Nädala viimaseks trenniks on tavapäraselt pikk ots. Eile nägi plaan ette 32 kilomeetrist jooksu.
Selliste pikemate jooksude üks suurimaid hädasid on leida jooksmiseks mõistlik teekond - edasi-tagasi keeramine tüütab, samuti tüütab väga väikse ringi jooksmine. Seega valisingi sedakorda jooksmise paigaks Harku metsa. Auto parkisin Tähetorni tänava algusesse, siis mööda kergliiklusteed Harku metsa ja seal oli plaanis teha 3 ringi. Kui lisakilomeetreid juurde olnuks vaja, siis teinuks mõne väiksema ringi veel.
Kui jätta kõrvale ootamatult kõrge pulss jooksu alguses, siis kõik muu läks kuni 4nda kilomeetrini ladusalt. Seejärel aga tundsin, et midagi tilgub jalgadele. Kiiresti tuvastasin, et probleem on seljas olevas joogikotis - nimelt joogipudel või kuidas iganes seda peab kutsuma, oli katki läinud. Nö õmbluse kohast oli tekkinud väike auguke ja nii see jook sealt välja nirises. Jõin kõhu täis ja kallasin ülejäänud joogi ära. Tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et oleks võinud ära kallata ainult selle osa, mis august kõrgemal oli - ok, joostes oleks äkki midagi sealt august veel välja tulnud aga no kindlasti poleks ta sealt nirisenud. Aga mis tehtud see tehtud, metsa alt enam jooki kokku ei korja.
Nii juhtuski, et trenni kaasa võetud jook oli otsas ja kuna mul puudus teadmine, kas ja kus seal samas lähedal võiks mõni pood olla siis otsustasin - jooksen kõikse pealt kaks Harku ringi ära, kui tunne lubab teen kolmanda peale ja seejärel lähen tagasi auto juurde.
Üllatuslikult oligi pärast kahe ringi läbimist, nii umbes pärast 18 km'i läbimist, olemine täitsa hea ja läksin ka kolmandale ringile. Eks selle kolmanda ringi lõpp ja viimased paar kilomeetrit autoni olid rasked aga teades, et iga samm viib lähemale lõpule, aitasid edasi.
Vaatamata joogi puudusele suutsin hoida planeeritud tempot, kuigi pulsi graafikust on näha, et pingutus suurenes just viimase 30 minuti jooksul - tasa - tasa. Sain tunda, mida tähendab vedeliku puudusesse jäämine ja kuidas see organismile mõjub, kuid pean tunnistama, et olin hullemaks valmis (järsust töövõime langusest kui regulaarselt pika füüsilise pingutuse ajal ei joo võib artikleid ja arvamusi küll ja küll lugeda). Samas kuna trenn võttis aega umbes 2 ja pool tundi siis eks see ole selline piir, kus kohast edasi minnes võinuks väga-väga raskeks minna.
Kokku sai seega läbitud pisut enam kui 28 kilomeetrit, neist viimased 24 vedelikku tarbimata. Võib öelda, et oli raske aga ei midagi hullu - keerulisem oli vaimselt sundida ennast veel 4 km'i jooksma, mis jäidki tegemata (eks oma viga ka - jooksin auto juurde ja sealt sealt eemalduda oli juba raske, jooksnuks alguses kusagile kaugemale, küll ma siis selle 4 km'i ka lisaks oleks ära teinud).
Muus osas läks nädal plaani päraselt.
Reedel tegin lõigutreeningu - 5 korda 1,6 km'i - planeeritud tempo oli umbes 4:25 min/km aga esimene lõik sai läbitud 4:05-4:10 min/km tempos ja järgmised 4:20 alla.
Seoses treeningplaani muudatustega asendan selle nädalase tempo jooksu samuti lõikudega, proovime seda tempot veelgi suurendada - algse plaani kohaselt oleksin pidanud eelmisel nädalal jooksma lõike umbes 4:33 min/km tempos aga see olnuks selgelt liiga kerge - raske trenn peab ikka raske olema, et mingigi areng toimuks.
Järgmisel nädalal jälle :)
esmaspäev, 21. aprill 2014
esmaspäev, 14. aprill 2014
Muudatused treeningplaanis
Järgitav treeningplaan on üles ehitatud põhimõttel - 3 nädalat kasvavalt tööd, üks nädal puhkust.
Vaadates kalendrisse ja tulevatele võistlustele otsa sai otsustatud natukene plaane korrigeerida.
Nimelt teen 3 töönädala asemel 5. Seejärel nädal kergemalt, siis kaks nädalat veel tõsist pingutust ja seejärel kergemalt, kuniks maratonini. Kergemalt tähendab siis seda, et maht on väiksem.
Muudatuste põhjusteks on Viljandi Järvejooks ja Tartu Jooksu"nime poolest"maraton.
Kui Viljandi jooks saab asendama tavapärast tempo jooksu siis Tartu jooks satub viie nädalase tsükli viimasele päevale. Seega võib juba ette arvata, et lihtne seal olema ei saa.
Kui tavapäraselt on pühapäeviti pika jooksu päev siis tol nädalal tuleb vist asendada tavapärane pikk jooks pikema ja intensiivsema jooksuga ja sellevõrra natukene nädala koormusi muuta. Eks täpsemaid plaane saab veel korrigeerida, kui vajadust tekib, aga suures plaanis siis seda laadi muudatused kavas.
Eelmisel nädalal sai ühte kokku läbitud 95 km'i, aega läks mõned minutid alla 9 tunni. Keskmine pulss tuli 148, mis minu puhul on 75% maksimumist.
Tuleb hakata kiirust vaikselt lisama, vähemalt tundub pulsi numbreid vaadates, et kuigi treeningtempod kasvavad suudaks organism raskemaidki treeninguid taluda.
Käesoleval nädalal jätkame plaani täitmist - natukene kasvab nii distants kui ka treeningutele kulutatud aeg.
Vaadates kalendrisse ja tulevatele võistlustele otsa sai otsustatud natukene plaane korrigeerida.
Nimelt teen 3 töönädala asemel 5. Seejärel nädal kergemalt, siis kaks nädalat veel tõsist pingutust ja seejärel kergemalt, kuniks maratonini. Kergemalt tähendab siis seda, et maht on väiksem.
Muudatuste põhjusteks on Viljandi Järvejooks ja Tartu Jooksu"nime poolest"maraton.
Kui Viljandi jooks saab asendama tavapärast tempo jooksu siis Tartu jooks satub viie nädalase tsükli viimasele päevale. Seega võib juba ette arvata, et lihtne seal olema ei saa.
Kui tavapäraselt on pühapäeviti pika jooksu päev siis tol nädalal tuleb vist asendada tavapärane pikk jooks pikema ja intensiivsema jooksuga ja sellevõrra natukene nädala koormusi muuta. Eks täpsemaid plaane saab veel korrigeerida, kui vajadust tekib, aga suures plaanis siis seda laadi muudatused kavas.
Eelmisel nädalal sai ühte kokku läbitud 95 km'i, aega läks mõned minutid alla 9 tunni. Keskmine pulss tuli 148, mis minu puhul on 75% maksimumist.
Tuleb hakata kiirust vaikselt lisama, vähemalt tundub pulsi numbreid vaadates, et kuigi treeningtempod kasvavad suudaks organism raskemaidki treeninguid taluda.
Käesoleval nädalal jätkame plaani täitmist - natukene kasvab nii distants kui ka treeningutele kulutatud aeg.
reede, 11. aprill 2014
Töö- ja puhkelaager
Mõned ajad siin vaikust olnud, põhjuseks oli siis varvaste soojendamine ehk viibimine Hispaanias. Peamiselt suunatud ratturitele - tullakse umbes paariks nädalaks kokku, et siis koos või üksi läbida lühemaid ja pikemaid distantse, kergematel ja raskematel radadel.
Täpsem laagerdamise koht oli Denia lähedal.
Ise läksin koos perega ja oli kindel plaan sõita nii rattaga, järgida maratoni treeningplaani, kui ka puhata. Arvan, et õnnestus täitsa kenasti see tasakaal kolme nimetatud asja vahel leida.
Jooksu plaanidega läks hästi, kuna eelmine nädal oli kergemalt võtmise nädal, mille raames võtsin veelgi kergemalt kui plaan ette nägi. Samas üleeelmisesse nädalasse jäi tempo jooks (10 km'i @ 4:58 min / km), pikk jooks (32 km) ja selle nädala algusesse veel üks tempo jooks (10 km'i @ 4:56 min / km). Need peamised jooksud (mingeid lühemaid ja poolpikki otsi sai veel tehtud) said tehtud ja seega või jooksu programmiga kenasti rahule jääda.
Jalgrattaga oli kindlasti plaan suuremaid ja raskemaid mägesid proovida. Esimesel rattasõidu päeval sattusin kohe planeeritust pikemale ja raskemale otsale aga mäed tundusid kerged ning nii kuni laagerdamise lõpuni. Eks muidugi võib alati ju mäel tempot panna ja seega asja raskemaks teha aga valitud tempo oli väga mõnus ja täitsa üllatusin.
Ühel päeval sattusime küngaste otsa, mis olid lühikesed aga väga järsud. Õnneks oli rattal piisavalt käike ja nii said ka nood järsud "maasikad" üles vändatud - tempo polnd küll väga kiita aga eks natukene sai ka teadlikult kergema käiguga lastud - teadmatus kui palju jõudu ja jaksu on, sundis sedasi tegutsema.
Tänu erinevatele keskkondadele - Endomondo, Strava - uurisi ja puuris, et saaks ühe korraliku puraka ka ära teha. No plaan oli sõita umbes 2000 tõusumeetrit.
Õnnestuski kokku panna ring, mil pikkust oli kusagil 137 km'i ja tõusumeetreid erinevatel andmetel 2100 - 2300 (loomulikult usun ma seda viimast numbrit :)). Igatahes täitsa mõnusaid nurgakesi sai sõidetud - polnudki nad nii väga järsud aga päris pikad.
Kahjuks ei suutnud tuvastada ühtegi keskkonda / programmi, mis suudaks planeeritud distantsil kokku arvutada võimalikud tõusumeetrid, seega tuleb kõik läbi katsetada. Viimane andis siis teadmisi järgmisteks kordadeks, et nii mõnigi mägi, millest sel korral sai laskutud, võiks järgmisel korral tõustes läbida.
Pildiliselt nägi laager välja nii:
Kas järgmine aasta uuesti?
Palju sõltub, kuidas läheb sel aastal jooksumaratonide tandritel. Kui eesmärgid täidetud saavad, siis miks mitte. Siis aga võiks minna juba suuremate sportimisplaanidega.
Mis enim häiris?
Tulles 3 tunnisest trennist tuli istuda palmi kaitsva lehe all, et päike liigselt ei kõrvetaks ja külma õlut juua, et vähegi värskendust saada - sellise asjaga pole põhjamaisest kliimast tulev inimene valmis.
Täpsem laagerdamise koht oli Denia lähedal.
Ise läksin koos perega ja oli kindel plaan sõita nii rattaga, järgida maratoni treeningplaani, kui ka puhata. Arvan, et õnnestus täitsa kenasti see tasakaal kolme nimetatud asja vahel leida.
Jooksu plaanidega läks hästi, kuna eelmine nädal oli kergemalt võtmise nädal, mille raames võtsin veelgi kergemalt kui plaan ette nägi. Samas üleeelmisesse nädalasse jäi tempo jooks (10 km'i @ 4:58 min / km), pikk jooks (32 km) ja selle nädala algusesse veel üks tempo jooks (10 km'i @ 4:56 min / km). Need peamised jooksud (mingeid lühemaid ja poolpikki otsi sai veel tehtud) said tehtud ja seega või jooksu programmiga kenasti rahule jääda.
