pühapäev, 17. juuli 2011

Ai-ai kui raskeks läks

Teine raske treeningnädal läbi.
Sel nädalal sai rohkem tähelepanu pööratud spetsiaalselt jalalihaste treeningule. Trenn nägi välja siis kerget sörki, seejärel kägarkõndi (umbes 90 sammu, väike puhkus ja jälle 90 sammu), siis kätekõverdused, väljaastekükid raskusega, toengusseismine, hüpped kükist ~ 60 cm kõrgusele. Trenni lõpuks kerge lõdvestusjooks ja staatilist istumist.
Pärast esmapäeva, kui oli esimene seda laadne trenn, võttis ikka jalad väga-väga valusaks. Teisipäeval oli täitsa raske liigutada ja ka hommikune trenn polnud kõikse kergem. Samas sai nii teisipäeval kui ka kolmapäeval käidud sauna, viimane oli ka trennivaba päev ning neljapäevaseks trenniks oli olemine juba vägagi hea. Reedesel ja laupäevasel trennil enam mingeid valusid polnud. Tea, kas sai lihtsalt liiga tehtud või lihas tõesti arenes.

Lisaks mainitule sai sõidetud ka natukene ratast ja rullitatud.Rullitamised rikkus mõlemal korral ära vihm. Ratast vihm ei seganud aga kui teisipäeval oli rattaga sõit täitsa mõnus, siis laupäeva õhtune rattasõit oli juba parajalt väsitav - jalg oli väsinud ja pehme. Pühapäeva hommikul tehtud pikem sõit (174 min) aga oli juba väga-väga raske.
Seda oli ka pärast pulsi numbreid järgides näha - umbes 122 min olin nö teises tsoonis.
Eks kindlasti mõjus ja tegi trenni raskeks tuul, mis puhus kas küljelt või otse vastu :), mõned väiksed jupid, kus õnnestus saada ka taganttuul. Samas arvan, et peamine raskuse põhjus seisnes siiski eelnenud nädala trennides.

Täiendavalt õnnestus lisaks trennile teha ka ehitustööd aga seda ma üldfüüsilise treeninguna kirja ei pannud, ei tundunud väga füüsiline olema.
Kokku kogunes nädalaga 858 min treeningaega, millest 428 min oli siis too mainitud raske füüsiline treening.

Järgmiseks nädalaks on treener ette näinud veel ühe raskema treeningnädala aga kuna ma eelneval kahel nädalal tegin kõvasti rohkem kui treener soovitas, siis ei tohiks väga raske olla vajalikku mahtu täis saada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar