida.
esmaspäev, 27. veebruar 2012
laupäev, 25. veebruar 2012
Jookseks maratoni homme?
Tänaseks planeerisin pikema trenni ja kuna lumega on seis nagu on, siis otsustasin hoopis joosta. Trenni pikkus pidi olema kaks ja pool tundi, kerge rehnut näitas, et rahulikus tempos tuleb poolmaraton selle ajaga ära. Tuligi.
Ehk siis suhteliselt tühja koha pealt läksin ja jooksin 21,1 km-i, aega läks 2:30, keskmine pulss tuli 141 (max 151).
Eneselegi üllatav oli, et enesetunne oli päris hea. Jalad küll jäid tsipa valuks aga see oleks tõeline ime olnud, kui need poleks ka tunda andnud. Kusjuures mitmel korral tundsin, et paneks hoogu juurde, siis teine rütm ja jalad saaks rahulikust rütmist puhata.
Tulles pealkirja juurde, siis kes teab, mis juhtuks 30ndal või 35ndal kilomeetril aga pärast poole distantsi läbimist on küll tunne, et võiks täitsa proovida tühja koha pealt maratoni joosta :). Aeg võiks tulla kusagil 5:15 - 5:30, kui just tempot ei tõsta ehk kõrgema pulsiga ei jookseks :)
Fantaseerida on tore aga homme siiski maratoni jooksma ei lähe :)
Ehk siis suhteliselt tühja koha pealt läksin ja jooksin 21,1 km-i, aega läks 2:30, keskmine pulss tuli 141 (max 151).
Eneselegi üllatav oli, et enesetunne oli päris hea. Jalad küll jäid tsipa valuks aga see oleks tõeline ime olnud, kui need poleks ka tunda andnud. Kusjuures mitmel korral tundsin, et paneks hoogu juurde, siis teine rütm ja jalad saaks rahulikust rütmist puhata.
Tulles pealkirja juurde, siis kes teab, mis juhtuks 30ndal või 35ndal kilomeetril aga pärast poole distantsi läbimist on küll tunne, et võiks täitsa proovida tühja koha pealt maratoni joosta :). Aeg võiks tulla kusagil 5:15 - 5:30, kui just tempot ei tõsta ehk kõrgema pulsiga ei jookseks :)
Fantaseerida on tore aga homme siiski maratoni jooksma ei lähe :)
kolmapäev, 22. veebruar 2012
Mis edasi?
Tartu Maraton läbi, mõned päevad puhatud (tegelikult küll esmaspäeval käisin palli mängimas aga noh see selleks :)), mis nüüd edasi saab?
Hetkel on selline seis, et plaanides seisab järgmise võistlusena kirjas 29 aprill toimuv Püha Loomaaia rattaralli Pärnus. 79 km-i asfaldil, küllaltki lihtsa profiili peal. Samas tuultele avatud rada.
Üks mõte, mis veel pääs kulgeb on Haanja Suusa100. See toimub 17 Märts.
Pean tunnistama, et pole suutnud siiani veel ära otsustada, kas minna sinna või mitte. Kogemuse mõttes oleks ju äge, võtaks seda kui pikema trennina. Samas kusagil mägede vahel 100 km-i või 10 tundi suusatada tundub jube :). Õnneks on võimalik alati varem maha tulla, vist 5km-isel ringil toimub tiirutamine.
Eks peab "Kaubamajast" krediiti ostma ja selle kodus lauale panema :), kui ikka mineku soov :).
Aga kui see võimalik seiklus vahele jätta, siis nüüd peab hakkama tööd tegema Tartu jooksumaratoni ja Rattaralli nimel. Nagu ikka on nende kahe võistluse vahe vaid 2 nädalat, mis tähendab, et mõlema jaoks on vaja leida aega treenimiseks.
Suured plaanid näevadki välja sellised, et nädalas korra (arvatavasti pühapäeval) võiks jõuda ujulasse, et hiljuti õpitut edasi arendada. Nädalalõppu peaks jääma veel ka üks pikem trenn (nii 2,5 kuni 3 tundi), mis lume olemasolul võiks olla suusatamine. Nädala keskele võiks mahutada vähemalt ühe jooksu, nii umbes tunnike. Lisaks siis käiks ikka ja jälle InvervallVenttis ja palli põrgatamas.
Ma ei tea veel, kus ma selle aja leian. Ju tuleb vara hommikused ja või hilisõhtused trennid ausse tõsta :).
Üks on aga selge, enamus neid trenne iseloomustab rahulikkus. Aprillis, siis vast pole enam lund, tuleb panna rõhku nii jooksu kui ka rattasõidu kiirusele.
Eks otsin eelmise aasta treeningplaani välja ja vaatan, mis seal ümber tuleb tõsta, et kõik toimiks nii nagu vaja. Tartus võiks ju minna jooksus 1:45 aega ründama ja rattas 4 tunni piiri. Teise osas olen kindlamalt meelestatud (kui on vähegi normaalsed olud). Jooksu osas olen muidugi kahtlev aga eesmärk võikski ju tsipa uhkem olla :).
Hetkel on selline seis, et plaanides seisab järgmise võistlusena kirjas 29 aprill toimuv Püha Loomaaia rattaralli Pärnus. 79 km-i asfaldil, küllaltki lihtsa profiili peal. Samas tuultele avatud rada.
Üks mõte, mis veel pääs kulgeb on Haanja Suusa100. See toimub 17 Märts.
Pean tunnistama, et pole suutnud siiani veel ära otsustada, kas minna sinna või mitte. Kogemuse mõttes oleks ju äge, võtaks seda kui pikema trennina. Samas kusagil mägede vahel 100 km-i või 10 tundi suusatada tundub jube :). Õnneks on võimalik alati varem maha tulla, vist 5km-isel ringil toimub tiirutamine.
Eks peab "Kaubamajast" krediiti ostma ja selle kodus lauale panema :), kui ikka mineku soov :).
Aga kui see võimalik seiklus vahele jätta, siis nüüd peab hakkama tööd tegema Tartu jooksumaratoni ja Rattaralli nimel. Nagu ikka on nende kahe võistluse vahe vaid 2 nädalat, mis tähendab, et mõlema jaoks on vaja leida aega treenimiseks.
Suured plaanid näevadki välja sellised, et nädalas korra (arvatavasti pühapäeval) võiks jõuda ujulasse, et hiljuti õpitut edasi arendada. Nädalalõppu peaks jääma veel ka üks pikem trenn (nii 2,5 kuni 3 tundi), mis lume olemasolul võiks olla suusatamine. Nädala keskele võiks mahutada vähemalt ühe jooksu, nii umbes tunnike. Lisaks siis käiks ikka ja jälle InvervallVenttis ja palli põrgatamas.
Ma ei tea veel, kus ma selle aja leian. Ju tuleb vara hommikused ja või hilisõhtused trennid ausse tõsta :).
Üks on aga selge, enamus neid trenne iseloomustab rahulikkus. Aprillis, siis vast pole enam lund, tuleb panna rõhku nii jooksu kui ka rattasõidu kiirusele.
Eks otsin eelmise aasta treeningplaani välja ja vaatan, mis seal ümber tuleb tõsta, et kõik toimiks nii nagu vaja. Tartus võiks ju minna jooksus 1:45 aega ründama ja rattas 4 tunni piiri. Teise osas olen kindlamalt meelestatud (kui on vähegi normaalsed olud). Jooksu osas olen muidugi kahtlev aga eesmärk võikski ju tsipa uhkem olla :).
esmaspäev, 20. veebruar 2012
Neetud 5 minutit :)
Aasta tagasi kirjutasin, kuidas Tartu Maraton sai läbitud peaaegu 5 tunniga. Eesmärk tol korral oligi 5 tundi, aega läks 5 minutit 29 sekundit kauem.
Selle aasta eesmärk oli esiteks sõita kindlasti kiiremini kui aasta tagasi, teiseks oli soov sõita alla 5 tunni, kolmandaks lootsin, et äkki õnnestub 4:30 aeg kätte saada ja neljandaks, et koht võiks olla 2000 hulgas.
Neljast eesmärgist üks jäi täitmata - soovitud aeg :). Nimelt läks seda korda 5 minutit ja 4 sekundit kauem :), ehk siis lõplik aeg 4:35:04. Selline aeg andis 1805 koha, mis polegi väga hull.
Toitlustuspunktide kaupa nägi mu kulgemine välja järgmine:
Kui millestki kahju on, siis see, et ei suutnud Paluks kätte võidetud positsiooni hoida. Idee poolest peaks nagu Palult edasi olema kergem - mõned tõusud seal on aga üldiselt on rada paaristõukes läbitav. Aga kui jõudu ikka pole, siis pole midagi teha.
Eks jõu puudumisel oli oma süü ka teadlikult valitud taktikal - alguses üritada rohkem ja siis lihtsalt kannatada. Ma arvan, et see oli päris hea taktika, näiteks võrreldes aasta taguse ajaga olin Ande punktis 20 minutit varem, see on päris suur vahe. Eelmise aastaga võrreldes suurim ajaline erinevus on tulnud Matu punkti sisenedes 13 minutit, Andele liikumine oli 7 minutit kiirem. Kuutse ja Peebu mõlemad 5 minutit, isegi Hellenurme minekul olen suutnud aasta taguse ajaga tsipa kiirem olla - tervelt 19 sekundit :). Samas viimane 9,5 km-i edenesin 2 minutit ja 20 sekundit aeglasemalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kusagilt tuleb jõudu "osta" :), siis võiks lõpus veel sõita. Eile lõpuspurdiks küll enam jaksu polnud, kõik sai kenasti rajale jäetud.
Viimati kirjutatud mõte saada maratonil aega 4:20 peale / kanti ei tundugi nii võimatu :), igatahes on nüüd mõte, et võiks ikka 4 tunni piiri ründama asuda. Aga, et seda teha peab ikkagi välja mõtlema, kuidas on võimalik kiiremini sõita :). Eile poleks küll kusagilt 30 minutit veel leidnud. Eks stardipositsioon võib ju ka natukene aidata aga kahtlen, et selle arvelt nüüd enam väga palju aega / kohta parandada saab.
Ahjaa tervis - pühapäeval hommikul tundsin kohe, et täna on hea olla ja nii ka oli. Kahjuks hakkas poole distantsi pealt haiget tegema vasaku käe küünarliiges või õigemini mingi lihas selle taga. Esimest korda tundsin seda valu paar nädalat tagasi Pirital sõites. Võimalik, et sai lihtsalt üle pingutatud ja pole vigastus korralikult ära paranenud. Käsi on selle koha pealt tsipa paistes ega väga hullu midagi pole.
Muus osas on tervis väga vinks vonks. Jalad on natukene kanged aga miks nad ei peakski sellise pingutuse peale olema.
Pulsikellast ka andmeid (copy/paste):
Duration: 04:35:04,HR Avg: 175,HR Max: 193,Calories: 5004kcal,Distance: 63km,Speed Avg: 13.79km/h
Selle aasta eesmärk oli esiteks sõita kindlasti kiiremini kui aasta tagasi, teiseks oli soov sõita alla 5 tunni, kolmandaks lootsin, et äkki õnnestub 4:30 aeg kätte saada ja neljandaks, et koht võiks olla 2000 hulgas.
Neljast eesmärgist üks jäi täitmata - soovitud aeg :). Nimelt läks seda korda 5 minutit ja 4 sekundit kauem :), ehk siis lõplik aeg 4:35:04. Selline aeg andis 1805 koha, mis polegi väga hull.
Toitlustuspunktide kaupa nägi mu kulgemine välja järgmine:
| TP | Aeg | Koht | Keskmine kiirus |
| Matu | 0:51:21 | 1736 | 14,02 |
| Ande | 1:38:16 | 1749 | 14,07 |
| Kuutse | 2:14:33 | 1641 | 14,88 |
| Peebu | 2:46:09 | 1648 | 13,29 |
| Palu | 3:18:58 | 1625 | 13,89 |
| Hellenurme | 3:50:59 | 1758 | 12,93 |
| Finish | 4:35:04 | 1805 | 12,93 |
Kui millestki kahju on, siis see, et ei suutnud Paluks kätte võidetud positsiooni hoida. Idee poolest peaks nagu Palult edasi olema kergem - mõned tõusud seal on aga üldiselt on rada paaristõukes läbitav. Aga kui jõudu ikka pole, siis pole midagi teha.
Eks jõu puudumisel oli oma süü ka teadlikult valitud taktikal - alguses üritada rohkem ja siis lihtsalt kannatada. Ma arvan, et see oli päris hea taktika, näiteks võrreldes aasta taguse ajaga olin Ande punktis 20 minutit varem, see on päris suur vahe. Eelmise aastaga võrreldes suurim ajaline erinevus on tulnud Matu punkti sisenedes 13 minutit, Andele liikumine oli 7 minutit kiirem. Kuutse ja Peebu mõlemad 5 minutit, isegi Hellenurme minekul olen suutnud aasta taguse ajaga tsipa kiirem olla - tervelt 19 sekundit :). Samas viimane 9,5 km-i edenesin 2 minutit ja 20 sekundit aeglasemalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kusagilt tuleb jõudu "osta" :), siis võiks lõpus veel sõita. Eile lõpuspurdiks küll enam jaksu polnud, kõik sai kenasti rajale jäetud.
Viimati kirjutatud mõte saada maratonil aega 4:20 peale / kanti ei tundugi nii võimatu :), igatahes on nüüd mõte, et võiks ikka 4 tunni piiri ründama asuda. Aga, et seda teha peab ikkagi välja mõtlema, kuidas on võimalik kiiremini sõita :). Eile poleks küll kusagilt 30 minutit veel leidnud. Eks stardipositsioon võib ju ka natukene aidata aga kahtlen, et selle arvelt nüüd enam väga palju aega / kohta parandada saab.
Ahjaa tervis - pühapäeval hommikul tundsin kohe, et täna on hea olla ja nii ka oli. Kahjuks hakkas poole distantsi pealt haiget tegema vasaku käe küünarliiges või õigemini mingi lihas selle taga. Esimest korda tundsin seda valu paar nädalat tagasi Pirital sõites. Võimalik, et sai lihtsalt üle pingutatud ja pole vigastus korralikult ära paranenud. Käsi on selle koha pealt tsipa paistes ega väga hullu midagi pole.
Muus osas on tervis väga vinks vonks. Jalad on natukene kanged aga miks nad ei peakski sellise pingutuse peale olema.
Pulsikellast ka andmeid (copy/paste):
Duration: 04:35:04,HR Avg: 175,HR Max: 193,Calories: 5004kcal,Distance: 63km,Speed Avg: 13.79km/h
teisipäev, 14. veebruar 2012
Tartu Nelikürituse kokkuvõttes 100 hulgas?
Kas utoopia või reaalne võimalus?
Aastal 2012 kaldun arvama, et pigem utoopia, aastal 2013 või hiljem - miks mitte.
Nimelt on hakanud peas pöörlema mõte pingutamaks nii palju, et suudaks aasta kokkuvõttes ehk Tartu Nelikürituse lõppedes olla selles arvestuses 100 hulgas.
Vaatama hetke seisu.
2011 lõpetasin kohaga 261, koguaeg oli 15:06:34.
100ndal kohal olev isik (Alo Järve), koguaeg oli 12:57:22. Vaadates alasid eraldi, siis suusatamises kaotasin talle 1:22:56, jooksus 0:00:51, maanteeratta sõidus 0:42:04 ja maastikurattasõidus 0:03:21.
Suurimad erinevused tulevad siis sisse just kahelt alalt - suusatamine ja MNT.
Kuigi nelikürituse järjestust ei panda tuimalt aegade põhjal paika - nt 2011 a. koondarvestuses oli minust eespool mõni isik, kelle koondaeg oli halvem - vaid piisavalt keerulise arvutuse tulemusena,
siis üldine tähelepanek on, et koondaeg peab paranema suurusjärk 2 tundi.
Samas ei tähenda see kõikidelt aladelt 30 minuti kärpimist :), võibolla saaks nii ka aga jooksus ma 30 minutit kohe kindlasti ei suudaks kärpida :). Ses mõttes tunnistan laiskust, et ei viitsi sama valemi põhjal hakata leidma, mis saab kui ühel alal parandada tulemit nii palju ja teisel vähem jne. Keeruline :), pealegi piisab halbadest oludest ja üldises tasemes halvematest aegadest ja juba ongi koefitsient parem.
Igatahes ma arvan, et suusatamises 45 minutit kärpida poleks võimatu. Jooksus võiks ju kusagil 8 minutit suuta veel kärpida, MNT-s näen suurimat varu (kui saaks vaid õige ratta :)), siis võiks 30 minutit ju aega alla sikutada küll, maastikurattasõidus alla 3,5 tunni sõita pole ka teab mis kunst, aeg kusagil 3:10 kandis selliste oludega, nagu 2011, võiks olla reaalne.
Seega võimalikud saavutatavad numbrid võiksid olla:
Suusatamine 4:20 (parandus 45 min)
Jooks 1:45 (parandus 8 min)
Maanteeratta võistlus 3:45 (parandus 31 min)
Maastikuratta võistlus 3:10 (parandus (41 min)
Kokku täpselt 13 tundi - ei tundugi enam väga utoopiana - mis võiks anda ka koha 100 hulgas või äärmisel juhul paar kohta sajast all pool.
Eesmärk hea, eks tuleb trenni teha ja puhata osata, siis ka saavutatav, ma ise arvan :)
Aastal 2012 kaldun arvama, et pigem utoopia, aastal 2013 või hiljem - miks mitte.
Nimelt on hakanud peas pöörlema mõte pingutamaks nii palju, et suudaks aasta kokkuvõttes ehk Tartu Nelikürituse lõppedes olla selles arvestuses 100 hulgas.
Vaatama hetke seisu.
2011 lõpetasin kohaga 261, koguaeg oli 15:06:34.
100ndal kohal olev isik (Alo Järve), koguaeg oli 12:57:22. Vaadates alasid eraldi, siis suusatamises kaotasin talle 1:22:56, jooksus 0:00:51, maanteeratta sõidus 0:42:04 ja maastikurattasõidus 0:03:21.
Suurimad erinevused tulevad siis sisse just kahelt alalt - suusatamine ja MNT.
Kuigi nelikürituse järjestust ei panda tuimalt aegade põhjal paika - nt 2011 a. koondarvestuses oli minust eespool mõni isik, kelle koondaeg oli halvem - vaid piisavalt keerulise arvutuse tulemusena,
Samas ei tähenda see kõikidelt aladelt 30 minuti kärpimist :), võibolla saaks nii ka aga jooksus ma 30 minutit kohe kindlasti ei suudaks kärpida :). Ses mõttes tunnistan laiskust, et ei viitsi sama valemi põhjal hakata leidma, mis saab kui ühel alal parandada tulemit nii palju ja teisel vähem jne. Keeruline :), pealegi piisab halbadest oludest ja üldises tasemes halvematest aegadest ja juba ongi koefitsient parem.
Igatahes ma arvan, et suusatamises 45 minutit kärpida poleks võimatu. Jooksus võiks ju kusagil 8 minutit suuta veel kärpida, MNT-s näen suurimat varu (kui saaks vaid õige ratta :)), siis võiks 30 minutit ju aega alla sikutada küll, maastikurattasõidus alla 3,5 tunni sõita pole ka teab mis kunst, aeg kusagil 3:10 kandis selliste oludega, nagu 2011, võiks olla reaalne.
Seega võimalikud saavutatavad numbrid võiksid olla:
Suusatamine 4:20 (parandus 45 min)
Jooks 1:45 (parandus 8 min)
Maanteeratta võistlus 3:45 (parandus 31 min)
Maastikuratta võistlus 3:10 (parandus (41 min)
Kokku täpselt 13 tundi - ei tundugi enam väga utoopiana - mis võiks anda ka koha 100 hulgas või äärmisel juhul paar kohta sajast all pool.
Eesmärk hea, eks tuleb trenni teha ja puhata osata, siis ka saavutatav, ma ise arvan :)
pühapäev, 12. veebruar 2012
38 °C
Eile Alutaguse Maratonilt tagasi tulles oli olemine kaugel heast. Väike kraadimine näitas väikest palavikku. Pärast pikutamist aga õnnestus juba soliidsem temperatuur välja kraadida (pealkirjast nähtuv).
Kas palavik tekkis reaktsioonina võistluse pingutusele või oli juba ka võistluse ajal palavik kimbutamas, päris täpselt seda ei tea aga ühte peab ütlema - nii füüsiliselt raske pole pikemat aega olnud.
Keha oli täiesti nõrk, tõugetes jõudu polnud, üks korralik piin ja kannatamine. Vahepeal oli selline tunne, et viskaks pikali maha ja magaks vähe, metsik uni vajus silma. Kaalusin ikka tõsiselt rajalt varem ära keeramist aga mingil imekombel läksin teisele ringile ja ka see sai läbitud. Teise ringi võtsingi teadlikult kergemalt.
Olin sõidu keskel veendunud, et aeg tuleb kusagil 3:30 kanti, suur oli üllatus, kui finišis nägin kella ja see näitas napilt 3 tunni täitumist. Tuleb tunnistada, et see andis natukene jõudu juurde ja viimased liigutused said veel päris aktiivsed :)
Lõplik aeg 3:01:09 (aasta tagasi oli 3:02:53), samas kaotus esimesele suurenes 10 minuti võrra. Koht oli samas augus eelmise aastaga 665 vs 662.
Ei oskagi seisukohta võtta, kas Alutaguse läks hästi või mitte. Ajal polnud viga, samas kaotus esimesele suurenes. Enesetunne oli väga halb, selle valguses pole nagu tulemusel vigagi.
Kui ma võistluse käigus arvasin, et raske on lihtsalt sellepärast, et organism pole taastunud nädala esimeses pooles 4st treeningust ja seetõttu pole jõudu, siis võibolla ikkagi oli väike haigus ka sees. Võibolla on see lihtsalt positiivsuse otsimine aga arvestades olusid sai päris hea sõit tehtud. Kaotus esimesele suurenes vaid 10 minutit olukorras, kus jõudu ja jaksu polnud üldse, see pole ju ometigi paha :).
Igatahes tänaseks planeeritud tunnise liikumise suuskadel jätsin ära, edasiste päevade osas mõtlen, millal ja mida ning kui palju teha. Vaja eelkõige puhata aga eks natukene peab kindlasti ka liigutama.
Kas palavik tekkis reaktsioonina võistluse pingutusele või oli juba ka võistluse ajal palavik kimbutamas, päris täpselt seda ei tea aga ühte peab ütlema - nii füüsiliselt raske pole pikemat aega olnud.
Keha oli täiesti nõrk, tõugetes jõudu polnud, üks korralik piin ja kannatamine. Vahepeal oli selline tunne, et viskaks pikali maha ja magaks vähe, metsik uni vajus silma. Kaalusin ikka tõsiselt rajalt varem ära keeramist aga mingil imekombel läksin teisele ringile ja ka see sai läbitud. Teise ringi võtsingi teadlikult kergemalt.
Olin sõidu keskel veendunud, et aeg tuleb kusagil 3:30 kanti, suur oli üllatus, kui finišis nägin kella ja see näitas napilt 3 tunni täitumist. Tuleb tunnistada, et see andis natukene jõudu juurde ja viimased liigutused said veel päris aktiivsed :)
Lõplik aeg 3:01:09 (aasta tagasi oli 3:02:53), samas kaotus esimesele suurenes 10 minuti võrra. Koht oli samas augus eelmise aastaga 665 vs 662.
Ei oskagi seisukohta võtta, kas Alutaguse läks hästi või mitte. Ajal polnud viga, samas kaotus esimesele suurenes. Enesetunne oli väga halb, selle valguses pole nagu tulemusel vigagi.
Kui ma võistluse käigus arvasin, et raske on lihtsalt sellepärast, et organism pole taastunud nädala esimeses pooles 4st treeningust ja seetõttu pole jõudu, siis võibolla ikkagi oli väike haigus ka sees. Võibolla on see lihtsalt positiivsuse otsimine aga arvestades olusid sai päris hea sõit tehtud. Kaotus esimesele suurenes vaid 10 minutit olukorras, kus jõudu ja jaksu polnud üldse, see pole ju ometigi paha :).
Igatahes tänaseks planeeritud tunnise liikumise suuskadel jätsin ära, edasiste päevade osas mõtlen, millal ja mida ning kui palju teha. Vaja eelkõige puhata aga eks natukene peab kindlasti ka liigutama.
reede, 10. veebruar 2012
Supeldud
Eile oli siis ujumiskursuste viimane kursus.
Üks asi tehtud, tuleb kokkuvõte ka teha, kuidas muidu.
Algseis oli - vetta võin minna, noh peab võib ka vee alla panna aga igaks petteks tuleks ikka basseini äärest kinni hoida, et äkki jalad tõusevad põhjast lahti või midagi sellist. Rinnuli või sellili vee peal olemine - tore küll aga mitte mulle.
Kursuse lõpuks - vee sisse hingata, pole probleemi. Seinast vaja kinni hoida - ei, miks? Jalad tõusevad põhjast lahti, mis saab? Panen jalad põhja tagasi - ma ju näen kus põhi on ja pole probleemi. Rinnuli või sellili vee peal olemine - no kui hakkan vee alla vajuma, siis panen jalad põhja, tõusen püsti - ehk siis pole probleemi.
Lisaks siis oskus nii rinnuli kui ka sellili natukene ujumist meenutavat tegevust teha. Viimane küll puusade alt toetava "nuudliga". Basseini põhja sukeldumine ja seal väike ujumist meenutav tegevus - pole probleem.
Ehk siis ise võtaks asja kokku - Great success!
Jah, ma veel ei uju aga ma arvan, et pinnas selleks tegevuseks on loodud. Igatahes on plaan selline, et kui TM möödas, siis vähemalt korra nädalas peaks tunniks/pooleteiseks kusagile basseini minema ja harjutama neid samu asju, mida õppisin. Ainult harjutades saab paremaks :)
See nädal on möödunud ka suhteliselt tiheda suusatamise tähe all.
Teisipäeval sai enne ujumist käidud ja sõidetud 22,7 km, aega läks 1:51, pulss 155/179.
Kolmapäeval tegin lühema otsa - 1:11 läks aega, läbisin 14,2 km-i, pulss 161/182.
Eile enne ujumist tegin jälle tsipa pikema otsa - 24,9 km-i, aega läks 2:05, pulss 150/176.
Viimaste sõitude põhjal võib öelda, et treeningtempo on täitsa hea. Eilne päev üllatas just tempo ja pulsi osas. Peaaegu sama kiirus nagu kolmapäeval aga keskmine pulss enam kui 10 lööki madalam. Suusad olid küll erinevad neil päevil aga vaevalt see nii suurt vahet annab.
Homme siis Alutaguse maraton. Esmane eesmärk on sõit ilusti ära sõita ja mõnu tunda. Teine eesmärk on sõita keskmise pulsiga kusagil 170+ peale, eks siis näis, mis aeg tuleb. Ajaliselt sooviks alla 3 tunni kätte saada aga eks vaatab, kuidas kujuneb.
Üks asi tehtud, tuleb kokkuvõte ka teha, kuidas muidu.
Algseis oli - vetta võin minna, noh peab võib ka vee alla panna aga igaks petteks tuleks ikka basseini äärest kinni hoida, et äkki jalad tõusevad põhjast lahti või midagi sellist. Rinnuli või sellili vee peal olemine - tore küll aga mitte mulle.
Kursuse lõpuks - vee sisse hingata, pole probleemi. Seinast vaja kinni hoida - ei, miks? Jalad tõusevad põhjast lahti, mis saab? Panen jalad põhja tagasi - ma ju näen kus põhi on ja pole probleemi. Rinnuli või sellili vee peal olemine - no kui hakkan vee alla vajuma, siis panen jalad põhja, tõusen püsti - ehk siis pole probleemi.
Lisaks siis oskus nii rinnuli kui ka sellili natukene ujumist meenutavat tegevust teha. Viimane küll puusade alt toetava "nuudliga". Basseini põhja sukeldumine ja seal väike ujumist meenutav tegevus - pole probleem.
Ehk siis ise võtaks asja kokku - Great success!
Jah, ma veel ei uju aga ma arvan, et pinnas selleks tegevuseks on loodud. Igatahes on plaan selline, et kui TM möödas, siis vähemalt korra nädalas peaks tunniks/pooleteiseks kusagile basseini minema ja harjutama neid samu asju, mida õppisin. Ainult harjutades saab paremaks :)
See nädal on möödunud ka suhteliselt tiheda suusatamise tähe all.
Teisipäeval sai enne ujumist käidud ja sõidetud 22,7 km, aega läks 1:51, pulss 155/179.
Kolmapäeval tegin lühema otsa - 1:11 läks aega, läbisin 14,2 km-i, pulss 161/182.
Eile enne ujumist tegin jälle tsipa pikema otsa - 24,9 km-i, aega läks 2:05, pulss 150/176.
Viimaste sõitude põhjal võib öelda, et treeningtempo on täitsa hea. Eilne päev üllatas just tempo ja pulsi osas. Peaaegu sama kiirus nagu kolmapäeval aga keskmine pulss enam kui 10 lööki madalam. Suusad olid küll erinevad neil päevil aga vaevalt see nii suurt vahet annab.
Homme siis Alutaguse maraton. Esmane eesmärk on sõit ilusti ära sõita ja mõnu tunda. Teine eesmärk on sõita keskmise pulsiga kusagil 170+ peale, eks siis näis, mis aeg tuleb. Ajaliselt sooviks alla 3 tunni kätte saada aga eks vaatab, kuidas kujuneb.
esmaspäev, 6. veebruar 2012
Paar trenni
Pärast reedest tõbi, ei olnud veel ka laupäeval ning ka pühapäeval olek kõikse parem. Samas vedasin ennast ikka pühapäeva õhtul Piritale suusatama ja tuleb tunnistada, et siis hakkas hea :).
Sõitsin pühapäeval 24,6 km-i, aega kulus 2:14.
Trenn ise nägi välja nii, et tegin ühe ringi velodroomi juurest Lükati sillani ja tagasi, siis kaks tiiru ilma keppideta nö kalmisturingil või kuidas iganes seda nimetatakse ja siis jälle kaks ringi Lükati sillani ning selliseid seeriaid tegin kaks.
Täitsa hea tunne oli, kuigi mida väsinum olin seda rohkem märkasin, et vahelduvtõukelise sõidu ajal käte ja jalgade töö on väga suvaline. Samas tunne oli mu arvates parem kui aasta eest.
Suusk kusjuures oli väga hea just pidamise osas. Terve see 2 tundi ei tekkinud tagasilippeid määrde kadumise pärast. Libisemine oli nii ja naa, mida aeg edasi seda halvemini libises, mis aga ka normaalne. Suusad lasin kusjuures määrida Ülemiste Sportlandis (seal lasin ka kolm aastat tagasi TM-i suusad määrida). Alla läks floorita libisemine (üks kiht) ja tavaline pidamine, koos krundiga (pidamist ka üks kiht). Seega suhteliselt olematu määrde paketi pealt, väga mõnus sõidu kogemus.
Ahjaa, pulss oli 154/171.
Täna käisin ja tegin jälle ühe suusasõidu. Mõte oli umbes 2,5 tundi sõita, nii palju kokku ei tulnud, tuli 2:23. Natukene jäi puudu eelkõige sellepärast, et lihtsalt ei viitsinud enam :).
Täna sõitsin rütmist 3 ringi velodroomi juurest Lükati sillani ja tagasi, siis paus ja siis veel 3 ringi. Lõppu tuli nö 1,5 ringi veel. Ahjaa, alustasin samuti lühikese ringiga. Põhjuseks asjaolu, et suusal polnud üldse pidamist. Mõte, et 2,5 tundi sellise suusaga sõita, ei tundnud just kõige ahvatlevam.
Õnneks on sellest hooajast Pirta rajala A&T määrdeboks, kuhu astusin siis sisse ja palusin natukene pidamist panna. Mis selgus oli see, et ka siin reklaamitud Toko spreiga pidamismääre oli suusa all jälle ära jäätunud.
Hooldemees (oli jube tuttava näoga aga vot nimi ei tule pähe), pani kaks kihti tavalist määre alla ja voilaa, suusk toimis pidamise mõttes peaaegu terve trenni. Samas oli hellem kui pühapäevane suusk ja trenni lõpu poole hakkas järgi andma.
Libisemisega on aga sellel suusal (täna sõitsin Fisheritega) tõsiseid probleeme. Möönan, et tänaseks sõiduks panin alla ainult spryga levitatavat Toko määret (ka siin kirjutatud) aga samas olin mõned trennid varem korralikult parafiiniga suuski leotanud jne. Kuid ikkagi kulub määre kiiresti alt ära ja täna ütles A&T Spordi hooldemees juba pärast väikest ringi, et kle pane ikka määret ka alla :). Ei tea, mis loogika see oli, miks ma eelmise aasta TM-i ajaks need suusad valisin. Teine paar on selgelt parema libisemisega.
Aga pole hullu sai sõidetud ja kasutatud erinevaid tehnikaid.
Läbitud sai 27,3 km-i, pulss oli 155/176
Sõitsin pühapäeval 24,6 km-i, aega kulus 2:14.
Trenn ise nägi välja nii, et tegin ühe ringi velodroomi juurest Lükati sillani ja tagasi, siis kaks tiiru ilma keppideta nö kalmisturingil või kuidas iganes seda nimetatakse ja siis jälle kaks ringi Lükati sillani ning selliseid seeriaid tegin kaks.
Täitsa hea tunne oli, kuigi mida väsinum olin seda rohkem märkasin, et vahelduvtõukelise sõidu ajal käte ja jalgade töö on väga suvaline. Samas tunne oli mu arvates parem kui aasta eest.
Suusk kusjuures oli väga hea just pidamise osas. Terve see 2 tundi ei tekkinud tagasilippeid määrde kadumise pärast. Libisemine oli nii ja naa, mida aeg edasi seda halvemini libises, mis aga ka normaalne. Suusad lasin kusjuures määrida Ülemiste Sportlandis (seal lasin ka kolm aastat tagasi TM-i suusad määrida). Alla läks floorita libisemine (üks kiht) ja tavaline pidamine, koos krundiga (pidamist ka üks kiht). Seega suhteliselt olematu määrde paketi pealt, väga mõnus sõidu kogemus.
Ahjaa, pulss oli 154/171.
Täna käisin ja tegin jälle ühe suusasõidu. Mõte oli umbes 2,5 tundi sõita, nii palju kokku ei tulnud, tuli 2:23. Natukene jäi puudu eelkõige sellepärast, et lihtsalt ei viitsinud enam :).
Täna sõitsin rütmist 3 ringi velodroomi juurest Lükati sillani ja tagasi, siis paus ja siis veel 3 ringi. Lõppu tuli nö 1,5 ringi veel. Ahjaa, alustasin samuti lühikese ringiga. Põhjuseks asjaolu, et suusal polnud üldse pidamist. Mõte, et 2,5 tundi sellise suusaga sõita, ei tundnud just kõige ahvatlevam.
Õnneks on sellest hooajast Pirta rajala A&T määrdeboks, kuhu astusin siis sisse ja palusin natukene pidamist panna. Mis selgus oli see, et ka siin reklaamitud Toko spreiga pidamismääre oli suusa all jälle ära jäätunud.
Hooldemees (oli jube tuttava näoga aga vot nimi ei tule pähe), pani kaks kihti tavalist määre alla ja voilaa, suusk toimis pidamise mõttes peaaegu terve trenni. Samas oli hellem kui pühapäevane suusk ja trenni lõpu poole hakkas järgi andma.
Libisemisega on aga sellel suusal (täna sõitsin Fisheritega) tõsiseid probleeme. Möönan, et tänaseks sõiduks panin alla ainult spryga levitatavat Toko määret (ka siin kirjutatud) aga samas olin mõned trennid varem korralikult parafiiniga suuski leotanud jne. Kuid ikkagi kulub määre kiiresti alt ära ja täna ütles A&T Spordi hooldemees juba pärast väikest ringi, et kle pane ikka määret ka alla :). Ei tea, mis loogika see oli, miks ma eelmise aasta TM-i ajaks need suusad valisin. Teine paar on selgelt parema libisemisega.
Aga pole hullu sai sõidetud ja kasutatud erinevaid tehnikaid.
Läbitud sai 27,3 km-i, pulss oli 155/176
laupäev, 4. veebruar 2012
Takistused
No ei saa sporti teha, vähemalt nii nagu plaanitud :)
Segab nii liiga jahe ilm kui ka tervis. Nimelt neljapäeva õhtul viskas olemise nii halvaks, et terve reede möödus suures uimas. Märkimisväärne oli see, et koos tõbiga kadus ka umbes 2kg kehakaalust :).
Samas eks see tõbi sattus õigele hetkele, kuna vastasel juhul ma oleksin läinud täna hommikul suusatama. Aga kas see oleks olnud väga tark mõte? Võibolla mitte :)
Neljapäeval, käisin umbes 23-25 külmakraadiga ja suusatasin 50 minutit. Enamus ajast tegin paaristõukeid aga natukene sai ka vahelduvaidtõukeid teha, kuna rajatraktor jõudis hetked enne kui trenni lõpetasin sooned sisse tõmmata.
Heas jäljes on klassikat ikka mõnus sõita. Libisemine oli ka muidugi soones oluliselt parem kui suhteliselt värksel hooldatud uisutehnika rajal.
Hea uudis oli see, et keha väga palju ei kõikunudki seal suusajäljes. Isegi tundus, et selline asi nagu libisemine tuli välja ja seda kõike rahulikult liikudes.
Õhtune ujumine oli ka täitsa edukas. Rinnuli ujudes sai juba paar käe tõmmet ka teha. Aga hetkel on kõik need liigutused kokku natukene keerulised, st kui käega tõmbe teen, siis jalagade töö ununeb. Aa siin pole midagi muud, kui lihtsalt tuimalt treenida, et liigutused jääksid lihasmällu.
Sellili tuli ka juba enam-vähem. Järgmisel korral proovin raudselt ilma abivahenditega vee peal liuelda. Eks näis, kas õnnestub. Positiivne on see, et enam pole suurt paanikat, et kuidas hingata, mis saab kui vee alla hakkan vajuma jne ehk kõik need asjad, mis on siiani keha krampis hoidnud.
Siin tuleb samuti, lihtsalt tuimalt veel ja veel proovida, küll siis tulema hakkab.
Homme pärastlõunal peaks olema vähe pehmem ilm, siis plaan pikem trenn teha. Järgmine nädal puhkan, siis kavas vähe rohkem suusatada. Kuna TM juba lähedal, siis mingit suurt intensiivsust taga ei aja, eelkõige plaan saada paremat tunnetust. Samas eks tuleb iga trenni sisse teha ka kiiremaid liigutusi, et TM-l need kiiremad liigutused täitsa tundmatud poleks.
Järgmise nädala lõpus, st laupäeval, on kavas Alutaguse maraton aga eks näis, mis see ilm teeb. Lubavad küll sooja aga noh algselt ei pidanud väga 25st kraadist külmemaks ka sel nädalal minema :)
Segab nii liiga jahe ilm kui ka tervis. Nimelt neljapäeva õhtul viskas olemise nii halvaks, et terve reede möödus suures uimas. Märkimisväärne oli see, et koos tõbiga kadus ka umbes 2kg kehakaalust :).
Samas eks see tõbi sattus õigele hetkele, kuna vastasel juhul ma oleksin läinud täna hommikul suusatama. Aga kas see oleks olnud väga tark mõte? Võibolla mitte :)
Neljapäeval, käisin umbes 23-25 külmakraadiga ja suusatasin 50 minutit. Enamus ajast tegin paaristõukeid aga natukene sai ka vahelduvaidtõukeid teha, kuna rajatraktor jõudis hetked enne kui trenni lõpetasin sooned sisse tõmmata.
Heas jäljes on klassikat ikka mõnus sõita. Libisemine oli ka muidugi soones oluliselt parem kui suhteliselt värksel hooldatud uisutehnika rajal.
Hea uudis oli see, et keha väga palju ei kõikunudki seal suusajäljes. Isegi tundus, et selline asi nagu libisemine tuli välja ja seda kõike rahulikult liikudes.
Õhtune ujumine oli ka täitsa edukas. Rinnuli ujudes sai juba paar käe tõmmet ka teha. Aga hetkel on kõik need liigutused kokku natukene keerulised, st kui käega tõmbe teen, siis jalagade töö ununeb. Aa siin pole midagi muud, kui lihtsalt tuimalt treenida, et liigutused jääksid lihasmällu.
Sellili tuli ka juba enam-vähem. Järgmisel korral proovin raudselt ilma abivahenditega vee peal liuelda. Eks näis, kas õnnestub. Positiivne on see, et enam pole suurt paanikat, et kuidas hingata, mis saab kui vee alla hakkan vajuma jne ehk kõik need asjad, mis on siiani keha krampis hoidnud.
Siin tuleb samuti, lihtsalt tuimalt veel ja veel proovida, küll siis tulema hakkab.
Homme pärastlõunal peaks olema vähe pehmem ilm, siis plaan pikem trenn teha. Järgmine nädal puhkan, siis kavas vähe rohkem suusatada. Kuna TM juba lähedal, siis mingit suurt intensiivsust taga ei aja, eelkõige plaan saada paremat tunnetust. Samas eks tuleb iga trenni sisse teha ka kiiremaid liigutusi, et TM-l need kiiremad liigutused täitsa tundmatud poleks.
Järgmise nädala lõpus, st laupäeval, on kavas Alutaguse maraton aga eks näis, mis see ilm teeb. Lubavad küll sooja aga noh algselt ei pidanud väga 25st kraadist külmemaks ka sel nädalal minema :)
kolmapäev, 1. veebruar 2012
Mõned liigutamised
Pärast Viru maratoni sai üks päev puhatud ja trenni ei teinud üldse.
Esmaspäeval sai käidud tavapärases kivipallis. Seda korda oli meid meeldivalt palju koos ja võrkpall oli üllatavalt mängu meenutav. Jalgpallis ja korvpallis sai ka vähe joostud.
Kokku tuli liigutamist 1:26 jagu, keskmine pulss tuli 132, max 182. Polari keskkond kirjeldas trenni kui tempo treeninguks. Arvestades asjaolu, et rahulikema hetkede vahele sattusid mõned kiirendused, siis võib täitsa nõustuda selle määratlusega.
Eile oli kavas kaks trenni - suusatamine ja ujumine.
Algselt planeerisin nad järjest teha aga kuna soov oli esimest korda klassika suusk alla panna; teades, et Järve raja eest vastutaja oli Eestist ära; naine lastega kodus; soov õhtul pere keskel kauem olla ja võibolla midagi veel :), siis muutsin plaani ja läksin hoopis enne tööd Piritale suusatama.
Kavas oli lühike 40 minutiline treening, mis tegelikkuses muutus 32 minutiliseks - hommikul ei saanud piisavalt vara kodust ära ja tööle oli ka vaja ju jõuda :).
Üllatav oli see, et umbes pool 8 hommikul ei olnud veel Pirital raja hooldustööd lõppenud. Nii juhtuski, et klassika jälge seal siiski ei olnud ja loodetud vahelduvtõuke sõidu harjutamise asemel sõitsin hoopis paaristõukeid. Eks ta algselt kummaline oli :) aga samas ei midagi hullu.
Kuigi jalas olid klassika suusad, siis pidamist polnud ollagi. Pärast selgus, et see oli jääs :). Peab uurima, et mis juhtus, enda teada oli all määre kuni temperatuurini -30.
Sõitsin lühikest ja lauget kabeli (või mis iganes selle ringi nimi ka on) ringi. Sisuliselt siis üks väike tõusunukk vaid. Kui keha juba soe olin, siis proovisin seda tõusu paaristõukega sõita, õnnestus. Hoog küll kippus raugema aga samas sai ennast ikka üles pressitud. Viimase ringi ehk liuväljaku juures oleva tõusunuki lükkasin samuti paaristõugeka üles. Mõnus.
Pulsikell mõõtis keskmiseks pulsiks 148, max 165. Kohe näha, et klassika ja paaristõuge - pulss madalamal. Läbitud sai umbes 5,5 km-i.
Homme on järjekordne plaan minna Piritale ja jällegi hommikul aga selleks peab täna spordipoodi külastama ja mingi vesti ostma. Hirmutavad, et termomeeter võib hommikul -20 ja rohkemgi näidata.
Eile õhtul käisin veel ka ujumas. Pärast eilset on 3 korda veel jäänud.
Eelmisel nädalal erilisi edasiminekuid ei olnud ja natukene olin ka pettunud aga seadsin selleks nädalaks eesmärgi saada rinnuli ujudes jalgade töö korda. Eilse põhjal võib öelda, et juba õnnestub päris kenasti. Vaikselt sai ka käe liigutusi juurde tehtud aga see tahab selgelt harjutamist. Praegu veel ei keera ennast piisavalt küljele, mistõttu on liigset kangutamist ja noh kui siit edasi mõelda ka võimalikule hingamisele kõige selle juures, siis ilma, et pea korralikult küljele pöörduks on seda natukene raskem teha :)
Igatahes on neljapäevases ujumises plaan kinnistada rinnuli ujudes jalgade tööd, üritada käe paremat kasutamist ning suuta sellili olles nö naba vee piirile tõsta :). Eile sai proovitud aga ei õnnestunud jalgu vee piirile tõsta :). Kuidagi keeruline :)
Esmaspäeval sai käidud tavapärases kivipallis. Seda korda oli meid meeldivalt palju koos ja võrkpall oli üllatavalt mängu meenutav. Jalgpallis ja korvpallis sai ka vähe joostud.
Kokku tuli liigutamist 1:26 jagu, keskmine pulss tuli 132, max 182. Polari keskkond kirjeldas trenni kui tempo treeninguks. Arvestades asjaolu, et rahulikema hetkede vahele sattusid mõned kiirendused, siis võib täitsa nõustuda selle määratlusega.
Eile oli kavas kaks trenni - suusatamine ja ujumine.
Algselt planeerisin nad järjest teha aga kuna soov oli esimest korda klassika suusk alla panna; teades, et Järve raja eest vastutaja oli Eestist ära; naine lastega kodus; soov õhtul pere keskel kauem olla ja võibolla midagi veel :), siis muutsin plaani ja läksin hoopis enne tööd Piritale suusatama.
Kavas oli lühike 40 minutiline treening, mis tegelikkuses muutus 32 minutiliseks - hommikul ei saanud piisavalt vara kodust ära ja tööle oli ka vaja ju jõuda :).
Üllatav oli see, et umbes pool 8 hommikul ei olnud veel Pirital raja hooldustööd lõppenud. Nii juhtuski, et klassika jälge seal siiski ei olnud ja loodetud vahelduvtõuke sõidu harjutamise asemel sõitsin hoopis paaristõukeid. Eks ta algselt kummaline oli :) aga samas ei midagi hullu.
Kuigi jalas olid klassika suusad, siis pidamist polnud ollagi. Pärast selgus, et see oli jääs :). Peab uurima, et mis juhtus, enda teada oli all määre kuni temperatuurini -30.
Sõitsin lühikest ja lauget kabeli (või mis iganes selle ringi nimi ka on) ringi. Sisuliselt siis üks väike tõusunukk vaid. Kui keha juba soe olin, siis proovisin seda tõusu paaristõukega sõita, õnnestus. Hoog küll kippus raugema aga samas sai ennast ikka üles pressitud. Viimase ringi ehk liuväljaku juures oleva tõusunuki lükkasin samuti paaristõugeka üles. Mõnus.
Pulsikell mõõtis keskmiseks pulsiks 148, max 165. Kohe näha, et klassika ja paaristõuge - pulss madalamal. Läbitud sai umbes 5,5 km-i.
Homme on järjekordne plaan minna Piritale ja jällegi hommikul aga selleks peab täna spordipoodi külastama ja mingi vesti ostma. Hirmutavad, et termomeeter võib hommikul -20 ja rohkemgi näidata.
Eile õhtul käisin veel ka ujumas. Pärast eilset on 3 korda veel jäänud.
Eelmisel nädalal erilisi edasiminekuid ei olnud ja natukene olin ka pettunud aga seadsin selleks nädalaks eesmärgi saada rinnuli ujudes jalgade töö korda. Eilse põhjal võib öelda, et juba õnnestub päris kenasti. Vaikselt sai ka käe liigutusi juurde tehtud aga see tahab selgelt harjutamist. Praegu veel ei keera ennast piisavalt küljele, mistõttu on liigset kangutamist ja noh kui siit edasi mõelda ka võimalikule hingamisele kõige selle juures, siis ilma, et pea korralikult küljele pöörduks on seda natukene raskem teha :)
Igatahes on neljapäevases ujumises plaan kinnistada rinnuli ujudes jalgade tööd, üritada käe paremat kasutamist ning suuta sellili olles nö naba vee piirile tõsta :). Eile sai proovitud aga ei õnnestunud jalgu vee piirile tõsta :). Kuidagi keeruline :)
Tellimine:
Postitused (Atom)