pühapäev, 29. juuli 2012

Fakto Auto Tallinna Rahvasõit

Mõned nädalad eelmisest võistlusest möödas, viimasest rattavõistlusest möödas umbes kaks kuud. Vahepääl on natsa  trenni tehtud nii, et oli õige aeg kontrollida, kuidas võistlus olukorras hakkama saan. Selleks oli valitud Fakto Auto Tallinna Rahvasõit, mis sobis eelkõige sellepärast, et tiirleb ta kodu lähedal - osaliselt tavapärastel treeningradadel - kui ka sellepärast, et sel aastal oli finish lausa kodu ees. No kuidas sa jätad sellisel võistlusel osalemata?

Distantsiks oli umbes 95 km-i ja eesmärgiks võtsin selle distantsi kolme tunniga ära sõita. Samas maanteesõidu eripäraks on see, et kui saad sobivasse gruppi, siis võib distantsi oluliselt kiiremini läbida väiksema pingutusega jne. Seega eks soov oli sattuda mõnda "normaalsesse" gruppi ja siis vajadusel ise tööd tehes ka lõpuni jõuda.

Rattasõidu puhul mängib tihti suurt rolli ka ilm, eriti tuul aga ka soojus. Seda korda ilma ennustus just väga positiivne ei olnud - temperatuuriks lubati umbes 30 kraadi sooja ning tuuleks umbes 10 m/s. Kodu ees olevad lipud "lipendasid" hommikul päris usinalt. Õnneks tundus, et alguses on tuul vastu ja pärast vähe soodsam.

Pärast võistlust vaatasin, et reaalselt oli temperatuur vahemikus 34 -36 kraadi, tuul samas pöördus ja seda ka võistluse käigus. Seega oli tuule mõttes kõige raskem siiski lõpp. Vahemärkuseks võib öelda, et hetkel postitust kirjutades need samad eelnevalt mainitud lipud seisavad täiesti sorgus :).

Võistlus ise oli nii ja naa. Alguses küll oli vaja kohe 40+ kiirus rauda tõmmata aga seda eelkõige selleks, et piduliku stardi järgselt esimestele ikka järgi jõuda. Kahjuks oli enne tehnilist starti oli juba ka paar kukkumist. Kõige tobedam olukord aga esines juba enne stardi kanga alla jõudmist, kui kusagil seljataga kellegil rattakumm tühjaks läks. Täielik ebaõnn.
Endal õnnestus sellise asjaga hakkama saadud, et panin enne võistlus tuubis oleva geeli püksi sääre alla - oli kavas vetsus käia ja siis amps sisse võtta - panin kahjuks kork alla poole ja enne kui vetsu jõudsin, tundsin kuidas midagi voolab mööda jalga :). Eks see too sama geel oli :).

Pärast tehnilist starti läks kohe kõmmutamiseks. Algselt tundus, et õnnestus normaalsesse punti saada, mis ka piisavalt suur aga kahjuks Peetri küla taga läks see punt pooleks ja avastasin seda liiga hilja. Ise jäin muidugi tagumisse otsa. Võib öelda, et sellesse lagunemisse läks ka 10-15 minutit parem aeg. Korraks üritasin järgi tõmmata aga mitte keegi kaasa ei tulnud ja üksi ei olnud sellist rammu, et paari saja meetrine vahe kinni tõmmata.
Lõpuks andsin alla ja tagant tuli seltskond uuesti järgi, kuhu siis ennast ka paigutasin ja kellega sai koos lõpuni sõidetud.
Eest kukkus sõidu jooksul päris mitmeid meite gruppi. Kas nad sinna ka jäid või mitte, seda ei oska öelda - no polnd põhjust seljataha vaadata. Kiirus oli täitsa normaalne ja igati sõidetav - kusagil 32 - 40 km/h vahel kõikus. Kahjuks olid ees pidevalt ainult ühed ja samad inimesed ja kordamööda vedamist ei toimunud. Kes teab muidugi, kui oleks korralikult vahetatud, kas ka siis oleksin pundis püsinud aga igatahes oleks soovinud näha mõne "tüübi" puhul ka vähe vedamist.

Pärast tee pöördeid ja tuule osas ebasoodsamasse suunda sattudes kukkus tempo päris korralikult. Käisin ka ise sel hetkel korduvalt vedamas aga nii kui selja sirgu ajasid, et puhata oli ka kõik. Ei tulnud vedamisel abi.
Võistluse lõpu poole muidugi asjad muutusid - nii umbes 15 km-i enne lõppu hakati juba vaikselt kõmmutama ja siiani puhanuid nägi järjest enam ees rapsimas. Sel hetkel sai endale selgeks, et jalas pole seda powerit (tervitan :)). Ei suuda kiiremate käikudega kaasa minna. Hambad risti, pulss 100(2)% maksimumist. Umbes 2 km-i enne lõppu, Assaku kandis, on teel kaks väikest mäekest. Otsustasin veel üritada ja seltskonda raputada. Rahva hulk vähenes päris korralikult ja teisel ehk viimasel künkal oli kõmmutajaid veel. Võtsin ühele ka sappa aga Vana-Tartu mnt pealt Peetri alevikku keerates juhtus alagaja ratturi aps - sisenesin kurvi kas liiga kiiresti või vale nurga alt või lihtsalt ei usaldanud rattarehve. Igatahes olin sunnitud pidurdama ja sinna läks rütm ja ka hoog. Hetkeks veel üritasin aga teised tulid juba liiga suure hooga. Lisaks eksisin veel ka viimases kurvis, kus jälle olin sunnitud tänu sellele pidurdama. Pärast seda võtsin hoo alla ja vaatasin, kas pere ka raja ääres või mitte :).
Grupp mis võis olla kusagil 30-50 liikmeline oli korralikult pilbasteks tõmmatud. Esimesena ei lõpetanud sellest seltskonnast, samas vast kusagil 10ndal possal küll. Noh mis seal ikka, eks võit oli nii või naa läinud :)

Kokkuvõttes võib öelda, et jalgades puudub see jõud või teravus, et jõnksutada. Stabiilselt sõita polnud hullu. Samuti oli selgelt näha, et puudus grupisõidu kogemus - seda ilmestab kasvõi alguses õige mineku maha magamine.
Selles kuumuses ja küllaltki tuulises ilmas sai tehtud enda jaoks rahuldav tulemus. Otsest ära kukkumist polnud, lihtsalt piisavat teravust polnud. Hea kontroll enne järgmisi treeninguid.

Mitteametlik info - distants 95,4 km-i, aeg 3:01:48, pulss 179/196. Ametlikaeg peaks vast nii umbes minuti jagu parem olema, kuid eks see selgub kui protokoll avalikuks saab.

1 kommentaar: