Pole mõnda aega midagi kirjutanud aga noh pole nagu ka millestki teatada.
Käin aga vaikselt trennis, suusatan ja ootan tulevasi võistlusi. Vahest üks asi küll - Tamsalu-Neeruti maraton jääb sõitmata. Üheks põhjuseks transpordi puudus (Pärnust oleks vaja kohale saada) aga teiseks ka teadmine, et lumeolud pole kiita ja kuna tegemist oleks mu jaoks ikkagi meelelahutusega, mitte võistlusega, siis ei ole seda hasarti, et sinna kohale minna.
Plaan on selle asemel hoopis pühapäeval Jõulumäele minna, sõita nii tervise rada kui ka võistlusradu - koormust peaks jaguma ja vaheldus kah Pirita rajale.
Praegu ongi sellised plaanid, et eelmisel nädalal sai nädalalõpus tehtud kaks 3 tunnist suusa otsa, sel nädalal 2 ja 3 tunnine ots kavas ja siis edasi juba lühemad jupid, kiirendused sisse ja puhkus ning ootus. Alutagusel on kavas kontrollida, kuda minek on ja siis ongi juba Tartu Maraton käes.
Eelmisel aastal mäletan, et Alutagusel oli olek halb. Jõudu polnud ja üks paras kangutamine. Hiljem analüüsides selgus tõde - polnud tolleks võistluseks korralikult välja puhanud. Kes teab aga eks mingit mõju avaldas see ka Tartu Maratoni tulemusele, sest viimane 20 km-i kui oleks pidanud uhama polnd minust enam uhajat. Päris paljud läksid mööda ja suhteliselt raske oli too lõpp.
Kuna sel aastal on päris head lumeolud olnud siis tekkis mingi hetk huvi, kui palju ma olen suusatanud võrreldes eelmiste aastatega. Korraks käis peast läbi isegi mõte, kas äkki sama palju kui kõigil eelmistel aastatel kokku. Otsisin siis aga info välja:
2009/2010 - 540 km
2010/2011 - 921 km
2011/2012 - 392 km
2012/2013 - 773 km (tänase seisuga)
Esimeses suusad ja esimest korda suuskadel üle, kes teab, mis aja oli 2008 lõpp / 2009 algus. Igatahes siis sai mõned korrad käidud ja neid kordi pigem ei tahaks enam meenutada.
Üllatav, mu enda jaoks, oli 2010/2011 kilomeetrid. Samas tuleb tõdeda, et tol aastal olid head lumeolud (nagu ka sel aastal) ja suusad sai jalga pandud juba detsembri alguses ja ära võetud suhteliselt Märtsi lõpus. Väga pikk hooaeg oli.
2011/2012 olid halvad suusaolud ja esimesed suusa meetrid õnnestus teha vist alles väga 2011 aasta lõpus. Igatahes pärast Tartu maratoni panin suusad voodi alla tagasi.
Sel hooajal sai alustatud suusatamisega siis detsembri keskpaigast ja arvatavasti ootab suuski ees sama saatus, mis aasta tagasi - pärast Tartu maratoni lähevad nad voodi alla. Ära iial ütle iial aga hetkel sellised mõtted.
Selleks korraks kõik :)
kolmapäev, 30. jaanuar 2013
laupäev, 19. jaanuar 2013
Viru maraton
Sõit tehtud ja jäin väga rahule.
Sõitsin 30 minutit kiiremini kui aasta eest. Kui plaan oli sõita 3 tunniga, siisläks 2:51:27, eelmine aasta siis 3:22:xx
Kohaks andis see 455
Kusjuures umbes 15 km-i enne lõppu kui üks härra luges kohti, siis luges mulle mingi 487 või midagi sarnast, seega päris korralik lõpp võrreldes teistega.
Distantsi lõpus olevad mäed ei tundunud seda korda nii rasked kui eelmisel aastal. Nii mõnegi mäe oleksin kiiremini sõitnud aga teised olid ees, ei tahtnud mööda rabeleda - või noh nii palju jõudu ka polnud enam, et neist mööda rabeleda.
Laskumistel muidugi olen s*tt, seal mõnigi tuli jälle mööda. Aa noh enda peamine eesmärk oli püsti jääda ja mitte kukkuda. Üks asi, et kaotad kiiruse ja mõned lähevad mööda aga olulisem on see, et kukkumine lööb rütmi sassi ja seda juba nii kähku ei taasta.
Korra sain muidugi jala ka maha aga seda küllaltki alguses - nägin, et ees oli maas kellegi katki läinud suusakepp, mu ees olnud sõitja kas ei näinud seda või mis tal seal peas toimus, igatahes pani pränts pikali ja mul polnd midagi muud teha kui talle otsa sõita.
Suusk oli päris hea lippega - vähemalt seal possal kus ma sõitsin tundsin, et laskumistel sai teistest vähe paremini libisetud ja laugetel polnd mingit probleemi eelnevatele järgi jõuda.
Ongi kõik :)
Sõitsin 30 minutit kiiremini kui aasta eest. Kui plaan oli sõita 3 tunniga, siisläks 2:51:27, eelmine aasta siis 3:22:xx
Kohaks andis see 455
Kusjuures umbes 15 km-i enne lõppu kui üks härra luges kohti, siis luges mulle mingi 487 või midagi sarnast, seega päris korralik lõpp võrreldes teistega.
Distantsi lõpus olevad mäed ei tundunud seda korda nii rasked kui eelmisel aastal. Nii mõnegi mäe oleksin kiiremini sõitnud aga teised olid ees, ei tahtnud mööda rabeleda - või noh nii palju jõudu ka polnud enam, et neist mööda rabeleda.
Laskumistel muidugi olen s*tt, seal mõnigi tuli jälle mööda. Aa noh enda peamine eesmärk oli püsti jääda ja mitte kukkuda. Üks asi, et kaotad kiiruse ja mõned lähevad mööda aga olulisem on see, et kukkumine lööb rütmi sassi ja seda juba nii kähku ei taasta.
Korra sain muidugi jala ka maha aga seda küllaltki alguses - nägin, et ees oli maas kellegi katki läinud suusakepp, mu ees olnud sõitja kas ei näinud seda või mis tal seal peas toimus, igatahes pani pränts pikali ja mul polnd midagi muud teha kui talle otsa sõita.
Suusk oli päris hea lippega - vähemalt seal possal kus ma sõitsin tundsin, et laskumistel sai teistest vähe paremini libisetud ja laugetel polnd mingit probleemi eelnevatele järgi jõuda.
Ongi kõik :)
esmaspäev, 14. jaanuar 2013
Tour de Suusahullud 2013
Möödunud nädalavahetusel (11-13.01) toimus Käärikul ja Tehvandil suusavõistlus, mini versioon Tour de Ski'st - Tour de Suusahullud.
Nagu võistluste lõpetamisel selgus, siis klubi Suusahullud korraldasid võistluse juba kolmandat korda aga seda korda siis esimest korda avatud üritusena, varasemalt oli tegemist klubi sisese üritusega.
Võistlus ise koosnes kolmest etapist:
1. Proloog - 2,5 km-i vabatehnika
2. Ühisstart - 12 km-i, klassikatehnika
3. Jälitussõit - 5 km-i, vabatehnika
Proloog
Võistlus toimus Käärikul, valgustatud rajal.
Kes pole käinud (ma varem polnud / vist), siis raja algus on lihtne ja kerge - sirge (too päev oli veel ka tuul tagant), millele järgneb väike tõus, langus ja siis üks korralikum tõus, mis ei lõppe mitte esimese kurvi järgselt vaid neljanda järgselt. Lõppu veel paar laskumist ja kurvilisemad raja osad.
Selline mitte väga keeruline rada aga piisavalt raske. Muidugi tegi asja raskeks ka distantsi pikkus - 2,5 km-i - on täpselt selline, kus ei tea, kas hoida alguses tagasi või kohe kõmmutada.
Endal viskas kergelt kupli sassi, st ei suutnud välja mõelda õiget taktikat ja nii kui stardist minema lasti panin kohe kõmmutama. Esimese tõusu alguseks olin 15 sekundit varem startinu kätte saanud ja kui veel esimene tõus oli enam vähem, siis teisel tõusul läks ikka krdi raskeks juba. Pärast muidugi mõtled, et võinuks alustada tsipa rahulikumalt ja üritada tõusu sellevõrra aktiivsemalt võtta jne aga nagu öeldud - mütsi all tõmbas keema.
No ja lisaks kõigele õnnestus veel teise tõusu järgsel laskumisel ka külg maha panna - oli päris järsu pöördega kurv ja pehme ning läksin liiga seest ja eks vähe jalg ka värises (ühe soojendusringi tegin ka eelnevalt) ja nii ta juhtus. Muidugi ei saanud kohe püsti ka kuna tagant tuli vähemalt 3 võistlejat, kelle lasin viisakalt mööda jne.
Aega kadus kõvasti, see on selge.
Tulemuseks 30 koht (40 osavõtjat) aeg 8:04
Ühisstart
Laupäeval jätkus võistlus klassikatehnikas toimuva ühisstardiga. Rada oli huvitav ja mitte kõige raskem - Käärku - Sihva kergliiklustee. Distantsiks 12 km-i.
Stardirivi pandi paika eelmise päeva tulemuste põhjal. Starditi suunaga staadionilt välja aga kahjuks tavapärasest stardi/finishi kohast, mis tähendas, et kohe stardile järgnes vasakpööre ja üldse selline kerge kurvide kaskaad. Õnneks ei kukkunud ja keppe ei murdnud aga eks ta sellist täiendavat rabistamist tõi kindlasti.
Päris kiiresti tõmmati rivi pikaks. Ise sõitsin sellise mõistliku minekuga - ei veninud aga vahest oleks saanud tsipa veel juurde panna. Eks väike hirm ja ettevaatlikus oli ka - alguses kukud kõmmutama, mis pärast saab.
Võtsin algselt ühele tüdrukule järgi, kelle ees sõitis üks kaasklubiline ja ühel tõusul tundsin, et nad on aeglased. Seejärel tegin aga saatusliku vea :) - otsustasin rada vahetada kuid laskumisel suusk ei libisenud absoluutselt ja nii läks too rivi eest. Omast rivist jõudsin ühele sõitjale järgi, kelle sabas sai kuni tagasipöördeni koos sõidetud (poolel distantsil oli tagasi pööre).
Kuigi tagasipöördele eelneval hetkel tundus, et eessõitjad on väga lähedal, siis tegelikult ei jõudnudki neile järgi. Pingutasin tõusudel ja üritasin aga no libisemine oli olematu ja tagasisõites, kus tundus, et laskumist oli natukene rohkem ning ka tuul tagant, oli järgi jõudmine pea võimatu - vähemalt ma ei jõudnud :).
Kuigi ootasin võibolla natukene paremat tulemust, siis sel päeval ja sel võistlusel polnud ka see halb.
Tulemuseks 33 koht (41 osavõtjat) aeg 45:05
Jälitussõit
Viimane võistlus hirmutas eelnevalt rohkem kui ta tegelikult oli.
Et jäljendada võimalikult palju Tour de Ski'd nägi võistlus ette mäkke tõusu, samas mitte sellist asja nagu sportlased teevad vaid vähe lihtsam - kaks korda oli vaja Tehvandi tõusu võtta.
Start anti Tehvandi tõusu otsast ning järjestuses oli eelmise kahe päeva paremusjärjestus, kus need, kel kaotust alla 5 minuti lasti rajale vastavalt kaotuse suurusele. Enama kaotusega võistlejad lasti rajale mass stardina.
Raja esimene lõik / osa oli laskumine, kus esimesel ringil läks kindlasti aega kaduma, kuna tuli olla ettevaatlik ja vaadata, et ees olevatele otsa ei sõidaks - naised ja mehed lasti korraga rajale. Õnnestus täitsa kenasti püsti jääda ja mõistliku tempoga ka liigelda.
Mõned laskumised, aga kindlasti Tehvandi tõusule eelnev laskumine, sai läbitud sahas - no ei tunne ennast suuskadel nii kindlalt, et võiks suure hooga otse alla kihutada. Samas saan ise ka aru, et sinna läheb ikka väga palju aega kaduma.
Esimene ring oli küll raske aga samas ei midagi hullu. Teades, et tuleb pikk laskumine hea jäljega, andis jõudu rahulikult edasi sõita.
Teise ringi hobuseraua (oli vist see nimi) tõus oli isegi raskem kui ees ootav Tehvandi - tõus on küll lühem aga täpselt selline, et üles astuda tundub imelik aga sõites küpsetab kõvasti. Teisel ringil Tehvandi tõusu all olles nägin üleval finishit ja korraks tekkis isegi mõte, et oh krt küll :). Aga esimese osa tõusust sõitsin üles, siis hakkas raske, kõndisin ja lõpus nii kaua sõitsin kui suutsin ja päris lõpp sai kõnnitud/joostud.
Tehtud see asi.
Tulemuseks 30 koht (36 osavõtjat) aeg 24:12. Kusjuures teine ring oli 30 sekundit kiirem kui esimene, seda vaatamata asjaolule, et esimene ring oli distantsiliselt natukene lühem.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult õnnestus krabada 29's koht. Kaotust võitjale kogunes umbes 20 minutit. 28s koht jäi 50 sekundi kaugusele ja 30ndat edestasin 1:40'ga.
Ehk siis väga kusagile tõusta polnud enam võimalik. Ahjaa, viimast päeva alustasin 30ndalt kohalt, seega õnnestus kuidagi siiski ühe koha tõusta :)
Võistluse enda kohta võib öelda, et väga äge asi.
Nähes seal teiste meeste varustust ja suuskade määrimisel kasutatut, siis polegi väga hull :). Eks mees ise ka nõrgem aga kui ikka rajal on kõrvuti floorita määritud suusad ja kõrgfloori või pulbriga suusad, siis pole midagi teha - kaotus tekib iseenesest :)
Kuigi Tehvandi tõus oli päris karm, siis ikkagi võiks järgmisel korral võtta seda kolm korda. Kaks tõusu kannatad kuidagi ära ja teistkordsel tõusuvõtul sured aga sunnid ennast mäest üles. Kolmel korral tuleks jõuvarusid oluliselt targemalt jaotada ja see muudaks võistluse võibolla natukene huvitavamaks.
Igatahes tundsin pärast pulsi taastumist, et seda tõusu võiks siiski sõita veel ja veel. Oma raskusega on ta sümpatiseeriv, mis tekitab hasarti, kes tõesti ei suuda tervet tõusu läbi sõita jne.
Kunagi jälle! :)
Nagu võistluste lõpetamisel selgus, siis klubi Suusahullud korraldasid võistluse juba kolmandat korda aga seda korda siis esimest korda avatud üritusena, varasemalt oli tegemist klubi sisese üritusega.
Võistlus ise koosnes kolmest etapist:
1. Proloog - 2,5 km-i vabatehnika
2. Ühisstart - 12 km-i, klassikatehnika
3. Jälitussõit - 5 km-i, vabatehnika
Proloog
Võistlus toimus Käärikul, valgustatud rajal.
Kes pole käinud (ma varem polnud / vist), siis raja algus on lihtne ja kerge - sirge (too päev oli veel ka tuul tagant), millele järgneb väike tõus, langus ja siis üks korralikum tõus, mis ei lõppe mitte esimese kurvi järgselt vaid neljanda järgselt. Lõppu veel paar laskumist ja kurvilisemad raja osad.
Selline mitte väga keeruline rada aga piisavalt raske. Muidugi tegi asja raskeks ka distantsi pikkus - 2,5 km-i - on täpselt selline, kus ei tea, kas hoida alguses tagasi või kohe kõmmutada.
Endal viskas kergelt kupli sassi, st ei suutnud välja mõelda õiget taktikat ja nii kui stardist minema lasti panin kohe kõmmutama. Esimese tõusu alguseks olin 15 sekundit varem startinu kätte saanud ja kui veel esimene tõus oli enam vähem, siis teisel tõusul läks ikka krdi raskeks juba. Pärast muidugi mõtled, et võinuks alustada tsipa rahulikumalt ja üritada tõusu sellevõrra aktiivsemalt võtta jne aga nagu öeldud - mütsi all tõmbas keema.
No ja lisaks kõigele õnnestus veel teise tõusu järgsel laskumisel ka külg maha panna - oli päris järsu pöördega kurv ja pehme ning läksin liiga seest ja eks vähe jalg ka värises (ühe soojendusringi tegin ka eelnevalt) ja nii ta juhtus. Muidugi ei saanud kohe püsti ka kuna tagant tuli vähemalt 3 võistlejat, kelle lasin viisakalt mööda jne.
Aega kadus kõvasti, see on selge.
Tulemuseks 30 koht (40 osavõtjat) aeg 8:04
Ühisstart
Laupäeval jätkus võistlus klassikatehnikas toimuva ühisstardiga. Rada oli huvitav ja mitte kõige raskem - Käärku - Sihva kergliiklustee. Distantsiks 12 km-i.
Stardirivi pandi paika eelmise päeva tulemuste põhjal. Starditi suunaga staadionilt välja aga kahjuks tavapärasest stardi/finishi kohast, mis tähendas, et kohe stardile järgnes vasakpööre ja üldse selline kerge kurvide kaskaad. Õnneks ei kukkunud ja keppe ei murdnud aga eks ta sellist täiendavat rabistamist tõi kindlasti.
Päris kiiresti tõmmati rivi pikaks. Ise sõitsin sellise mõistliku minekuga - ei veninud aga vahest oleks saanud tsipa veel juurde panna. Eks väike hirm ja ettevaatlikus oli ka - alguses kukud kõmmutama, mis pärast saab.
Võtsin algselt ühele tüdrukule järgi, kelle ees sõitis üks kaasklubiline ja ühel tõusul tundsin, et nad on aeglased. Seejärel tegin aga saatusliku vea :) - otsustasin rada vahetada kuid laskumisel suusk ei libisenud absoluutselt ja nii läks too rivi eest. Omast rivist jõudsin ühele sõitjale järgi, kelle sabas sai kuni tagasipöördeni koos sõidetud (poolel distantsil oli tagasi pööre).
Kuigi tagasipöördele eelneval hetkel tundus, et eessõitjad on väga lähedal, siis tegelikult ei jõudnudki neile järgi. Pingutasin tõusudel ja üritasin aga no libisemine oli olematu ja tagasisõites, kus tundus, et laskumist oli natukene rohkem ning ka tuul tagant, oli järgi jõudmine pea võimatu - vähemalt ma ei jõudnud :).
Kuigi ootasin võibolla natukene paremat tulemust, siis sel päeval ja sel võistlusel polnud ka see halb.
Tulemuseks 33 koht (41 osavõtjat) aeg 45:05
Jälitussõit
Viimane võistlus hirmutas eelnevalt rohkem kui ta tegelikult oli.
Et jäljendada võimalikult palju Tour de Ski'd nägi võistlus ette mäkke tõusu, samas mitte sellist asja nagu sportlased teevad vaid vähe lihtsam - kaks korda oli vaja Tehvandi tõusu võtta.
Start anti Tehvandi tõusu otsast ning järjestuses oli eelmise kahe päeva paremusjärjestus, kus need, kel kaotust alla 5 minuti lasti rajale vastavalt kaotuse suurusele. Enama kaotusega võistlejad lasti rajale mass stardina.
Raja esimene lõik / osa oli laskumine, kus esimesel ringil läks kindlasti aega kaduma, kuna tuli olla ettevaatlik ja vaadata, et ees olevatele otsa ei sõidaks - naised ja mehed lasti korraga rajale. Õnnestus täitsa kenasti püsti jääda ja mõistliku tempoga ka liigelda.
Mõned laskumised, aga kindlasti Tehvandi tõusule eelnev laskumine, sai läbitud sahas - no ei tunne ennast suuskadel nii kindlalt, et võiks suure hooga otse alla kihutada. Samas saan ise ka aru, et sinna läheb ikka väga palju aega kaduma.
Esimene ring oli küll raske aga samas ei midagi hullu. Teades, et tuleb pikk laskumine hea jäljega, andis jõudu rahulikult edasi sõita.
Teise ringi hobuseraua (oli vist see nimi) tõus oli isegi raskem kui ees ootav Tehvandi - tõus on küll lühem aga täpselt selline, et üles astuda tundub imelik aga sõites küpsetab kõvasti. Teisel ringil Tehvandi tõusu all olles nägin üleval finishit ja korraks tekkis isegi mõte, et oh krt küll :). Aga esimese osa tõusust sõitsin üles, siis hakkas raske, kõndisin ja lõpus nii kaua sõitsin kui suutsin ja päris lõpp sai kõnnitud/joostud.
Tehtud see asi.
Tulemuseks 30 koht (36 osavõtjat) aeg 24:12. Kusjuures teine ring oli 30 sekundit kiirem kui esimene, seda vaatamata asjaolule, et esimene ring oli distantsiliselt natukene lühem.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult õnnestus krabada 29's koht. Kaotust võitjale kogunes umbes 20 minutit. 28s koht jäi 50 sekundi kaugusele ja 30ndat edestasin 1:40'ga.
Ehk siis väga kusagile tõusta polnud enam võimalik. Ahjaa, viimast päeva alustasin 30ndalt kohalt, seega õnnestus kuidagi siiski ühe koha tõusta :)
Võistluse enda kohta võib öelda, et väga äge asi.
Nähes seal teiste meeste varustust ja suuskade määrimisel kasutatut, siis polegi väga hull :). Eks mees ise ka nõrgem aga kui ikka rajal on kõrvuti floorita määritud suusad ja kõrgfloori või pulbriga suusad, siis pole midagi teha - kaotus tekib iseenesest :)
Kuigi Tehvandi tõus oli päris karm, siis ikkagi võiks järgmisel korral võtta seda kolm korda. Kaks tõusu kannatad kuidagi ära ja teistkordsel tõusuvõtul sured aga sunnid ennast mäest üles. Kolmel korral tuleks jõuvarusid oluliselt targemalt jaotada ja see muudaks võistluse võibolla natukene huvitavamaks.
Igatahes tundsin pärast pulsi taastumist, et seda tõusu võiks siiski sõita veel ja veel. Oma raskusega on ta sümpatiseeriv, mis tekitab hasarti, kes tõesti ei suuda tervet tõusu läbi sõita jne.
Kunagi jälle! :)
esmaspäev, 7. jaanuar 2013
Juttu ja numbreid 2013 aasta eesmärgiga seonduvalt
Viimasele postitusele lisaks natukene numbreid ka seoses 2013 aastaks seatud eesmärgiga.
Siiani olen Tartu Neliküritusel osalenud kolmel korral. Kui esimesel aastal oli eesmärk lihtsalt asi läbi teha, siis teisel juba läksin nelja ala arvestuses konkreetset aega lööma ning eelmisel aastal sai lihtsalt asi jälle läbi tehtud.
Klubi Tartumaraton poolt korraldavatel võistlusel on päris suure tähtsusega stardi positsioon. Loomulikult on olemas väga kõvasid sportlasi, kes tulevad kusagilt lõpust ja kõmmutavad paljudele ära. Samas selline suur tõus on võimalik siiski vaid teatud määrani - päris esimeseks pole võimalik tõusta, kuna ka teised kõmmutavad ja iga möödumine võtab oma aja. Omamoodi huvitav oleks muidugi keerata stardijärjekord peapeale ehk siis tugevamad stardivad lõpust jne. Ennustan, et sellisel juhul võitja tuleb kusagilt stardirivi keskelt.
Kuna stardikoht on oluline, siis sama oluline on kasvõi samal tasemel asja läbi tegemine kui aasta varem või mitte väga palju halvemini. Aasta vahele jättes pole veel "kadu" väga suur (üleeelmise aasta tulemust võetakse teatud koefitsiendiga arvesse) aga kui vahe peaks juba pikemaks minema, siis õnnestub startida kõige lõpust.
Sel aastal on siis eesmärgiks koht (üldkoht), mitte enam aeg kui selline. Samas eks teatud võrdusmärgi võib nende kahe asja vahele tõmmata - nelikürituse võitjal on viimastel aegadel nelja ala summeeritud aeg olnud kusagil 10/11 tunni ringis.
Vaatasin viimase kolme aasta nelikürituse kohtadel 75-100 olnud isikute aegu ja umbes 13 tunnise koguajaga peaks pääsema nö püünele. Võib kohe ära märkida, et 2010, mil rattamaratoni tingimused olid väga halvad olid ka koondajad kõvasti halvemad aga järgmisel kahel aastal on 100 koht umbes 13 tunni lähedalt liikunud.
Võrdlesin ka mainitud 25 võistjaleja võistlustulemuste keskmist enda tulemusega ja sain järgmise tabeli:
Tabel näitab siis minu tulemust võrreldes kohtadel 75-100 olnud sportlaste keskmise tulemusega. Nagu näha, siis jooksus olen küllaltki hea ajaga aga põhiline häving tuleb rattasõidus ja väga suur häving on eelmisel aastal olnud just kevadel sõidetud sõidus.
Mõeldes tagasi sellele võistlusele, siis tegemist oli haiguse kiuste osalemisega ja jõudu polnud tookord peaaegu üldse. Kadu on tulnud ka sügisese rattasõiduga. Siin mäletan selgelt, et tuima jaksu oli aga teravus puudus. Ehk siis tuleb rattasõitu kindlasti järgi aidata.
Liikumist nelikürituse üldarvestuses pärast osavõistluse lõppu näitab allajärgnev tabel:
Kokkuvõtlikult võikski öelda, et suusaaega tuleks natukene parandada (või siis kohta), joosta tuleks enam-vähem sama kiiresti aga ratta seljas peaks olema oluliselt kiirem. Kui need tingimused täita saab täidetud ka 2013 aasta eesmärk - vähemalt teoorias tundub asi nii olema :)
Siiani olen Tartu Neliküritusel osalenud kolmel korral. Kui esimesel aastal oli eesmärk lihtsalt asi läbi teha, siis teisel juba läksin nelja ala arvestuses konkreetset aega lööma ning eelmisel aastal sai lihtsalt asi jälle läbi tehtud.
Klubi Tartumaraton poolt korraldavatel võistlusel on päris suure tähtsusega stardi positsioon. Loomulikult on olemas väga kõvasid sportlasi, kes tulevad kusagilt lõpust ja kõmmutavad paljudele ära. Samas selline suur tõus on võimalik siiski vaid teatud määrani - päris esimeseks pole võimalik tõusta, kuna ka teised kõmmutavad ja iga möödumine võtab oma aja. Omamoodi huvitav oleks muidugi keerata stardijärjekord peapeale ehk siis tugevamad stardivad lõpust jne. Ennustan, et sellisel juhul võitja tuleb kusagilt stardirivi keskelt.
Kuna stardikoht on oluline, siis sama oluline on kasvõi samal tasemel asja läbi tegemine kui aasta varem või mitte väga palju halvemini. Aasta vahele jättes pole veel "kadu" väga suur (üleeelmise aasta tulemust võetakse teatud koefitsiendiga arvesse) aga kui vahe peaks juba pikemaks minema, siis õnnestub startida kõige lõpust.
Sel aastal on siis eesmärgiks koht (üldkoht), mitte enam aeg kui selline. Samas eks teatud võrdusmärgi võib nende kahe asja vahele tõmmata - nelikürituse võitjal on viimastel aegadel nelja ala summeeritud aeg olnud kusagil 10/11 tunni ringis.
Vaatasin viimase kolme aasta nelikürituse kohtadel 75-100 olnud isikute aegu ja umbes 13 tunnise koguajaga peaks pääsema nö püünele. Võib kohe ära märkida, et 2010, mil rattamaratoni tingimused olid väga halvad olid ka koondajad kõvasti halvemad aga järgmisel kahel aastal on 100 koht umbes 13 tunni lähedalt liikunud.
Võrdlesin ka mainitud 25 võistjaleja võistlustulemuste keskmist enda tulemusega ja sain järgmise tabeli:
| 2010 | 2011 | 2012 | |
| Tartu Maraton | 152% | 128% | 114% |
| Tartu Jooksumaraton | 121% | 101% | 97% |
| Rattaralli | 135% | 117% | 124% |
| Rattamaraton | 140% | 114% | 117% |
Tabel näitab siis minu tulemust võrreldes kohtadel 75-100 olnud sportlaste keskmise tulemusega. Nagu näha, siis jooksus olen küllaltki hea ajaga aga põhiline häving tuleb rattasõidus ja väga suur häving on eelmisel aastal olnud just kevadel sõidetud sõidus.
Mõeldes tagasi sellele võistlusele, siis tegemist oli haiguse kiuste osalemisega ja jõudu polnud tookord peaaegu üldse. Kadu on tulnud ka sügisese rattasõiduga. Siin mäletan selgelt, et tuima jaksu oli aga teravus puudus. Ehk siis tuleb rattasõitu kindlasti järgi aidata.
Liikumist nelikürituse üldarvestuses pärast osavõistluse lõppu näitab allajärgnev tabel:
kolmapäev, 2. jaanuar 2013
2013 eesmärk
Uus aasta on juba suuri samme tegemas, seega panen siia kirja ja kisan avalikult maha ka 2013 aasta eesmärgi.
Jah, ainult ainsuses, sest ainult üks eesmärk mul ongi - jõuda Tartu Nelikürituse üldarvestuses 100 parema hulka.
Ehk siis läbi aasta pingutamist nõudev eesmärk, mis nõuab pingutust ja higistamist aga pole võimatu.
Nüüd tuleb välja mõelda kõikse parem mudel, kuidas eesmärgi täitmiseni jõuda. Üldises plaanis tundub, et tuleb aasta, kus on rohkem võistlusi ja muidu intensiivsemaid treeninguid.
_______________________________________________________________
Joone aluse eesmärgina võib mainida soovi joosta maraton alla 3:30'ne, kui see juhtub, siis teiste treeningute tulemusena ja muude asjaolude kokkusattumusel - sobivad tingimused, hea tervis.
Jah, ainult ainsuses, sest ainult üks eesmärk mul ongi - jõuda Tartu Nelikürituse üldarvestuses 100 parema hulka.
Ehk siis läbi aasta pingutamist nõudev eesmärk, mis nõuab pingutust ja higistamist aga pole võimatu.
Nüüd tuleb välja mõelda kõikse parem mudel, kuidas eesmärgi täitmiseni jõuda. Üldises plaanis tundub, et tuleb aasta, kus on rohkem võistlusi ja muidu intensiivsemaid treeninguid.
_______________________________________________________________
Joone aluse eesmärgina võib mainida soovi joosta maraton alla 3:30'ne, kui see juhtub, siis teiste treeningute tulemusena ja muude asjaolude kokkusattumusel - sobivad tingimused, hea tervis.
pühapäev, 30. detsember 2012
Võtame selle aasta siis kokku
Nii ongi 2012 kohe läbi või umbes nii ehk siis õige aeg vaadata aastale tagasi ja mõned numbrid välja tuua. Üks päev on küll veel aastat jäänud ja väike mõte on sel päeval väike jooks teha aga noh suures plaanis see enam muudatusi ei too. Seega numbrid 2012 kohta:
Treeninguid - 320
Treeningtunde - 421:43 tundi
Kogudistants - 5260 km-i
Põhilised alad olid jooks, jalgratas, suusatamine ja rulluisutamine.
Joostud sai 103 tundi ja 45 minutit, läbitud 943,83 km-i.
Jalgrattaga õnnestus sõita 119 tundi ja 50 minutit, läbitud 2890,92 km-i (nii maanteel kui metsas kokku).
Suusatada õnnestus 67 tundi ja 38 minutit, läbitud 763,94 km-i (sisaldab nii ergomeetri sikutamist kui ka imitatsiooni metsas).
Rulluisutada õnnestus 30 tundi ja 41 minutit, läbitud sai 513,66 km-i
Võisteldud sai ka omajagu, head meelt tegid aasta alguse võistlused Tartu Maraton ning Otepäe Elva jooks. Samuti tegi head meelt Tartu rulluisumaratonil hea aeg. Võibolla parim meel oli esimest korda ettevõetud maratoni jooks. Suve alguses Pärnus tehtud nalja jooks andis kinnitust, et maratoni suudab vähegi treenitud inimene läbida, küsimus on ainult ajas. Aasta lõpus külmaga joostud maraton näitas, et maratone võib joosta erinevates tingimustes.
Natukene jäi kriipima muidugi see, et 3:30 aeg jäi Tartus sügisel joostud maratonil ületamata, samas head meelt teeb see, et vaid 3 nädalat jäi Tartu Rattamaratoni ja Sügisjooksu vahele ja vaatamata vähesele jooksmisele õnnestus täitsa korralik aeg ära teha.
Ratta tulemused mind sel aastal ei rahuldanud - kevadine rattaralli läks haiguse nahka ja sügise poole puudus jalas purakas - oli küll tuima jõudu aga äkilisust polnud. Eks tuleb natukene rahulikumalt vaadata ja mõelda, mis ja kus sai valesti tehtud.
Sellega võibki vist aasta kokkuvõtta ja lukku panna. Oli selline väike vahe aasta, kus soov oli olla parem kui aasta varem aga kõikjal see ei õnnestunud. 2013 on plaanid juba tsipa tõsisemad eks sellest lähtuvalt peab ka treeningutes tegema muudatusi, samas vaatamata sellele peab olema lõbus!
Head uut aastat ja paneme 2013 edasi!
Treeninguid - 320
Treeningtunde - 421:43 tundi
Kogudistants - 5260 km-i
Põhilised alad olid jooks, jalgratas, suusatamine ja rulluisutamine.
Joostud sai 103 tundi ja 45 minutit, läbitud 943,83 km-i.
Jalgrattaga õnnestus sõita 119 tundi ja 50 minutit, läbitud 2890,92 km-i (nii maanteel kui metsas kokku).
Suusatada õnnestus 67 tundi ja 38 minutit, läbitud 763,94 km-i (sisaldab nii ergomeetri sikutamist kui ka imitatsiooni metsas).
Rulluisutada õnnestus 30 tundi ja 41 minutit, läbitud sai 513,66 km-i
Võisteldud sai ka omajagu, head meelt tegid aasta alguse võistlused Tartu Maraton ning Otepäe Elva jooks. Samuti tegi head meelt Tartu rulluisumaratonil hea aeg. Võibolla parim meel oli esimest korda ettevõetud maratoni jooks. Suve alguses Pärnus tehtud nalja jooks andis kinnitust, et maratoni suudab vähegi treenitud inimene läbida, küsimus on ainult ajas. Aasta lõpus külmaga joostud maraton näitas, et maratone võib joosta erinevates tingimustes.
Natukene jäi kriipima muidugi see, et 3:30 aeg jäi Tartus sügisel joostud maratonil ületamata, samas head meelt teeb see, et vaid 3 nädalat jäi Tartu Rattamaratoni ja Sügisjooksu vahele ja vaatamata vähesele jooksmisele õnnestus täitsa korralik aeg ära teha.
Ratta tulemused mind sel aastal ei rahuldanud - kevadine rattaralli läks haiguse nahka ja sügise poole puudus jalas purakas - oli küll tuima jõudu aga äkilisust polnud. Eks tuleb natukene rahulikumalt vaadata ja mõelda, mis ja kus sai valesti tehtud.
Sellega võibki vist aasta kokkuvõtta ja lukku panna. Oli selline väike vahe aasta, kus soov oli olla parem kui aasta varem aga kõikjal see ei õnnestunud. 2013 on plaanid juba tsipa tõsisemad eks sellest lähtuvalt peab ka treeningutes tegema muudatusi, samas vaatamata sellele peab olema lõbus!
Head uut aastat ja paneme 2013 edasi!
pühapäev, 16. detsember 2012
No nüüd aitab küll jooksmisest ...
... sellest aastast muidugi jutt.
Täna käisin ja osalesin DNB Vana-aasta Jooksul, maratoni distantsil siis kui täpsem olla.
Ilm polnud just kõikse parem ja nagu üks tuttav stardis ütles - Sa osaled ka ainult ekstriimidel :). Temperatuur oli vist nii umbes -8 kandis, tuul lisas sellele kindlasti veel mõned kraadid tuulekülma. Tee oli lumine - osaliselt päris hea tugev jalgealune aga samas ka selliseid pehmemaid kohti. Et päris igav ei hakkaks, siis umbes 3 tunni möödudes hakkas lund ka sadama :).
Jooks ise koosnes viiest ringist ja ma läksin plaaniga läbida see umbes 4 tunni ja 30 minutiga. Samuti sai võetud eesmärk, et pulsi hoian umbes 80% maksimumist. Tõe huvides olgu mainitud, et päris nii hästi ei läinud pulsiga - kusagil kolmandal ringil sai piiksumine kinni pandud ja lastud edasi kuidas tuleb. Pulss oli vist umbes 85% maksimumist.
Esimene ring
Stardist sai vaikselt tiksuma asutud ja alguses oli muidugi tore näha kõiki neid jooksjaid ning isegi esimese ringi pöördel oli veel päris palju vastutulijaid aga üldiselt kadus see napp sada inimest selle 8,4 km-se ringi peale kenasti ära.
Muud selle ringi kohta polegi pajatada kui, et umbes 500 meetrit pärast starti tekkis tõsine soov metsapeatus teha, jõudsin selleni alles pärast tagasipööret teisele ringile.
Aeg - 52:21
Koht - 81
Teine ring
Olemine oli kuidagi hea ja kerge ning tundus, et samm oli kuidagi lennukam. Mõned seljad tulid vastu (need kes olid möödunud pärast esimese ringi pööret) aga edasi tundus paistmas tühjus. Vaikselt ootasin ka liidri mööda tuhisemist, see toimus umbes 6ndal kilomeetril sel ringil. Tuli ja läks võiks asja kokku võtta :). Järgmiseid nägin alles teise ringi pöördelt minnes.
Siin pöördel otsisin välja ka kahest Snickersist kaasas olnud ühe ja murdsin paar ampsu - selline hea jää tükk oli :)
Aeg - 52:50
Koht - 79
Kolmas ring
Jätkasin sellist mõnusat kulgemist, kell hakkas ülemist pulsitsooni pidevalt ületama ja piiksus aga ei tahtnud tempot alla ka lasta. Esiteks oli tunne hea ja teiseks kartsin seda tuult ja külma. Sel ringil läks juba nii mõnigi jooksja mööda, seda siis tipu omadest. Arvan, et ringi lõpuks olid vast esimesed 10 või 11 möödunud. Esimest naist polnud veel kohanud.
Ringi lõpp, mis oli siis igal ringil sama - mööda Vabaõhumuuseumi teed, vastu tuult - oli juba natukene raskem. Eks olud olid rasked aga see lõputuna tunduv sirge (mõned kurvid küll sisse aga mingi 3 kilomeetrit pikkust) ja ühtegi selga, mida / keda püüda ei paistnud, hakkas lõpuks ikka ajudele.
Ses mõttes oleks muidugi olnud lihtsam mõnes pundis minna aga kuna eesmärk oli rahulikult tiksuda, siis jäin põhimõttele kindlaks (seda siis alguses).
Aeg - 51:22
Koht - 79
Neljas ring
Võib vist liialdamata öelda, et tegemist oli kõige raskema ringiga - kiiremad tulid mööda ja asusid jooksu lõpetama (sh ka esimene naine). Ühtegi püütavat selga ei tundunud ka olevat. Ehk siis tõsine motivatsiooni kriis oli. Lisaks väsisid juba ka jalad ära (pole ju üle 25 km-i väga jooksnud). Samuti hakkas jälle vaikselt tekkima soov ühe metsapeatuse järgi.
Kuna iga ringi keskel, umbes, oli ka üks joogipunkt, siis otsustasin siin magneesiumi sisse kallata. Selleks hetkeks oli ka Snicekrs vaikselt ära söödud aga teist ei hakanud avamagi.
Ringi lõpuks, oh üllatust, olin siiski suutnud nii mõnestki mööduda, kuna tundus, et teistel oli ka raske :)
Aeg - 52:57
Koht - 71
Viies ring
Hetk enne viiendale ringile minekut panid plagama lühema maa ehk ühe ringi jooksjad. Pääsesin just nende eest läbi ja nii kaua kui jõin lonksu teed olid nad juba piisavalt eest ära kihutanud ehk polnud seda hirmu, et jääksin troppi kinni.
Küll aga oli viies ring üks kergemaid psühholoogiliselt - oli päris mõnus joosta mööda lühema maa jooksjatest, lisaks rõhus peas teadmine, iga samm on sel ringil ja võistlusel viimane. Uskumatu kui palju see jõudu annab :).
Viimane 2,5 - 3 km-i oli raske, jalad tulitasid all aga teadmine, et vaid natukene veel ja läbi see ongi, see kandis kõvasti edasi. Lisaks õnnestus veel ka mõned skalbid napata maratoni distantsilt. See tegi olemise veelgi paremaks :). Kusjuures umbes kilomeeter enne lõppu tõstsin kiirust ja viisin sammu pikemaks - olemine läks kohe kergemaks.
Aeg - 51:42
Kokku aeg 4:21:12, koht 68.
Poolmaratoni aeg oli umbes 2:11, seega esimest korda jooksin maratoni, kus teine pool oli kiirem :) aga eks see oli mul ka alles kolmas maraton ju :)
Kõik keda püüda andis sai püütud, 67 koht jäi 3:18 kaugusele (66 oli ka seal samas), 65 koht jäi juba aga 9:14 kaugusele (kohad 61-65 olid suhteliselt koos).
Jäin väga rahule oma kolmanda maratoniga, eesmärk sai enam-vähem täidetud - aeg parem kui planeeritud, pulss küll tsipa halvem aga polnud hullu.
Tarbitud sai üks Snicekrs, üks Magneesiumi ampull ja päris mitu topsi teed. Kiiresti nii ei jookse aga tiksumiseks kõlbab küll.
Selleks, et maraton lõpuni kergelt joostav oleks, peaks ikka pikemaid jooksu otsi ka tegema aga no muud alad tahavad ka ju tegemist :)
Pärast maratoni käisin lapsega veel metsas kuusepuud otsimas ja see kõndimine ning sügavas lumes sumpamine oli väga hea. Praeguseks on jalad küll väsinud aga hetkel pole sellist kangust seal nagu maratoni järgselt.
Edasi tuleb nüüd aga suusatamisele keskenduda. Maratonid tahavad sõita ja neist olulisem - Tartu oma - ootab head aega (kiiremini kui täna joostes) :).
Täna käisin ja osalesin DNB Vana-aasta Jooksul, maratoni distantsil siis kui täpsem olla.
Ilm polnud just kõikse parem ja nagu üks tuttav stardis ütles - Sa osaled ka ainult ekstriimidel :). Temperatuur oli vist nii umbes -8 kandis, tuul lisas sellele kindlasti veel mõned kraadid tuulekülma. Tee oli lumine - osaliselt päris hea tugev jalgealune aga samas ka selliseid pehmemaid kohti. Et päris igav ei hakkaks, siis umbes 3 tunni möödudes hakkas lund ka sadama :).
Jooks ise koosnes viiest ringist ja ma läksin plaaniga läbida see umbes 4 tunni ja 30 minutiga. Samuti sai võetud eesmärk, et pulsi hoian umbes 80% maksimumist. Tõe huvides olgu mainitud, et päris nii hästi ei läinud pulsiga - kusagil kolmandal ringil sai piiksumine kinni pandud ja lastud edasi kuidas tuleb. Pulss oli vist umbes 85% maksimumist.
Esimene ring
Stardist sai vaikselt tiksuma asutud ja alguses oli muidugi tore näha kõiki neid jooksjaid ning isegi esimese ringi pöördel oli veel päris palju vastutulijaid aga üldiselt kadus see napp sada inimest selle 8,4 km-se ringi peale kenasti ära.
Muud selle ringi kohta polegi pajatada kui, et umbes 500 meetrit pärast starti tekkis tõsine soov metsapeatus teha, jõudsin selleni alles pärast tagasipööret teisele ringile.
Aeg - 52:21
Koht - 81
Teine ring
Olemine oli kuidagi hea ja kerge ning tundus, et samm oli kuidagi lennukam. Mõned seljad tulid vastu (need kes olid möödunud pärast esimese ringi pööret) aga edasi tundus paistmas tühjus. Vaikselt ootasin ka liidri mööda tuhisemist, see toimus umbes 6ndal kilomeetril sel ringil. Tuli ja läks võiks asja kokku võtta :). Järgmiseid nägin alles teise ringi pöördelt minnes.
Siin pöördel otsisin välja ka kahest Snickersist kaasas olnud ühe ja murdsin paar ampsu - selline hea jää tükk oli :)
Aeg - 52:50
Koht - 79
Kolmas ring
Jätkasin sellist mõnusat kulgemist, kell hakkas ülemist pulsitsooni pidevalt ületama ja piiksus aga ei tahtnud tempot alla ka lasta. Esiteks oli tunne hea ja teiseks kartsin seda tuult ja külma. Sel ringil läks juba nii mõnigi jooksja mööda, seda siis tipu omadest. Arvan, et ringi lõpuks olid vast esimesed 10 või 11 möödunud. Esimest naist polnud veel kohanud.
Ringi lõpp, mis oli siis igal ringil sama - mööda Vabaõhumuuseumi teed, vastu tuult - oli juba natukene raskem. Eks olud olid rasked aga see lõputuna tunduv sirge (mõned kurvid küll sisse aga mingi 3 kilomeetrit pikkust) ja ühtegi selga, mida / keda püüda ei paistnud, hakkas lõpuks ikka ajudele.
Ses mõttes oleks muidugi olnud lihtsam mõnes pundis minna aga kuna eesmärk oli rahulikult tiksuda, siis jäin põhimõttele kindlaks (seda siis alguses).
Aeg - 51:22
Koht - 79
Neljas ring
Võib vist liialdamata öelda, et tegemist oli kõige raskema ringiga - kiiremad tulid mööda ja asusid jooksu lõpetama (sh ka esimene naine). Ühtegi püütavat selga ei tundunud ka olevat. Ehk siis tõsine motivatsiooni kriis oli. Lisaks väsisid juba ka jalad ära (pole ju üle 25 km-i väga jooksnud). Samuti hakkas jälle vaikselt tekkima soov ühe metsapeatuse järgi.
Kuna iga ringi keskel, umbes, oli ka üks joogipunkt, siis otsustasin siin magneesiumi sisse kallata. Selleks hetkeks oli ka Snicekrs vaikselt ära söödud aga teist ei hakanud avamagi.
Ringi lõpuks, oh üllatust, olin siiski suutnud nii mõnestki mööduda, kuna tundus, et teistel oli ka raske :)
Aeg - 52:57
Koht - 71
Viies ring
Hetk enne viiendale ringile minekut panid plagama lühema maa ehk ühe ringi jooksjad. Pääsesin just nende eest läbi ja nii kaua kui jõin lonksu teed olid nad juba piisavalt eest ära kihutanud ehk polnud seda hirmu, et jääksin troppi kinni.
Küll aga oli viies ring üks kergemaid psühholoogiliselt - oli päris mõnus joosta mööda lühema maa jooksjatest, lisaks rõhus peas teadmine, iga samm on sel ringil ja võistlusel viimane. Uskumatu kui palju see jõudu annab :).
Viimane 2,5 - 3 km-i oli raske, jalad tulitasid all aga teadmine, et vaid natukene veel ja läbi see ongi, see kandis kõvasti edasi. Lisaks õnnestus veel ka mõned skalbid napata maratoni distantsilt. See tegi olemise veelgi paremaks :). Kusjuures umbes kilomeeter enne lõppu tõstsin kiirust ja viisin sammu pikemaks - olemine läks kohe kergemaks.
Aeg - 51:42
Kokku aeg 4:21:12, koht 68.
Poolmaratoni aeg oli umbes 2:11, seega esimest korda jooksin maratoni, kus teine pool oli kiirem :) aga eks see oli mul ka alles kolmas maraton ju :)
Kõik keda püüda andis sai püütud, 67 koht jäi 3:18 kaugusele (66 oli ka seal samas), 65 koht jäi juba aga 9:14 kaugusele (kohad 61-65 olid suhteliselt koos).
Jäin väga rahule oma kolmanda maratoniga, eesmärk sai enam-vähem täidetud - aeg parem kui planeeritud, pulss küll tsipa halvem aga polnud hullu.
Tarbitud sai üks Snicekrs, üks Magneesiumi ampull ja päris mitu topsi teed. Kiiresti nii ei jookse aga tiksumiseks kõlbab küll.
Selleks, et maraton lõpuni kergelt joostav oleks, peaks ikka pikemaid jooksu otsi ka tegema aga no muud alad tahavad ka ju tegemist :)
Pärast maratoni käisin lapsega veel metsas kuusepuud otsimas ja see kõndimine ning sügavas lumes sumpamine oli väga hea. Praeguseks on jalad küll väsinud aga hetkel pole sellist kangust seal nagu maratoni järgselt.
Edasi tuleb nüüd aga suusatamisele keskenduda. Maratonid tahavad sõita ja neist olulisem - Tartu oma - ootab head aega (kiiremini kui täna joostes) :).
esmaspäev, 3. detsember 2012
Ettevalmistused täies hoos
November on läbi ja sellega sai läbi ka treeningtsükkel jõusaalis.
Kokku veetsin jõusaalis novembri kuus 11 korda, üritasin umbes 3 korda nädalas käia, iga nädal nii ei läinud.
Eesmärk oli lihtne - lühikesed seeriad, võimalikult suured raskused. Peamine rõhk oli kätel / õlgadel.
Egas kuuga midagi suurt korda saada aga väike ärritus lihastele sai tehtud ja 30 päeva jooksul sai nii mõnegi harjutuse puhul kõvasti kilosid juurde lisada. Ma arvan, et päris külge mööda maha need trenni korrad kah ei jooksnud :)
Lisaks on saadud käia Venttis ja immikas korra nädalas ning palli mänge harrastamas. Ehk siis maksimaalse jõu arendamisele lisaks on saanud ka natukene jõuvastupidavust tehtud, natukene erialast liikumist küngastel ja natukene kiirenduslikke omadusi hoitud.
Igatahes nüüd läheb rõhk juba erialase töö peale. Esimene suusaring ka juba tehtud aga veel suure õhinaga suusarajale ei torma. Tundub, et talv tuleb pikk ja küll suusatada jõuab. Hetkel jääb suusatamiste hulk arvatavasti korraks nädalas. Natukene peaks jooksma (kahe nädala pärast maraton ikka veel plaanis) ja siis erialast jõudu tegema jõusaalis - ehk väiksed raskused, rohkem kordusi.
Loodetavasti aitab selline lähenemine hoida teravust just vaimu tasandil, et jaanuari lõpuks juba lumest kõrini poleks ja edasised liikumised lumel oleksid rohkem sunniviisilised, mitte rõõmust kannustatud.
Kokku veetsin jõusaalis novembri kuus 11 korda, üritasin umbes 3 korda nädalas käia, iga nädal nii ei läinud.
Eesmärk oli lihtne - lühikesed seeriad, võimalikult suured raskused. Peamine rõhk oli kätel / õlgadel.
Egas kuuga midagi suurt korda saada aga väike ärritus lihastele sai tehtud ja 30 päeva jooksul sai nii mõnegi harjutuse puhul kõvasti kilosid juurde lisada. Ma arvan, et päris külge mööda maha need trenni korrad kah ei jooksnud :)
Lisaks on saadud käia Venttis ja immikas korra nädalas ning palli mänge harrastamas. Ehk siis maksimaalse jõu arendamisele lisaks on saanud ka natukene jõuvastupidavust tehtud, natukene erialast liikumist küngastel ja natukene kiirenduslikke omadusi hoitud.
Igatahes nüüd läheb rõhk juba erialase töö peale. Esimene suusaring ka juba tehtud aga veel suure õhinaga suusarajale ei torma. Tundub, et talv tuleb pikk ja küll suusatada jõuab. Hetkel jääb suusatamiste hulk arvatavasti korraks nädalas. Natukene peaks jooksma (kahe nädala pärast maraton ikka veel plaanis) ja siis erialast jõudu tegema jõusaalis - ehk väiksed raskused, rohkem kordusi.
Loodetavasti aitab selline lähenemine hoida teravust just vaimu tasandil, et jaanuari lõpuks juba lumest kõrini poleks ja edasised liikumised lumel oleksid rohkem sunniviisilised, mitte rõõmust kannustatud.
kolmapäev, 21. november 2012
10. DNB Vana-aasta jooks
See oli umbes täpselt 2 aastat tagasi kui mõtlesin esimest korda maratoni
jooksmisele ja mõte oli panna ennast proovile ilma spetsiaalse ettevalmistuseta
- minna lihtsalt kohale ja joosta, vaadata mis saab.
Ei läinudki tervet sajandit ning asi sai tehtud - Võidupüha maratonil käesoleva aasta suvel.
Samas on sellest 2 aasta tagusest ajast jäänud kummitama mõte osaleda DNB Vana-aasta jooksul. Mulle meeldib selle ürituse juures kaks asja:
1. väljavõte juhendist - 2012 DNB Vana-aasta jooksu peatoetaja DNB ja korraldaja Stamina koostöös Eesti Sportlaste Ühendusega annavad kõigile spordihuvilistele võimaluse DNB Vana-aasta jooksul osalemisega toetada traagiliselt hukkunud sportlaste jalgrattur Lauri Aus, kümnevõistleja Valter Külvet, maadleja Küllo Kõiv ja kuulitõukaja Taavi Peetre lapsi.
2. võistlus toimub tavapärast maratoni jooksu silmas pidades siiski ebatraditsioonilisel ajal.
Igatahes registreerisin ennast lõpuks sinna jooksule ära ja kui isegi kohale ei saa mindud, siis üks heategu tehtud osalustasu maksmisega. Aga kindel plaan on kohale minna ja niivõrd-kuivõrd see võimalik on järgides 2 aasta tagust mõtet – ilma spetsiaalse ettevalmistuseta.
Uut isiklikku rekordit sihtima ei lähe :) aga üle 4:30 ei tahaks ka rajal aega veeta.
Ei läinudki tervet sajandit ning asi sai tehtud - Võidupüha maratonil käesoleva aasta suvel.
Samas on sellest 2 aasta tagusest ajast jäänud kummitama mõte osaleda DNB Vana-aasta jooksul. Mulle meeldib selle ürituse juures kaks asja:
1. väljavõte juhendist - 2012 DNB Vana-aasta jooksu peatoetaja DNB ja korraldaja Stamina koostöös Eesti Sportlaste Ühendusega annavad kõigile spordihuvilistele võimaluse DNB Vana-aasta jooksul osalemisega toetada traagiliselt hukkunud sportlaste jalgrattur Lauri Aus, kümnevõistleja Valter Külvet, maadleja Küllo Kõiv ja kuulitõukaja Taavi Peetre lapsi.
2. võistlus toimub tavapärast maratoni jooksu silmas pidades siiski ebatraditsioonilisel ajal.
Igatahes registreerisin ennast lõpuks sinna jooksule ära ja kui isegi kohale ei saa mindud, siis üks heategu tehtud osalustasu maksmisega. Aga kindel plaan on kohale minna ja niivõrd-kuivõrd see võimalik on järgides 2 aasta tagust mõtet – ilma spetsiaalse ettevalmistuseta.
Uut isiklikku rekordit sihtima ei lähe :) aga üle 4:30 ei tahaks ka rajal aega veeta.
esmaspäev, 12. november 2012
Väike võistlus
Klassikutelt sõnu laenates - palju solki on merre voolanud viimasest postitusest.
Aga no mida sa kirjutad kui suurt midagi ei tee, v.a trenn :).
Hetkel siis ettevalmistus talviseks hooajaks, vast tuleb ikka lund ka maha. Tegelen enda nõrga küljega hetkel ja viidan nädalast kolmel päeval õhtu jõusaalis, lisaks saab veel korra nädalas ka ventis käidud. Ehk otsin siit ja otsin sealt leidmaks jõudu.
Plaan ongi see november veeta rohkem jõusaalis erinevate aparaatide läheduses. Kui detsembris veel suusatada ei saa, siis muudan jõuharjutuste suunitlust - rõhun enim süvalihastele. Muidu plaan ikka suusad ka alla panna lõpuks :).
Aga pealkirjas mainitud võistlus toimus laupäeval Pärnus Niidu metsas (kes käinud see teab, mis see endast kujutab). Võistluseks oli Märt Lelle XVIII mälestusvõistlus sõudjate jooksukrossis. Minul otseselt küll sõudmisega mingeid kokkupuuteid ei ole aga egas see siis keela osalemast :), pealegi kaudne side olemas küll :).
Väike hirm / mure oli enne võistlust, et pole enam kui kuu aega sisuliselt jooksnud ja seal ju kindlasti sportlased kohal jne - noh ei tahtnud päris viimaseks jääda.
Sörkisin kesklinnast võistluspaika, tegin ühe kerge tiiru rajal (pikkus natukene üle 1 km-i) ja siis asusin starti ootama. Mulle meeldis võistluse lihtsus - ei mingeid kiipe ja muud keerukat. Kõvahäälne start ja stopper pandi käima, ajavõtja seisis ringi algus/lõpp punktis ja märkis mitmendale ringile minek ja nii see toimus. Pärast sai sooja teed juua ja kõik. Mõnus lihtsus, mis näitab, et võistlusi saab ka väga lihtsalt läbi viia. Eks muidugi ainult 20 osavõtjat aitavad lihtsusele kaasa. Suurema massi korral läheks asi keerulisemaks.
Võistluse käiku kommenteerides tuleb märkida, et võtsin ennast kohe stardirivi lõppu aga otsustasin, et kahest sportlikus dressist olevast tüübist maha ei jää. Märkusena olgu öeldud, et lõpuks said nad minult kahe ringiga sisse :) - kokku oli vaja joosta 10 ringi.
Algus ikka natukene ehmatas ära ja olin umbes kolmandal ringil enam kui kindel, et lõpus tuleb järsemad tõusud kõndides võtta, kuid siiski mitte. Jooksin omas rahulikus tempos ja üritasin ees olevaid selgi(u?) kinni püüda, samas võimalikult vähe rabeledes. Natukene kiiremaid liigutusi tegin umbes 3 ringi enne lõppu kui nägin ühte selga vast 30 sekundi kaugusel ja saades ringi lugejalt teada, et see selg on minuga ühel ringil oli vaja kindlasti vahe ju kinni tõmmata :).
Ringi lõpus tulimegi koos - ka ringilugeja märkis selle ära :)
No ja siis sai ka sellest võistlejast möödutud ja edasi juba mõnusa olemisega lõpuni tuldud.
Aeg lõpuks 1:05, distants (kella järgi) 11,5 km-i. Koht oli 13 vist.
Oli mõnus pingutus, samas teades oma hetke seisu (võibolla isegi alahindasin seda natukene) võtsin kergelt ja üritasin tõsiselt nö peaga joosta. Võib öelda, et varu oli küll ja vere maitset suus ei tundnud. Samas võib see ka muidugi petlik olla - üks/kaks kiiremat liigutust ja olekski pikali olnud.
Kui jooks läbi sörkisin jälle kesklinna tagasi, 20 km-i lipatud ja lõpus ikka jalad olid täitsa väsinud.
Kui vähegi meeles on, siis järgmine aasta võiks jälle minna sinna võistlustele. Hea sõbralik seltskond ja mõnusalt väljakutsuv rada.
Ahjaa, tänud ka kahele raja ääres olnud isikule (kuigi nad vist ei loe siin :)), kes olid nõus juua andma. Järgmisel korral tuleb targem olla ja enda jook kusagile kätte saadavasse kohta panna.
Aga no mida sa kirjutad kui suurt midagi ei tee, v.a trenn :).
Hetkel siis ettevalmistus talviseks hooajaks, vast tuleb ikka lund ka maha. Tegelen enda nõrga küljega hetkel ja viidan nädalast kolmel päeval õhtu jõusaalis, lisaks saab veel korra nädalas ka ventis käidud. Ehk otsin siit ja otsin sealt leidmaks jõudu.
Plaan ongi see november veeta rohkem jõusaalis erinevate aparaatide läheduses. Kui detsembris veel suusatada ei saa, siis muudan jõuharjutuste suunitlust - rõhun enim süvalihastele. Muidu plaan ikka suusad ka alla panna lõpuks :).
Aga pealkirjas mainitud võistlus toimus laupäeval Pärnus Niidu metsas (kes käinud see teab, mis see endast kujutab). Võistluseks oli Märt Lelle XVIII mälestusvõistlus sõudjate jooksukrossis. Minul otseselt küll sõudmisega mingeid kokkupuuteid ei ole aga egas see siis keela osalemast :), pealegi kaudne side olemas küll :).
Väike hirm / mure oli enne võistlust, et pole enam kui kuu aega sisuliselt jooksnud ja seal ju kindlasti sportlased kohal jne - noh ei tahtnud päris viimaseks jääda.
Sörkisin kesklinnast võistluspaika, tegin ühe kerge tiiru rajal (pikkus natukene üle 1 km-i) ja siis asusin starti ootama. Mulle meeldis võistluse lihtsus - ei mingeid kiipe ja muud keerukat. Kõvahäälne start ja stopper pandi käima, ajavõtja seisis ringi algus/lõpp punktis ja märkis mitmendale ringile minek ja nii see toimus. Pärast sai sooja teed juua ja kõik. Mõnus lihtsus, mis näitab, et võistlusi saab ka väga lihtsalt läbi viia. Eks muidugi ainult 20 osavõtjat aitavad lihtsusele kaasa. Suurema massi korral läheks asi keerulisemaks.
Võistluse käiku kommenteerides tuleb märkida, et võtsin ennast kohe stardirivi lõppu aga otsustasin, et kahest sportlikus dressist olevast tüübist maha ei jää. Märkusena olgu öeldud, et lõpuks said nad minult kahe ringiga sisse :) - kokku oli vaja joosta 10 ringi.
Algus ikka natukene ehmatas ära ja olin umbes kolmandal ringil enam kui kindel, et lõpus tuleb järsemad tõusud kõndides võtta, kuid siiski mitte. Jooksin omas rahulikus tempos ja üritasin ees olevaid selgi(u?) kinni püüda, samas võimalikult vähe rabeledes. Natukene kiiremaid liigutusi tegin umbes 3 ringi enne lõppu kui nägin ühte selga vast 30 sekundi kaugusel ja saades ringi lugejalt teada, et see selg on minuga ühel ringil oli vaja kindlasti vahe ju kinni tõmmata :).
Ringi lõpus tulimegi koos - ka ringilugeja märkis selle ära :)
No ja siis sai ka sellest võistlejast möödutud ja edasi juba mõnusa olemisega lõpuni tuldud.
Aeg lõpuks 1:05, distants (kella järgi) 11,5 km-i. Koht oli 13 vist.
Oli mõnus pingutus, samas teades oma hetke seisu (võibolla isegi alahindasin seda natukene) võtsin kergelt ja üritasin tõsiselt nö peaga joosta. Võib öelda, et varu oli küll ja vere maitset suus ei tundnud. Samas võib see ka muidugi petlik olla - üks/kaks kiiremat liigutust ja olekski pikali olnud.
Kui jooks läbi sörkisin jälle kesklinna tagasi, 20 km-i lipatud ja lõpus ikka jalad olid täitsa väsinud.
Kui vähegi meeles on, siis järgmine aasta võiks jälle minna sinna võistlustele. Hea sõbralik seltskond ja mõnusalt väljakutsuv rada.
Ahjaa, tänud ka kahele raja ääres olnud isikule (kuigi nad vist ei loe siin :)), kes olid nõus juua andma. Järgmisel korral tuleb targem olla ja enda jook kusagile kätte saadavasse kohta panna.
esmaspäev, 29. oktoober 2012
Nädal numbrites
Üks nädal jälle möödunud. Sellega võib ka sellised rahulikumad ja konkreetse mõtteta treeningud / nädalad kokkuvõtta / ära lõpetada.
Eelmisel nädalal eksisin teisipäeval jõusaali, kus pärast 5 km-i sõudmist ergomeetril tegin veel poole tunni jagu erinevaid harjutusi - pigem oli tegemist tutvumisega, mis / kus, et sellest nädalast juba tõsisemalt jõusaalis rauda liigutada.
Neljapäeval tegin 30 minutilise jooksu, reedel sama pika süvalihaste treeningu.
Laupäeval oli kavas pikem trenn - suusaimitatsioon. Kuigi reedel sadas lumi maha ja kutsuti ka suusatama, siis leidsin, et küll seda lund veel tuleb ja küll jõuab suusatada. No ja kui ei tule, mis siis ikka :). Kokku sai maha jalutatud 15,4 km-i ja aega läks 2:39.
Pühapäeval sai algust tehtud hooaja esimese rulluisu treeninguga, seda siis saalis. Algus oli ikka väga raske - tunnetus oli kadunud, lisaks saali pind teine võrreldes asfaldiga jne. Kokku sai sõidetud koos puhkepausidega 40 minutit.
Selline see nädal siis oligi. Nüüd hakkan valmistuma talviseks hooajaks.
Eelmisel nädalal eksisin teisipäeval jõusaali, kus pärast 5 km-i sõudmist ergomeetril tegin veel poole tunni jagu erinevaid harjutusi - pigem oli tegemist tutvumisega, mis / kus, et sellest nädalast juba tõsisemalt jõusaalis rauda liigutada.
