pühapäev, 26. mai 2013

Nädal 11 ja 12

Kuna eelmisel nädalal suurt midagi ei toimunud siis eraldi postitust ei hakanud selle kohta isegi tegema. Egas tegelikult ka sel nädalal väga midagi toimunud ole aga selgelt rohkem kui nädal varem.

Nädal 11 koosnes siis ainult ühest trennist, mis lõppes ootamatult ja 8 päevase treeningpausiga. Egas siin rohkem midagi rääkida polegi.

Nädal 12 koosnes juba tervelt kolmest trennist, neist esimene küll selline kerge enda kompimine ei midagi erilist. Kuna neljapäeval käsi kannatas aga polnud kindel oma treenituses, ei hakanud ennast algselt planeeritud I Jõgeva Rattarallile kohale vedama.

Arvestades, et sõitjaid oli paarisaja ringis ja oludeks tugev tuul, siis karta on, et oleks enamuse ajast üksi kütnud ja kannatanud. Tase pole ka nii kõva, et see kannatamine tähendaks mingit 33 km/h liiklemist. Selle asemel tegin eile ja täna enda kohta kaks raskemat treeningut.

Mõlemad trennid koosnesid alguses väiksest soojendusest ja siis 10 km-i pressimist, siis 5 min lõõtsutamist ja jälle 10 km-i. Lõike tuli mõlemal päeval kokku 4. Algselt mõtlesin küll täna 5 lõiku teha aga jõudsin planeeritust hiljem rajale ja natukene oli koju tulekuga kiire. Aga see selleks - jaksu ei jagunud, vaimu jaksu just. Andsin alla ja keerasin pärast teist lõiku tagasi. Eks pärast muidugi mõtled, et krt oleks võinud selle ühe veel ära teha aga no oli raske ja jäin nälga tõsiselt ja nii ta läks.

Tegelikult tuleb tunnistada, et jäin mõlemal päeval nälga aga esimesel päeval see ei häirinud või tuli alles pärast neljandat punnitamist. Täna aga läksin juba neljandale punnitamisele näljaga ja keeruline oli.

Esimesel päeval siis mõned minutid üle 2 tunni, teisel mõned alla 2 tunni. Distantsi kokku mõned kilomeetrid üle 110.
Ise rahul, et need paar kiiremat ja raskemat päeva (enda jaoks) ära elasin. Eks palju sai vastu tuult pressitud (mõlemal päeval oli tugev tuul ja enamuse ajast küljekas või siis otse vastu) ja seega kokkuvõttes kiirus polnd teab, mis suurem asi aga loodetavasti oli sellest kõigest siiski kasu.

Õlg pidas kenast vastu, isegi laupäevase lõigu Lagedi kandis, kus asfalt oli maast ära korjatud ja vahe peal tundus, et kohe viskab käed lenksu küljest lahti ja olen ninali, ei tekkinud valu õlga. Igapäeva elu veel õlg takistab aga mitte rattasõitu - sportlase värk vist :).

Järgmine nädal on kavas osaleda kolmapäeval Viimsis Temposõidu võistlusel. Distants on lühike - 10 km-i - aga selle eest raske. Mitu täispööret tagasi, lisaks Tallinna kandi pikim ja raskeim (vist) tõus - Lubja tõus. Eks see sõit tuleb ära teha ja ära kannatada.
Algselt oli plaanis ka homseks üks tunnine sõit, mille sees vähe kiirem lõiguke. Eks näis, kas viitsin ja teen. Sai see plaan ju tehtud ideega, et täna puhkan.
Reedel on samuti plaanis kergem trenn koos mõnede sutsakatega ning siis juba ongi rattaralli. Aga plaan on jälgida eelkõige enesetunnet - pärast seda pausi on soov ju teha kiiresti ja palju, et ikka tasemel olla aga sellega on alati see oht, et võib üle panna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar