Lugu kiivrist

Räägin sulle loo rattakiivrist. Mitte seda vana lugu vaid loo kiivrist, mis oli ratturil peas.

Tartu Jooksumaraton möödas ja rattaralli tulemas, seega vaja ka rattaga sõita. Eile hommikul oli selleks võistluseks siis planeeritud avapauk. Ütleme nii, et pauk missugune :)

Nimelt liikudes rattaga tööle juhtus umbes 500 meetrit enne tööle jõudmist olukord, kus üks labrador otsustas üle sõidutee joosta risti teisele poole teed. Sinna ta ka jõudis aga eelnevalt me kohtusime - mina ratta seljas, tema joostes.

Tulemuseks väike õhulend, puruks ratas, purunenud kiiver, prillid ja põrutused kehal (minul vähemalt :)).
Ratas pärast kokkupõrget:

Nagu juba öeldud juhtus see kõik kokkupõrkel koeraga. Nägin teda tulemas aga kuna tegemist oli keskmisest suurema koeraga, siis egas väga seisma julenud jääda. Kuna koer ka kohe teel ei jooksnud vaid tegi seda väikse viivitusega, siis lootsin, et saan koera eest läbi lipsata. Kõik nagu tundus minevatki hästi aga viimasel hetkel koer mõtles, et hoopis tema soovib mu eest läbi põigata.

Edasi oli kokkupõrge, kukkumine jne.
Kiirabi tuli järgi, tunnike poolteist sai veedetud erakorralise meditsiini osakonnas ja selgus, et katki midagi pole. Luud terved, peas samuti kõik terve jne. Kange on aga mis teha, eks pärast kukkumist peabki kange olema.

Hetkel siis rattasõidud sõidetud ja 98% kindlusega jääb pühapäeval ka Kõrvemaal sõitmata - rangluu ei võimalda lihtsalt kehaga peale vajumist ja sealset rappumist. Ratta vast saab rattaralli ajaks korda - uus raam vaja osta (üritan täna-homme selgeks saada, mis tingimused / näitajad peavad raamil olema jne), parandada seda aga kindlasti ei anna, st võibolla annaks aga oht et asi samast kohast uuesti katki läheb on väga suur.

Praegu olen väga positiivselt meelestatud, et rattarallile lähen vast ikka peale aga eks näis seda asja.

Õpetlikku sellest loost on käesoleva potsituse algus - kiiver peab alati peas olema. Jutud, et ma sõidan hästi ja vaatan ringi ja autode vahele ei lähe - see ei loe mitte midagi. Näiliselt süütust olukorrast võib kõvasti jama tulla ja ilma kiivrita ei pruugiks ma siin hetkel seda kõike kirjutada. Seega kiiver pähe!

Naljakam pool on see, et kokkupõrge autoga oleks olnud hilisemate kahjude hüvitamise osas kordades lihtsam - liikluskindlustusfond maksab kahju kannatanule kahjud kinni ja siis toimetab ise edasi. Nüüd aga kõik puhtalt koera omaniku ja minu vaheline keiss, kui mõistvad me teine teise suhtes oleme. Nendes olukordades aga võib alati vaidlusi tekkida. Pealegi ei pruugi ju nö süüdlasel rahakott seljas olla ja tema jaoks see suur löök või siis isegi tahe võib olla kahju hüvitada aga mida pole võtta, seda pole võtta.
Loodetavasti kõik laheneb edukalt.

SEB 31. Tartu jooksumaraton

Lühidalt - pettumus

Nüüd aga pikemalt :)

Kõikse pealt siis eellugu ehk soovid. Salasoov ja supper tulemus oleks olnud 1:40 kanti. Sobiv, st vastuvõetav tulemus olnuks ka 1:45.
Tegelik tulemus 1:48:56

Ehk siis alla soove.

Mis juhtus oli see, et liialt sai toetutud tehnikale ja see vedas alt.
Nimelt olin enne võistlust sättinud kellale soovitud kilomeetri ajad ja selleks, et jaksu oleks lõpuni lähenesin sooviga joosta teine pool võistlusest kiiremini kui esimene. Alguses mõned kilomeetrit rahulikult, siis umbes 10 km-i jagu kiiremalt, siis 8 km-i veel kiiremalt ja seejärel nii palju kui veel torust tuleb. Kella järgi pidanuks aeg tulema umbes 1:41 kanti, mis oleks mulle kenasti sobinud.

Stardist läksin rahulikult minema ja kõik tormasid vasakult ning paremalt mööda, kui vaatasin, et liigun soovitud tempos ja seega ei pabistanud - las lippavad, küll skalbid hiljem ära võtan. Tunne oli super ja mõtlesin, et vot nüüd tuleb.
Kui üks töökaaslane asfaldi osas mööda läks ja ütlesin, et ära kihuta, siis korraks käis peast mõte läbi - mis krdi aega ta jooksmas on. Aga ei vaevunud pikalt mõtlema, kuna neid kiireid alustajaid varemgi nähtud. Ääre märkusena olgu öeldud, et töökaaslane saigi ajaks 1:41 kopikatega.

Juba metsavahele keerates, st pärast esimest TP-d, vaatasin kella ja kilomeetri poste ning mõtlesin, et mingi hälve on sees. Meenus aga, et panin kellale distantsiks 23 km-i, kuid tegelikkuses on distants umbes 400 meetrit pikem. Jälle rahunesin ja jooksin edasi niivõrd kuivõrd andis tempot jälgida - tõusud tsipa aeglasemalt, laskumised kiiremalt aga keskmine tempo püsis soovitud vahemikus.

Esimene külmem dušš tuli umbes poolel distantsil, mil kuulsin teadvustajat aega ütlevat ja siis tabasin ennast mõttel, et kas tõesti on planeeritud teine pool niipalju kiiremini joosta. Kuid ikkagi ei olnud veel väga suurt pabinat.

Löök alla poole vööd saabus umbes 8 km-i enne lõppu kui nägin kella, mis näitas, et stardist on möödunud umbes 1:15 või natukene vähem. Siis mõistsin, et kas olen väga aeglaselt jooksnud või tehnika valetab. Kiired kontrollid viitasid viimasele.
Ei valeta kui ütlen, et siit alates läks ka raskeks. Raskeks läks kuna motivatsioon kadus. Edasine oli kannatamine. Tekkis kergelt käega löömise tunne ja see emotsioon, mis varem edasi viis oli kadunud ning asendunud emotsiooniga, mis hoopis tagasi hoidis.
Meenus Spordikohvikus Jaak Mae räägitud Norra suusatajatest, kuidas nad treenivad juba lapsest saadik soovi ära teha ja isegi siis kui on näha, et tulem ei tule selline nagu soovitud nad ikkagi pingutavad lõpuni.
See teadmine aitas vähegi edasi liikuda aga powerit polnud ning viimases TP-st väljudes ei mäletanud, kas jooki ka haarasin või mitte. Mõte uitas kusagil eemal metsades seeni otsimas. Ühesõnaga ikaldus.

Jah jalad olid lõpus ka juba rasked aga siiski panen ma selle raskuse paljuski motivatsiooni kadumisele. Jalad oleks raskeks muutunud ka siis kui jooksnuks 5-10 sekundit kilomeetri kohta varem kiiremini või kui tulnuks 15 sekundit aeglasemalt. Pehme pinnas, keskmisest pikem distants - see lõhub nii ehk naa.


Mis muidugi muudab kogu selle tulemi omapäraseks, kui nii võib väljenduda, on asjaolu, et vaatamata kõigele tegin ma isikliku rekordi :). Ületasin eelmise aasta aega umbes-täpselt 9 sekundiga. Kusjuures eelmisel aastal ma ikka surin lõpus, st väga-väga raske oli ja soovitud spurti / kiirendust enam polnud. Sel korral siis väsimus oli aga suurem oli moraalne latakas.

Seega kui otsida midagi positiivset siis asjaolu, et neljas aasta sai joostud ja iga aasta olen oma aega parandanud. Aga noh siiani on mida parandada ka:

Koht		Aeg	Kl_koht	Aasta	Aja parandus
1202		2:13:42	395	2010	-
473		1:53:27	170	2011	15,15%
405		1:49:05	151	2012	3,85%
439		1:48:56	161	2013	0,14%

Käesoleva aasta koht ei pruugi veel lõplik olla, kuna tegemist on esialgsete tulemustega ja hetkel on ametlik võitjagi alles 3's protokollis aga väga palju paremaks see koht nüüd ka ei lähe :)


Kokkuvõttes võib öelda, et selliselt ette planeeritud jooksu võib ja saab isegi joosta, kuigi mägisel pinnasel on see oluliselt raskem / keerulisem kui linnas maratoni joosta. Seega ma arvan, et järgmisel korral ma panen kell käele vaatan kilomeetri aega ja jooksen pigem enesetundele tuginedes ning alla 1:40.

Nädal 10

Üks nädal läbi, mis lõppes siis ühe neljast pea eesmärgiga - Tartu Jooksumaratoniga, mis pole maratoni mõõtu. Selle võistluse kohta tuleb eraldi postitus - pärast seda kui emotsioonid on vähe laagerdunud.

Aga kuna tegemist oli võistlusnädalaga, siis egas siin nädalas suurt midagi polnudki. Kaks trenni, mis mõlemad sisaldasid kiireid sutsakaid. Mõlema trenni pikkus umbes tund.

Ülejäänud nädal möödus puhkamise tähe all.


Järgmine nädal tuleb siis ratast vähe sõita. Egas siin suurt aega pole ja "jalgratast" leiutada pole ka vaja - tuleb teha kiireid sõite, et tempot leida. Kahjuks jääb eraldistardi võistlusel kolmapäeval osalemata, kuna tööga seonduvalt olen Eestist ära aga loodus tühja kohta ei salli :). Hawaii Express korraldab neljapäeviti 2 - 2,5 tunniseid sõite, kus keskmine kiirus 30+ km/h. Ehk siis täpselt see mida vaja - grupi sõidu kogumus + kiire sõit.

Arvatavasti lähen järgmisel pühapäeval ka Kõrvemaale Samsungi etapile. Suuri eesmärke polegi - pigem pikk ja raske trenn.


Nüüd aga tuleb puhkama minna ja homme saab siis tänasest jooksust  paar rida kirjutada.

Aprill

Aprill on läbi ja võtaks ta siis postituse vormis kokku ka:

Kogu treeningaeg: 58 tundi 14 minutit
Läbitud sai 762,57 mõõdetud kilomeetrit (sinna aega jäid ka pallimängud, mille osas puudub info palju läbi joostud sai)
Keskmine pulss 141


Jagunes see kõik jooksule 25 tundi ja 15 minutit, jalgrattale 22 tundi ja 25 minutit. Lisaks siis muud pudinad sinna otsa.


Tegemist on mahu mõttes ajalooliselt teise tulemiga - eelmise aasta juulis sai üle 60 tunni trenni tehtud. Nö uus reks jäi saavutamata kuna ei osalenud planeeritud Pühaloomaia rattarallil - haiguse tõttu - ning planeeritud treeninglaagri nädal oli väiksema mahuga seonduvalt ilmastikust ja kergest väsimusest.
Ehk siis ideaali korral tulnuks 65 tundi kindlasti kokku või isegi enam.

Nädalate lõikes kasvatasin mahtusid stabiilselt alates märtsi teisest poolest ja aprilli esimesel nädalal oli number 14 tundi, teisel nädalal (nö treeninglaager) viisin numbri 24 tunni peale. Pärast seda olen mahtu maha keeranud 9 tundi, 8 tundi ja viimane nädal (aprill ja mai koos) 7 tundi juba.

Intensiivsus oli madala poolsem, hõlmates siiski ka kiiremaid lõike ja seda eelkõige kuu teises pooles.

Kokkuvõtlikult võib pidada aprilli küllaltki korda läinuks. Mõned asjad jäid tegemata aga palju sai tehtud ja suurtest haigustest / aukudest õnnestus hoiduda.


Mai tuleb kindlasti oluliselt madalama mahuga aga arvatavasti kõvasti kõrgema intensiivsusega. Hetkel kalendrile vaadates on arvata, et arvatavasti tuleb ka juuni pigem rahulikum kuu, kuid Juulis tuleb jälle mahtu vähe teha.

Nädal 9

Möödunud nädalasse jääb enam-vähem õnnestunud Viljandi järve jooks. Oli mis oli, nüüd tuleb keskenduda Tartu jooksule.
Üldiselt ongi nädal sellise puhkamise tähe all möödunud.

E - jooks (mõned kiirendused sisse)
T - saalihoki
K - Viljandi jooks
N - Puhkus
R - kerge jooks (üritasin andurit tsipa paremaks seadistada)
L - ratas
P - Puhkus

Algselt oli kavas laupäeval vähe pikem sõit - Keila-Rapla-Kodu. Aga kuna see jäi ära siis otsisin kiiresti asendust - leidsin selle Tervisespordi näol, kus oli kavas umbes 2 tundi kerget sõitu. Kuna start oli Pirita velodroomi juurest, siis otsustasin kergelt sinna veereda ja pärast tagasi. Sõidu käigus selgus, et liigutakse Jüri poole seega otsustasin hetkel, mis võeti suund tagasi Pirita poole eralduda grupist.
Kokku sai sõidetud mingi 70 km-i, aega läks alla 3 tunni.
Pundis on ikka tsipa teine tera sõita, isegi kui liigutakse vaid paarides. 30 km/h tuli äärmiselt märkamatult ja üldse oli kudagi kerge.

Järgmine nädal möödub siis paljuski puhkamise tähe all. Enne võistlust on kavas paar jooksu ka teha, kiiremad lõigud aga ei midagi erilist.

Suurjooks ümber Viljandi järve

Jooks tehtud, isiklik rekord ka tehtud. Seda korda ajaks 52:44, koht 387. Stardinumber oli 410 seega sai numbrit kaitstud, viimasel ajal kuigi ajad paranevad numbri kaitsmine ei kipu väga õnnestuma. Seega läks hästi :)

Aeg on muidugi pettumus ja seda suurem, et no ei ole sellist tunnet nagu oleks pingutanud. Finišh kätte jõudis, siis oli muidugi kergendav ja puha aga selleks hetkeks kui auto juurde jõudsin jalutatud oli tunne, et võiks uuesti jooksma minna. Mingit raskust või mis iganes muud mure ei esinenud.

Teagi, kus need 3 minutit vajalikku aega kaduma läksid. Kell küll valetab kilomeetreid lugedes aga ikkagi, hoidsin küllaltki stabiilset kiirust, st väikse varuga. Ju siis need üle põldude osad ja tõusud, kus rahvas kippus ette jääma ja päris hullu ka ei soovinud panna läks nõnna palju aega kaduma, et tulemus oli nagu oli.

Jooks nagu juba mõista sai antud oli selline mõnus pingutus ja tunnet, et enam ei jaksa küll ei tekkinud. Viimane kilomeeter sai tsipa kiirendatud ka aga seal oli küll tunda, et väga palju kiiremini poleks jõudnud lipata enam. Samas sellele kilomeetrile eelnenud tempos võinuks joosta veel küll ja küll.
Raja teises pooles olevatest põllu tõusudest sai enda arvates kerge sammuga üles ja kuigi tõusu lõppedes tundsid, et pulss lööb isuga ei andnud hoogu alla ja mõne hetke pärast taastust pulss juba kenasti ära, st ei olnud tunda, et peaks hoogu maha võtma või midagi.

Ahjaa stardis oli selline tunne, et jooksen selg ees - siit ja sealt pandi mööda, kuigi kell näitas mõistliku kiirust. Otsustasin hullusega mitte kaasa minna (võibolla sinna läks ka väärtuslikud 3 minutit) igatahes teises toitlustuspunktis oli ametlik ajavõtt ja süsteem näitas ka kohta (esimest korda nägin sellist elementaarset lahendust), natukene alla 500 oli siis koht. Viimase 4 km-iga õnnestus seega umbes 100 kohta tõusta. Ma arvan, et pole paha :)

Kuna 50 minutit jäi saavutamata siis tuleb järgmisel või ülejärgmisel aastal veel minna aega jooksma. Edasi saab nalja teha :)

Nädal 8

Võistluste aeg läheneb suurel kiirusel ja seega vähenevad ka tulevaste nädalate treeningmahud.
Seda korda jäi mahuks natukene alla 8 tunni, samas umbes 3 tunni jagu "trenni" läks kaduma seoses väikse haigestumisega ja asjaoluga, et pühapäeval jäi kevadhooaja avavõistlusel osalemata.

Muud trennid läksid plaani päraselt.
Väike negatiivne tunne jäi hinge seoses esmaspäevase tempo treeninguga, kus võtsin plaaniks joosta 5 km-i tempoga 4 min/km kohta aga kahjuks GPS-i ja FootPad polnud piisavalt süngis ehk siis tegelik tempo tuli vast 4:15 / 4:20 min/km kohta. Hoog oli mõnus ja päris kerge, viimasel kilomeetril hoog tõusis isegi ja kindlasti jaksanuks kauemgi sarnast tempot hoida aga see polnud eesmärk ja soov.

Neljapäeval tegin 3 korda kilomeeter tsipa veel kiirema tempoga ja polnd hullu :)


Sellel nädalal siis plaan ümber Viljandi järve joosta. Kindlasti soovin ringi peale teha kiiremini kui tund aga vähemalt alguses lähen peale plaaniga joosta alla 50 minuti, eks siis näis kauaks jõudu ja jaksu jagub.
Nädala lõppu on planeeritud üks pikem ja rahulikum rattasõit, muud suurt see nädal plaanis polegi.

Püha Loomaaia RR - DNS

Ehk siis did not start.

Hetkel kui sõidust on umbes tund sõidetud ja enesetunne pole enam väga halb siis natukene on kahju, et võistlema ei läinud aga eile õhtul / öösel last tabanud kõhuviirus ja tema eest hoolitsemine ning ka ise mao tühjendamisest osavõtnuna oli hommikul kehast igasugune jõud / jaks kadunud ja nii saigi otsustatud, et pole mõtet õrna tervise juures ennast piinama.

Nii ehk naa oli tegemist pigem intensiivsema trenniga kui mingi eraldiseisva eesmärgiga seega elame selle ühe päeva / võistluse üle. Loodetavasti on homseks juba tervis korras ja saab enne Viljandi järve jooksu mõned kiiremad jooksu jupid veel teha.

Nädal 7

Seitsmes nädal läbi, algus oli rahulikum, lõpp päris intensiivne.

Nimelt sai pärast eelmist raskemat nädalat esmaspäeval täiesti puhatud, teisipäeval käisin vaid saalihokit mängimas ja alles kolmapäeval asusin jälle jooksmisega tegelema.
Samas tuleb tõdeda, et teisipäevane saalihoki oli minu jaoks seda korda oluliselt intensiivsem kui varasematel kordadel - kuidagi särtsu ja teravust oli palju. Lootust on, et võistluse ajaks tuleb ka teravust piisavalt.

Kui kolmapäev oli kergema jooksu päev, siis neljapäeval sai ka mõned kiiremad lõigud tehtud. Kiiremate lõikudega jätkasin ka laupäeval. Pühapäeva jäi kerge rattasõit, millesse panin ka mõned kiiremad lõigud.

Tänane rattasõit oli üllatavalt kerge ja mõnus. Kiirust küll veel napib aga samas pole ka väga ju midagi teinud, et seda kiirust saada. Võistluseni 1,5 kuud aega ja küll see kiirus ka tuleb.

Eraldi oli soov peatuda veel laupäevasel päeval.
Nimelt pärast hommikust jooksu sai tehtud umbes 40 minutit Zumbat, siis mängitud 6 või 7 korda 3on3 korvpalli, 10 minutit jooksvat mängu aega, sprinditud 3x30 meetrit ning lõpetuseks veel ka 2x200 meetrit sõudeergomeetrit sikutatud.
Selle sportliku päeva / hommiku lõpetuseks oli ikka toss täiesti väljas aga mõnus oli pingutada, eriti just korvpalli väljakul.

Järgmise nädala lõpetan väikse rattavõistlusega Pärnu kandis. Eks siis näis, kuidas seda kiiruslikku vastupidavust on. Väike hirm / mure on, et ei suuda pundis vastu pidada aga eks näis. Õnneks sõidetakse 3x27 km-i ringil ja seega saab alguses täiega kulutada ennast ja vajadusel rajalt maha tulla.

Nädal 6 - treeninglaager

Nii üks raske nädal on möödas. Kõik ei läinud küll nii nagu algselt planeeritud aga peamised asjad said tehtud.
Nimelt oli kavas väike nö treeninglaager. Nö sellepärast, et sai see asi kodus olles läbi aetud. Algselt oli plaan kaks korda päevas rattaga sõita aga siinsed ilmaolud takistasid plaanide täitmist - enne lõunat ikka rattaga väga sõitma ei läinud ja õhtul läks ka kiiresti külmaks ning libedaks seega. Alles nädala teises pooles saanuks ka hommikul sõitma minna.
Teine takistus oli haigestunud lapsed - ei saanud hommikul neid 2 või enam tunniks üksinda koju jätta.

Aga eks iga takistus ole millegi jaoks hea - selle asemel sai siis hommikul joostud ja natukene vähem trenni tehes arvan, et hoidsin ära ka üle tegemise. Laupäeval ja pühapäeval oli juba vähe raske - just vaimselt. Jõudu nagu oli aga just seda viitsimist väga polnud. See oli ka üks põhjus, miks pühapäevaks planeeritud pikem rattaots sai kõvasti lühendatud.

Nädal numbrites on 59 km-i jooksu, 385 km-i ratast, treeningaeg 24 tundi.

Järgmine nädal tuleb tsipa kergemalt - esmaspäeval kindlasti puhkan, teisipäeval teen vaid pallimängu, edasi siis vaatab, mis saab :). Võistlused on tulemas ja peab mahtusid vähendama ning intensiivsemaid liigutusi tegema hakkama.
Esimene planeeritud võistlus on 28 aprill Pärnus Püha Loomaia Rattaralli, siis juba Ümber Viljandi järve jooks jne.

Nädal 5

Kalendri järgi peaks nagu kevad juba olema, seda ka Eestis aga väljas veel väga kevade moodi ei ole. Vaatamata sellele olid sel nädalal juba päris soojad ilmad / õhtud - päike kütab päris kenasti. Samuti saab juba ka joosta asfaldil, mitte lumel või jääl ja isegi rattaga saab vabalt ennast tunda.

Tulev nädal pärast praegust ilma just palju lubav ei ole aga no loodame parimat :)


Sel nädalal sai siis jooksu kilomeetreid kogutud umbes 85. Maasikaks tordil oli täna pea 20 km-i distants, mille põhiline fookus oli 7 korda 1 km-i, min tempoga 4 min/km. Kuna oli päris tuuline, siis esimene kiirem kilomeeter õnnestus joosta vastu tuult ja mäest üles osaliselt. See tõmbas küll natukene jala pehmeks korraks aga järgnenud 10 minutit taastasid kenasti ja nii siis edasi.
Üldiselt ongi nii, et kiirust nagu ei kipu olema aga põhi on päris korralik, kuna taastumine on küllaltki kiire. Aga noh võistluseni on aega veel :).

Eile käisin tegin nädala ainsa jalgratta otsa, jälle 3 tundi. Olemine oli juba oluliselt parem kui nädal tagasi ja nii oli ka läbitud distants 5 km-i. Kusjuures alla tuult sai teadlikult rahulikumalt sõidetud - kuna tundus, et hakkan liiga kiiresti koju jõudma :).

Lisaks sai nädala jooksul paar korda ka jõusaalis käidud.


Järgmine nädal peaks idee järgi põhirõhk olema jalgrattal (jalad tahavad jooksust vähe puhata) - kui nüüd ilma vaid lubab. Nädala lõppu panen kindlasti ka ühe raskema jooksu. Samas pole hetke plaanide kohaselt kavas minna jõusaali aga eks plaanid võivad muutuda kui ilm tõesti paremaks ei lähe.

Nädal 4

Järjekordne nädal läbi. Tegemist oli rahuliku ja trenni rohke nädalaga, kuhu sisse mahtus ka esimene ratta treening.

Algselt planeerisin rattasõidu tänaseks aga ilmaennustus oli nädala lõppu enam kui hea ning seetõttu otsustasin reedel võimalust kasutada.
Liikuma hakkamine oli vaevaline - tuli leida õiged riided jne - eks hirm, et hakkab külm oli päris suur. Samas tuleb tõdeda, et päevane päike on ikka väga soe ja kui tuult ka peale ei puhu siis hakkas lausa palav :)
Kuna kasutasin uusi pedaale siis ootasin, kas juhtub sama mis kunagi esimestel kordadel maastikuratta klotsidega - kaks korda kukkusin kodu ukse ees külili :). Seda korda läks asi lihtsamalt - eks neil klippidel loogika üks ja sama. Igaks juhuks olid kaasas erinevad vahendid, et vedrude pinget reguleerida. Seda polndki vaja teha aga küll seadistasin natukene klotside nurka - alguses olid jalad kuidagi liiga välja suunatud. Vasaku jala sain täitsa heaks aga parema puhul sai natukene isegi liiga palju üle keeratud. Samas ei häirinud see olukord, seega ei hakanud uuesti pausi tegema.

Mingil seletamatul põhjusel olin planeerinud 3 tunnise trenni. Kui poolele distantsile jõudes (Tartu mnt kahe realise tee lõpp) mõtlesin, et veeren vaikselt koju tagasi siis Assaku kanti jõudes otsustasin siiski väikse tiiru tagasi Jüri poole teha ja lõpuks veeresin veel kergelt ka kodu juures.
Tagumik valutas kuis kurat aga lõpuks juba polndki enam nii valulik või siis lihtsalt harjusin ära :) Igatahes kui lõpuks sadulast sain, siis oli päris hea tunne :). Ja mis peamine - planeeritud 3 tundi tuli ka kenasti täis.

Muus osas sisaldas nädal jooksu ja paari jõusaali.
Kokku tuli jooksukilomeetreid sel nädalal umbes 79 km-i. Teed lähevad järjest puhtamaks ja seega muutub jooksmine järjest mõnusamaks. Järgmisel nädalal peaks vast umbes samasse suurusjärku distantsi tuleme.

Järgmise nädala plaan ongi sarnane selle nädala omaga, erinevus on vaid nädala lõppu planeeritud rohkem intensiivset. Samuti on plaan korra (laupäeval) kolmeks tunniks ratta selga istuda. Ülejärgmine nädal aga plaanis väike treeninglaager aga see saab toimuma kodus. Algne plaan Otepäele minna sai ümber mõeldud. Eks siis teeb enamus päevadest 2 trenni päevas ja nädala lõppu planeeritud vähe pikem ja tempokam trenn.

Nädal 3

Kuna homme puhkepäev, siis võib nädala kokku võtta.

Kui jätta kõrvale kolmapäeva õhtune jooks, siis muus osas läks nädal nagu planeeritud. Lisaks jooksmisele jõudsin kahel korral ka jõusaali, kus rõhk on olnud reielihastel - mõtlen jalgratta sõidule ja pumpan sinna äksi sisse :)

Kokku sai jõusaalis käidud kahel korral (ideaalne oleks muidugi 3 aga no mis teha). Joostud sai nädalaga umbes täpselt 71 km-i, pole ka paha.
Lisaks tavapärastele rahulikele jooksudele sai kolmapäeval tehtud kaks korda 3 minutit anaeroobses tsoonis, neljapäeval tegin 8 km-i sisse viis korda 15 sekundit spurti ja täna tegin 3 korda 1 km kiirusega 4 min/km kohta.

Üldiselt on selle libadega päris keeruline kiiremaid lõike teha aga õnneks siit-sealt asfalt juba paistab ja saab oma kiiremad liigutused siis vastavalt sellele sättida. Lühikesed kiirendused neljapäeval aga väga ei õnnestunudki - kiirus oli liiga madal nende sutsakate kohta - ei teagi, kas libedusest tingitud või  lihtsalt polnud keha valmis trenniks.
Tänane trenn aga oli üllatavalt mõnus. Natukene need kiirendused alguses hirmutasid aga kui esimese kiirenduse ajal pidin kohe hoogu maha võtma, et ikka 4 min/km tempos olla, siis see rõõmustas. Pärast viimast kiirendust sai veel üle 5 km-i peale joostud rahulikult ja trenni lõpuks oli tunne nagu polekski mingeid kiirendusi teinud või midagi muud vähe raskemat.
Tundub, et taastumisega on kõik korras.

Järgmine nädal enam-vähem sama rütm kavas, mis sel nädalal. Küll muudan nädala lõpus pikemal jooksul kiirete lõiku hulka aga suurt muud pole kavas muuta. No ja lisaks siis järgmine pühapäev on kavas minne ja teha esimene rahulik tiir ka rattaga. Loodetavasti ei tule tuulist ilma ja päike paistab ja äkki kraadiklaas isegi üle nulli näitamas :)


Sellesse nädalasse jäi siis veel ka Vaasa Lopetile registreeminine - nüüd tuleb hakata otsima elamist ja transporti ja muid asju.
Samuti käisin teisipäeval kuulamas Jaak Maed, kes pajatas, miks tema arust Norrakad on suusaradadel paremad kui teised. Põnev kuulamine oli ja mõned asjad küll tuttavad aga oli ka uut infot. Üks mida tähelepanin oli see, et Norrakate treeningud on olulised intensiivsemad kui nt Eestlastel, samas nad ei unusta ära ka baasi.
Seda oli hea kuulata just sel põhjusel, et enda treeninguid olen ka selleks aastaks planeerinud just intensiivsematena, samas vaadates praegusi liikumisi, siis vägagi palju on ikkagi ka rahulikku liikumist. Nagu õpikust :)

Tack för din anmälan!

NAMN: Heiki Pruul
RACE: Vasaloppet
START NUMBER: 10227
START GROUP: VL10
STARTKLAR INSURANCE: No insurance
BIB PICK UP PLACE: Mora

Sihukese e-maili sain hetked tagasi.
Kõlab uhkelt :)


Postituse võib lõpetada e-mailist pärit järgneva kirjaga:

We have received your registration 2013-03-20.
Good luck with your training.

Nädal 2

Suusamaraton läbi, kaks nädalat puhkust ka läbi ja ettevalmistus kevadisteks võistlusteks lahti läinud.
Tänaseks peaks olema 2 nädalat juba ettevalmistatud aga esimesel nädalal hüppas teisipäeval ligi haigus, mis niitis jalust ja tervise sain korda alles pühapäevaks. Seega esimene nädal jäi väga trenni vaeseks.

Nädal 2 aga sai läbitud enam-vähem plaani kohaselt.
Enam-vähem sel põhjusel, et nädalavahetuseks mõeldud suusavõistlust (Sparta suusapidu) lühendati ühe päeva võrra (reedel jäid võistlused ära) ja kuna laupäeval olid juba muud plaanid tehtud varem, siis ei saanud ka laupäeval nautida ilusat suusailma - peale lühikese paaristõuke sprindi.
Tähelepanelik lugeja saab kindlasti aru, et 1 000 km-i on ikka veel saavutamata ja pigem on juba tunne, et nii ta ka jääb. Puudu on napid 19 km-i aga hetkel tundub see olema suhteliselt plaani väliselt enese suuskadele sundimine ja kahtlen, et viitsin seda teha.

Aga plaan näeb hetkel ette jooksmist ja loodetavasti saab peatselt ka rattaga sõita. Noh muidugi saaks juba ka praegu minna aga miinuskraadidega hakkab rattaga sõites kiiresti vägagi jahe, eelkõige varvastel.
Igatahes ratta lasin Veloplus's üle vaadata, eile panin uue sadula ja pedaalid ka külge. Nüüd kerge kibelus juba sõitma minna :)

Eelmisel nädalal sai kokku joostud natukene peale 117 km-i, millest enamus olid umbes 8 km-sed sutsakad (tööle ja koju). Pühapäeval sai tehtud tsipa pikem sutsakas aga selle eest lõikudega 4 x 2 minutit anaeroobses tsoonis. Minek oli üllatavalt mõnus ja kerge.

Nädal 3 toob lisaks ka mõned jõusaali külastused, muus osas jätkan aga jooksmisega ja nädala lõppu peaks mingi pikema või intensiivsema trenni ka sättima.