Jalgrattaga oli kindlasti plaan suuremaid ja raskemaid mägesid proovida. Esimesel rattasõidu päeval sattusin kohe planeeritust pikemale ja raskemale otsale aga mäed tundusid kerged ning nii kuni laagerdamise lõpuni. Eks muidugi võib alati ju mäel tempot panna ja seega asja raskemaks teha aga valitud tempo oli väga mõnus ja täitsa üllatusin.
Ühel päeval sattusime küngaste otsa, mis olid lühikesed aga väga järsud. Õnneks oli rattal piisavalt käike ja nii said ka nood järsud "maasikad" üles vändatud - tempo polnd küll väga kiita aga eks natukene sai ka teadlikult kergema käiguga lastud - teadmatus kui palju jõudu ja jaksu on, sundis sedasi tegutsema.
Tänu erinevatele keskkondadele - Endomondo, Strava - uurisi ja puuris, et saaks ühe korraliku puraka ka ära teha. No plaan oli sõita umbes 2000 tõusumeetrit.
Õnnestuski kokku panna ring, mil pikkust oli kusagil 137 km'i ja tõusumeetreid erinevatel andmetel 2100 - 2300 (loomulikult usun ma seda viimast numbrit :)). Igatahes täitsa mõnusaid nurgakesi sai sõidetud - polnudki nad nii väga järsud aga päris pikad.
Kahjuks ei suutnud tuvastada ühtegi keskkonda / programmi, mis suudaks planeeritud distantsil kokku arvutada võimalikud tõusumeetrid, seega tuleb kõik läbi katsetada. Viimane andis siis teadmisi järgmisteks kordadeks, et nii mõnigi mägi, millest sel korral sai laskutud, võiks järgmisel korral tõustes läbida.
Pildiliselt nägi laager välja nii:
Kas järgmine aasta uuesti?
Palju sõltub, kuidas läheb sel aastal jooksumaratonide tandritel. Kui eesmärgid täidetud saavad, siis miks mitte. Siis aga võiks minna juba suuremate sportimisplaanidega.
Mis enim häiris?
Tulles 3 tunnisest trennist tuli istuda palmi kaitsva lehe all, et päike liigselt ei kõrvetaks ja külma õlut juua, et vähegi värskendust saada - sellise asjaga pole põhjamaisest kliimast tulev inimene valmis.
teisipäev, 25. märts 2014
Unistuste võistlused
Sattusin mõni aeg tagasi mõtlema, et milleks ma treenin? Kus võistlustel sooviks osaleda? No ja nii üldiselt filosoofilistel teemadel.
Kui tõsisemalt spordi juurde tõi mind Tartu Neliküritus, siis vaikselt on see asi ennast mu jaoks ammendanud ja nüüd võiks leida muid väljakutseid.
Leian jätkuvalt, et meil Eestis korraldatakse piisavalt palju toredaid üritusi, et ühe nt maratoni jooksmise pärast pole mõtet küll välisriiki sõita. Välisriiki võistlusele minnes võiks see võistlus millegi poolest eriline olla. 42 kilomeetrit jääb 42'ks kilomeetriks aga kui see toimub mingis erilises kohas või käib asja kohta eriline legend, siis see on juba midagi muud.
Olgu mainitud, et sama arvamus kehtib ka teiste spordialade suhtes, mitte ainult jooksmine.
Niisiis, mis on need ägedad võistlused, kuhu sooviks kunagi minna (nimekiri ei ole kindlasti lõplik, kuna uusi ja huvitavaid asju tekib aja jooksul juurde ja kindlasti on midagi erilist olemas ka praegu, millest veel midagi ei tea)?
Spordialade lõikes näeb hetke nimekiri välja selline:
Suusatamine
Birkebeinerrennet
Distants - 54 km
Stiil - Klassika
Erilisus - Sõit tuleb läbida kotiga, millel kaalu vähemalt 3,5 kg. Sõidu kestel küll teadaolevalt kontrolli ei toimu aga lõpetades peab see kott, nimetatud raskuses, kindlasti seljas olema. Kindlasti lisab huvitavust ka küllaltki raske rada (vaata profiili)
Vasaloppet
Distants - 90 km
Stiil - Klassikas
Erilisus - Selle sõidu teeb eriliseks eelkõige distants. 90 kilomeetrit on tervelt kolmandiku võrra rohkem kui Tartu Maraton ja need, kes Tartu Maratonil käinud, teavad, et sõidu lõpuks on päris korralik väsimus keha haaranud. Kindlasti lisab erilisust ka sõidu maine - tegemist on legendaarse sõiduga.
Kangaroo Hoppet
Distants - 42 km
Stiil - Vabatehnika
Erilisus - Selle sõidu erilisus seisneb ainult selles, et see toimub meie jaoks suvel - Augustis. Sel aastal on võistluse toimumise kuupäevaks nt 23 august. Liialdamata julgen väita, et tava harrastajale, Eestis, oleks tegemist võistlusega, kus pool aastat pole lumel suusatanud, veedad mõned päevad lumel ja siis jälle 4 kuud ei puutu suuski. Seal võiks ära käia just sel lihtsal põhjusel :)
Jalgratas
Haute Route
Kui suusavõistluste puhul võis välja tuua distantsi ja stiilis, milles võistlus tuleks läbida, siis siin võiks välja tuua järgmised numbrid - 7 päeva, üle 900 kilomeetri, 21 000 tõusumeetrit, 19 legendaarset Alpi mäge, sh 4 mäefinishit. Ehk siis tegemist on harrastajatele mõeldud tuuriga, mille olemasolust sain teada umbes 3 aastat tagasi ning mis tänaseks on laienenud Aplide otsas ronimiselt ka Pürneedesse ning Dolomiitidesse.
Mõned välja toodud numbrid puudutavad selle aasta Alpide otsas ronimist. Ma arvan liialdamata, et tegemist on harrastajale nö lähima võimalusega "maitsta" Tour de France.
Käesoleva aasta võistluse kohta leiab infot siit - Info
Jooksmine
Great Wall Marathon
Hetkel ei otsi ma kindlasti maratoni distantsist pikemaid jookse aga see ei tähenda, et ma sooviks läbida vaid siledal toimuvaid maratone.
Üks erilisemaid maratone, millel silm pidama jäänud on jooks Suurel Müüril. Jooksmine ajalooliselt erilisel objektil muudab terve jooksu juba iseenesest eriliseks. Lisamata ei saa jätta 5 164 trepi astme läbimist, mis vaevalt väga kerge olla saab :). Raja profiiliga saab tutvuda siit.
Võistluse kodulehel olev pilt annab päris hea ja karmi ettekujutuse, mida selline "jooks" endast kujutab :) - aga see ongi äge ju :)
Polar Circle Marathon
Nimi ei viita mitte kuidagi ettevõttele, mis toodab Polari nimelisi pulsikellasid. Küll aga viitab nimi väga otseselt Põhjapoolusele. Leian, et viimane räägib juba enda eest, mis selle võistluse eriliseks teeb.
Siia alla peaks siis panema kommentaari - to be continued...
Igatahes pärast hetkel käsil oleva eesmärgi (joosta maraton alla 3 tunni) täitmist, tuleb hakata siis otsast või keskelt toodud eesmärke täitma :)
Kui tõsisemalt spordi juurde tõi mind Tartu Neliküritus, siis vaikselt on see asi ennast mu jaoks ammendanud ja nüüd võiks leida muid väljakutseid.
Leian jätkuvalt, et meil Eestis korraldatakse piisavalt palju toredaid üritusi, et ühe nt maratoni jooksmise pärast pole mõtet küll välisriiki sõita. Välisriiki võistlusele minnes võiks see võistlus millegi poolest eriline olla. 42 kilomeetrit jääb 42'ks kilomeetriks aga kui see toimub mingis erilises kohas või käib asja kohta eriline legend, siis see on juba midagi muud.
Olgu mainitud, et sama arvamus kehtib ka teiste spordialade suhtes, mitte ainult jooksmine.
Niisiis, mis on need ägedad võistlused, kuhu sooviks kunagi minna (nimekiri ei ole kindlasti lõplik, kuna uusi ja huvitavaid asju tekib aja jooksul juurde ja kindlasti on midagi erilist olemas ka praegu, millest veel midagi ei tea)?
Spordialade lõikes näeb hetke nimekiri välja selline:
Suusatamine
Birkebeinerrennet
Distants - 54 km
Stiil - Klassika
Erilisus - Sõit tuleb läbida kotiga, millel kaalu vähemalt 3,5 kg. Sõidu kestel küll teadaolevalt kontrolli ei toimu aga lõpetades peab see kott, nimetatud raskuses, kindlasti seljas olema. Kindlasti lisab huvitavust ka küllaltki raske rada (vaata profiili)
Vasaloppet
Distants - 90 km
Stiil - Klassikas
Erilisus - Selle sõidu teeb eriliseks eelkõige distants. 90 kilomeetrit on tervelt kolmandiku võrra rohkem kui Tartu Maraton ja need, kes Tartu Maratonil käinud, teavad, et sõidu lõpuks on päris korralik väsimus keha haaranud. Kindlasti lisab erilisust ka sõidu maine - tegemist on legendaarse sõiduga.
Kangaroo Hoppet
Distants - 42 km
Stiil - Vabatehnika
Erilisus - Selle sõidu erilisus seisneb ainult selles, et see toimub meie jaoks suvel - Augustis. Sel aastal on võistluse toimumise kuupäevaks nt 23 august. Liialdamata julgen väita, et tava harrastajale, Eestis, oleks tegemist võistlusega, kus pool aastat pole lumel suusatanud, veedad mõned päevad lumel ja siis jälle 4 kuud ei puutu suuski. Seal võiks ära käia just sel lihtsal põhjusel :)
Jalgratas
Haute Route
Kui suusavõistluste puhul võis välja tuua distantsi ja stiilis, milles võistlus tuleks läbida, siis siin võiks välja tuua järgmised numbrid - 7 päeva, üle 900 kilomeetri, 21 000 tõusumeetrit, 19 legendaarset Alpi mäge, sh 4 mäefinishit. Ehk siis tegemist on harrastajatele mõeldud tuuriga, mille olemasolust sain teada umbes 3 aastat tagasi ning mis tänaseks on laienenud Aplide otsas ronimiselt ka Pürneedesse ning Dolomiitidesse.
Mõned välja toodud numbrid puudutavad selle aasta Alpide otsas ronimist. Ma arvan liialdamata, et tegemist on harrastajale nö lähima võimalusega "maitsta" Tour de France.
Käesoleva aasta võistluse kohta leiab infot siit - Info
Jooksmine
Great Wall Marathon
Hetkel ei otsi ma kindlasti maratoni distantsist pikemaid jookse aga see ei tähenda, et ma sooviks läbida vaid siledal toimuvaid maratone.
Üks erilisemaid maratone, millel silm pidama jäänud on jooks Suurel Müüril. Jooksmine ajalooliselt erilisel objektil muudab terve jooksu juba iseenesest eriliseks. Lisamata ei saa jätta 5 164 trepi astme läbimist, mis vaevalt väga kerge olla saab :). Raja profiiliga saab tutvuda siit.
Võistluse kodulehel olev pilt annab päris hea ja karmi ettekujutuse, mida selline "jooks" endast kujutab :) - aga see ongi äge ju :)
Polar Circle Marathon
Nimi ei viita mitte kuidagi ettevõttele, mis toodab Polari nimelisi pulsikellasid. Küll aga viitab nimi väga otseselt Põhjapoolusele. Leian, et viimane räägib juba enda eest, mis selle võistluse eriliseks teeb.
Siia alla peaks siis panema kommentaari - to be continued...
Igatahes pärast hetkel käsil oleva eesmärgi (joosta maraton alla 3 tunni) täitmist, tuleb hakata siis otsast või keskelt toodud eesmärke täitma :)
pühapäev, 23. märts 2014
Pikem ja madalam
Et siis mitte lasta mõtetel hulkuma - pikem oli selle nädala pikk jooks, seda korda 29 km'i. Madalam oli pulss selles jooksus 162 vs 151 (võrdlus nädala taguse jooksuga), kusjuures kiirus oli 6 sekundit kilomeetri kohta parem kui nädala eest.
Eks nädala eest oli paar küngast ka rajal ja joogipunktid võtsid hoo maha aga mõningane hea märk arengust on siiski, ma leian.
Kuigi pean märkima, et täna läks lõpp ikka väga raskeks. Kas lõhkus jalad ära distantsi keskele jäänud pehme rajaosa või olid jalad lihtsalt väsinud, kes teab. Aga viimased paar kilomeetrit olid ikka rasked.
Nädala keskele jäi veel ka üks raskem lõigu trenn - 5 korda oli vaja joosta 1600 meetrit ajaga 7:22 lõigu kohta, 800 meetriste pausidega. Ei saa öelda, et kerge oleks olnud :), samas tuleb märkida, et lõikude ajad said tsipa kiiremadki :).
Järgmisel nädalal tuleb plaanides väikseid korrektuure teha, kuna nädala keskel viib eluke paariks nädalaks soojemale maale. Aga õnneks peamised jooksu üritused on ikka plaanis - tempo jooks ja nädalalõpu pikk jooks.
Soojal maal on kindel plaan minna ja vaadata, mis on need mäed, millest räägitakse. Kui keeruline nende otsa rattaga sõita on ja kui suure hooga sealt ülevalt alla tagasi saab. Põnev saab olema.
Eks nädala eest oli paar küngast ka rajal ja joogipunktid võtsid hoo maha aga mõningane hea märk arengust on siiski, ma leian.
Kuigi pean märkima, et täna läks lõpp ikka väga raskeks. Kas lõhkus jalad ära distantsi keskele jäänud pehme rajaosa või olid jalad lihtsalt väsinud, kes teab. Aga viimased paar kilomeetrit olid ikka rasked.
Nädala keskele jäi veel ka üks raskem lõigu trenn - 5 korda oli vaja joosta 1600 meetrit ajaga 7:22 lõigu kohta, 800 meetriste pausidega. Ei saa öelda, et kerge oleks olnud :), samas tuleb märkida, et lõikude ajad said tsipa kiiremadki :).
Järgmisel nädalal tuleb plaanides väikseid korrektuure teha, kuna nädala keskel viib eluke paariks nädalaks soojemale maale. Aga õnneks peamised jooksu üritused on ikka plaanis - tempo jooks ja nädalalõpu pikk jooks.
Soojal maal on kindel plaan minna ja vaadata, mis on need mäed, millest räägitakse. Kui keeruline nende otsa rattaga sõita on ja kui suure hooga sealt ülevalt alla tagasi saab. Põnev saab olema.
pühapäev, 16. märts 2014
Planeeritud katkestamine
Hakkasin siis vaikselt plaani järgi maratoniks valmistuma.
Natukene hirmutab see plaan, kui vaadata tuleviku nädalaid, aga eks peab siis enesetunnet kuulama, mitte tuimalt plaani järgi kütma.
Esimene nädal läks täitsa edukalt, planeeritud trennid said tehtud, kuigi neljapäeva õhtul viskas pärast trenni sääred väga kangeks ja oli probleeme kõndimisegagi. Sai siis neid vähe ravitud ja reede hommikul kannatas täitsa tööle joosta. Algus oli vähe kange aga kui juba natuke sai joostud, siis ei saanud arugi, et mingi jama oleks. Päeva peale kadus kangus täitsa ära.
Plaan nägi ette ka ühe pikema otsa - 26 km'i. Plaani järgi küll pühapäeval aga kuna korraldati üks väike maraton Pääsküla rabas siis otsustasin minna ja seal joosta - seltsis ikka segasem.
Arvutus näitas, et joosta tuleb 6 ringi ja väike aasake peale. Tempo valisin umbes 5:50 min/km kohta - siia sinna. Enamus seltskonda pani kohe eest minema, samas märkasin umbes sadakond meetrit või natukene enam ees jooksmas kolmest seltskonda. Esimese ringi nö tõusu peal jõudsin seltskonnale järgi kuna nende tempo langes, ma jooksinedasi sama hooga. Möödudes tuli üks jooksja minuga kaasa. Läbisime koos kaks ringi, rääkisime maast ja ilmast. Kahjuks pidin pärast kolmandat ringi väikse peatuse tegema. Ütlesin kaasjooksjale küll, et oli tore ja edukat jooksu, kuid kas ta kõrvetas koos minuga joostes ennast ära või mis oli see põhjus aga sama ringi nö tõusul sain ta jälle kätte ning seda korda jäi ta minust maha. Loodetavasti ei saand siis väga suurt haamrit.
Endal aga läks jooks täitsa mõnusalt kergelt. Poolamaraton sai joostud natukene üle 2 tunni ja tuleb tunnistada, et sellise 4:15 ajaga võinuks maratoni lõpuni küll joosta - ma arvan. Eks korraks käis isegi mõte peast läbi, et teeme siis asja ära aga sain emotsioonidest võitu ja tulin pärast 6ndat ringi siiski rajalt.
Nagu öeldud enesetunne oli mõnus ka pärast jooksu ja täna kui sai 14 km'i peale tehtud polnd ühtegi märki, et eile pikem jooks oli.
Põhja tundub olevat aga no kiirust ja kiiruslikku vastupidavust pole ollagi.
Uus nädal tuleb küllaltki sarnane eelmisega. Pikk jooks on tsipa pikem, kiirust lisame ka pisut. Loodetavasti kõik läheb plaani järgi.
Natukene hirmutab see plaan, kui vaadata tuleviku nädalaid, aga eks peab siis enesetunnet kuulama, mitte tuimalt plaani järgi kütma.
Esimene nädal läks täitsa edukalt, planeeritud trennid said tehtud, kuigi neljapäeva õhtul viskas pärast trenni sääred väga kangeks ja oli probleeme kõndimisegagi. Sai siis neid vähe ravitud ja reede hommikul kannatas täitsa tööle joosta. Algus oli vähe kange aga kui juba natuke sai joostud, siis ei saanud arugi, et mingi jama oleks. Päeva peale kadus kangus täitsa ära.
Plaan nägi ette ka ühe pikema otsa - 26 km'i. Plaani järgi küll pühapäeval aga kuna korraldati üks väike maraton Pääsküla rabas siis otsustasin minna ja seal joosta - seltsis ikka segasem.
Arvutus näitas, et joosta tuleb 6 ringi ja väike aasake peale. Tempo valisin umbes 5:50 min/km kohta - siia sinna. Enamus seltskonda pani kohe eest minema, samas märkasin umbes sadakond meetrit või natukene enam ees jooksmas kolmest seltskonda. Esimese ringi nö tõusu peal jõudsin seltskonnale järgi kuna nende tempo langes, ma jooksinedasi sama hooga. Möödudes tuli üks jooksja minuga kaasa. Läbisime koos kaks ringi, rääkisime maast ja ilmast. Kahjuks pidin pärast kolmandat ringi väikse peatuse tegema. Ütlesin kaasjooksjale küll, et oli tore ja edukat jooksu, kuid kas ta kõrvetas koos minuga joostes ennast ära või mis oli see põhjus aga sama ringi nö tõusul sain ta jälle kätte ning seda korda jäi ta minust maha. Loodetavasti ei saand siis väga suurt haamrit.
Endal aga läks jooks täitsa mõnusalt kergelt. Poolamaraton sai joostud natukene üle 2 tunni ja tuleb tunnistada, et sellise 4:15 ajaga võinuks maratoni lõpuni küll joosta - ma arvan. Eks korraks käis isegi mõte peast läbi, et teeme siis asja ära aga sain emotsioonidest võitu ja tulin pärast 6ndat ringi siiski rajalt.
Nagu öeldud enesetunne oli mõnus ka pärast jooksu ja täna kui sai 14 km'i peale tehtud polnd ühtegi märki, et eile pikem jooks oli.
Põhja tundub olevat aga no kiirust ja kiiruslikku vastupidavust pole ollagi.
Uus nädal tuleb küllaltki sarnane eelmisega. Pikk jooks on tsipa pikem, kiirust lisame ka pisut. Loodetavasti kõik läheb plaani järgi.
esmaspäev, 10. märts 2014
Likvideerime võlgnevusi
Mõned võlad on eelnevatest perioodidest jäänud.
Kõikse pealt lühike kokkuvõte veebruari kohta: 
Veebruarile kohaselt sa üritatud suusatada. Väge see välja küll ei tulnud. Olematud lumeolud mõjutasid ka treeningtunde päris korralikult.
Ühtegi võistlust veebruaris polnud (kui üks väike Suusateisipäevaku sutsakas ää unustada). Liiga vähe sai aega veedetud Tsoonis 3, arvestades võistluse (Vasaloppet) tulekut. Süvalihaseid võiks rohkem treenida.
Järgmiseks - Mis saab edasi?
Vastus - Valmistume jooksumaratoniks. Täpsemalt siis Võidupüha maratoniks, 22. juuni Pärnus.
Plaan on üldiselt tehtud, ideid ja kommentaare on mitmest kohast küsitud ja ka päris palju lisaks loetud. Eks see ole pärast näha, kas kõik see tulu ka toob. Kui kõik läheb plaani päraselt siis peaks maratoni rekord 4 kuu pärast 30 minutit paranema.
Kui kõik väga plaani päraselt ei lähe siis uue rekordi võiks / peaks ikka jooksma.
Igatahes sai eelmise nädala algus saadetud mööda puhkamise tähe all, nädala teises pooles tegin juba ka sportlike liigutusi. Tegelikult oli soov juba teisipäeval jooksma minna aga hoidsin jõuga ennast tagasi ja läks kergele ringile neljapäeval.
Reedel sai tehtud esimene tiiruke Wibramitega. Kuna ma muidu jooksen ka madalpõhjalise tossuga ja enamuse aja üritan joosta üle päka, siis võib öelda, et läksin natukene liiga uljalt esmakordsele jooksule peale. Distantsiks töölt koju ehk 7,5 km'i, viimased 2 km'i ootasin, millal lõpuks koju saab. Siiani on sääred päris valusad, samas kui liikuma hakkan siis pole hullu.
Pühapäeval tegingi uut treeningplaani arvestades esimese poolpika jooksu - umbes 20 km'i (võinuks ju võtta plaani poolmaratoni ja osaleda Virtuaaljooksul aga hilja mõtlesin noh). Tempo valisin lähtuvalt treeningplaanis toodud tempost uue nädala kohta - alla 6 min/km. Vaatamata korralikule tuulele oli väga mõnus ja kerge joosta. Isegi kanged sääred ei andnud tunda ja alguses tuli ikka korralikult ennast tagasi hoida.
Vastutuule osadel sai muidugi oluliselt rohkem punnitatud ja kuigi tempo oli enam-vähem sama kulus energiat kõvasti rohkem. Aga ei midagit hullu. Pigem häiris asjaolu, et isegi soovitud 20 km'i jaoks oli vaja liiga palju keerutada ja mõelda, kuhu joosta, et ikka soovitud distants täis saada.
Pikemate jooksude puhul (26, 32 km'i) tuleb plaan juba eos paika panna, muidu olen jälle jooksurajal dilemma ees - vasakule või paremale.
Muud hetkel polegi.
teisipäev, 4. märts 2014
Vasaloppet 2014
Alguseks kohe kuivad numbrid:
Aeg - 8:34:03
Koht - 6888 (7356) - sulgudes üldarvestus, esimene meeste arvestuses
Tehtud ta saigi. Oli kõvasti raskem kui arvasin, et saab olema. Samas olen õnnelik, et vaatamata kõigele sai asi tehtud. Egas eesmärk oligi ju pigem asi läbi sõita. Muud asjad oleks lihtsalt boonuseks olnud.
Eks mõned asjad jäid ka vähe hingele aga samas saan väga hästi aru, mille taha parem aeg jäi.
Aga neist asjadest ei tahtnud ma rääkida vaid hoopis sellest, et väga äge sõit on. Distants teeb asja oma moodi müstiliseks ja raskeks aga tegelikult polegi asi üldse nii hull. Kindlasti ei soovita kellelgi Vaasale peale minna kihlveo korras nagu Tartu Maratoniga tihti tehakse aga kui oled vähe trenni teinud ja suusatanud siis tasub minna.
See emotsioon, mis pärast sõitu sind valdab on päris võimas. See on midagi, mida ei oskagi sõnadesse panna ja ma arvan, et inimene, kes pole pidanud sellist pikka pingutust läbima ei oskagi seda mõista. Selleks tuleb Vaasale minna :).
Ise võtan kindlasti plaani sinna uuesti minna aga mitte lähima 2 aasta jooksul. Hetkel tundub, et 2017 Vaasale võiks jälle minna. Alguses oli mõte, et enne kui 100's Vaasa tuleb ei lähe sõitma aga mida päev edasi, seda enam leian, et 10 aastat küll ei jaksa oodata, et uuesti sinna sõitma minna :).
93'nda Vaasa kohta võiks aga küll juba ühe teema siina broneerida :). Igatahes kui järgmine kord lähen siis toon selle müstilise medali ka ära - see, mida selleks vaja on, seda ma tean :).
Nüüd natukene puhkust ja siis asume Võidupüha Maratoniks ettevalmistuma, soov on seal uus isiklik rekord joosta. Aeg võiks tulla alla 3:15'ne aga eks näis muidugi, mis tegelikult juhtuma hakkab.
Aeg - 8:34:03
Koht - 6888 (7356) - sulgudes üldarvestus, esimene meeste arvestuses
Tehtud ta saigi. Oli kõvasti raskem kui arvasin, et saab olema. Samas olen õnnelik, et vaatamata kõigele sai asi tehtud. Egas eesmärk oligi ju pigem asi läbi sõita. Muud asjad oleks lihtsalt boonuseks olnud.
Eks mõned asjad jäid ka vähe hingele aga samas saan väga hästi aru, mille taha parem aeg jäi.
Aga neist asjadest ei tahtnud ma rääkida vaid hoopis sellest, et väga äge sõit on. Distants teeb asja oma moodi müstiliseks ja raskeks aga tegelikult polegi asi üldse nii hull. Kindlasti ei soovita kellelgi Vaasale peale minna kihlveo korras nagu Tartu Maratoniga tihti tehakse aga kui oled vähe trenni teinud ja suusatanud siis tasub minna.
See emotsioon, mis pärast sõitu sind valdab on päris võimas. See on midagi, mida ei oskagi sõnadesse panna ja ma arvan, et inimene, kes pole pidanud sellist pikka pingutust läbima ei oskagi seda mõista. Selleks tuleb Vaasale minna :).
Ise võtan kindlasti plaani sinna uuesti minna aga mitte lähima 2 aasta jooksul. Hetkel tundub, et 2017 Vaasale võiks jälle minna. Alguses oli mõte, et enne kui 100's Vaasa tuleb ei lähe sõitma aga mida päev edasi, seda enam leian, et 10 aastat küll ei jaksa oodata, et uuesti sinna sõitma minna :).
93'nda Vaasa kohta võiks aga küll juba ühe teema siina broneerida :). Igatahes kui järgmine kord lähen siis toon selle müstilise medali ka ära - see, mida selleks vaja on, seda ma tean :).
Nüüd natukene puhkust ja siis asume Võidupüha Maratoniks ettevalmistuma, soov on seal uus isiklik rekord joosta. Aeg võiks tulla alla 3:15'ne aga eks näis muidugi, mis tegelikult juhtuma hakkab.
teisipäev, 25. veebruar 2014
400
Tegemist ei ole filmi (http://www.imdb.com/title/tt0416449/) uus versiooniga vaid postituste kogu arvuga (k.a käesolev). Tohutu möla pidamatus - muud ei oska midagi öelda :)
Aga tegelikult kirjutama ajendas asjaolu, et nädalavahetusel on kavas väike suusapuhkus Rootsis. 90 kilomeetrit suuskadel. Mitte kunagi varem pole nii pikalt järjest sõitnud, vaevalt nii pea uuesti ka sedasi teen.
Eesmärkide osas on tunded kahetised.
Tean, et paljud käivad sõitmas selleks, et saada medal (kuni 50% võitjast kehvem aeg), paljud käivad sõitmas kuna distants on vähe pikem kui tavapäraselt maratonidel.
Muidugi oleks tore medal saada aga arvestades rahvamassi ja teada-tuntud tõsiasja, et raja alguses (umbes 3ndal kilomeetril) on tõus, mis peatab tagant poolt startijate hoo pikaks ajaks (räägitud on 45 minutist, mis kulub esimese 4 km-i läbimiseks), siis egas ma väga suuri lootusi medalile ei pane.
Ainus küsimus on muidugi, mis grupist ma stardin. Hetkel number viitab kümnendale grupile aga see ei pidavat midagi näitama. Õige grupi saab pärast materjalide kätte saamist teada.
Võibolla on isegi hea kui väga head gruppi ei saa, siis ei teki seda lolli mõtet, et siit võiks veel üritada medali peale sõita :). Rahulikult alustades ja omamata medali võimalust saab rahulikult distantsi läbida :).
Seega eks näis, mis gruppi lõpuks satun, kuidas suusad toimivad ja mis peamine - mis seis on enesetundel.
Eelmine nädal näiteks läks suuresti puhkamise tähe all ja seda lihtsal põhjusel - haigus tuli ligi (hea, et ära käis).
Tegelikult ta tuli juba natukene enne seda kui Pirital TM'i sõitsin ja tark olnuks loobuda nii pikast pingutustest aga sel hetkel oli lihtsalt kurk vähe kähe ja paks, kõik tundus veel enam-vähem ilus.
Õhtul suutsin küll palaviku välja kraadida ja eks olemine oli üldse nagu olnuks peksa saand aga võtsin seda tavapärase organismi reaktsioonina pärast raskemat pingutust.
Esmaspäev tõi kaasa tõsiasja - tervis pole grammigi paremaks läinud, vaid hoopis halvenenud. Lisaks tekkis nohu ja palavik ründas jätkuvalt.
Nii läkski, et ravisin ennast nädala esimesed kolm päeva ja alles neljapäeval läksin liigutama. Väike jõusaali trenn, kuulates ja tundes, mis organism pingutamisest arvab. Lubati pingutada küll ja täitsa tore oli jõuharjutusi teha olukorras, kus tundsid, et jõuad :). Kordasin sama ka laupäeval.
Rohkem trenni ei teinudki eelmine nädal - natukene üle 3 tunni vaid.
Algselt oli kavas kõvasti rohkem teha ja veeta tunde suusarajal. Seega võibolla on isegi hea, et ilmad on nagu on ja haigus ligi tuli - sai puhata. Oli näha ju möödunud OM'lt, kuidas tänu vigastustele puhanud sportlased tegid suuri tulemusi :).
Igatahes selleks nädalaks oli niigi palju puhkamist planeeritud ja siin midagi muutma ei hakka. Mõned kerged liigutamised tulevad kindlasti aga töö on tehtud ja loodetavasti saab peatselt vilju lõikama asuda :).
Aga tegelikult kirjutama ajendas asjaolu, et nädalavahetusel on kavas väike suusapuhkus Rootsis. 90 kilomeetrit suuskadel. Mitte kunagi varem pole nii pikalt järjest sõitnud, vaevalt nii pea uuesti ka sedasi teen.
Eesmärkide osas on tunded kahetised.
Tean, et paljud käivad sõitmas selleks, et saada medal (kuni 50% võitjast kehvem aeg), paljud käivad sõitmas kuna distants on vähe pikem kui tavapäraselt maratonidel.
Muidugi oleks tore medal saada aga arvestades rahvamassi ja teada-tuntud tõsiasja, et raja alguses (umbes 3ndal kilomeetril) on tõus, mis peatab tagant poolt startijate hoo pikaks ajaks (räägitud on 45 minutist, mis kulub esimese 4 km-i läbimiseks), siis egas ma väga suuri lootusi medalile ei pane.
Ainus küsimus on muidugi, mis grupist ma stardin. Hetkel number viitab kümnendale grupile aga see ei pidavat midagi näitama. Õige grupi saab pärast materjalide kätte saamist teada.
Võibolla on isegi hea kui väga head gruppi ei saa, siis ei teki seda lolli mõtet, et siit võiks veel üritada medali peale sõita :). Rahulikult alustades ja omamata medali võimalust saab rahulikult distantsi läbida :).
Seega eks näis, mis gruppi lõpuks satun, kuidas suusad toimivad ja mis peamine - mis seis on enesetundel.
Eelmine nädal näiteks läks suuresti puhkamise tähe all ja seda lihtsal põhjusel - haigus tuli ligi (hea, et ära käis).
Tegelikult ta tuli juba natukene enne seda kui Pirital TM'i sõitsin ja tark olnuks loobuda nii pikast pingutustest aga sel hetkel oli lihtsalt kurk vähe kähe ja paks, kõik tundus veel enam-vähem ilus.
Õhtul suutsin küll palaviku välja kraadida ja eks olemine oli üldse nagu olnuks peksa saand aga võtsin seda tavapärase organismi reaktsioonina pärast raskemat pingutust.
Esmaspäev tõi kaasa tõsiasja - tervis pole grammigi paremaks läinud, vaid hoopis halvenenud. Lisaks tekkis nohu ja palavik ründas jätkuvalt.
Nii läkski, et ravisin ennast nädala esimesed kolm päeva ja alles neljapäeval läksin liigutama. Väike jõusaali trenn, kuulates ja tundes, mis organism pingutamisest arvab. Lubati pingutada küll ja täitsa tore oli jõuharjutusi teha olukorras, kus tundsid, et jõuad :). Kordasin sama ka laupäeval.
Rohkem trenni ei teinudki eelmine nädal - natukene üle 3 tunni vaid.
Algselt oli kavas kõvasti rohkem teha ja veeta tunde suusarajal. Seega võibolla on isegi hea, et ilmad on nagu on ja haigus ligi tuli - sai puhata. Oli näha ju möödunud OM'lt, kuidas tänu vigastustele puhanud sportlased tegid suuri tulemusi :).
Igatahes selleks nädalaks oli niigi palju puhkamist planeeritud ja siin midagi muutma ei hakka. Mõned kerged liigutamised tulevad kindlasti aga töö on tehtud ja loodetavasti saab peatselt vilju lõikama asuda :).
Tellimine:
Postitused (Atom)