See oli ammu

See oli enam kui 3 nädalat tagasi, mil viimati sind hellitasin ja su välja veerema viisin. Mäletan, et meie viimane kohtumine oli märg ja keeruline aga me hoolisime teineteisest ja see napp pool tundi teineteise seltsis möödus linnulennul.
Täna, 3 nädalat hiljem, ei teadnud ma, kuidas sa suhtud, et nii kaua pole veeremas käinud. Kas oled solvunud ja roostes või oled võtnud seda kui paratamatust, et sa pole mul ainus.
Õnneks oled sa leplik. Meie täna koos veedetud tunnike ja 15 minutit möödus jällegi kiirelt. Samas pean tunnistama, et mul oli täna raske. Tundsin nagu miskit oleks meie vahel, mis ei laseks meil suurtel kiirustel veereda ja õhtut nautida. Ma ei tea, mis see oli või miks ma nii tundsin aga pean seda sulle ütlema.
Need 24 kilomeetrit, mis me selle ajaga läbida suutsime jäid mulle meelde. Ma üritasin sind hoida nii hästi kui võimalik ja sama tegid ka sina. Mul on hea meel, et meie suhe on sirgjooneline ja ei toonud täna kaasa kõrvale kaldeid.
Ahjaa, vaatamaa su särtsakusele märkasin, et sa ei aja mu verd enam nii kõvasti vemmeldama. Loodetavasti pole see märk mitte meie suhte jahenemisest vaid stabiilsusest. Keskmise pulsiga 133 lööki minutis suudan ju olla sinuga kauem ja nautida sinu hella veeremist.

Tänan sind selle meeldiva õhtu eest.
Kohtume uuesti esmaspäeval.

Andke suvi tagasi!

Eile õhtu sai käidud siis lõigutamas rattaga. Muidu kõik tore aga külm hakkas. Lõiku tehes tõmbab selja märjaks ja rahulikult kerides hakkas külm. Eks muidugi oleks võinud olla midagi paksemat seljas aga no mis parata. Ikkagi suvi ju. Nõuan sooja ilma :)

Aga trenni mõttes sai siis tehtud natukene üle pooleteise tunni (täpsemalt 94 minutit), sellest ~34 minutit raskema rauaga. Esimene, umbes 8 km-i pikkune jupp oli ikka väga raske. Ei saanud jalgu korralikult liikuma ja jõudu polnud jne. Selgelt oli pühapäevane sõit alles jalgades. Samas teine jupp oli juba kergem nagu ka kolmas, kuigi tuul oli vastu.
Kuna telefon jooksis viimase punnitamise ajal kokku, siis täpselt ei teagi, mis see keskmine pulss tuli aga kuniks selle pingutamiseni kalkuleeriti keskmiseks pulsiks 146 SLS. Pärast pingutust panin süsteemid uuesti tööle, kulgesin kodu, keskmine pulss selle kulgemise ajal tuli 139 SLS, seega eks kogu trenni keskmine jäi ka kusagil 144-145 SLS-i juurde.
Läbitud sai umbes 44,5 km-i.

Lisaks eile õhtusele trennile sai täna hommikul jälle pikemalt tööle veeretud. Täitsa mõnus on selline väikse ringiga liikumine. 1:41 ajaliselt, läbitud sai umbes 40,3 km-i, keskmine pulss tsipa kõrge - 136 SLS. Aga noh eks eilne trenn oli alles sees ja hommikul läks kiireks ka, sai asjatult alguses pusitud. Samas aeroobsest tsoonist sai välja mindud kõigest 5 minuti jagu ehk siis kõik tip-top.

PS! Kes peab puhastama ja kas üldse kuulubki puhastamisele maanteede teeääred? See on päris nõme, mis seal toimub. Väikseid kive, klaasikilde täis. Õnnestus eile jälle rehv ära lõhkuda kusagilt üle sõites.
Tundub, et tulebki Tartu mnt-d hakata vältima, liiga palju jampsi maas ja võimalus rehvi lõhkuda.

Hommikune veeremine

Treeningplaan nägi ette tänaseks umbes 1:40 pikkust trenni. Kui tavapäraselt treenin ikka õhtuti, siis eile tekkis mõte, miks mitte proovida hommikul kerget kerimist. Tavapärasest oli vaja tunnikese varem ärgata, ei midagi hullu.
Kuigi alguses oli pea mõtteid täis, et miks ma sinna välja ronin, siis umbes 20 minutilise kerimise järel tundsin, et oh täitsa mõnus. Raadio mängis kõrva sees, päike paistis ja väga mõnus oli, tõeline nauding. Eks muidugi näeb, mis organism päeva peale sellisest asjast arvab aga hetkel kõik ok.

Trenniaeg 01:41:55, läbitud sai 40,2 km, keskmine kiirus 23,7 km/h, keskmine pulss 130 SLS.

Rahulik start?!?

Kesklinnas antakse pidulik start, linnast välja suunduvad ratturid rahulikult kohtuniku auto taga sõites. Tehniline start antakse Ülemiste ostukeskuse ees oleval teelõigul kohas, kus asub ka tehniline finišijoon  – hea tulemuse saamiseks ei ole oluline linnavahelisel lõigul trügida.
Selliselt oli kirjas Tallinna Rattafestivali viimase osavõistluse, rahvasõidu legendis. Mina rumaluke eeldasin, et hakatakse vaikselt liikuma ja siis sõna otseses mõttes matkatakse tehnilise stardini. Üllatus oli suur kui rahvas tuhises eest minema ja selja tagant lennati samuti mööda. Olin sunnitud oma liikumise kohe kiiremaks ajama aga noh mida sa enam püüad. Võib öelda, et päris palju jäi sinna vale arvestusse (lõpu aega ja ilmastiku olusid arvestades julge 20 min).
Nimelt läksin täna toimunud Tallinna rahvasõidule väikse lootusega läbida 102 km-i umbes täpselt 3 tunniga. Olin kindel, et seda saavutada tuleb saada kohe normaalsesse gruppi ja seal siis vastu pidada. Samas tean, et grupis on lihtsam, mistõttu ei kahelnud, et suudan seal püsida. Kui aga ikka rahvas tuhises minekule ja tehnilisse starti jõudes juba ühtegi normaalset gruppi ei märganud, siis mõtlesin, et tore on.
Õnneks võtsin Vana-Tartu mnt-le keerates sappa ühele Eesti Posti spordiklubi mehele, kes tegi tänamatut tööd ja vedas vastu tuult ikka päris-päris kaua. Ja vedas hea kiirusega, järjest jõudsime järgi ratturitele, kes olid algselt suure hurraaga minema pannud ja siis leidsid, et asuvad valel ajal vales kohas. Arvan, et ei liialda kui ütlen, et enne Jüris asunud vahefinišit ette ei läinud - polnud ka põhjust, kiirust jagus.
Siis aga kui grupp juba täitsa olemas, hakkas üks nali pihta. Sõidavad seal ratturid, maanteratas istumise all, üks uhkem kui teine aga vot grupisõidust ei tea midagi. Ette keegi ei lähe, tempot ei tee. Mingist karussellist pole vaja üldse rääkidagi. Täiesti masendav.
Kahjuks oli tuul ka nii suur, et oli selge - vastu tuult grupi eest ära ei sõida. Ja kui natukene sõidadki, siis ainult lõhud ennast. Nii käisin natukene vedamas ja tempot tegemas, kui see mõnel tõusul või muul rajaosal ikka väga alla läks. Igatahes kui esimese tunni läbides oli keskmine kiirus kusagil 30,5 km/h juures, siis juba 1,5 tunni läbides oli selge - 3 tunniga siiski ära ei sõida.
Nii saigi loksutud, kuni Piibe mnt pealt paremale (Anija poole) keerates sai lõpuks ometi soodsama tuule. Natukene aega sai grupis veel sõidetud ja siis tõusul mõtlesin, et tõmban tempo üles, vaatame, mis juhtuma hakkab.
Juhtus see, et natukese aja pärast oli kõrval üks venerahvusest rattur, number 61 (Mikhaylov, Ivan, sai lõpuaja 3:12:44), kes ütles, et võta sappa või ta läheb üksi eest ära. Võtsin vaevaks naeratada, et ohohhh või nii aga tüüp ütles, et mis sa arvad, kuidas ma muidu teid siin kätte sain? Tähendas, oli üksi vastu tuult tulnud kiiremini kui kogu see punt, kus me loksusime - respekt.
Võtsin siis sappa, alguses oli natukene raske, pöördel (enne Anijat keerati paremale Sambu poole) vaatasin ka, et kus siis grupp on, olid kusagil 500 - 700 meetrit juba maas. Tüüp ütles, et ära nende pärast muretse, vean su järgmisse gruppi, noh kui see just väga kaugel ei ole :). Kusjuures seda viimast ütles ta seepärast, et mina ei oleks pidanud ta tempos lihtsalt vastu.
Aga nii me kulgesime, stabiilselt 40+ km/h sees (parimatel hetkedel 48/49 km/h), kuniks saime kahele sõitjale järgi. Jäin nende kahega, kuna tunne ei olnud selline, et võiks suuta veel pikalt kaasa temaga sõita - pärast sõitu protokolli vaadates tuleb tõdeda, et tegemist oli ainuõige otsusega. Ühtegi suurt punti ka temal ei õnnestunud püüda, samuti on lõpuajast näha, et ta väsis.
Nende kahe inimesega tulin peaaegu lõpuni - abielupaar oli (Eamets Annika ja Jaanus, said lõpuaja 3:19:47). Peaaegu sellepärast, et kusagil Vana-Tartu mnt peal, Peetri küla kõrval jäi kõikse pealt kaduma Jaanus ja kuigi Annika tuli veel kaasa natukene, otsustas ta siiski oodata oma meest. Ei tea, mis mehel juhtus.


Enda lõpuaeg siis 3:18:20, enne mind tühiauk 3 min ja 40 sekundit. Ehk siis kõik keda veel suutsin neelasin alla. Pärast mind tühiauk 32 sekundit. Ametlik distants 102 km, mis teeb keskmiseks kiiruseks 30,9 km/h  - pole paha.
Keskmine pulss 172 SLS, max pulss 188 SLS. Keskmine pulss kõrge nagu mul ikka - enam ei pööra sellele isegi niivõrd väga tähelepanu. Tundub, et loomult pulss kõrgem. Kuniks mootor töötab edukalt ja jõudu jätkub on kõik ok. Hea, et max pulss pea 190-ni jõudis. Trennis pole nii kõrgele numbrit saanud. Tundub, et mingi jõud ja kiirus ikka jalgades olemas.


Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi aeg oli nii 15 minuti jagu aeglasem kui ta oleks võinud olla, siis tegelikult oli see olusid arvestades maksimum.
Negatiivsetest asjadest see, et stardis oli ainult 4 WC putkat, keset linna, kus puu alla ei lähe oli seda selgelt liiga vähe. Samuti see, et sõidu alguses Vana-Tartu mnt-le pöörates suutis keegi tagumisse rattasse sõita. Imekombel ei tekkinud isegi kukkumise ohtu. Ju tabati ratast õige nurga alt :). Ja see ka, et kui pakutakse pudeliga juua, siis tuleks ikka joogi pakkujatele öelda, et keeraku korgid maha.

Kindel positiivne laeng tuli Vana-Tartu mnt-l kaasa hõigatud ergutustest - naene ja lapsed. Vastu tuult oli seda vaja :)

Asendus trenn

Esialgne plaan nägi täna ette nii 1:15 või nii rullitamist Pirital aga kuna ilm oli nagu oli - hirmutas vihmaga ja siis lõpuks ka sadas. Siis otsustasin rullitamise ära jätta ja asendada selle kasuliku nö jõu treeninguga.
Põhiliselt siis samad / sarnased harjutused nagu talvel IntervallVenttis, lisaks ka mõned muud harjutused, spetsiaalselt jalgadele.
Täitsa mõnusalt raske oli ja võttis ka kenasti higistama :)

Kokku sai trenni tehtud 51 minutit, keskmine pulss 103, max pulss 155 SLS. Täitsa üllatav, et see keskmine number, sai küll hüppeid ja asju tehtud.

Põgenemas äikse eest

Tänane trenn nägi ette jälle raske ülekandega lõike. Trenni mineku ajaks kiskus aga pilvist taevast üles ja nii õnnestustki osaliselt sõita äikse pilve alla ja olla seal tuulte vallas. Päris mõnusalt puhus :).
Välku lõi ka ägedalt, vihma õnneks ei sadanud trenni ajal. Mõni hetk pärast kodu jõudmist hakkas lõpuks sadama. Vedas.

Trenn ise oli juba tavapärane - kolm raske ülekandega lõiku. Kogu trenni pikkuseks tuli 96 minutit, sellest umbes 33 minuti sai raskema rauaga vändatud. Üldiselt oli täitsa hea tunne. Lõikude lõpuks läks ikka raskeks aga mitte üleliia.
Kokku õnnestus läbida 43,4 km-i, keskmiseks kiiruseks tuli 26,3 km/h, keskmiseks pulsiks 147 SLS, max number oli 179 SLS.

Täpsem info lõikude kohta siin:

Distants	Aeg	Keskmine kiirus	Pulss
8,32	0:15:51	31,49	165
5,19	0:08:07	38,36	170
5,18	0:08:37	35,99	170
18,69	0:32:35	35,28	168

2/3 rattajalg :)

Paar postitust tagasi sai viidatud ühele artiklile, kus mainiti, et rattajalg pidavat 3000 km-i läbimisel tekkima. Noh, mul on 2000 ja natukene peale sel aastal läbitud. Peaaegu jalg olemas :)
Igatahes oli täna kudagi väga hea ja kerge. Alguses sai rahulikult liikuma hakatud aga vaatasin pulssi, see oli seal kusagil 120 kandis. Mõeldes, et see suurt midagi anna, tõstin hoogu ja viisin pulsi 130 juurde, üritades seda seal ka hoida. Kiirus vastu tuult oli umbes 24 - 26 km/h, ümber pöörates oli kiirus kusagil 28/29 km/h juures. Kohe mõnus oli.

Mitte nii mõnus oli see, et 5 päeva jooksul suutsin kolmandat korda kummi ära lõhkuda. Teagi, milles nüüd asi on. Kas väliskumm hakkab nii ära kuluma juba, et kõik väiksemad kivid pääsevad läbi? Või on lihtsalt halb periood. Igatahes jama värk on.

Planeeritud 90 minuti trennist jäi alles 81, läbitud sai 33 km, keskmine kiirus 24,5 km/h, keskmine pulss 127 SLS, max pulss 154 SLS.

Saatus Naerdes Homse Toob

Selliselt laulab Lenna oma sama nimelises loos. Ootan samuti homset, naerdes :).
Kui nädala keskel õnnestus rattal kumm lõhkuda, siis olin õnnelik, et see juhtus napp enne kodu. Täna pean olema õnnelik, et avastasin katkise kummi enne liikuma hakkamist. Elu on karm aga ebaõiglane, nõnna tavatses üks mu tuttavaid öelda. Pole muud kui nõustuda temaga (see pole esimest korda :)).
Igatahes rikkus katkine kumm ära plaani teha umbes 3 tunnine trenn ümber Pärnu. Kes teab, miks see hea oli, miks nii juhtus jne (võibolla tuleks ikka taskusse muretseda varu lohv, mida sõitmistel kaasas kanda :)). Aga näed juhtus. Hetke seisuga olen siis treeneri poolt paika pandud nädala mahust umbes 2,5 tundi maas. Võibolla õnnestub õhtul see aeg leida aga pigem tundub, et mitte.

Aga egas asjad nüüd nii hullud ka pole :).
Eile õnnestus teha 109 minutiline trenn - rahulikult kerides ja nautides ilma. Üldiselt olen märganud, et kui varasemalt vähegi tugev tuul lõi ikka kergelt rivist välja - mismõttes jälle tuuline ja vastu tuul ka, ei viitsi, ei taha, ei saa, ei oska jne. Siis nüüd pole enam sellist värki.
Kui just ei pressi hoo mõttes vastu tuult, siis väga mõnus on sõita. Pulss seisab mõistlikuse piirides jne. See vist ongi see treenitus, millest räägitakse mõnel pool.
Eilne trenn viibis pulsi mõttes stabiilselt alla 130 lööki minutis. Kiirus muutus sõltuvalt tee ja ilmastiku oludest 22 kuni 28 km/h. Hea-hea.

Ahjaa, pool nädalat sai sellist nalja tehtud, et ei joond tilkagi kohvi. Noh polnd isu - puhkuse aegu sai joodud head kanget kohvi, tööle jõudes tabas masinast tulev eest nagu lurr, isu kadus. Kaldun arvama, et kohvi mitte joomine võib samuti olla madalama pulsi põhjuseks - kõigest oletus, teaduslik uuring puudub :).

Järgmine nädal peaks mahu poolest kergem (puhke) nädal olema - kõigest 378 minutit mahtu, millest umbes 180 - 200 minutit saab täidetud pühapäeval Tallinna Rattafestivalil Rahvasõidus vändates. Nime järgi rahva sõit aga eks näis, kas peale minu veel keegi bike'ga starti tuleb :). Aga plaan on üritada kusagil pundis püsida ja lõpus spurtida - hea plaan :).
Muus osas hetkel nädala treeningplaan puudub aga eks peab nädala sees ühe raskema trenni tegema, kui mitte kaks ja siis korra kergemalt kerima. Tuleb arvutada, et kuidas ikka soovitatavas treeningmahus püsida.

Ahjaa, kui leidub mõni rattasõidu harrastaja, kes pole veel viidatud sündmusele ennast kirja pannud, siis tehke seda, ainus tingimus on, et tuleb aeglasemalt sõita kui ma :) - noh ei taha päris viimaseks jääda :).

Taaramäe austuseks :)

Arvestades tänaseid mehetegusid, mis Rein Taaramäe tegi Tour de France'l, siis poleks saanud mitte kuidagi teisiti kui lihtsalt tuli oma trenn temale pühendada :).

Aga trenn oli sarnane teisipäevasele trennile - alguses natukene soenduseks, siis üle 8 km-i kiiresti, siis jälle kergelt, siis üle 5 km-i kiiresti, kergelt ja veelkord üle 5 km-i kiiresti (kiiresti loe raskema ülekandega). Kokku tuli raskema ülekandega sõitmist natukene alla 19 km-i, ajaliselt tegi see tsipa alla 35 minuti.
Kogu trenniaeg 1:39, läbitud kilomeetreid 43,4, keskmine kiirus 26,3 km/h, keskmine pulss 147 SLS.

Meeldiv oli see, et maks pulss suutis juba 179 SLS-ni jõuda. Hakkab vaikselt väike jõud jalga tekkima või nii.
Ebameeldiv oli see, et kusagil õnnestus üle klaasikildude sõita (isegi umbes tean kanti, kus sellega hakkama sain - hakkasin just jooma kui nägin klaasikilde ja seejärel üritasin mööda põigelda) nii, et esimene rehv läks kenasti tühjaks. Muidu oleks vast mõned kilomeetrid veel sõitnud aga kui nägin et rehv tühi oli, asusin umbes 1,5 km-i kodust. Keerasingi siis kohe kodu ja kulgesin rahulikult lõpuni.

Lõikude info info detailsemalt:

Aeg	Distants	Keskmine pulss
0:16:24	8,33	163
0:08:58	5,22	167
0:09:16	5,18	170
0:34:38	18,73	167

Rattajalg tekib pärast 3000 km-i

Sellise väite leidsin täna loetud jutukesest - http://www.rattaprofid.ee/?id=1592&news_id=625
Noh see oli selline üks huvitav väide, jutt muidu oli põnev ja ei saa öelda, et ei oleks tekkinud mõtet ka seda võistlust kunagi proovida.
Aga endal siis hooajaga läbitud veel alla 2000 km-i, seega rattajalga pole olemas. Samas tänane kerge trenn oli tõeline nauding. Planeerisin umbes 2,5 tunnist trenni, lõpuks kulus 2:26. Läbitud sai natukene üle 56 km-i, keskmine kiirus tuli sinna 24 km/h kanti.
Keskmine pulss tuli 128 SLS, max oli 147 SLS.

Eesmärk oligi täna siis kergelt kerida ja nautida ilma ja olusid. Oli küll pidev küljetuul aga polnd ta eriti tugev ja eriti ei häirinud ka. Võibolla kui oleks kiiremini sõitnud, siis oleks häirima hakanud aga nüüd mitte.
Pulss üldiselt üllatas, arvasin, et sõidan oluliselt aeglasemalt, et sellist pulssi saada. Ju on siis trennidest midagi ka kasu.

Homme tuleb kõikse pealt siis kaasa elada Rein Taaramäele ja pärast seda teeb vist jälle ühe 1,5 tunnise raskema trenni. Loodetavasti ilm püsib hea.

18 km kannatust

Täpsemalt küll 18,5 km-i.
Nimelt nägi tänane trenn ette sõita raskema käiguga, et ikka oleks raske :). Valisin teekonnal punktid välja, mille vahel kannatada. Kokku sai siis üle 18 km-i kannatatud, ajaliselt kulus selleks 35 minutit. Umbes 17 minutit läks III pulsi tsooni (üle anaeroobse).
Ülejäänud aja kulgesin rahulikult, kokku tuli trenniaeg 101 minutit, läbitud sai 44,5 km-i, keskmine pulss jäi lõpuks 148 SLS, max jõudis kõigest 177 SLS-ni. Joostes kätte saadud üle 190 max numbreid rattasõidus veel kohanud ei ole. Järelikult jalad nõrgad.

Homme plaanis umbes 2,5 tunnine rahulikus tempos trenn.

Ai-ai kui raskeks läks

Teine raske treeningnädal läbi.
Sel nädalal sai rohkem tähelepanu pööratud spetsiaalselt jalalihaste treeningule. Trenn nägi välja siis kerget sörki, seejärel kägarkõndi (umbes 90 sammu, väike puhkus ja jälle 90 sammu), siis kätekõverdused, väljaastekükid raskusega, toengusseismine, hüpped kükist ~ 60 cm kõrgusele. Trenni lõpuks kerge lõdvestusjooks ja staatilist istumist.
Pärast esmapäeva, kui oli esimene seda laadne trenn, võttis ikka jalad väga-väga valusaks. Teisipäeval oli täitsa raske liigutada ja ka hommikune trenn polnud kõikse kergem. Samas sai nii teisipäeval kui ka kolmapäeval käidud sauna, viimane oli ka trennivaba päev ning neljapäevaseks trenniks oli olemine juba vägagi hea. Reedesel ja laupäevasel trennil enam mingeid valusid polnud. Tea, kas sai lihtsalt liiga tehtud või lihas tõesti arenes.

Lisaks mainitule sai sõidetud ka natukene ratast ja rullitatud.Rullitamised rikkus mõlemal korral ära vihm. Ratast vihm ei seganud aga kui teisipäeval oli rattaga sõit täitsa mõnus, siis laupäeva õhtune rattasõit oli juba parajalt väsitav - jalg oli väsinud ja pehme. Pühapäeva hommikul tehtud pikem sõit (174 min) aga oli juba väga-väga raske.
Seda oli ka pärast pulsi numbreid järgides näha - umbes 122 min olin nö teises tsoonis.
Eks kindlasti mõjus ja tegi trenni raskeks tuul, mis puhus kas küljelt või otse vastu :), mõned väiksed jupid, kus õnnestus saada ka taganttuul. Samas arvan, et peamine raskuse põhjus seisnes siiski eelnenud nädala trennides.

Täiendavalt õnnestus lisaks trennile teha ka ehitustööd aga seda ma üldfüüsilise treeninguna kirja ei pannud, ei tundunud väga füüsiline olema.
Kokku kogunes nädalaga 858 min treeningaega, millest 428 min oli siis too mainitud raske füüsiline treening.

Järgmiseks nädalaks on treener ette näinud veel ühe raskema treeningnädala aga kuna ma eelneval kahel nädalal tegin kõvasti rohkem kui treener soovitas, siis ei tohiks väga raske olla vajalikku mahtu täis saada.

Raske nädal

Töö juurest puhkus - rohkem aega trenni teha.
Eelmine ja sel nädalal puhkus, kus tööd tegema ei pea ja sai mõeldud siis, et teeks rohkem just jõutreeninguid. Sai sõidetud perega ämma ja äia juurde, kus peaks ju tööd jaguma.
Nädal algaski kaevamisega ja raskete palkide veoga. Sellele lisandus nädala teises pooles puude vedu, et oleks raskem sai veetud korviga, mitte käruga. Lisaks sai siis korra tehtud sportlikumat jõutrenni ka - kükid jne.
Paar korda sai rulluisutamaski käidud ja rattagagi sõidetud - korra maanteel ja korra küngaste otsas.

Kokku kogunes siis treeningminuteid 908 (~ 620 min jõutreeninguid), kindel reks.
Sel nädalal siis jälle plaanis rõhuda füüsilisele. Hetke seisuga tundub, et maatööd nagu polegi, mida teha. Eks siis sisustab omi päevi sportlikumate jõuharjutustega.
Hetkel on tunne täitsa selline mõnus - higi on kõvasti valatud, lihased jõudu täis, kiirus puudub :)

17,6% rasva

Õnnestus päevi paar tagasi astuda kaalule, kuhu sisestades oma pikkuse ja vanuse ning soo näidatakse lisaks kaalule ka rasva sisaldust ja vee sisaldust organismis.
Rasva sisalduse protsendi osas olin meeldivalt üllatunud, see oli 17,6%. 12. oktoober 2010 tervisetestis käies mõõdeti rasvasisalduseks 23,2 %. Möönan, et too kord oli mõõte tehnika teine ja arvatavasti täpsem aga teav muutus on ikkagi olnud.
Kui keha kaal on sama ajaga muutunud umbes 12% või nii, siis rasva protsent on vähenenud umbes 24% ehk siis poole enam. Seega võib siis järeldada, et kõik need trennid on ära viinud rasva ja asemele toonud lihast. Huvitav, kus see viimane küll asub?
Igatahes töötame aga edasi ja üritame rasva protsendi viia sinna 10% kanti, samal ajal asendades selle kõik lihasega. Plaan on hea, vaatame, kas ka õnnestub.

Pärnu rullimaraton

Täna sai käidu Pärnu rullimaratonil sõitmas. Seda korda ikka veel lühikesel distantsil - oskused ei luba veel pikale minna.
Üldiselt võib rahule jääda. Distantsi pikkuseks oli 21 km-i või natukene pealegi, aega kulus 57 min 20 sekundit (soov oli 1 tunniga hakkama saada). Seega kõik kena. Pulssi kahjuks ei tea, mingil põhjusel süsteem jälle streikis - kergelt tüütab ära :). Võistlusele minnes sai viga tehtud ja ei võtnud juua kaasa - mõtlesin, et pole nii hull see ilm. Aga umbes 2sel ringil juba tundsin, et võtaks lonksu ja alates kolmandast oli keel suulaes kinni. Ebameeldiv kogemus.
Kindlasti mõjutas distantsi läbimist korduvad tagasi pöörded - nimelt tuli läbida 7 ringi, ühe ringi pikkus oli umbes 3 km-i.

EMT rullituuri raames on järgmine võistlus Kundas ja seda 31 juuli aga samale päevale olen hetke seisuga planeerinud hoopiski rattasõidu Tallinnas. Peab mõtlema, kummast asjast osa võtta ja kas üldse saab ühest või teisest asjast osa võtta. Iseenesest on väike mõte, et kui Kundasse minna, siis võiks pikale distantsile minna ja proovida kuidas on.


Nädal kokkuvõttes oli siis treeneri poolt ettenähtult kergem - 348 minutit. Ära sai tehtud 328 minutit.
Järgmise nädala mahuks on treener ette näinud 471 minutit aga kaldun arvama, et panen selle nädala mahu mõttes üle.