Likvideerime võlgnevusi

Mõned võlad on eelnevatest perioodidest jäänud.

Kõikse pealt lühike kokkuvõte veebruari kohta:

 
Veebruarile kohaselt sa üritatud suusatada. Väge see välja küll ei tulnud. Olematud lumeolud mõjutasid ka treeningtunde päris korralikult.

Ühtegi võistlust veebruaris polnud (kui üks väike Suusateisipäevaku sutsakas ää unustada). Liiga vähe sai aega veedetud Tsoonis 3, arvestades võistluse (Vasaloppet) tulekut. Süvalihaseid võiks rohkem treenida.


Järgmiseks - Mis saab edasi?
Vastus - Valmistume jooksumaratoniks. Täpsemalt siis Võidupüha maratoniks, 22. juuni Pärnus.

Plaan on üldiselt tehtud, ideid ja kommentaare on mitmest kohast küsitud ja ka päris palju lisaks loetud. Eks see ole pärast näha, kas kõik see tulu ka toob. Kui kõik läheb plaani päraselt siis peaks maratoni rekord 4 kuu pärast 30 minutit paranema.
Kui kõik väga plaani päraselt ei lähe siis uue rekordi võiks / peaks ikka jooksma.

Igatahes sai eelmise nädala algus saadetud mööda puhkamise tähe all, nädala teises pooles tegin juba ka sportlike liigutusi. Tegelikult oli soov juba teisipäeval jooksma minna aga hoidsin jõuga ennast tagasi ja läks kergele ringile neljapäeval.
Reedel sai tehtud esimene tiiruke Wibramitega. Kuna ma muidu jooksen ka madalpõhjalise tossuga ja enamuse aja üritan joosta üle päka, siis võib öelda, et läksin natukene liiga uljalt esmakordsele jooksule peale. Distantsiks töölt koju ehk 7,5 km'i, viimased 2 km'i ootasin, millal lõpuks koju saab. Siiani on sääred päris valusad, samas kui liikuma hakkan siis pole hullu.
Pühapäeval tegingi uut treeningplaani arvestades esimese poolpika jooksu - umbes 20 km'i (võinuks ju võtta plaani poolmaratoni ja osaleda Virtuaaljooksul aga hilja mõtlesin noh). Tempo valisin lähtuvalt treeningplaanis toodud tempost uue nädala kohta - alla 6 min/km. Vaatamata korralikule tuulele oli väga mõnus ja kerge joosta. Isegi kanged sääred ei andnud tunda ja alguses tuli ikka korralikult ennast tagasi hoida.
Vastutuule osadel sai muidugi oluliselt rohkem punnitatud ja kuigi tempo oli enam-vähem sama kulus energiat kõvasti rohkem. Aga ei midagit hullu. Pigem häiris asjaolu, et isegi soovitud 20 km'i jaoks oli vaja liiga palju keerutada ja mõelda, kuhu joosta, et ikka soovitud distants täis saada.

Pikemate jooksude puhul (26, 32 km'i) tuleb plaan juba eos paika panna, muidu olen jälle jooksurajal dilemma ees - vasakule või paremale.


Muud hetkel polegi.

Vasaloppet 2014

Alguseks kohe kuivad numbrid:
Aeg - 8:34:03
Koht - 6888 (7356) - sulgudes üldarvestus, esimene meeste arvestuses

Tehtud ta saigi. Oli kõvasti raskem kui arvasin, et saab olema. Samas olen õnnelik, et vaatamata kõigele sai asi tehtud. Egas eesmärk oligi ju pigem asi läbi sõita. Muud asjad oleks lihtsalt boonuseks olnud.
Eks mõned asjad jäid ka vähe hingele aga samas saan väga hästi aru, mille taha parem aeg jäi.

Aga neist asjadest ei tahtnud ma rääkida vaid hoopis sellest, et väga äge sõit on. Distants teeb asja oma moodi müstiliseks ja raskeks aga tegelikult polegi asi üldse nii hull. Kindlasti ei soovita kellelgi Vaasale peale minna kihlveo korras nagu Tartu Maratoniga tihti tehakse aga kui oled vähe trenni teinud ja suusatanud siis tasub minna.
See emotsioon, mis pärast sõitu sind valdab on päris võimas. See on midagi, mida ei oskagi sõnadesse panna ja ma arvan, et inimene, kes pole pidanud sellist pikka pingutust läbima ei oskagi seda mõista. Selleks tuleb Vaasale minna :).

Ise võtan kindlasti plaani sinna uuesti minna aga mitte lähima 2 aasta jooksul. Hetkel tundub, et 2017 Vaasale võiks jälle minna. Alguses oli mõte, et enne kui 100's Vaasa tuleb ei lähe sõitma aga mida päev edasi, seda enam leian, et 10 aastat küll ei jaksa oodata, et uuesti sinna sõitma minna :).
93'nda Vaasa kohta võiks aga küll juba ühe teema siina broneerida :). Igatahes kui järgmine kord lähen siis toon selle müstilise medali ka ära - see, mida selleks vaja on, seda ma tean :).

Nüüd natukene puhkust ja siis asume Võidupüha Maratoniks ettevalmistuma, soov on seal uus isiklik rekord joosta. Aeg võiks tulla alla 3:15'ne aga eks näis muidugi, mis tegelikult juhtuma hakkab.

400

Tegemist ei ole filmi (http://www.imdb.com/title/tt0416449/) uus versiooniga vaid postituste kogu arvuga (k.a käesolev). Tohutu möla pidamatus - muud ei oska midagi öelda :)

Aga tegelikult kirjutama ajendas asjaolu, et nädalavahetusel on kavas väike suusapuhkus Rootsis. 90 kilomeetrit suuskadel. Mitte kunagi varem pole nii pikalt järjest sõitnud, vaevalt nii pea uuesti ka sedasi teen.

Eesmärkide osas on tunded kahetised.
Tean, et paljud käivad sõitmas selleks, et saada medal (kuni 50% võitjast kehvem aeg), paljud käivad sõitmas kuna distants on vähe pikem kui tavapäraselt maratonidel.
Muidugi oleks tore medal saada aga arvestades rahvamassi ja teada-tuntud tõsiasja, et raja alguses (umbes 3ndal kilomeetril) on tõus, mis peatab tagant poolt startijate hoo pikaks ajaks (räägitud on 45 minutist, mis kulub esimese 4 km-i läbimiseks), siis egas ma väga suuri lootusi medalile ei pane.

Ainus küsimus on muidugi, mis grupist ma stardin. Hetkel number viitab kümnendale grupile aga see ei pidavat midagi näitama. Õige grupi saab pärast materjalide kätte saamist teada.

Võibolla on isegi hea kui väga head gruppi ei saa, siis ei teki seda lolli mõtet, et siit võiks veel üritada medali peale sõita :). Rahulikult alustades ja omamata medali võimalust saab rahulikult distantsi läbida :).

Seega eks näis, mis gruppi lõpuks satun, kuidas suusad toimivad ja mis peamine - mis seis on enesetundel.



Eelmine nädal näiteks läks suuresti puhkamise tähe all ja seda lihtsal põhjusel - haigus tuli ligi (hea, et ära käis).
Tegelikult ta tuli juba natukene enne seda kui Pirital TM'i sõitsin ja tark olnuks loobuda nii pikast pingutustest aga sel hetkel oli lihtsalt kurk vähe kähe ja paks, kõik tundus veel enam-vähem ilus.
Õhtul suutsin küll palaviku välja kraadida ja eks olemine oli üldse nagu olnuks peksa saand aga võtsin seda tavapärase organismi reaktsioonina pärast raskemat pingutust.
Esmaspäev tõi kaasa tõsiasja - tervis pole grammigi paremaks läinud, vaid hoopis halvenenud. Lisaks tekkis nohu ja palavik ründas jätkuvalt.
Nii läkski, et ravisin ennast nädala esimesed kolm päeva ja alles neljapäeval läksin liigutama. Väike jõusaali trenn, kuulates ja tundes, mis organism pingutamisest arvab. Lubati pingutada küll ja täitsa tore oli jõuharjutusi teha olukorras, kus tundsid, et jõuad :). Kordasin sama ka laupäeval.

Rohkem trenni ei teinudki eelmine nädal - natukene üle 3 tunni vaid.
Algselt oli kavas kõvasti rohkem teha ja veeta tunde suusarajal. Seega võibolla on isegi hea, et ilmad on nagu on ja haigus ligi tuli - sai puhata. Oli näha ju möödunud OM'lt, kuidas tänu vigastustele puhanud sportlased tegid suuri tulemusi :).

Igatahes selleks nädalaks oli niigi palju puhkamist planeeritud ja siin midagi muutma ei hakka. Mõned kerged liigutamised tulevad kindlasti aga töö on tehtud ja loodetavasti saab peatselt vilju lõikama asuda :).

Tartu Maraton Tallinna moodi

Nagu eelnevas postituses sai mainitud siis plaan oli täna Tartu Maraton Tallinnas, Pirita rajal, sõita.
Ilmaennustust vaadates oli väike mure, et mis mind ees ootab ja  egas see mure kadunud kuniks rajale jõudsin - veel eile õhtul keegi kurtis, et klassika jälge pole ollagi ja kuna öösel pidi ka selline nulli ümber temperatuur olema, siis pelgasin - äkki polegi jälge sisse veetud.

Meel läks kohe heaks kui nägin, et siiski rada olemas.
Seega korra peast läbi käinud mõte läbida distants uisutehnikas, sai kohe peast visatud.

Algus polnudki väga hull - pidas enam-vähem, lippas ka. Aga mida edasi, seda vesisemaks jälg läks. Sinna hakkas kaduma libisemine.  Lisaks on see Pirta raja lumi selline, mis sööb määret päris muhedalt ehk siis mida edasi, seda vähemaks jäi ka pidamist. Kas siis tingitult nendest või vastupidi, igatahes järjest raskemaks läks. Kusagil 50 km'i läbides käis isegi mõte peast läbi, et aitab küll.

Üritasin seejärel niivõrd-kuivõrd võimalik vahelduvastehnikas sõita ja hakkas kergem. Kliiser oli küll all aga ikkagi jäi seda pidamist järjest ja järjest vähemaks ning egas vahelduvastehnikas tugevalt jalaga lükata saanud eriti korralikult. Kuid eks ole hea ju ka sellistes tingimustes üritada sõitmist :).

Nagu öeldakse - mis ei tapa teeb tugevamaks :), loodetavasti olen siis Vaasal tugev.
Muideks ma pakun huupi, et teibiga oleks olnud päris hea sõita. Kindlasti oleks seda kulunud korralikult aga küll oleks teda jätkunud piisavalt.


Muu nädal oligi paljuski ettevalmistus pühapäevaks. Paar korda jooksu, paar suusatamist.
Laupäeva hommikul suusatamas käies süda tilkus verd :) - no head libitingimused olid siis :). Näiteks kuigi olin laupäeval peal uisusuusaga siis ikkagi võrdleks tänase sõiduga. Tamme laskumine, kus eile libisesin 1 km'i postist mööda, pea väikse künkani. Siis täna tuli viimastel ringidel asuda hoogu lükkama juba laskumisele järgneva kurvi peal.
Kes Pirita rada teab, see vast sai aru, mis raja osi silmas pidasin :)


Loodetavasti kahe nädala pärast istun kusagil mugavas kohas ja joon õlut ning meenutan, mis mõned tunnid varem 90 km'i jooksul läbitud sai :). Aga enne seda peaks veel mõned korrad suusatama minema. Vaatab, mis ilm teeb ja mis peamine - mõned päevad tagasi alguse saanud kurguvalust tuleb lahti saada. Kui täna juba raskemaks läks, siis ikka hakkas häirima küll, et korralikult neelata ei saa ja hingamine tsipa raskendatud.


Lõpuks ka mõned numbrid - läbitud distants 63,31. Aeg 5:28:00. Keskmine pulss 155. 95% ajast aeroobses tsoonis.

4 tundi paaristõukeid

Algne plaan ammustest aegadest nägi ette plaani osaleda Tartu Maratoni avatud raja sõidul, võtta seda korraliku pingutusena ja läbida klassikas - kuigi vabas võib ka.
Aeg möödus ja oli selge, et Tartu Maratoni tavapärasel rajal sõitu ei toimu. Seega tegin plaani ümber - planeeritud 4 tunnine pingutus teha hoopis Tallinnas, Pirital. Kui algselt oli plaan lasta suusad korralikult ette valmistada, siis plaanide muutumise tulemusena otsustasin, et ei hakka raha kulutama rohkem kui ostsin ühe madalfloori määrde, et vähegi oleks rohkem libisemist või eeldusi selleks, kui tavapäraselt trennides.

Kuid kõigest sellest polnud veel piisavalt. Ilmaennustust vaadates sai selgeks, et tuleb vihmas või lörtsi sajus sõitma hakata, mis tekitas kohe küsimusi, kuidas pidamist määrida (kas kliister või hoopis lihtsalt karestatud suusk).
Ses mõttes on klassikasuusaga ikka jama palju, et kui libisemise asja saad korda siis mõtle pidamise peale ja siis leia veel õige tasakaal kahe asja vahel.
Igatahes panin tahke krundi, kliistri peale ja läksin Piritale. Rada oli päeva vanune, mida oli ka arvata (sulaga rada ei tehta, kui ta just väga lagunenud ei ole), lumi märg. Kaasas oli ka üks tuub pihustatavat pidamismääret. Sõitsin mõnisada meetrit velodroomist edasi, leidsin ühe lumepalli, mille taha panin oma joogivöö, vähe toppisin seda pihustatavat pidamist ka alla ja minek.
Algus oli täitsa mõnus, tempo oli umbes 15/16 minutit 3,5 km'se ringi kohta ja tunne mõnus. Mida edasi seda enam sai selgeks, et pidamine kaob ära.

5 ringi sõidetud, väike joogipaus, sai ka pidamist juurde lastud ja siis juhtus see, et oleks peaaegu pikali kukkunud :). Liiga palju sai noh. Kavas oli 5 ringi pärast jälle boksipeatus teha aga hiljem selgus, et ringide lugemine läks sassi ja tegin boksi peatuse kui 6 ringi oli sõidetud. Muud midagi aga määrde fiasko sai kordust :).

Aga tulles pealkirja juurde siis kuna pidamist polnud ei jäänud muud üle kui planeeritud 4 tundi paaristõukeid sõita. Noh täpsustuse mõttes tuleks lisada, et rajal on ju ka mõned tõusud ja laskumised, kus paaristõukeid ei teinud :) ning lisaks kulus nö boksipeatustele 11 minutit. Aga teada olevalt pikim paaristõuke trenn, mis senini tehtud. Loodetavasti on sellest kõigest Vaasal abi :)

Muus osas oli nädal rahulik - paar korda käisin suusatamas ja korra ka jooksmas.


Kuna on kindel, et Tartu Maraton Otepää-Elva distantsil ei toimu ning vaadates ilmaennustust kahtlen, kas see ka mujal Eesti pinnal, st Võrtsjärvel, toimuda saab, siis juba mõni aeg tagasi tekkis idee - teha ise maraton.
Ehk siis 16ndal Pirital 18 kunstlume ringi. Alustaks nagu maraton algab, kell 9. Planeeritult iga 3 ringi (10,5 km) järgi väike joogipaus. Distantsiks peaks tulema 63,5 km'i, aega läheb nii palju kui läheb aga no väga kaua ka ei viitsi tiirutada :).
Eks ta tüütuks läheb ja pea võib ringi käima hakata ning arvestades ilmaennustust, mis lubab +3'e järgmiseks pühapäevaks Tallinna, siis karta on, et rada kõikse parem olema ei saa (ka täna oli väga must) aga no parem kui Otepää-Elva vaheline :)

Paar sõna möödunud nädala kohta

Eelmisel nädalal sai tehtud küll Jaanuari kuu kokkuvõte aga kuna kaks päeva ja kaks trenni jäid sellest ülevaatest välja siis lühidalt neist ja nädalast tervelt.

Nii nagu jaanuari alustasin sportides, alustasin ka veebruari väikse spordiga. Täpsemalt siis 3 tunnise klassika sõiduga. Suusk oli kergelt öeldes halb - ei ta pidand, ei ta libisenud. Viimase põhjustas kindlasti öösel toimunud lumesaju ja tuisuga rajale tuisanud värske lumi. Esimese põhjuseks võib olla alanenud kaal. Igatahes tundus kuidagi hellake see pidamine olema. Panen tsipa teipi juurde ja homme proovin jälle, kuda on.

Kuna suusk oli nagu ta oli siis enamus sõidust sai lükatud, kas paaristõuket või siis igal paaristõukel jalaga hoogu juurde andes - nii palju oli pidamist olemas, et midagi sai ikka lükatud. Eks käed olid pärast täitsa väsinud ja hiljem ka üllatavalt jalad aga see ei takistanud pühapäeval paariks tunniks vabatehnika sõidule minna.
Olud olid jällegi omapärased - sadas vihma või midagi sellist. Rada oli jääs, suuska kantima saada keeruline. Aga eks tuli siis rohkem jällegi kätega hoogu lükata ja mitte nii tugevalt jalgadega töötada.

Ootamatult juhtus selline asi, et laupäeva ja pühapäevaga õnnestus maha sõita umbes-täpselt Tartu Maratoni pikkune distants. Põnev :)


Nädala keskel sai paaril korral veel suusatamas käidud. Paaril päeval veetsin aega ka joostes. Täitsa selline toimekas nädal, mis oli 3 nädalase töö perioodi viimane nädal. Käesoleval nädalal võtan asja vähe kergemalt, taastun ja siis järgmine nädal saab jälle punni põhja keerata.

Jaanuar

Tekkis mõte, et kui kasutada on nii uhke ja mõnus tööriist nagu Sportlyzer, et siis võiks iga kuu lõpus väikse kokkuvõtte teha. Noh saab ilusaid värvilisi pilte jagada ja puha.
Siin ongi esimene katsetus.

Kuu kokku oli selline (kopeerid ühe pildi ja rohkem nagu sõnu pole vajagi :)):


Distantsi mõttes ei midagi erilist aga tunde kogunes päris palju. Teagi, kuidas neid nii palju kogunes. Sai rahulikult omi asju tehtud ja midagi hullu nagu polnudki plaanis.

Jagunesid need treeningud järgnevalt:


Kokkuvõttes sai siis suusatatud kõikse enam, kuigi arvuliselt sai joostud enim. Ajaliselt sai päris palju aega ka jõusaalis veedetud - küll nüüd muskel paisub :)

Treeningu koormuse jaotust hinnates võiks natukene rohkem veeta kolmandas tsoonis ehk pisut rohkem ennast piitsutada. Praegu kipub pisut liiga mugavustsoonis kulgemiseks asi minema.

Selline see ülevaade oligi - kaks pilti ja kõik selge.

Ostan rauda

Möödunud nädal läks sedasi, et sai tehtud trenni, pisut vähem kui planeeritud aga suures plaanis läks kõik planeeritult. Suusklema jõudsin kolmel korral, lisaks sai kolmel päeval ka joostud.

Nädala nö highlight oli laupäevane trenn, kus eesmärgiks oli läbida 50 km't, läheb siis aega kaua läheb.
Sellise pikema trenni üks suurimaid väljakutseid on leida rada, kus pea väga ringi käima ei hakka. Nimelt Sakus lubati head 1 km'ist rada, Pirital 1,5 km'ist rada. Õnneks tuli õigeaegselt infot, et Jüri terviserajal on 4,5 km'ne ring - isegi reklaamiti, et võib uue suusaga sõitma minna / tulla.
Reaalsus oli see, et rada oli tsipa lühem ja olud polnud ka nii kiita. Endal õnnestus küll püsti jääda aga päris mitmel korral jäid suusad korralikult kinni. Igatahes kui enne hooaja algust mul mulla suuski ei olnud, siis nüüd on nad olemas :) - pikki sooned, päris sügavad; lisaks paarist kohast kandid katki ja ka mõned risti sooned. Eks lihv võiks midagi aidata aga mulle tundub, et targem on osta uued suusad (pakkumistele avatud). Treenimiseks sobivad need suusad küll aga võistlustele minnes tunduks uhkete määrete ja pulbrite kasutamine raiskamisena.
Kui esimesed 40 km'i olid enam-vähem ok, 35 kilomeetrit tuli kergelt, järgmised 5 juba natukene raskemalt, siis viimased 10 oli paras kannatamine - suusk ei libisenud ja jõudu polnud jne (kärss kärnas, maa külmand värk).
Aga noh kui sul on eesmärgiks kuu pärast 90 km'i võistlusel osaleda, siis tuleb lihtsalt kannatada, et võistlusel vähegi lihtsam oleks. Hea mugav oleks teha tunnike trenni ehk 15 km'i aga sellest pole kahjuks mingit abi sellise pika sõidu läbimisel.

Eile ehk pühapäeval käisin Pirital sõitmas, jõudsin sinna päris õhtul ja seega oli kunstlume rada päris pehme ja pudrune. Aga õnneks on rada juba 3 km'i pikkuseks venitatud ja ikka teine asi on sõita rajal, mis ei laineta :).
Eks eelmise päeva sõit oli alles organismis aga kannatas sõita küll. Üks aukudega suuskadel sõitja kihutas ka mööda, laskumisel siis - küll libises hästi :)


Tulles pealkirja juurde, lõpuks, siis käisin eelmisel nädalal verd andmas, et saada ülevaade, mis organismuses toimub. Kõik ilusti korras, mida oligi vaja tõestada. Ainus mure on jätkuvalt hemoglobiiniga, mis pole ju kõikse hullem tavainimesele - 142 ühikut millegi kohta - aga kui mõelda sportimise peale siis võiks see number kümne pügala võrra ju kõrgem olla. Natuke rohkem hapniku lihastes aitaks kindlasti kergemalt spordirajal edasi saada.
Eks tuleb asuda rauda õgima, mis siin muud ikka.


Käesoleva nädala plaan on ka paika pandud - ühel päeval jooksma, 4'l päeval suusatama, korra korvpalli mängima. Sel nädalal kavas ka esimest korda klassikasuusad välja otsida ja nendega isegi rajale minna.

Natukene plaanist väljas

Möödunud nädal pidi olema järjekordse kolme töönädalase tsükli avanädalaks ja plaanid nägid ette umbes 3 tundi enam treeninguid kui nädal varem. Tulenevalt nädala sees ligi karanud kergele nõrkusel ja täiendavate takistuste tekkimisel jäi tegelik nädala maht tunnikese vähemaks kui planeeritud aga no polnd hullu.

Igatahes käisin ma eelmisel nädalal paaril korral jõusaalis, jooksin ühel päeval (hommikul ja õhtul), käisin korra ka korvpalli mängimas ja sattusin paariks korraks isegi suusarajale.

Suusatamisega ongi hetkel see nadi olukord, et külma on aga suusatamiseks lund vähe (noh võib ka öelda, et pole selliseid suuski, millega üle kivide ja kändude sõita). Õnneks on lootust saada Piritale käesoleva nädala lõpuks /  teiseks pooleks velotreki poolne rada kunstlume alla. Siis saab kindlasti ka rohkem suuski alla panna.

Eelmisel nädalal käisin Kõrvemaal, kus rahvast oli palju. Rajad olid nii ja naa. 5 km'i rajal oli mõnes kohas ikka väga palju sodi - oksad, käbid jne. Üle tunni seal ei sõitnudki.
Pühapäeval aga läksin Saku rajale. 1 km'ne rada täitsa heas korras. Lisaks tehtud mingi kunstlikud künkad, kus sai lühikest rada natukene pikemaks venitada. Viimasel küll pidi tähelepanelik olema, et kivi otsa ei satuks ja rada lainetas ka korralikult aga kannatas sõita küll. Kokku tegin sõitu seal rajal mõned minutit üle 2 tunni. Ise olin süüdi, et kauem ei teinud - polnud päeval söönud ja rajale unustasin ka söögi kaasa võtta. Nii murdiski vaim jõu.

Kui nendeks kaheks sõiduks suuski veel ei määrinud - lükkasin lihtsalt suvise määrde maha ja rajale ma läksin - siis nüüd peab hakkama mingi määrimise asja peale ka mõtlema. Tuleb poest vaadata midagi lihtsat - treeninguks pole ju paljut vaja. Tahaks kiiresti määrde alla ja rajale. Küll võistluste jaoks paneb parafiini ja pulbrit ja muud keemiat suusa alla.

Muide kui oled 3 aastat (loe talve) järjest sõitnud kunstlume rajal, mis on võib öelda ideaalne, siis esimese hooga on loodusliku lumega kergete konarustega rada ikka väga harjumatu :).


Ahjaa - kuigi reedene korvpall ei läinud hästi, kuna pall va sindrinahk ei soovinud läbi rõnga minna, siis joostud ehk lühikesi kiirendusi sai mõnuga tehtud ja mis peamine - jaksu neid kiirendusi teha oli. Hea märk vormist, ma leian.


Käesoleval nädalal üritan siis mahtu umbes pooleteise tunni võrra suurendada, võrreldes eelmise nädalaga. Kuigi algselt oli planeeritud ka jõusaali külastused siis arvan, et asendan need suusatamisega. Tuleb vaid kõht enne täis süüa :)

Ausus au sisse

Kerge nädal tehtud.
Paar korda jõusaalis, mõned korrad jooksmas. Laupäeval tegin pikema otsa (3 tundi), jooksin 15 min, kõndisin 5. Tee viis Sütiste tee "metsa" / parki. Seal tegin kolm tiiru nö suusakeppideta immikat tõusudel. Täitsa mõnus oli. Ühel ringil oli 5 tõusu, viimase tõusu lõpp läks raskeks aga väike jalutuskäik tagasi ringi algusesse tõmbas pulsi kenasti alla tagasi. Tundub, et organismuse seis on hää.

Järgmine nädal tuleb vähe rohkem trenni jälle teha. Võibolla vean ennast lõpuks suusatama ka aga kuna puudub soov suuski lõhkuda siis eks näis. Hetkel veel ikka vähe lund.

Sportlik aasta algus

Aasta on alanud vaatamata lume puudusele vägagi sportlikult. Kokku sai eelneval nädalal 11 tundi sporti tehtud, sellest küll osa jäi veel eelmisse aastasse.
Kolm korda eksisin jõusaali - sai natuke üht ja natuke teist tehtud.

Kahel korral käisin jooksmas, üks rahulikum jooks. Teine lühemalt aga intensiivsemalt - jooksu sees sai tehtud 2 seeriat 5 x 250 meetrit suhteliselt maksimumi piiril (üritasin jõudu jagada, et terve ringi jaksaks ühtlases kõrges tempos läbi joosta).

Lisaks sai laupäeval üks pikem trenn tehtud - kokku tuli natukene alla 4 tunni. Selle sees sai joostud, kõnnitud ja ka natukene suusaimmitatsiooni tehtud. Lõpuks olid jalad ikka päris pehmed aga samas ei midagi hullu. Pigem häiris asjaolu, et joostes olid suusakepid käes :)


Nädal 2 2014 aastast on kavas rahulikumalt võtta. Aga jõusaali üritaks jälle ära eksida. Järgmisest nädalast siis kolm nädalat intensiivsemalt.

Lubavad, et ilm läheb vähe jahedamaks ja isegi lund hakkab sadama. Äkki peab siis jooksu plaanid asendama suusaplaanidega aga väga veel ei kiirusta selle kiire otsusega.