Teisipäev, 31. detsember 2013

Riided pessu

Aasta läbi,  võib trenniriided puhtaks pesta :)

Kokkuvõte on siis selline, et hooajaks seatud eesmärk - Tartu Neliküritusel 100 hulka - jäi saavutamata. Küll sain parima koha üldse ja tegin kolmel alal neljast parimad tulemused (nii koht kui aeg) aga väike jama kevadel jättis oma märgi ja nii need asjad läksid.
Eks muidugi oleks soovinud teistel aladel ka vähe paremaid tulemusi saada aga mis siin pikalt ikka heietada - eesmärk võibki ju tispa kõrgem olla kui reaalne tulemus siis on mille poole püüelda ka tulevikus.

Numbrite maailma vaadates, siis trenni sai tehtud umbes 12 tundi rohkem kui eeslmisel aastal. Kilomeetreid sai läbitud umbes 1100 km'i enam. Keskmine pulss jäi samaks. Treeningkordi oli rohkem tervelt 77 jagu.

Mahud on täpselt sellised, et umbes selliseid numbreid võiks hoida ka järgmisel aastal. Distants võib suureneda paranenud treenituse arvelt.


Peale Vaasa suusasõidu, mis Märtsis tulemas on kavas kindlasti osaleda ka Tartu Neliküritusel, vähemalt 3'l jooksu maratonil (Pärnus, Tartus ja arvatavasti jälle DNB), osaleda Filter Temposõidu karikasarja etappidel niipalju kui võimalik, osaleda Fakto Auto Rahvasõidul ja mõnel muul Aerobike korraldaval maanteeratta sõidul ning võtta osa ka mõnest Samsungi etapist (Jõulumäe meeldis sellest aastast).

Suuri eesmärke järgmiseks aastaks ei olegi, pigem tegemist ettevalmistava aastaga, kus põhirõhk saab siiski jooksmisel olema. Eks näis, mis tulemused maratonides tulevad. Sügisel Tartus võiks 3:10 - 3:15 ära joosta, see annaks kindlust, et tulemus alla 3 tunni võib tulla aasta hiljem.

Tartu Neliküritusel seda korda suuri eesmärke pole, põhjuseks plaan läbida Tartu Maraton tempos, mis peaks lõpu ajaks tooma umbes 8 tundi. Sellise tulemuse pealt Neliküritusel väga kõrget kohta ei ole võimalik saada :).


Ongi kõik selleks korraks. Kohtume uuel.

Esmaspäev, 30. detsember 2013

Inimene on täpselt nii laisk kui eesmärgid lubavad*


*Tegemist on laenuga

Lugesin ühte blogi ja selline lause jäi silma. Hea lause ma arvan.

Pärast DNB Vana-Aasta maratoni oli jõulunädal, mis tähendas töövaba aega. Samuti tõi see ootamatult kaasa ühe intensiivsema trenni nädala.
Nagu varem sai juba kirjutatud, siis sedakorda sai maraton joostud vist mugavustsoonis igatahes jalad andsid natukene tunda aga ei midagi häirivat ja nii vedasingi ennast juba teisipäeval jooksma. Esmaspäevase korvpalli jätsin küll ära kuna jalad olid nii ja naa aga üldine väsimus jõudis esmaspäeva õhtuks kohale.

Aga teisipäeval läksin ja tegin kerge 50 minutit jooksu. Lisaks veel mõnikümmend minutit süvalihaste harjutusi.
Kolmapäeval nägi plaan ette üle tunnist jooksu. Neljapäeval aga juba raskemat - 5 minutiliste lõikudega trenni. Tundsin, et enesetunne pole päris see ja otsustasin algselt kirjas olnud 5 lõigu asemel teha 3. Jätsin ära nö paarislõigud (2 ja 4nda) ja jooksin need lõigud lõikude vahelise tempoga rahulikult läbi. Oli raske aga mitte midagi väga hullu, kusjuures jooksu aegu läks olemine järjest paremaks.

Reedel ja laupäeval jälle kergemad jooksud - laupäeval väiksed lühikesed kiirendused jooksu sisse. Pühapäeval aga nägi plaan ette vähe pikemat jooksu ja selle sees ka 23 min lõiku anaeroobse läve piiril. Kerge nö hirm oli, et kas ikka jaksan vajalikus tempos joosta, et pulssi piisavalt kõrgel hoida aga kuna mitmeid päevi puhunud tugev tuul oli järgi andnud siis lõpuks polnudki üldse hull see jooks.
Eks natukene sai alguses liiga kiiresti alustatud ja see tõmbas jalad pehmeks aga tänu teele jäänud valgusfooridele õppisin vigadest ja edasi ei punnitanud mitte kohe pulssi kõrgeks vaid võtsin tempo, mille puhul teadsin, et pulss tuleb kohe järgi ja mille puhul pulss seisab soovitud vahemikus.

Igatahes nädala kokkuvõttes sai peaaegu 8 tundi trenni tehtud. Joostud sai peaaegu 78 km't, seega pole halb ma leian.

Kuna lund veel jätkuvalt pole, siis suuski pole veel alla saanud - no ei kutsu kusagile kunstlume ribale siblima, kus niigi rahvast murdu. Naljatamisi olen mõelnud, et enne Vaasat vist ei saagi suusatama :). Samas äkki ikka kahe kuuga tuleb midagi maha, mille peal saab mõnuga sõita.
Eks tulebki vaadata mingit asendust, et kui ükskord lumi maas siis ikka jaksaks suusatada kah.


Kui tulla korraks tagasi pealkirja ja eesmärkide juurde siis paneme siia ka selle kirja - joosta maraton ajaga 2:xx:xx. Ideaalis võiks maratoni keskmine tempo olla 4 min/km kohta aga kui ta on mõned sekundit peale siis olen ka rahul. Mis ajal see eesmärk täidetud saab on natukene ähmane hetkel aga ma arvan, et nii 1,5 aastat võiks asi aega võtta. Kui Eestist välja jooksma ei lähe siis hea koht rekordi tegemiseks oleks kindlasti 2015 aasta Tallinna Maraton - lihtsa poolne rada. Aga eks näis.

Pühapäev, 22. detsember 2013

Palju õnne sünnipäevaks!

Selle aasta kolmas maraton joostud. Kuigi Eestimaa pinnal on sel aastal veel üks ametlik maratoni jooksu moodi jooks toimumas, siis 98% kindlusega ma seal ei osale. Esiteks see päris varsti ja teiseks pole veel seda kiiksu läbi käinud, kus soov on võimalikult palju maratone läbida. No ja mida see üks veel siia annaks? :) Kas 3 või 4, seal pole suurt vahet.

Aga eile sai joostud DNB Vana-aasta maratonil. Nagu eelnevalt on kirjutatud, siis aasta tagasi toimus jooks lumisel teel ja temperatuuri oli nii umbes -10 või nii. Sel aastal lund polnd kusagil, kui jätta kõrvale üks veok, mis mööda sõitis ja mille kastis on valge ollus, mis meenutas lund.

Läksin jooksule peale mõttega - alguses  kiiremini ja siis lõpus kannatada kuniks jaksu on. Tegelikkuses asjad päris nii ei läinud. Jooksin esimesed kaks kilomeetrit koos endise töökaaslasega, tempo oli nii 5:20 min/km kandis või natukene aeglasem. Kuna olime just vastutuule lõigul otsustasin kiirendada ja jätsin kaaslase maha. Sain sappa ühele pundile, kes liikus umbes samas tempos - vahelduseks tsipa kiiremini, siis aeglasemalt aga üldiselt mõnusas tempos. Sel hetkel oli ka selge, et liigun aeglasemalt kui algselt planeeritud.
Esimese ringi aeg oli 46:56.

Esimese ringi lõpus juhtus selline asi, et kuna  loodus kutsus juba pool ringi siis läbisin ajavõtu punkti ja tormasin kiiresti rohelisse kabiini. Joogipunkt aga jäi seljataha ja nii juhtuski, et esimese ringi lõpust jooki ei haaranud.
Seltskond, kellega koos sai joostud oli vähe kaugele läind - vahe oli umbes 15 sekundit, võtsin siiski nõuks, et võtan selle vahe kinni. Tegin siis vähe kiiremaid liigutusi ja esimese kilomeetri lõpuks olin endisel jooksu seltskonnal sabas.
Läbisime teise ringi tsipa kiiremas tempos kui esimese aga ei midagi erilist - tunne oli mõnus ja ringi aeg 45:49.

Kolmandale ringile minnes tundsin mingi hetk, et võiks ikkagi tempot tõsta. Pealegi nägi esialgne plaan ette, et kolm esimest ringi jooksen ühe tempoga, siis neljanda oluliselt rahulikumalt ja siis viienda tsipa kiiremini aga aeglasemalt kui kolm esimest.
Nii ma oma seltskonnast mööda läksingi. Tempo oli mõnus, selline 5:00 min/km kohta ja natukene allagi. Tulemuseks ringi aeg 44:01. Kõik oli tore, kui jätta kõrvale järjekordne looduse kutse. Umbes kilomeeter joostud neljandast ringist, põikasin korraks metsa.

Metsast välja tulles jätkasin jooksu plaanipäraselt aeglasemalt. Päris nii aeglaselt küll ei osanud kui olin  planeerinud aga natuke lasin tempot alla. Otseselt enesetundes polnudki põhjus aga kartes viimast ringi otsustasin tempot loovutada.

2 esimest ringi koos joostud seltskond tuli mingi hetk tagant järgi ja nii jooksin kuni ringi keskel olnud joogipunktini nendega koos. Tempo oli mõned sekundid üle 5 min/km kohta. Vahest oleks isegi nendega edasi läinud aga joogipunktis jäi vahe sisse ja mõtlesin, et ei hakka järgi pressima. Üldiselt nad läksidki väga soliidse tempoga (lõpuajad olid alla 3:40).

Eks tagantjärgi on tore mõelda aga kuna neljas ring oli psühholoogiliselt kõige raskem, siis võinuks ikkagi pundis vastu pidada. Olnuks lihtsam neid meetreid läbida.
Õnneks jõudis umbes 2,5 km-i enne ringi lõppu kõrvale töökaaslane, küll rattal aga siiski. Sõitis kõrval, rääkisime juttu, ta ergutas, ma sammusin edasi. Kiitis pidevalt, et mul samm ikka väga kena võrreldes mõne teisega aga no kui natukene raske siis tegelikult jätab see jutt suht külmaks :)
Neljanda ringi ajaks sain 45:45. Ehk siis mitte nüüd nii aeglane kui esialgsetes plaanides aga oluliselt aeglasemalt kui ring varem.

Viimasele ringile minnes hakkas kõhus vähe keerama. Võtsin tortsu geeli ja jooki peale aga ju magu oli liiga tühi - võistluse jooksul polnud söönd midagi tahket. See mind natukene hirmutas. Igatahes kui algselt oli plaan ringi keskel üks törts energiat veel kehasse toppida, et siis lõpus kihutada, siis loobusin sellest mõttest. Samuti sundis see "kogemus" alustama ringi natukene aeglasemalt kui oleks soovinud. Õnneks sain ühe jooksja "sabast" kinni ja kasutasin saba umbes 1,5 km'i. Edasi läksin juba omas tempos. Nägin ees kahte selga, mis vaikselt tulid lähemale. Kauguses oli veel selgasid aga no need tundusid ikka väga kaugel olema.

Töökaaslane rattaga sõitis ka jälle vastu ja asus jälle ergutama. Kuna ta tuli rattaga nö vastassuunas siis andis ülevaate, et eespool on ikka väga aeglase sammuga võistlejaid. Eks tore on lõpus ju mõnest mööda joosta aga sel hetkel see küll eesmärk omaette polnud.

Igatahes viimase ringi taktika nägi ette Vana-Rannamõisa teel oleva tõusuni rahulikult ja siis hakata tempot tõstma. Üldiselt see nii läkski aga tempo tõus polnud vahest nii kõrge kui mingil hetkel mõtlesin, et ta võiks olla. Igatahes joogipunktini jõudes olin peaaegu kaks ees olevat selga kätte saanud aga otsustasin rahulikult juua ja nii nad jälle läksid. Väike keerlemine kõhus pärast joomist aga natukese aja pärast läks asi paremaks.

Edasine plaan oli lihtne - Merirahu elurajooni ette keerates tõstan tempot ja panen ühtlase tempojooksuga lõpuni. Tempo tõusis alguses 5:00 min/km'i kohta, siis 4:45 min/km ja kusagil 4:35 - 5:00 vahel ta kõikus kuni lõpuni. Viimased 600 meetrit sai veelgi peale keeratud ja sedasi päris korralik lõpp tehtud.
Ringi aeg 44:13 ja terve maratoni aeg kokku 3:46:42.

Aeg on täpselt 3 minutit aeglasem kui oktoobris Tartus. Eks ta natukene kripeldama jäi kuna kuigi lõpus oli raske siis nii raske polnud kordagi, et peaks seisma jääma.
Enesetunne on selline, et 3:30 oleks eile täitsa jalas olnud. Pidanuks lihtsalt kohe alguses rohkem endasse uskuma ja sobiva tempoga gruppi trügima aga eks siis järgmine kord.

Ei mäletagi, et pärast maratoni oleks nii hea enesetunne olnud kui sel korral. Jah jalad mõnest kohast annavad tunda ja on kergelt kanged aga ei midagi hullu. Oktoobris pärast Tartu jooksu oli kõndimine ja istumine ning püsti tõusmine ikka oluliselt raskem. Tundub, et seda korda see aeg tuli ilma sildupõletava pingutuseta ja uus isiklikrekord jäi vaid liigse tagasihoidlikuse taha.

Kokkuvõttes 62 koht. Ringide lõikes üldkoht oli järgnev - pärast 1 ringi 95, peale teist ringi 95, peale kolmandat ringi 78, peale neljandat ringi 69 ja lõpuks siis 62.
Selline kena stabiilne kohtade parandus.


Pärast jooksu aga sain väga meeldiva üllatuse omanikuks - nimelt saab nüüd ka mind näha jooksmas / liikumas FiveFingers jalanõudes. Peab küll minema ja korra proovima number väiksemaid jalanõusid, kuna tundub, et kingitud number on suur aga see vähe häiriv fakt, et kohe välja jooksma minna ei saa. Kuigi pean möönma, et juba eile õhtul oli selline mõte, et sooviks minna ja proovida neid :)

Esmaspäev, 16. detsember 2013

Maratoni nädal

Vot see on "talv"!

Kui aasta eest DNB Vana aasta jooksule minnes sai käidud jooksmas ja süda tilkus vähe verd, et suusatama ei jõua, siis sel aastal pole selliseid muresid :). Nüüd sõida või rattaga. Natukene jahe hakkaks aga pisut tuulekindlamad riided selga ja saab küll.

Kuigi joosta on saanud mõnusalt siis suurt ettevalmistust kui sellist pole teinud. Tavapärane tööle-koju jooks. Kuigi jah, viimastel kordadel olen lisanud eelkõige koju tulekule kiiremaid lõike sisse. Nii umbes 2 - 3 kilomeetrit kusagil distantsi keskel tempokamalt ja siis jälle rahulikul sammul edasi.
Laupäeval tegin 4 x 1 km tempokamalt üle 10 minutilise rahuliku jooksu. Täitsa mõnus tunne oli. Tuli välja küll.

Sportlyzer, veebikeskkond, mida kasutan treeningute nö maha salvestamiseks, pakub lähtuvalt mingitest x faktoritest, et laupäevasel maratoni võiks suuta läbi lipata 3 tunni ja 10 minutiga.
Mitte, et mulle see aeg ei meeldiks või midagi sellist aga tagasihoidlikult väljendades - pisut liig tundub olema :). Ma siin ise mõtlen, et kui suudaks 4 tunniga asja ära lipata siis oleks täitsa tore ju :).

Räägitakse, et eneseusk on oluline aga vot nii palju seda küll ei ole, et alustada laupäeval tempoga, mis võiks lubada 3:10 lõpu aega :). Jätame selle järgmisesse aastasse ;).


Eelmisel nädalal juhtus veel see asi ka, et õnnestus lõpuks osta uued jooksusussid - kolmandal korral läks õnneks :).
Seda korda osutusid välja valituteks Adidase jalatsid. Täpsemalt Adidas Adizero XT 4. 
Olen nüüd mõned korrad nendega jooksnud ja pole midagi halba öelda. Pole küll õnnestunud maastikul mürada või lumes sumbata aga asfaldil toimib kenasti. Jalatsid on kerged, painduvad piisavalt ja hoiavad jalga paigas.
Eelnevatest Saucony ProGrid Peregrine'st eristab siis pisut paksem kanna ja päka kõrguste vahe (2 mm on uued sussid kõrgema vahega) ja lisaks on uutel sussidel terve talla ulatuses toetav äär, mis teeb sussid tsipa raskemateks eelnevatest aga annab jalale stabiilsust juurde.
Saucony'd läksid talla keskelt nii sise kui välisküljest katki ja põhjuseks siis asjaolu, et jala väsides kaob kontroll / stabiilsus sammul ja jalg vajub tsipa viltu sussile peale ja see lõhub neid.

Olgu mainitud, et mul oli Adidase ja on jätkuvalt Nike puhul kerge eelarvamus aga tundub, et tuleb oma seisukohti ümber hinnata.


Sel nädalal siis lisaks tänasele jooksule vean ennast välja neljapäeval või kolmapäeval ja teen kerge trenni ja siis ongi juba laupäev.
Eks pärast näis, mis aeg tuli ja kuidas enesetunne selle kõige juures oli.

Kolmapäev, 11. detsember 2013

9 päeva jäänud

Noh tegelikult siis 9 päeva ja 9 tundi ning ongi start selle aastasele DNB Vana aasta jooksule.

Nii nagu aasta eest, nii ka sel korral lähen maratoni jooksma. Ilma ennustus lubab selleks korraks soojemat ilma, nii +3 või natukene enamgi. Samas aega veel on ja ilm jõuab muutuda. Täna töölt koju joostes just mõtlesin, et olgu see ilm mis on, oluline, et väga tuult ei puhuks.
Toimub see jooks linna tänavatel ja nö ruudu kujulisel ringil. Seega eks ta oleks ebamugav kui mingi hetk vastu tuult peab pressima.
Samas kui on tuuline, siis on tuuline. Mis siin ikka pikalt mõelda.

Eesmärke jooksuks pole.
Kiire arvutus näitas, et kui sooviks enne lühikese maa starti lõpetada peaks raja läbima 3:30'ga. Seda aga kindlasti ei suuda. Lühikese maa esimestega koos lõpetamiseks peaks läbima raja vist umbes 3:50'ga (?), arvan, et täna jalas sellise aja tegemiseks jõudu pole.

Seega ei jäägi muud üle kui rahulikult oma jooks ära teha.


Nö ettevalmistus ongi see olnud, et käin jooksuga tööle ja koju. Mõned korrad olen ka korvpalli sattunud mängima ja natukene jõuharjutusi teinud. Jooksud on enamus rahulikud, v.a mõned üksikud korrad kui olen mõned kilomeetrid tsipa kiiremini jooksnud. Aga noh kui jätta kõrvale korvpallis tehtavad spurdid, siis muud kiirusliku trenni pole teinud.
Arvan, et pole ka vaja teha. Eesmärk on rahulikult jooks ära teha ja õhtul lõõgastuda.

Kolmapäev, 4. detsember 2013

Jooksmine talvel

Viimasel ajal valitsevad väljas ilmastikuolud, kus suusatada veel ei saa, rattaga sõites peab ennast kõvasti sisse pakkima ja kui sees ka ei taha olla siis ei jäägi nagu muud üle kui joosta. Ja kui nüüd aus olla siis see mulle täitsa meeldib.
Jah on olnud päevi, mil ilm ei ole kõikse meeldivam aga no egas võistlustel ju keegi küsi, mis ilma soovid. Pealegi, kas pole mitte raskused selleks, et neid ületada?

Selle viimase mõtte valguses olen nii mõnegi jooksu aegu mõelnud - miks minnakse kusagile sooja treeninglaagrisse? Pean siin silmas just jooksmist, sest nagu ütlesin, rattaga sõit külmas nõuab kõvasti sisse pakkimist ja tänu suurele kiirusele on kindlasti suurem oht ka hingamisteede haigustesse nakatuda.

Aga jooks - miks minna soojale maale treeninglaagrisse?
Jah seal on hea soe - astud uksest välja kerge riidega ja teed oma jooksu ära. Väga mugav.
Jah see laager võib toimuda tavapärasest kõrgemal ehk õhk on hõredam.
Ahjaa, kindlasti on tore see, et maapind ei ole libe.

Esimesel juhul - natuke rohkem riideid seljas, vajadusel soojendav kreem lihastel ja saab trenni teha küll. Pealegi pole jooksmisel tempo püsivalt nii kõrge, et suuri hingamisteede haigusi saada võiks.
Teisel juhul - hõredama õhu taga ajamine võiks jääda siiski proffidele. Aga noh eks kindlasti ole ka teisi arvamusi.
Kolmandal juhul - mis siis kui maapind libe on?

Esimese ja kolmanda punkti võibki kokku võtta - lähen kergema vastupanu teed, otsin lihtsamat trenni tegemise viisi. Ehk annan alla takistustele, mis kahjuks tähendab ka seda, et võistlustel kui on vaja pingutada ma ei suuda seda. Ma ei suuda ja ei taha ennast ebamugavasse olukorda sättida.

Lisaks eelnevale ma leian, et libedal ja ebatasasel pinnasel jooksmine on hoopis kasulik. Ma möönan, et sellistes oludes kiiremate lõikude jooksmine võib olla ohtlik, vigastuste mõttes ohtlik, aga eks siis nendeks mõneks trenniks võib ka sisse minna.
Miks ma leian, et libedas jooksmine on kasulik?
Üks suurimaid harrastajate taseme probleeme on nõrgad kerelihased ja need täised väiksed stabiliseerivad lihased, mida polegi võimalik otseselt treenida aga milles meie organismi toimimises on väga suur tähtsus.
Seega pidevalt heal pinnasel jooksmine teeb need toetavad lihased nõrgaks ja loiuks ning tulemus on see, et põhilihas, mis tööd peab - ei jaksa ühest punktist edasi enam tööd teha.
Siin tulebki mängu põhjus, miks on kasulik joosta lumel, jääl ja ka liivas - ebatasased pinnad, ebakindel jalge alune. Palju muidu meile tundmatud lihased teevad tööd, saavad tugevamaks ja läbi selle saab põhiline lihas oma tööd edukalt teha ning veelgi paremaks saada.

Ei ole soov kellegi suunas näpuga näidata ega seada kahtluse alla kellegi treeningmetoodikat aga mulle tundub, et liiga palju kostub väljendit / mõtet - talvel lähen soojale maale treeninglaagrisse (jooksmisega tegelevate isikute puhul).
Mulle tundub, et need isikud on juba enne järgmist võistlust / suuremat jõuproovi alla andnud ning suurem treening ei tõsta nende tulemusi, kuna põhilihaseid toetavad väiksemad lihased ei talu koormusi ja tulemuseks on hoopis vigastused.



Sellised mõtted siis seda korda.
Aga võibolla  on need mõtted lihtsalt selleks, et õigustada enda jooksmisi ja kadedus, et ei saa soojale maale minna :)

Esmaspäev, 2. detsember 2013

Tasakaal

Kindlasti võiks kirjutada siin suusatamisel või rulluisutamisel või kasvõi rattaga sõitmisel vaja minevast tasakaalust aga sel korral siiski mitte.
Käesoleva kirjutise lüke tuleneb möödunud nädala teisipäeva õhtusest Kristjan Port'i loengust - Tasakaalu hoidmine töö, treeningu ja puhkuse vahel. Tegelikult võiks siia lisada ka perekonna aga no ju saab puhkuse ja perekonna vahele tõmmata võrdusmärgi - mitte alati aga enamus juhtudel küll.

Esimene asi, millel Port peatus oli harrastaja "sildistamine". Harrastaja ehk siis isik, kes teeb treeningu tööpäeva otsa / lõpul. Treenib suhteliselt palju, intensiivselt, plaanitult või kauge eesmärgiga ning tehakse seda, mis meeldib.
Toodud nimekirjast huvitavamad märksõnad on vast intensiivselt ja tehakse seda, mis meeldib.
Intensiivselt tähendab seda, et rahulikke trenne tehakse liiga raskelt ja raskeid trenne liiga rahulikult. Seda mis meeldib tähendab tavaliselt seda, et välditakse ebameeldivaid treeninguid - nt jõusaalis tehakse kükke kuigi peaks tegema ülakeha jne.
Mis iseloomustab harrastajat on ka see, et pärast karmi / rasket tööpäeva minna ja tehakse nö maha laadimiseks üks korralik ja raske trenn. Samas karm tööpäev juba ise võrdub karmi trenniga / spordiga. Seega koormatakse keha / organismi topelt.
Aga mida ka Port rõhutas on see, et seda kõike eelnevat ei saa etteheita, kuna üldistatult võib öelda, et harrastajal on vähesed teadmised treeningute ülesehitusest ning ka needki vähesed teadmised on mõjutatavad. Siin võib vast viidata erinevatele treeninggruppidele, mis aitavad vähemalt alguses alustada ja mõista mida, milla ja kuidas teha.

Päris pikalt peatus Port stressil.
Stress rõhub meid nii töölt, kodust kui ka trennist. Kui üldiselt võib lugeda stressi arendavaks siis arendav on ta vaid juhul kui õnnestub sellest taastuda. Kui taastumine ei õnnestu on tervise probleemid ligi kargamas.

Kui õnnestub küllaltki stressi vabalt elada siis saab keskenduda treeningule. Aga mis on treening?
Treening on lõhkumine ja taastumine.
Mõlemat detaili mõjutavad nii vanus, lähipäevade koormus, treeningu kvaliteet kui ka taastumise kvaliteet. Seega tehes mitmeid raskeid treeninguid järjest toimub pidev enda lõhkumine ning tulemit ei tule. Samuti võib tulemit mõjutada asjaolu, kui muu elu treeningute kõrval on liiga pingeline - arvad küll, et kaks päeva taastumiseks on piisav aga see ei pruugi nii olla.

Treeninguga on otseselt seotud ka istumine.
Istumine rõhub meie lülisammast. Seega kui minna trenni õhtul pärast pikka tööpäeva on keha istumise tagajärjel väsinud ja koormatud. Nt vereringe on õhtuti aeglasem, jalalihased nõrgemad ja ka süda ei pruugi olla valmis suuremaks koormuseks, mida toob endaga kaasa treening.
Seega on soovitatav õhtune treening asendada hommikuse treeninguga, kuna siis on keha värskem ja võimelisem enam vastu võtma treeningust tulenevat koormust.
Lisaks eelnevalt on teadlased uuringute tulemusena avastanud, et nt 20 minutiline hommikune treening tõstab oluliselt aju töövõimet ning mõjub hästi ka meie tujule.

Eraldi peatud Port ka teemal - miks minnakse / tullakse trenni tagasi.
Lühidalt - sest on sõltuvus. Samas sõltuvus võib olla nii hea kui halb. Kuid suures pildis on sõltuvus treeningutest sarnane narkootilistest ainetest tuleneva sõltuvusega. Aegajalt tekib järjest suurema doosi vajadus.
Kerge trenni sõltuvus on hea, samas võib hea sõltuvus muutuda ka halvaks. Asi on kindlasti juba halb kui trenni pärast jäetakse vahele töö või kool, eelistatakse trenni sotsiaalsetele sündmustele, treenitakse kui ollakse haige, kogutakse detailseid andmeid.
Kusjuures nende nelja faktori vahel on "ja" mitte "või".

Viimaseks tooks välja Port'i poolt tehtud näite, kus graafikule oli pandud päevane treening, taastumine, treenitus.
Mitte, et selles graafikus midagi uut oleks olnud aga hea jälle teada, et treeningu kasvades kasvab ka taastumisele kuluv aeg. Kui liiga kiiresti tõsta treeningmahtu ja mitte keskenduda taastumisele on tulemuseks haigused ja tagasilangemine algpuntki. Tagasi alguspunkti langetakse ka juhul kui treenitakse kaootiliselt - teen 3 kuud trenni, jooksen maratoni ära, siis ei tee mitu kuud midagi ja siis alustan jälle 3 kuise tsükliga. Selline jõnksutamine viib selleni, et alati kukutakse tagasi nö alguspunkti, seega üldine treenitus ei tõuse kordagi kõrgemale ehk pole alust jõuda paremate tulemusteni.
Kusjuures mida kõrgem on treenitus, seda vähem vajab keha aega raskematest treeningutest taastumiseks ehk pideva treeninguga väheneb taastumisele kuluv aeg.


Kokkuvõttes võib öelda, et kui trenni tegema hakkad on soovitav seda teha regulaarselt samas vältida nö hulluks minemist ja treeningute eelistamist teistele sind ümbritsevatele sündmustele. Võimalusel tee trenn hommikul, mis annab ka rohkem aega treeningust välja puhkamiseks (õhtune trenn lükkab edasi magama minemise aega, samas hea ja piisav uni on väga oluline taastumiseks). Kindlasti tuleb alustada rahulikult, võttes kindlasti arvesse ka muud elu enda kõrval (teisi stressi faktoreid) - kiire tulemite kasvu ootuses põletatakse keha läbi ja tulemuseks võivad olla haigused, mis ei võimalda enam üldse trenni minna.


Et mitte postitust negatiivsetes värvides lõpetada, siis väljas on külmaks läinud ja varsti saab äkki suusatama ka :)