Neljapäeval tegin 30 minutilise jooksu, reedel sama pika süvalihaste treeningu.
Laupäeval oli kavas pikem trenn - suusaimitatsioon. Kuigi reedel sadas lumi maha ja kutsuti ka suusatama, siis leidsin, et küll seda lund veel tuleb ja küll jõuab suusatada. No ja kui ei tule, mis siis ikka :). Kokku sai maha jalutatud 15,4 km-i ja aega läks 2:39.
Pühapäeval sai algust tehtud hooaja esimese rulluisu treeninguga, seda siis saalis. Algus oli ikka väga raske - tunnetus oli kadunud, lisaks saali pind teine võrreldes asfaldiga jne. Kokku sai sõidetud koos puhkepausidega 40 minutit.
Selline see nädal siis oligi. Nüüd hakkan valmistuma talviseks hooajaks.
pühapäev, 21. oktoober 2012
TOP 10 koht
Tekkis huvi, et palju neid isikuid peale minu veel oli, kes sel aastal Klubi Tartu Maraton kõigil kuuel pikal distantsil osalesid. Selgus, et 15 lisaks minule.
Kokku 16 tugevat, kellede hulgas platseerusin aegade summa arvestuses täpselt kümnendale kohale. Ei hakanud ennast selle koefitsiendi arvutamisega piinama aga vaevalt see väga palju midagi muutnud oleks.
Ajaliselt läks mul umbes täpselt 20 tundi ja 48 minutit kõige selle peale. Parim aegade tulemusena oli Sulev Lokk napi kümne sekundiga alla 17 tunni.
Enne selle tabeli tegemist sai kunagi varem mõeldud ja arvutatud, et kas 18 tunniga oleksin võimeline need 6 ala ära tegema ning leidsin, et võimatut siin midagi ei ole. Ehk siis mingi eesmärk nagu või nii :).
Samas siiski seda eesmärki endale järgmiseks aastaks ei sea :)
Mõtlesin välja hoopis sellise eesmärgi - TOP 100 hulgas järgmise aasta Tartu Neliküritusel.
Kuna seda järjestust ei panda paika ainult aegade summa põhjal vaid võetakse arvesse ka kaotust esimesele jne, siis otseselt polegi võimalik määrata kui kiiresti peab ühe või teise võistluse läbima aga võrreldes erinevaid võistlejaid seal TOP 100 hulgas, siis põhiline rõhk ja areng tuleb panna rattale. Oma suusa ja jooksu ajaga olen täitsa konkurentsis. Loomulikult on tore ühest ja teisest minuteid kärpida ja eelkõige paremaid kohti saada aga nii häid tulemusi ma ikka ei suuda saada, et rattatulemused võiksid samaks jääda.
Ehk siis kevadel tuleb maantee peal olla umbes 40 minutit kiirem kui sel aastal ja metsas tuleks olla umbes tunni kiirem kui sel aastal. Lihtne :)
Aga nüüd trenni :)
PS! Külg teeb veel valu ja jõu harjutusi pole plaanis läheme paari nädala jooksul teha aga pärast eilset paari tunnist jalutamist Kõrvemaa mägedes läks olemine juba paremaks - juba saab sügavalt hingata ilma terava valuta.
Kokku 16 tugevat, kellede hulgas platseerusin aegade summa arvestuses täpselt kümnendale kohale. Ei hakanud ennast selle koefitsiendi arvutamisega piinama aga vaevalt see väga palju midagi muutnud oleks.
Ajaliselt läks mul umbes täpselt 20 tundi ja 48 minutit kõige selle peale. Parim aegade tulemusena oli Sulev Lokk napi kümne sekundiga alla 17 tunni.
Enne selle tabeli tegemist sai kunagi varem mõeldud ja arvutatud, et kas 18 tunniga oleksin võimeline need 6 ala ära tegema ning leidsin, et võimatut siin midagi ei ole. Ehk siis mingi eesmärk nagu või nii :).
Samas siiski seda eesmärki endale järgmiseks aastaks ei sea :)
Mõtlesin välja hoopis sellise eesmärgi - TOP 100 hulgas järgmise aasta Tartu Neliküritusel.
Kuna seda järjestust ei panda paika ainult aegade summa põhjal vaid võetakse arvesse ka kaotust esimesele jne, siis otseselt polegi võimalik määrata kui kiiresti peab ühe või teise võistluse läbima aga võrreldes erinevaid võistlejaid seal TOP 100 hulgas, siis põhiline rõhk ja areng tuleb panna rattale. Oma suusa ja jooksu ajaga olen täitsa konkurentsis. Loomulikult on tore ühest ja teisest minuteid kärpida ja eelkõige paremaid kohti saada aga nii häid tulemusi ma ikka ei suuda saada, et rattatulemused võiksid samaks jääda.
Ehk siis kevadel tuleb maantee peal olla umbes 40 minutit kiirem kui sel aastal ja metsas tuleks olla umbes tunni kiirem kui sel aastal. Lihtne :)
Aga nüüd trenni :)
PS! Külg teeb veel valu ja jõu harjutusi pole plaanis läheme paari nädala jooksul teha aga pärast eilset paari tunnist jalutamist Kõrvemaa mägedes läks olemine juba paremaks - juba saab sügavalt hingata ilma terava valuta.
reede, 19. oktoober 2012
Esimene Ventti
Umbes kümmekond päeva tagasi sai viimati kirjutatud. Vahepealsel ajal pole eriti millegagi hakkama saanudki. Seega pole nagu põhjust / motivatsiooni kirjutamiseks ka leidnud. Mõni üksik väike trennike.
Küll tekkis soov paar rida kirja panna pärast eilsest, selle sügise esimest IntervallVentti treeningut, kus sai osaletud.Nimelt ei möödunud treening üldsegi mitte soovitult.
Ei mäletagi täpselt, mis hetkel aga ühel hetkel hakkas vasakul rindkere tõsiselt valu tegema. Sügavalt hingamine muutus valulikuks ja kerge nõrkus lõi kätesse. Nii mõnegi harjutuse jätsin kas vahele või tegin siis lihtsalt kergemalt kaasa. Viimased kolm harjutust aga jäidki täitsa tegemata põhjuseks ikka see sama segav valu ning tunne, et kergelt hakkab pilt taskusse minema. Nii kui ruumist lahkusin astusin ka korra vetsust läbi, kuna tekkis vastupandamatu soov oksendada.
Ütleme nii, et olukord ehmatas ära ikka päris korralikult. Kerge jahedus peal, käed nõrgad, nii ma istusin ja mõtlesin, mida edasi teha. Googeldasin kiirelt, et milles viga võib olla ja sain infot, et arvatavasti tegemist roietevaheliste lihastest tuleneva valuga. Vaatamata sellele ja vesteldes ka treeneriga sai otsustatud, et käin erakorralise meditsiini osakonnast läbi ja lasen juhtmed külge panna - las kinnitavad mu rahustuseks, et asi pole südames.
Kuigi EMO's oli päris palju rahvast, siis neid protseduure, mille pärast mina sinna läksin, keegi ei soovinud teha, seega sai kiiresti jaole. Juhtmed külge, vestlused arstiga, igaks petteks ka väike röntgen ülesvõte ja saadeti koju - pane valuvaigistit peale, läheb üle.
Ehk siis tundub, et ise doktorit mängides saadud vastus interneti avarustest vastas seda korda tõele. Tegemist on roietevaheliste lihaste poolt tingitud valuga. Kuna olen samas piirkonnas ka varem üksikuid valu hetki sügavamalt hingates tundnud, siis seega oli eilne trenn hea selleks, et andis lõpuks märku - see piirkond tahab ravi.
Kahjuks aga puudub mul igasugune ülevaade, mis võiks olla see hea ravi. Soovitatud valuvaigisti võtab kindlasti valu vähemaks ja saab inimese moodi hingata jne aga see ju ei paranda asja. Arvata on, et füüsiline tegevus või muud jõua ja ilu numbrid, mis vajavad ülakeha rakendamist on tark hetkel tegemata jätta. Lihasvalude omapära kipub olema tihti see, et nad paranevad ise ära. Loodetavasti juhtub see nii ka sedakorda siis.
Kus kohast või mis ajast esimene hoop sinna küljele sai antud, seda ei teagi. Võibolla mõni rattasõit, kus kukutud võibolla hoopiski suvel tehtud kaevamised või pallimängus kellegagi kokkupõrkamine. Igatahes nüüd peab laskma asjal ära paraneda.
Laupäeval oli kavas muidu minna Kõrvemaale suusaimitatsiooniga tegelema, kuid hetkel olen pigem mitte minemise meeleolus. Või kui minna, siis ilma suusakeppideta, et ainult jalad saaksid tööd.
Ahjaa, vast ei jää see esimene Ventti selle sügise viimaseks :)
Küll tekkis soov paar rida kirja panna pärast eilsest, selle sügise esimest IntervallVentti treeningut, kus sai osaletud.Nimelt ei möödunud treening üldsegi mitte soovitult.
Ei mäletagi täpselt, mis hetkel aga ühel hetkel hakkas vasakul rindkere tõsiselt valu tegema. Sügavalt hingamine muutus valulikuks ja kerge nõrkus lõi kätesse. Nii mõnegi harjutuse jätsin kas vahele või tegin siis lihtsalt kergemalt kaasa. Viimased kolm harjutust aga jäidki täitsa tegemata põhjuseks ikka see sama segav valu ning tunne, et kergelt hakkab pilt taskusse minema. Nii kui ruumist lahkusin astusin ka korra vetsust läbi, kuna tekkis vastupandamatu soov oksendada.
Ütleme nii, et olukord ehmatas ära ikka päris korralikult. Kerge jahedus peal, käed nõrgad, nii ma istusin ja mõtlesin, mida edasi teha. Googeldasin kiirelt, et milles viga võib olla ja sain infot, et arvatavasti tegemist roietevaheliste lihastest tuleneva valuga. Vaatamata sellele ja vesteldes ka treeneriga sai otsustatud, et käin erakorralise meditsiini osakonnast läbi ja lasen juhtmed külge panna - las kinnitavad mu rahustuseks, et asi pole südames.
Kuigi EMO's oli päris palju rahvast, siis neid protseduure, mille pärast mina sinna läksin, keegi ei soovinud teha, seega sai kiiresti jaole. Juhtmed külge, vestlused arstiga, igaks petteks ka väike röntgen ülesvõte ja saadeti koju - pane valuvaigistit peale, läheb üle.
Ehk siis tundub, et ise doktorit mängides saadud vastus interneti avarustest vastas seda korda tõele. Tegemist on roietevaheliste lihaste poolt tingitud valuga. Kuna olen samas piirkonnas ka varem üksikuid valu hetki sügavamalt hingates tundnud, siis seega oli eilne trenn hea selleks, et andis lõpuks märku - see piirkond tahab ravi.
Kahjuks aga puudub mul igasugune ülevaade, mis võiks olla see hea ravi. Soovitatud valuvaigisti võtab kindlasti valu vähemaks ja saab inimese moodi hingata jne aga see ju ei paranda asja. Arvata on, et füüsiline tegevus või muud jõua ja ilu numbrid, mis vajavad ülakeha rakendamist on tark hetkel tegemata jätta. Lihasvalude omapära kipub olema tihti see, et nad paranevad ise ära. Loodetavasti juhtub see nii ka sedakorda siis.
Kus kohast või mis ajast esimene hoop sinna küljele sai antud, seda ei teagi. Võibolla mõni rattasõit, kus kukutud võibolla hoopiski suvel tehtud kaevamised või pallimängus kellegagi kokkupõrkamine. Igatahes nüüd peab laskma asjal ära paraneda.
Laupäeval oli kavas muidu minna Kõrvemaale suusaimitatsiooniga tegelema, kuid hetkel olen pigem mitte minemise meeleolus. Või kui minna, siis ilma suusakeppideta, et ainult jalad saaksid tööd.
Ahjaa, vast ei jää see esimene Ventti selle sügise viimaseks :)
kolmapäev, 10. oktoober 2012
Hooaeg läbi
Vaatasin kalendrit, hindasin enesetunnet ja leidsin, et aitab küll selleks hooajaks võistlemisest. Ahvatlevaid võistlusi leiab siin ja seal pool Eestit aga nii nagu tundsin juba enne Tartu Linnamaratoni, siis vaim tahab puhkust. Ühtegi vigastust kallal pole ja isegi maratonist hakkavad jalad täiesti taastuma, kuid lihtsalt puudub hetkel motivatsioon.
Õnneks on aeg sobiv rihm natukene lõdvaks lasta.
Kindlasti on kavas vaadata läinud hooajale otsa ja analüüsida, mis juhtus ja kuidas ja mida saaks paremini / teisiti teha aga praegu pole motivatsiooni isegi sellist analüüsi teha :).
Lühidalt olen rahul, et enam-vähem enda tulemused olen ära teinud. Mõnelt võistluselt oleks oodanud pisut paremat aga väga suuri põrumisi polnud.
Võetud umbmäärane eesmärk olla parem kui aasta tagasi sai nii ja naa täidetud.
Aasta eest peas keerlema hakanud idee joosta maraton läbi sai teostatud kahel korral. Neist esimesel korral sai tõestatud eelkõige iseendale, et maratoni on võimalik läbida ka ilma vastava ettevalmistuseta ja abivahenditeta (geelid ja muu sarnane kraam). Pärast teistkordset maratoni läbimist aga tunnen, kuidas see spordiala järjest enam ja enam mind köidab.
Mõtteid ja ideid maratoni vallas on juba tekkinud aga tuleval hooajal on plaanide kohaselt kavas osaleda vaid kahel jooksul - Juunis Pärnus ja sügisel Tartus.
Järgmise hooaja osas on lisaks maratonidele mõned mõtted veel, mis oma võistluste poolest ei erine praegu fookuses olnud võistlustest, kuid sihid, vähemalt mõtete tasandil, on seda korda konkreetsemad. Neist ka juba tulevikus :)
Järgnevalt ongi kavas paar nädalat "puhata" - väiksed liigutused kuuluvad puhkuse juurde :) ning siis hiljemalt novembris peab hakkama regulaarselt jälle liigutama, et oma eesmärke täita.
Õnneks on aeg sobiv rihm natukene lõdvaks lasta.
Kindlasti on kavas vaadata läinud hooajale otsa ja analüüsida, mis juhtus ja kuidas ja mida saaks paremini / teisiti teha aga praegu pole motivatsiooni isegi sellist analüüsi teha :).
Lühidalt olen rahul, et enam-vähem enda tulemused olen ära teinud. Mõnelt võistluselt oleks oodanud pisut paremat aga väga suuri põrumisi polnud.
Võetud umbmäärane eesmärk olla parem kui aasta tagasi sai nii ja naa täidetud.
Aasta eest peas keerlema hakanud idee joosta maraton läbi sai teostatud kahel korral. Neist esimesel korral sai tõestatud eelkõige iseendale, et maratoni on võimalik läbida ka ilma vastava ettevalmistuseta ja abivahenditeta (geelid ja muu sarnane kraam). Pärast teistkordset maratoni läbimist aga tunnen, kuidas see spordiala järjest enam ja enam mind köidab.
Mõtteid ja ideid maratoni vallas on juba tekkinud aga tuleval hooajal on plaanide kohaselt kavas osaleda vaid kahel jooksul - Juunis Pärnus ja sügisel Tartus.
Järgmise hooaja osas on lisaks maratonidele mõned mõtted veel, mis oma võistluste poolest ei erine praegu fookuses olnud võistlustest, kuid sihid, vähemalt mõtete tasandil, on seda korda konkreetsemad. Neist ka juba tulevikus :)
Järgnevalt ongi kavas paar nädalat "puhata" - väiksed liigutused kuuluvad puhkuse juurde :) ning siis hiljemalt novembris peab hakkama regulaarselt jälle liigutama, et oma eesmärke täita.
pühapäev, 7. oktoober 2012
1. Tartu Linnamaraton
Ametlik võistlushooaeg sai sellega nüüd läbi. Lõpp ei tulnud küll väga kergelt aga eks ma ise tegin ta ka endale raskeks :).
Aeg 3:44:05, kohaks 147.
Võib öelda, et pole paha, kuid tingitud sportlaslikust vaimust väike halb mekk jäi ikka suhu - tahtnuks paremini.
Stardist võtsin kohe Priit Ailt't sappa, kes oli 3:30 tempomeister. Esimeses sammud olid ok, siis mingi hetkel tundsin parema jala hüppeliigese kandis pakitsust aga paari kilomeetri pärast oli see mure läinud. Ei teagi, mis jama selle parema jalaga on - võibolla ma ei jookse nö sirgelt / võrdselt mõlema jala peale astudes - aga trenni tehes kipub ka parem jalg pingesse minema samast kohast.
Edasine oli täitsa selline ok. Mõtlesin, et üritan 6nda TPni kindlasti pundis vastu pidada ehk umbes 30nda kilomeetrini ja siis vaatab, mis saab. Kui jõudu on, kannatan veel, kui pole annan tempos järgi.
Tegelikkus oli aga see, et olin sunnitud tempos järgi andma juba 5nda TP järel - seltskond läks kähku sealt läbi ja tekkis vahe ning rammu seda vahet kinni võtta enam polnud või vähemalt ma ei soovinud kõigest hingest punnitada.
Mõned kilomeetrid hiljem ja enne 30ndat km-i läks aga raskeks - reielihased muutusid kangeks ning järjest enam hakkasid segama ja valu tegema ka õlad.
Mõlemal juhul põhjus üks - jahe ilm.
Olin küll enne pannud põlvedele ja küünarnukkidele soojendavat kreemi peale ning need kohad ka ei hakanud valutama aga reied ja õlad jäid kreemist ilma ning tulemus oli valus.
Kusjuures terve jooksu ei tekkinud probleeme hingamisega või säärelihastega - võib öelda, et kui reied poleks valu tegema hakanud, siis saanuks kindlasti kiiremini joosta.
Kõige parem lihaste lühenemise näide oli 2 km-i enne lõppu olnud Toomemäe tõus, mille läksin mõnusa rahuliku jooksu sammuga üles, samas kui kõrval inimesed kõndsid. Kõik oli tore aga pärast oli vaja ka mäest alla tulla ja see alla tulemini, jala sirutamine, oli kordades raskem ja seal läksid jälle paar jooksjat minust mööda.
Muud nagu polegi lisada - lõpp oli paras kannatamine aga viimasel 200 meetril suutsin veel isegi kiiremaid samme teha. Eesmärgiks võetud 3:30 tempos olemine kuniks jõudu, toimis. Loomulikult oleks tahtnud seal kauem vastu pidada aga eks siis järgmisel korral. Hasart proovida joosta 3:30 alla, võibolla isegi 3:15 kanti muutus veel suuremaks kui ta varem oli :).
Samas tuleb mainida, et eelmist maratoni aega sai parandatud umbes tunniga, seega võiks ju samas rütmist jätkata :).
Aeg 3:44:05, kohaks 147.
Võib öelda, et pole paha, kuid tingitud sportlaslikust vaimust väike halb mekk jäi ikka suhu - tahtnuks paremini.
Stardist võtsin kohe Priit Ailt't sappa, kes oli 3:30 tempomeister. Esimeses sammud olid ok, siis mingi hetkel tundsin parema jala hüppeliigese kandis pakitsust aga paari kilomeetri pärast oli see mure läinud. Ei teagi, mis jama selle parema jalaga on - võibolla ma ei jookse nö sirgelt / võrdselt mõlema jala peale astudes - aga trenni tehes kipub ka parem jalg pingesse minema samast kohast.
Edasine oli täitsa selline ok. Mõtlesin, et üritan 6nda TPni kindlasti pundis vastu pidada ehk umbes 30nda kilomeetrini ja siis vaatab, mis saab. Kui jõudu on, kannatan veel, kui pole annan tempos järgi.
Tegelikkus oli aga see, et olin sunnitud tempos järgi andma juba 5nda TP järel - seltskond läks kähku sealt läbi ja tekkis vahe ning rammu seda vahet kinni võtta enam polnud või vähemalt ma ei soovinud kõigest hingest punnitada.
Mõned kilomeetrid hiljem ja enne 30ndat km-i läks aga raskeks - reielihased muutusid kangeks ning järjest enam hakkasid segama ja valu tegema ka õlad.
Mõlemal juhul põhjus üks - jahe ilm.
Olin küll enne pannud põlvedele ja küünarnukkidele soojendavat kreemi peale ning need kohad ka ei hakanud valutama aga reied ja õlad jäid kreemist ilma ning tulemus oli valus.
Kusjuures terve jooksu ei tekkinud probleeme hingamisega või säärelihastega - võib öelda, et kui reied poleks valu tegema hakanud, siis saanuks kindlasti kiiremini joosta.
Kõige parem lihaste lühenemise näide oli 2 km-i enne lõppu olnud Toomemäe tõus, mille läksin mõnusa rahuliku jooksu sammuga üles, samas kui kõrval inimesed kõndsid. Kõik oli tore aga pärast oli vaja ka mäest alla tulla ja see alla tulemini, jala sirutamine, oli kordades raskem ja seal läksid jälle paar jooksjat minust mööda.
Muud nagu polegi lisada - lõpp oli paras kannatamine aga viimasel 200 meetril suutsin veel isegi kiiremaid samme teha. Eesmärgiks võetud 3:30 tempos olemine kuniks jõudu, toimis. Loomulikult oleks tahtnud seal kauem vastu pidada aga eks siis järgmisel korral. Hasart proovida joosta 3:30 alla, võibolla isegi 3:15 kanti muutus veel suuremaks kui ta varem oli :).
Samas tuleb mainida, et eelmist maratoni aega sai parandatud umbes tunniga, seega võiks ju samas rütmist jätkata :).
Tellimine:
Postitused (Atom)