teisipäev, 9. detsember 2014

Täidame tühimikku

Viimasest postitusest on väike vahe sisse jäänud, kuid selleks oli väga lihtne põhjus - vigastus.
Üldiselt tundub, et olen vist jooksmises "krediidilimiidi" ära kasutanud. Juba ei tea mitmes vigastus või siis lühiajalist treeningpausi tingiv sündmus.

Seda korda juhtus kõik kuidagi ootamatult ja arusaamatult - olin teinud ilusti soojenduse, võimelnud, teinud mõned lühikesed kiirendused ning isegi mõned madalstardid ja just siis, kui oli kavas 150 meetri kiirendus ja tempo juba enam-vähem käes, käis raksatus (ilukirjanduslik liialdus) ning vasaku jala reie tagalihas andis järgi ning mõista, et nüüd tuleb paus ette võtta.

Loll olukord, loll vigastus, kuid mõistsin hetkeks proffisportlasi, kes suurest vihast maas lebava torbiku uppi löövad või muul viisil midagi loobivad. Emotsionaalne löök oli kordades suurem kui füüsiline. Aga mis ei tapa teeb tugevamaks, vähemalt kuniks tapab. Seega, niipea kui õnnestus, hakkas kohe ravi peale - jääkompress, päev hiljem teip peale jne.

Paari päevaga läks asi paremaks, sai kõndida. Proovisin ka pühapäeval väikest jooksu, kuid 200 meetri läbides keerasin otsa ringi - valu oli lihases. Õnneks sattusin ühe füsioterapeudiga rääkima ning tema sõnum oli lihtne - sellisest vigastusest taastumine võtab aega umbes 2 nädalat, samas tuleks liigutada nii palju kui võimalik.

Sellest lähtuvalt esmaspäeval kõndisin (nii kiiresti kui võimalik, et valu ei tekiks), sealt edasi juba sain hakata jooksmisega tegelema. Teisipäeval ja kolmapäeval kerges tempos ja väga rahulikud jooksud. Neljapäeval juba kõrgema tempoga.

Eelmise nädala lõpetasin laupäeval 8 kilomeetrise tempo jooksuga ja pühapäeval 22 kilomeetrise kerge jooksuga. Meeldiv oli täheldada, et pühapäevasel pikal jooksul polnud kordagi tunda valu, pitsitust ega muud vigastust meenutavat (sama ka laupäeval).

Kokku õnnestus eelmisel nädalal läbida eneselegi ootamatult 68 kilomeetrit, lisaks siis üle 6 km'i tempokalt kõndides.


Käesolevat nädalat alustasin juba eile, kerge jooks ja mõned jooksuharjutused lisaks. Igaks juhuks võtsin jooksuharjutusi kergelt ning valetaks, kui ütleks, et enne põlvetõste jooksu igasugu mõtteid poleks peast läbi käinud. Järjest enam hakkab kohale jõudma, mida üks väike vigastus profisportlasele tähendab või mida see kaasa tuua võib. Minul on ju suures pildis ükskõik, kas jooksen maratoni 15 minutit kiiremini või aeglasemalt aga kõrges tipus tähendab see, kas ülistavat või materdavat artiklit ajakirjanike poolt.

Plaan ongi sel nädalal teha juba ka jooksuharjutusi aga hetkel kergemalt ning hoiduda kiirendustest. Need võtan plaani uuesti uuel nädalal.
Õnneks on käesolev nädal ka nö puhkenädal (kergem nädal), seega toetab ka treeningplaani lainelisus vigastusest taastumist.


Ahjaa, füsioga vigastuse tekke üle arusaamatust jagades, koorus sellest välja tõsiasi, et ju on lihased erineva treenitusega. Ühed teevad teiste eest tööd ning nii võibki ühel ilusal päeval ei kusagilt vigastus ligi hüpata. Pole vaja kontakti ega muud välist mõjurit, kõik eeldused vigastuse tekkeks on ammu ilma kohal ning hoop võib tulle kõikse ootamatumal hetkel. Eks tuleb selle teadmisega edasi elada :).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar