Oma esimese meistritiitli teenisin 17 juulil Veteraanide kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus. Peaaegu nelja staadioniringi läbimiseks kulus 4:58.63 ehk siis selline aeglasema kümnevõistleja tempo :).
Eks aeg natukene nõrgem oli, kui oleks soovinud, kuid eks siis on lihtsam aega parandada :)
Järgmine võistlus, kus osalesin oli Sakala metsajooks. Algselt pidi distants olema 5,7 km'i, kuid selgus, et tegelikult ootas ees 7 km'i.
Kuna korraga startisid nelja erineva distantsi võistlejad (7, 14, 21,1 ja 42), siis tegi see keeruliseks mõistamaks, kes millisel distantsil osaleb.
Õnneks 14 km'i rada pööras umbes 3 kilomeetrit pärast starti ära aga ikkagi oli rajal piisavalt palju kiireid jooksjaid erinevatelt distantsidelt. Seega kui viimasel kilomeetril nägin, et asun umbes 9ndal kohal. Suur oli üllatus kui 200 meetrit enne lõppu kuulsin ergutamist - mine-mine, kolmas oled.
Tuligi välja, et õnnestus 7 km'i jooks lõpetada kolmandana (28:46).
Kuigi koht oli hea, siis aeg oli pettumus. Lootnuks nii minuti jagu kiiremat aega aga eks rada oli petlikult raskem ja võimalik, et väike haigus, mis nädala keskel ligi kargas, jättis samuti oma jälje.
Vaid nädal hiljem õnnestus esmakordselt osaleda Holstre - Paistu jooksul (5 km). Kuna teadsin, et tegmist asfladi jooksuga, siis oli soov üritada uut 5 km'i rekordit joosta (varasem oli üle 20 minuti). Kahjuks aga oli rada Viljandimaale omaselt mägine ning lisaks puhus korralik vastutuul.
Läksin jooksule siiski plaaniga üritada uus rekord joosta ja vaatamata takistustele see ka õnnestus - 19:27 on uus 5 km'i rekordaeg.
Nüüd oleks soov soodsamates tingimustes uuesti proovida, siis võiks proovida ka alla 19 minuti aega. Eks näis, millal ja kus see õnnestub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar