Täna oli siis see päev, mil viskas kõvasti lund taevast alla ja tundsin kuidas hakkas kohe kripeldama ning planeeritud jooks asendus suusatamisega. Sellega ka toredam osa lõppes :)
Mis iganes seletamatul põhjusel oli olek rajal kohutav, nagu esimest korda oleks suusad alla pannud. Eks võimalikke põhjusi võib leida palju - värske ja kinnisõitmata lumi, 3 nädalat tagasi määritud suusad (seisid siiani autos), ebatasane sõidurada jne-jne. Samas vaatamata kõigele tunnen, et tuleks lihtsalt peeglisse vaadata ja ongi põhjus käes :)
Esimesed liigutused olid täitsa saamatud aga pika peale hakkas natukene midagi juba ka tulema ja vahepääl tundsin, et ma lausa suusatan :).
Kokku piinlesin siis 55 minutit, selle ajaga sai läbitud vaevalised 8,4 km-i, pulss oli müstiline 168 SLS.
Eile käisin õhtul jooksmas, testisin naelad ära. Täitsa mõnus oli ja hea kindel joosta. Alguses võttis muidugi aega, et harjuda selle kindlusega. Näha oli ju, et maa on libe aga kui enesekindlus juba saavutatud ning aju fikseeris ära, et jalgu võib usaldada, siis läks kõik kenasti.
Kokku jooksin tunni, läbisin 8,6 km-i, kiirus 6:59 min/km, pulss 140/149.
Nädala lõpetan vaatamata lume rohkusele jooksuga. Selle alaga saab lihtsalt paremini kontrollida pulssi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar