pühapäev, 22. detsember 2013

Palju õnne sünnipäevaks!

Selle aasta kolmas maraton joostud. Kuigi Eestimaa pinnal on sel aastal veel üks ametlik maratoni jooksu moodi jooks toimumas, siis 98% kindlusega ma seal ei osale. Esiteks see päris varsti ja teiseks pole veel seda kiiksu läbi käinud, kus soov on võimalikult palju maratone läbida. No ja mida see üks veel siia annaks? :) Kas 3 või 4, seal pole suurt vahet.

Aga eile sai joostud DNB Vana-aasta maratonil. Nagu eelnevalt on kirjutatud, siis aasta tagasi toimus jooks lumisel teel ja temperatuuri oli nii umbes -10 või nii. Sel aastal lund polnd kusagil, kui jätta kõrvale üks veok, mis mööda sõitis ja mille kastis on valge ollus, mis meenutas lund.

Läksin jooksule peale mõttega - alguses  kiiremini ja siis lõpus kannatada kuniks jaksu on. Tegelikkuses asjad päris nii ei läinud. Jooksin esimesed kaks kilomeetrit koos endise töökaaslasega, tempo oli nii 5:20 min/km kandis või natukene aeglasem. Kuna olime just vastutuule lõigul otsustasin kiirendada ja jätsin kaaslase maha. Sain sappa ühele pundile, kes liikus umbes samas tempos - vahelduseks tsipa kiiremini, siis aeglasemalt aga üldiselt mõnusas tempos. Sel hetkel oli ka selge, et liigun aeglasemalt kui algselt planeeritud.
Esimese ringi aeg oli 46:56.

Esimese ringi lõpus juhtus selline asi, et kuna  loodus kutsus juba pool ringi siis läbisin ajavõtu punkti ja tormasin kiiresti rohelisse kabiini. Joogipunkt aga jäi seljataha ja nii juhtuski, et esimese ringi lõpust jooki ei haaranud.
Seltskond, kellega koos sai joostud oli vähe kaugele läind - vahe oli umbes 15 sekundit, võtsin siiski nõuks, et võtan selle vahe kinni. Tegin siis vähe kiiremaid liigutusi ja esimese kilomeetri lõpuks olin endisel jooksu seltskonnal sabas.
Läbisime teise ringi tsipa kiiremas tempos kui esimese aga ei midagi erilist - tunne oli mõnus ja ringi aeg 45:49.

Kolmandale ringile minnes tundsin mingi hetk, et võiks ikkagi tempot tõsta. Pealegi nägi esialgne plaan ette, et kolm esimest ringi jooksen ühe tempoga, siis neljanda oluliselt rahulikumalt ja siis viienda tsipa kiiremini aga aeglasemalt kui kolm esimest.
Nii ma oma seltskonnast mööda läksingi. Tempo oli mõnus, selline 5:00 min/km kohta ja natukene allagi. Tulemuseks ringi aeg 44:01. Kõik oli tore, kui jätta kõrvale järjekordne looduse kutse. Umbes kilomeeter joostud neljandast ringist, põikasin korraks metsa.

Metsast välja tulles jätkasin jooksu plaanipäraselt aeglasemalt. Päris nii aeglaselt küll ei osanud kui olin  planeerinud aga natuke lasin tempot alla. Otseselt enesetundes polnudki põhjus aga kartes viimast ringi otsustasin tempot loovutada.

2 esimest ringi koos joostud seltskond tuli mingi hetk tagant järgi ja nii jooksin kuni ringi keskel olnud joogipunktini nendega koos. Tempo oli mõned sekundid üle 5 min/km kohta. Vahest oleks isegi nendega edasi läinud aga joogipunktis jäi vahe sisse ja mõtlesin, et ei hakka järgi pressima. Üldiselt nad läksidki väga soliidse tempoga (lõpuajad olid alla 3:40).

Eks tagantjärgi on tore mõelda aga kuna neljas ring oli psühholoogiliselt kõige raskem, siis võinuks ikkagi pundis vastu pidada. Olnuks lihtsam neid meetreid läbida.
Õnneks jõudis umbes 2,5 km-i enne ringi lõppu kõrvale töökaaslane, küll rattal aga siiski. Sõitis kõrval, rääkisime juttu, ta ergutas, ma sammusin edasi. Kiitis pidevalt, et mul samm ikka väga kena võrreldes mõne teisega aga no kui natukene raske siis tegelikult jätab see jutt suht külmaks :)
Neljanda ringi ajaks sain 45:45. Ehk siis mitte nüüd nii aeglane kui esialgsetes plaanides aga oluliselt aeglasemalt kui ring varem.

Viimasele ringile minnes hakkas kõhus vähe keerama. Võtsin tortsu geeli ja jooki peale aga ju magu oli liiga tühi - võistluse jooksul polnud söönd midagi tahket. See mind natukene hirmutas. Igatahes kui algselt oli plaan ringi keskel üks törts energiat veel kehasse toppida, et siis lõpus kihutada, siis loobusin sellest mõttest. Samuti sundis see "kogemus" alustama ringi natukene aeglasemalt kui oleks soovinud. Õnneks sain ühe jooksja "sabast" kinni ja kasutasin saba umbes 1,5 km'i. Edasi läksin juba omas tempos. Nägin ees kahte selga, mis vaikselt tulid lähemale. Kauguses oli veel selgasid aga no need tundusid ikka väga kaugel olema.

Töökaaslane rattaga sõitis ka jälle vastu ja asus jälle ergutama. Kuna ta tuli rattaga nö vastassuunas siis andis ülevaate, et eespool on ikka väga aeglase sammuga võistlejaid. Eks tore on lõpus ju mõnest mööda joosta aga sel hetkel see küll eesmärk omaette polnud.

Igatahes viimase ringi taktika nägi ette Vana-Rannamõisa teel oleva tõusuni rahulikult ja siis hakata tempot tõstma. Üldiselt see nii läkski aga tempo tõus polnud vahest nii kõrge kui mingil hetkel mõtlesin, et ta võiks olla. Igatahes joogipunktini jõudes olin peaaegu kaks ees olevat selga kätte saanud aga otsustasin rahulikult juua ja nii nad jälle läksid. Väike keerlemine kõhus pärast joomist aga natukese aja pärast läks asi paremaks.

Edasine plaan oli lihtne - Merirahu elurajooni ette keerates tõstan tempot ja panen ühtlase tempojooksuga lõpuni. Tempo tõusis alguses 5:00 min/km'i kohta, siis 4:45 min/km ja kusagil 4:35 - 5:00 vahel ta kõikus kuni lõpuni. Viimased 600 meetrit sai veelgi peale keeratud ja sedasi päris korralik lõpp tehtud.
Ringi aeg 44:13 ja terve maratoni aeg kokku 3:46:42.

Aeg on täpselt 3 minutit aeglasem kui oktoobris Tartus. Eks ta natukene kripeldama jäi kuna kuigi lõpus oli raske siis nii raske polnud kordagi, et peaks seisma jääma.
Enesetunne on selline, et 3:30 oleks eile täitsa jalas olnud. Pidanuks lihtsalt kohe alguses rohkem endasse uskuma ja sobiva tempoga gruppi trügima aga eks siis järgmine kord.

Ei mäletagi, et pärast maratoni oleks nii hea enesetunne olnud kui sel korral. Jah jalad mõnest kohast annavad tunda ja on kergelt kanged aga ei midagi hullu. Oktoobris pärast Tartu jooksu oli kõndimine ja istumine ning püsti tõusmine ikka oluliselt raskem. Tundub, et seda korda see aeg tuli ilma sildupõletava pingutuseta ja uus isiklikrekord jäi vaid liigse tagasihoidlikuse taha.

Kokkuvõttes 62 koht. Ringide lõikes üldkoht oli järgnev - pärast 1 ringi 95, peale teist ringi 95, peale kolmandat ringi 78, peale neljandat ringi 69 ja lõpuks siis 62.
Selline kena stabiilne kohtade parandus.


Pärast jooksu aga sain väga meeldiva üllatuse omanikuks - nimelt saab nüüd ka mind näha jooksmas / liikumas FiveFingers jalanõudes. Peab küll minema ja korra proovima number väiksemaid jalanõusid, kuna tundub, et kingitud number on suur aga see vähe häiriv fakt, et kohe välja jooksma minna ei saa. Kuigi pean möönma, et juba eile õhtul oli selline mõte, et sooviks minna ja proovida neid :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar