kolmapäev, 27. veebruar 2013

Elu pärast TM-i :)

Nagu eelnevalt korduvalt mainitud, siis kuigi väljas paks lumi veel maas siis enam nagu suusatama ei kipu - eesmärki pole ja niisama ei viitsi väga kulgeda. Või noh ainus eesmärk on 1000 km-i täis saada aga see tuleb lihtsalt.
Selle eesmärgi saavutamiseks tegin laupäeval kerge suusaringi - 1,5 tundi. Umbes pool vajalikust / puudu olevast distantsist tegin ära. 25,xx km-i tuleb veel sõita. Vaatan kuidas tervis lubab ja palju aega on aga sel nädalal võiks selle nalja ära teha. Pärast seda saab suuskadele nö suvise määrde peale panna ja jätta nad ootama uut lumerikast talve :)

Tervis üldiselt ongi praegu põhiline mure.
Tundub, et enne TM-i saadud haigus pole siiani korralikult üle läinudki. Küll taandus mingi hetk vähe ja TM-il sai enam-vähem tervena käidud (enne starti sai lõõrid korralikult lahti köhitud) aga nüüd on tõbi jälle küljes.
Õnneks tänaseks ninast tatti suurtes kogustes ei voola enam aga selle eest on nüüd köha kummitamas.
Kui see haigus ülevalt alla liigub, siis ma lausa kardan, mida edasi saama hakkab :)

Aga egas siis halba pole ilma heata.
Nii ehk naa oli eelmine ja see nädal mõeldud kergemalt võtmisele - selline 4 tunnine treeningnädal. Tänu tervise jupsimisele on lihtsam sellest plaanist kinni pidada :). Võimalik, et järgmine nädal tuleb ka kergem aga eks näis.

Tulevikku vaadates, siis loodetavasti lumi sulab kohe nii palju ära, et saab kindel pinnas jalge all joosta ja rattaga sõita. Soojale maale minekut sel aastal minu poolt ei toimu seega tuleb üritada Eestis sõita nii palju kui saab.

esmaspäev, 18. veebruar 2013

Numbrite maailm

On kuidagi tavaks muutunud, et pärast nö peamist eesmärki võtan järgneva päeva vabaks. Kuna peamised eesmärgid on Tartu Neliküritusega seotud ja need pühapäeviti, siis ongi juhtunud nii, et esmaspäeviti tööle ei lähe ja lihtsalt olesklen.
Tuleb tunnistada, et egas poleks probleemi enda tööle vedamisega aga selline puhke päev on igati kasulik nii kehale kui ka vaimule.

Eilse Tartu Maratoniga sai aga astutud alles esimene samm hooaja eesmärgi suunas ja sellega seonduvalt tekkis kohe küsimusi, kuidas eilne tulemus kajastub suuremas plaanis.
Alati oleks ju tore olla tsipa veel parem - saada parem koht, parem aeg jne.

Kuna nelikürituse kavast on alles esimene võistlus läbi, siis hetke seisuga pole olukord kiita :) - tervelt 5972 konkurenti ja ma nende seas alles 1580's :).
Samas eks tõsi on see, et pärast Tartu Rattarallit alles koordub välja see hulk, kes reaalselt nelikürituselt ka osa võtavad - jooksmine küll vähendab ridu aga mitte nii palju. Ehk siis järgnevad arutelud ja võrdlused on oletuslikud ja ei edasta tõeseimat pilti.

Esiteks siis see, et eelmisel aastal lõpetasin nelikürituse 234'l kohal. Pärast suusamaratoni olin isikute hulgas kes lõpuks nelikürituse läbi tegid 227's.
Sel aastal pole veel neliküritus läbi, seega ei oska ennustada lõpp kohta aga loodan, et see on kahekohaline number :). Küll aga tuvastasin, et need isikud, kes aasta tagasi läbisid nelikürituse, neist enamus olid stardis ja finishis ka eile ning nende osas, kes aja kirja said olin / olen hetke seisuga 191'ne.
See koht väljendab siis tabeli seadmisel aluseks võetavat koefitsienti.  Ehk siis kui oletada, et uusi nelikürituse osalejaid sel aastal ei tule, siis pärast suusatamist on seis 36 kohta parem.

Oluline siinjuures oleks vast mainida ka seda, et vaatluse all olnud 424 isikut, kõik parandasid oma koefitsienti võrreldes eelmise aastaga. Kuna ajad kõigil ei paranenud, siis loogiline seletus siin on fakt, et keeruka valemi üks osa on kogu võistlejate arv / hulk.

Tulles tagasi arvutuste juurde, siis eks neliküritustel ole neid isikuid ju küll, kes teevad üht/kaht ala hästi. Seega otsustasin võtta enda eest hetke seisuga välja need isikud, kes eelmisel aastal olid lõpuks minust ees aga suusas kas siis võitsid või kaotasid mulle.
Pärast seda arvutuskäiku selgus, et mu positsioon seda loogikat kasutades on hetkel 170'nes.

Ehk siis seis pole lootusetu aga pole ka veel väga kena. Samas lohutab mind teadmine, et eelmise aasta Rattaralli läks täiesti untsu ja lootus on, et seda korda suudan ennast realiseerida ja korraliku tulemuse sealt ära võtta. Loodetavasti ei tule suures koguses uusi ässasid peale ja õnnestub teha korralik jooks ja ratas kevadel, et vajalik koht 100 hulgas juba sisse võtta ja seega sügisele saaks kergemalt vastu astuda.



Et postitus pikem oleks, siis teise arvutuse tegin veel.
Nimelt võrdlesin selle ja eelmise aasta maratoni vahepunktide aegu ja sain teada, et keskmiselt sõitsin sel aastal 4 minutit iga punkti kiiremini kui aasta eest. Samas tuli numbrite maailma kaudu välja ka fakt, et eelmisel aastal sõitsin Ande TP'lt Kuutse TP'ni minuti jagu kiiremini kui sel aastal.
Pean tunnistama, et see arvutuskäik üllatas mind. Ma küll kohmitsesin Ande TP's sedakorda - otsisin juua, kuna pudelis oli jook külmunud, siis kergendasin ennast vähe aga ikkagi on mõistetamatu kuidas seda kaotust nüüd nõnna palju tuli.
Samas alates Peebu TP'st võtsin kahel järgmisel 5 minutit aega tagasi ja viimasest TP'st (Hellenurmest alates) finišini lausa pea 9 minutit. Seega tundub, et lõpus ikka jõudu oli, kuid seda korda raja keskmine osa vedas alt.

Küll aga vaatasin üldist arengut võrdluses võitja aeg ja enda aeg.
Kui eelmisel aastal osalesin Viru Maratonil, Alutaguse maratonil ja Tartu Maratonil ning kaotus võitjale, protsentides, oli vastavalt 83, 79 ja 68%, siis seda korda on numbrid olnud 53, 51 ja 49%.
Enne Tartut korra isegi arvutasin, et mis aega peaks sõitma, et kaotus jääks 50% raamesse ja nagu näha sain sellega hakkama.
Edasiminek aastaga on täitsa korralik olnud, kuigi numbrite keeles Alutaguse tulemus võrreldes Tartu tulemusega on sel aastal edasiminek väiksem olnud, siis aasta tagasi Alutagusele läksin selgelt liialt väsinuna peale ja sealt polnd erilist tulemit lootagi. Virumaratonil tuleb kindlasti tõdeda ka asjaolu, et eelmisel aastal sai ise mingi madalflooriga suusk sinna tehtud. Sel aastal lasin suuad teha aga mis seal all oli, ei tea :)

Ehk siis numbrid näitavad arengut, samas võrreldes teiste sõitudega on TM-i areng olnud kõikse tagasihoidlikum aga siin on objektiivsed põhjused, miks teiste sõitude numbrid nii palju paremad on olnud.

Sellega hetkel kõik :)

Tartu maraton 2013

Tehtud ta on ja jälle isiklik rekord.
Hakkab juba harjumuseks saama, et kui keskenduda alale ja seada eesmärk, siis tuleb ka rekord. Ehk siis jätkuvalt on veel varu minu võimetes. Hea teada.

Seda korda siis tulemuseks 4:06:41, kohaks 1580 ehk siis võrreldes stardikohaga 228 kohta tõusu. Eelmine aasta oli ajaks 4:35:04 ja kohaks 1804. Kusjuures aasta tagasi oleks sama ajaga 1000 hulka mahtunud. Nii palju olid olud teised ja ka keskmine tase kõrgem / parem.

Järjest keerulisemaks läheb kõrget kohta saada :)

Aga sõit ise oli nii ja naa.
Tulemusega jään rahule, samas järjekordselt oli alguses selline kergelt jõuetu tunne. Lükkasid ja lükkasid aga teravust polnud. Raiusin aga julmalt edasi ja lõpuks tekkis ka teravus. Pärast Palut tundsin, et nüüd võib sõitma hakata. Kui võistlus läbi sai olin isegi kurb - just nüüd tuli power sisse :).

Peab mõtlema, kas viga on treeningmetoodikas või toitumises aga midagi igatahes on, mistõttu pole seda teravust.

Et sõit väga igav ei oleks, siis suutsin 60 meetrit enne lõppu sellili käia :)
Tulin viimasest kurvist ja tundsin, et vot powerit on ja kindel plaan oli vähemalt 3 või mõned kaasvõistlejad nö kotti panna. Algus oli palju lubav - tõuked tulid kenasti, liikumine kiire aga siis äkki läks suusk alt ja pikali ma olin :).
Eks distants oli oma töö teinud ja kindlasti ka hasart - ei kontrollinud enam jalgade positsiooni ja keha asendit ja nii ta läks. Muidugi tähendas see seda, et paarist juba möödunust jäin seljataha ja lisaks üks-kaks võistlejat läks veel mööda.
Aga egas siis midagi. Ikka juhtub.

Kui algselt oli pärast TM-i plaan suusahooaeg lõpetada, siis nüüd on tunne, et peaks paar korda veel sõitmas käima. Saab 1000 km-i täis - ilus number :)

Aga vast need paar korda jäävad mõnele nädalavahetusele. Nüüd tuleb nädal kergelt võtta ja siis hakata vaikselt jooksma ning kui kunagi peaks lumi ära sulama siis ka rattaga sõitma.

pühapäev, 10. veebruar 2013

Alutaguse maraton

Nädal enne Tartu Maratoni toimuv Alutaguse maraton on väga heaks kontrollvõistluseks olnud juba vähemalt 3 aastat, võibolla neligi. Igatahes järjekordselt olin stardis.

Eelinfo rääkis, et rada on tsipa pikemaks tehtud - varem olla välja reklaamitud 40 km-i asemel olnud pikkus umbes 38 km-i. Seda korda pidavat olema rada 41 või isegi 42 km-i. Egas see paar kilomeetrit midagi muuda, lihtsalt mõte oli - äkki õnnestub 2 ja poole tunniga distants läbida. Kuuldes, et distants natukene pikenenud tähendas see, et tuleb rohkem pingutada.

Kuna eelmisel nädalal sattus haigus mind kummitama ja isegi korra olin kahtleval seisukohal, kas üldse minna võistlema, siis kindel oli, et sõidan mõnuga ja vaikselt soovitud 2:30 unustasin juba ära.

Samas ei osanud ma enne starti oodata sellist sõitu :).
Nimelt ei pidanud suusad absoluutselt. Pärast sõitu oli muidugi tore kuulda arvamusi, et karestatud suusk oli kindla peale minek jne aga no egas väga ei viitsinud ju enne sõitu selle peale mõelda kah :).
Igatahes kui pärast starti tuli esimene tõusunukike ja seal jalad lips-laps alla ringi käisid, siis oli selge - 40 km-i paaristõukeid ootab mind ees :).

Paar aastat tagasi üks sõber ütles, et noh Alutaguse maraton on ju paaristõuke maraton. Naersin ta viisakalt välja ja egas ma enne starti eile ka arvanud sedasi aga nüüd võib öelda, et saab paaristõukega sõita küll. Kerge ta ei ole ja kuna mul puudub suur "puude lõhkumise kogemus*", siis eks õlad ja käed väsisid lõpuks päris korralikult.
Oma moodi kulutas kindlasti ka see, et teiste taga sõites sattusin tihti olukorda, kus tõusul oleksin oluliselt kiiremini üles läinud aga ees sõitja liikus aeglasemalt ja seega tuli ka endal vaiksemalt liikuda - ei saanud inertsi ära kasutada ja tuli jõuga pingutada.
Kindlasti oli see sõit kasulik, et paaristõuke tehnikat parendada :), oleks veel keegi kõrval mölisenud, oleks kindlasti veel parem olnud. Igatahes kui hakkas raskemaks minema, siis hakkasid otsima, kuidas ikka rohkem kehaga lükata, mitte lihtsalt kätega jne-jne.

Omapärane kogemus, mida väga uuesti kogeda ei sooviks - klassikat on ikka pidava suusaga oluliselt mõnusam sõita :)

Üks küsimus tõusatus ka - kas äkki peaks uued suusakepid ostma?
Panin tähele, kuidas kepid tihti korralikult paindesse läksid ja arvata on, et sinna läks jõudu kaduma. Oskaks nüüd hinnata, kas 100 - 150 eurot uutele keppidele annab mingit kasu või mitte? Natukene olen nagu kahtleval seisukohal, et kas kogu see teema liiga peas kinni ole. Nii palju mul ka jõudu ju taga ei ole, et pidevalt kepid paindes oleksid. Pealegi 1-2 sekundit kilomeetri kohta kaotada ei oleks mu taseme juures oluline - kas sõita TM kaks ja pool minutit kiiremini või aeglasemalt ei kaalu seda kulu mu arvates üles.
Aga vot äkki on tulu hoopis suurem - kergem kepp, tähendab, et saab kas alguses kiiremini sõita või on ka lõpus veel piisavalt jõudu ja tulu võib olla mitmetes minutites mõõdetav 63 km-i peale.
Keeruline, natukene :)

Alutaguse tulemus - 2:58:39
Ma rahul.

* Viide mõneaja tagusele Priit Pulleritsu blogi sissekandele

esmaspäev, 4. veebruar 2013

Käes

Ei midagi muud kui haigus / haige olek.
Päris paljudest blogidest on saanud lugeda, kuidas haigus isikuid kiusab ja kuni eelmise nädala lõpuni õnneks vaid lugesin. Nüüd siis ka ise põen.

Nädalavahetuseks mõeldud 5 tunnist trennist sai tehtud 40 minutit - pühapäeval panin suusad alla kuna olemisel polnd vigagi ja mõtlesin, et kontrollin. Pulss läks lakke, jõuga oli nii nagu oli ja tulemuseks see, et 10 km-i sõitsin ära, siis loobusin - ei näinud põhjust rohkem organismi koormata ja riskida.

Igatahes tänaseks planeeritud treeningu jätsin ära. Homme peaks palli mängima, eks näis kuidas tervis on.

Laupäeval on plaan ikka Alutagusele minna aga sõltuvalt tervisest ja jõuvarude olemasolust selgub, kas võtan asja ette kõvasti pingutades või mitte.

Aga nagu öeldakse, et pole head ilma halvata ja vastupidi, siis kuigi see väike tõbi rikub plaane ja eks tal kindlasti ole ka hävitav efekt eelnevatele treeningutele on ta hea, et tempo maha võtta ja seega vältida võimalikku üle panekut :)
Aga jah, just nüüd kui kiirendused ja kiiremad liigutused olid mõeldud / planeeritud tuleb hoopis kodus istuda.