Reede, 29. juuli 2016

Kohila jooksusari - 800 m

Ongi selle hooaja viimane staadioni jooks tehtud (kui just midagi vahele ei tule). Selleks oli Kohila jooksusarjas toimuv 800 meetrit.

Kohal oli nö sulelisi ja karvaseid, oli kohal tüüp, kes soovis alistada 2 min piiri, oli kohal tüüp, kes üritas teha uue M45 vanuseklassi rekordi ja oli kohal tüüpe, kes soovisid lihtsalt hästi joosta.
Ise läksin jooksule sooviga viia 800 m rekord alla 2:15'ne.

Kuna Kohilas on osalejaid hulka olnud, siis sai ka pisut nö kavaldatud - nimelt registreerimisel tuleb märkida planeeritav lõpuaeg, panin sinna kirja 2:10, mis muidugi olnuks tore saavutus aga rahulikult mõeldes teadsin, et selline aeg saab vaid ideaalsete asjade kokkulangemise korral tulla. Plaan ja soov oli siis üritada tugevamatega koos olla kuniks jaksan ja siis vaadata, mis saab.

Kahjuks läks aga nii, et esimesed panid ikkagi liiga kiiresti minema, ise ei julenud kaasa minna ja nii võtsin rivis viimase koha.

Plaan oli joosta alguses 16 sek 100 m kohta ja esimesed 300 saidki umbes nii joostud aga finishisirgel puhus tuul vastu ja ees olnud jooksumees oli planeeritud joosta esimese ringi umbes 64-65 sek, mis sobinuks kenast. Tegelikult tuli esimene ring 67 sek, mis polekski veel väga hull olnud aga kahjuks teise ringi alguses sellist teravust polnud, mis võimaldanuks tempot oluliselt tõsta.

Kusagil pärast 600't andsin veel jalgadele valu ja finishisirgel sain ühest konkurendist jagu aga aeg ei vastanud soovidele - 2:16,21, mis tegelikult paremuselt teine aeg, mille olen jooksnud. Seega väga kurta nagu ka ei tohiks.

Eks väike pettumus oli sees ja ikka ja jälle sellistes olukordades taban ennast mõttelt, et mis saanuks kui .... Aga noh jooksu ajal ju raske ikkagi.
Võibolla teises jooksus joostes saanuks parema aja aga kes teab, palju olekseid.


Meele tegi heaks see, et tegelikult ei olnud jalgades mõnusat kergust ning finishisirgelt vastu puhuva tuulega ei taha mul jooksud õnnestuda - tagasirgel tuul tagant ja seal peaks sellevõrra enam vajutama aga seda oskust pole veel külge jäänud.
Samuti tegi tuju heaks, et suutsin teistkorda suhteliselt lühikese aja jooksul joosta sinna 2:16 kanti. Loodetavasti see tähendab, et selline mu 800 m tase hetkel ongi ja järgmine aasta saab hakata siit sekundeid jälle maha hõõruma. 2:10 ahvatleb alistamist.


Nüüd saab mitu nädalat rahulikult treenida - olin võistluste lainel alates 4ndast Maist ehk kokku 16 võistlust. Selgelt liiga palju tegelikult ja eks seda ole ka näha pikemate jooksude puhul, kus vastupidavus on kõvasti kannatada saanud.
Järgmine hetkel planeeritud võistlus on Pärnus Kahe Silla jooks, kus on soov kevadel joostud 10 km'i rekordit parandada, kuid eks palju sõltub, kas jäänud kuuga on võimalik vastupidavusilk pool taastada. Pärast seda otsustab juba emotsioonidest lähtuvalt, kas võistelda kusagil või mitte.

Pühapäev, 17. juuli 2016

1 nädal 3 rekordit

Ongi see kergelt hull nädal läbi ja õnneks läks kõik nii nagu pidi minema - kokkuvõttes 3 isiklikku rekordit.

Kohilast 5000 m jooksust uus rekord ajaga 18:54,3
Veteranide 1500 m jooksust uus rekord ajaga 4:40,5 (mitte ametlikel 4:44,99)
Veteranide 800 m jooksust uus rekord ajaga 2:15,62


Kui 1500 m jooksus sai endast kõik antud, siis 800 m jooksus sai liiga rahulikult alustatud. Põhjus oli selles, et kell ei hakanud tööle ja harjumuspärast piiksumist käel ei toimunud. Õnneks treener oli mõlemal päeval raja ääres ja tema poolt hüütud kommentaarid aitasid kõvasti kaasa.
Lisaks uutele rekorditele anti mõlema jooksu eest ka hõbemedal, seega nüüd on auhinna kapis üks kuld ja kaks hõbedad Eesti meistrivõistlustelt.
Kui külm ära ei võta, siis võib veel asja saada.

800 meetri jooksu puhul jäigi häirima liiga rahulik algus (jalad olid head, enesetunne oli hea) ning see, et 2:15 piir jäi alistamata. Õnneks on umbes pooleteise nädala pärast võimalik Kohilas see viga parandada. Loodetavasti on ilm ka sel korral abiks, konkurentsi peaks seal olema piisavalt, seega ole vaid ise tugev ja korralik aeg ka tuleb.


Reede, 15. juuli 2016

Kohila jooksusari - 5 000 m

Pärast Viljandi 5000 m jooksu olin pisut pettunud, et 19 minuti piir jäi alistamata. Samas oli tolle võistluse ajal enesetunne hea, seega tekkis mõte minna Kohilas riskile.

Risk tähendas siis seda, et joosta ringe umbes 4 sekundit kiiremini kui Viljandis (planeeritud tempost) ehk 88 sekundiga. Sellises tempos lõpuni joostes pidanuks aeg tulema umbes 18:20.

Eks ma alateadvuses sain aru, et selline aeg peaks minu jaoks liiga kiire olema aga no kes ei riski see kihisevat ei joo.

Hooga alguses minema ja võibolla sai isegi liiga hoogasalt minema tormatud, kuid vaevalt need paar sekundit väga palju aidanud oleks aga pärast esimest 200 m läbimist tuli esimene ring 84,9 sekundit, teine ja kolmas tulid ka veel planeeritud ajast kiiremini - umbes 87 sekundit. Seega sai esimese kolme täisringiga edestatud 18:20 aega juba 5 sekundiga.

Kas need 5 sekundit oleks raskuse hetke kaugemale viinud, seda teada ei saagi aga kusagil poolel distantsil läks ikka täitsa raskeks. Eriti raske oli, just vaimselt, neljas kilomeeter. Aga üritasin hoida rütmi ja samm-sammu haaval edasi tulla.

Mingil imekombel ei tekkinud kordagi nö hirmu, kas ma ikka 19 minuti piiri alistan. Lõpuks üle finishi jõudes näitas kell aega alla 19 minuti. Pärast ametlike tulemuste selgumist sain teada, et aeg oli 18:54,3.

Saigi see üks väike eesmärk jälle täidetud ja 19 minuti piir alistatud. Nädala jooksul (arvestades Viljandi jooksust) õnnestus 5 kilomeetri distantsil isiklikku rekordit parandada 19:27 (rekord enne Viljandi jooksu) pealt 18:54 peale (Marathon 100 andmebaasis on paar sekundit kõvem aeg kirjas isegi aga see on Pärnu Aastajooksult, kus distants pole kohe kindlasti 5 KM'i, pigem 300 meetrit lühem).

Sportlik hing hakkas muidugi pärast hingamise taastumist analüüsima, aga mis siis kui jne - eelkõige siis seda, et jooksnuks koos klubikaaslasega, kes väga ühtlases tempos joostes sai aja 18:44. Aga sel korral sai valitud taktika riskida, näpud said kõrvetada aga kui kiiresti ei proovigi joosta, siis ei hakka ka kunagi kiiresti jooksma.

Sel aastal hetke plaanis rohkem 5 KM jookse pole. Nüüd tulevadki mõnevõrra lühemad jooksud. Juba sel nädalavahetusel stardin Veteraanide meistrivõistlustel - laupäeval 1500 m jooksus ja pühapäeval 800 m jooksus.
Kui nädala lõpuks on selle nädala saldo 3 uut isiklikku rekordit, siis olen rahul.

Kohila jooksu ringiajad:
00:43,3
01:24,9
01:27,7
01:27,3
01:28,9
01:30,1
01:31,8
01:33,9
01:35,3
01:33,9
01:35,8
01:34,2
01:27,2

Esmaspäev, 11. juuli 2016

VAK Staieri Seeriajooks - 5000 m

Parem hilja kui mitte kunagi, sobib kenasti sissejuhatuseks kirjutamaks paar rida möödunud nädalal toimunud VAK Staieri seeriajooksu järjekordse etapi kohta.

Etapiks oli sel korral 5000 m ehk 12 ja pool ringi.

Ilm oli täitsa kena - polnud väga soe, samas päike paistis. Tuul küll keerutas ja soojenduse alguses tundus ka tuulega hea seis olema aga enne võistlust toimus kerge tuule tugevnemine.

Stardis oli tugevamaid ja nõrgemaid jooksjaid - tugevamatest saab üldiselt juba enne starti välimusele tuginedes sotti. Nõrgemad jäävad lihtsalt pärast starti kohe rivi lõppu. Ennast paigutasin mõtetes sinna keskele ehk plaan oli joosta umbes 19 minuti ümber ja võimalusel üritada 19 minuti ületamist.

Plaan oli joosta umbes 1:32 ringi kohta ehk siis täpselt plaanist kinni pidades pidi aeg tulema 19:10.

Stardist pani umbes 8-10 meheline punt liduma. Tundus, et too punt on liiga sportlikud isikud ja seega jätsin ennast pundist pisut maha. Pealegi oli tempo vastavalt plaanile.
Õnneks oli üks kaasvõistleja, kes esimese ringi liikus samas tempos minuga aga kahjuks juba teise ringi finishi sirgel tundsin, et ta tempo ei sobi mulle. Kuna tol lõigul oli tuul vastu, siis jõu säästmise mõttes otsustasin oodata mööda minekuga aga juba olin kindel, et suurema tuule käest pääsedes möödun.
Nägin mitte kaugel ka suuremat punti koos jooksmas, nii umbes 6-8 tüüpi (paar tüüpi oli pisut juba eest nihkunud). Vahe oli selline 30 meetrit ja seega ei pidanud targaks kiirendusega neid kinni püüda. Seega jätkus jooks omas tempos ja üksi.
Mingi hetk möödus liider ringiga, teisel hetkel asusin ise aeglasematest möödunud. Ka eest kukkusid mõned tüübid ära aga päris täpset ülevaadet kohast ei olnud.
Tempo püsis normis, olek oli normaalne.

Viimase ringi eel tundsin, et jaksan joosta küll. Lisasin veel kiirust ja nii ma pärast joont maha prõntsatasin, tulemuseks aeg 19:06,9, mis siis uus isiklikrekord antud distantsil. Täpselt 6 sekundi kaugusele jäi lähim konkurent, järgmised olid minuti kiiremad. Seljataga laiutas samuti kerge tühjus.

Kahju, et polnud kellegagi koos joosta ning jänku oli püksis ja ei julenud ise hoogu juurde panna. Lõpus olnuks raske nii ehk naa aga vast saanuks distantsi keskel mõned lisa sekundid juurde ning suutnuks ka 19 minuti piiri ületada.
Õnneks või kahjuks on juba käesoleval nädalal võimalik nö viga parandada ja joosta sama distants Kohilas. Eks näis, mis Kohilas juhtub, kuna plaan on julgemalt ja suuremate ambitsioonidega stardist minema tormata - pärast jooksu on näha, kas tulen kilbil või kilbiga :)

Ringi ajad (esimene aeg, siis 200 m oma):
42,63
88,78
90,74
90,51
92,21
94,32
95,00
95,34
91,25
93,98
95,76
94,49
81,91