Pühapäev, 26. oktoober 2014

Pärnu Kahe Staadioni jooks 2014

Esimest korda võtsin jalge alla distantsi Raeküla staadionilt Kalevi staadionile. Sel korral küll Kalevi staadionile ei lastud, kuna vaatamata linnavalitsuse ja ärimeeste juttudele pole midagi seal staadionil paremuse poole muutunud. Kahju aga ju siis pole piisavalt turgu.

Aga jooksust endast  või siis natukene juba jooksust lähemalt. Natukene ses mõttes, et kõikse pealt sooviks peatuda ilma - 4 kraadi sooja, tugev tuul. Polnud just selline ilm, millega tavapäraselt väga viitsiks jooksma minna :).

Alguses oli tiir ümber Raeküla staadioni ja siis umbes kilomeeter või natukene enam vastu tuult. Algus oli normaalselt tempokas, umbes 3:55 min/km, teine kilomeeter läks veelgi kiiremini - põhjuseks olid kaks härrat, kellele haakisin sappa, kuid kilomeetri keskel otsustasin nende tempost loobuda. Kuigi tempo oli tsipa kiire, arvan, et tegelikult oli see viga. Võinuks üritada vähemalt kuni tagant tuule osani nende sabas olla. Pelgasin kinni jooksmist.
Ette ruttavalt võib öelda, et egas see jooksu teine pool kerge olnud aga üksi vasta tuult murda põlnd ka kerge :).

Umbes kahe ja poole kilomeetri läbimisel jõudis kõrvale endine töökaaslane. Jooksime temaga koos ka Kahe Silla jooksul ja seal olin sunnitud tema paremust tunnistama. Pole vaja salata, soov oli sel korral asjad teisiti lahendada :) - õnneks läkski nii :).

Kuid jooksime küllaltki võrdselt, mingi hetk libisesin eest. Siis kusagil pärast 5ndat kilomeetrit läks hoopis tema minust mööda. Jäin korraks isegi 15 meetri jagu maha aga enne 7ndt kilomeetrit jõudsin kannale. Kuna lõpp oli lähedal otsustasin mitte mööduda, kuigi oli näha, et tal oli raske. Tuul oli juba alates 4,5 km'i pealt vastu keeranud ning viimased 1,5 km'i oli ta eriti vastik - ranna ääres jooksmise mõnud :).

Valmistusin juba viimasel 100 meetril spurtima, kui kõige pealt jõudis keegi minu kannale ja vaatas lausa otsa, et kas lähme :). Kui siis tagant tuli veel kolmaski, kes otsustas pika lõpuspurdi kasuks, siis polnud enam aega mõelda. Jalad kõhu alt välja ja kiiruga lõpu poole.

Oli soov läbida distants keskmise kiirusega 3:xx min/km, see tähendanuks aega alla 30 minuti. Jooksu keskel mõistsin, et tegelikult sellist tempot täna ei arenda ning tekkis soov / mõte - äkki õnnestub 31 minutiga distants läbida.
Finishi sirgele lähenedes nägingi aega tiskumas - 30 minutit täis, kuid 31 veel natukene puudu. Raske oli aga tempot alla ei lasknud ja auhinnaks aega 30:59,1. Ehk kindlalt alla 31 minuti :)

Ametlik distants oli 7,484 km, ehk siis kiirus 4:08 min/km. Ei midagi erilist, st võiks suuta ikka natukene kiiremini joosta, kuid see kord siis sedasi. Eks pisut keha ole vast väsinud aastast, kuid eks peamine põhjus selles, et lihtsalt ei suuda hetkel veel sellist tempot hoida.

Vaadates kellalt andmeid siis nähtub, et kevadel heaks timmitud sammu tihedus on halvaks läinud. Sellisel jooksul tuli keskmine sammu tihendus vaid 88 ning max oli 93. Vähe. Sammu pikkus oli lausa 142 cm - liiga pikaks venitatud samm. Peab talvel jälle tiheda sammu meelde tuletama.

Ahjaa, koht oli 68, osavõtjaid 472 (lõpetanuid), polegi vist nii hästi varem esinunud, arvestades kohta ja osavõtjate hulka.


Nüüd plaan nädal vähe kergemalt võtta.
Laupäeval lähen testima, uurin, kas ikka õiged pulsitsoonid, milles trenni teen jne (pigem siis lihtsalt tervise kontroll).
Järmisest nädalast peaks algama uueks hooajaks valmistumine, esimene nö vormi hari tuleks kätte saada kevadel ning järgmine oktoobris. Ma arvan, et õnnestub :)

Esmaspäev, 20. oktoober 2014

Teistmoodi Kolme Päeva jooks

Juba teist aastat on mul olnud soov võtta osa Saaremaa Kolme Päeva jooksust. Aasta eest jäi osalemata kuna naine käis koolis ja just sel nädalavahetusel pidi koolis olema. Seega tekkitas probleeme laste hoidmine.
Sel aastal jäi kahjuks jällegi minema ning seda päris viimasel hetkel - noorem laps jäi neljapäev vastu reedet haigeks ja nii tuligi plaanile kriips peale tõmmata.

Aga võiks öelda, et vaim oli valmis selleks jooksuks ja kergelt "käed sügelesid" ja nii võtsingi reedel vastu otsuse - teen sama võistluse Tallinnas.
Kerge hirm ikka oli, et kas suudan ennast üksinda joostes sundida ja motiveerida kolmel päeval järjest kõvasti pingutama aga täna võib öelda, et suutsin küll.

Reede
Vastavalt programmile nägi jooks ette 10 km'ist lõiku.
Tegin eelnevalt kerge soojenduse, siis panin kergemad riided selga ja lippama. Kuna puudus konkreetne teadmine, et jooksen siit sinna ja siis ongi 10 km'i täis, siis eks tuli pidevalt mõelda ja planeerida ning arvutada, kui kaugele, kuidas joosta, et distants läbitud saaks.
Üks põhjusi, miks väga kaugel kodust ei soovinud distantsiga lõpetada oli ka asjaolu, et riideid oli selle paari soojakraadi kohta vähe. Vähe, mitte sellises tempos jooksmise mõttes, vaid vähe võrreldes tänaval jalutajatega.
Algus oli mõnus nagu ikka :), esimene kilomeeter 4 min/km, teine 3:56 min/km, kuid edasi tempo langes. Kokkuvõttes aeg 41:26, keskmine tempo 4:08 min/km.
Ei teagi, kas võistlusolukorras suutnud kiiremini aga võib olla natuke ikka. Olin kellal määratud jooksutempo ära aga lülitasin piiksumise välja ehk siis tegelikult ei jälginud ette antud tempot ja lasin enesetunde pealt. Eks väike hirm oli, kui ma esimesel päeval liiga kõvasti pingutan siis mis järgmistel päevadel saab.

Laupäev
Võistlusprogramm nägi ette 16,195 km jooksu.
Kui 10 km'i tundub selline natukene pikem otsake aga ei midagi hullu - küll vastu peab. Siis 16 km'i tundub juba vähe pikema pingutusena ning seega otsustasin läheneda asjale rahulikult. Pealegi teadsin, et kolmas päev ka veel tulemas.
Jällegi oli vaja läbi mõelda, kus joosta ning kuigi oli algselt mõte või ka soov kusagile kodust kaugemale minna siis tegelikult startisin ja finišeerisin ikkagi kodus. Kuna väga väikest ringi ei tahtnud tiirutada siis leppisin teadmisega - paar järsemat küngast Assaku kandis tuleb samuti jooksu sisse mahutada.
Ilm oli umbes sarnane reedega aga kuna tempo pidevat aeglasem olema siis panin vähe pikemad püksid jalga.

Täiendav küsimus tekkis seoses joomisega. Nimelt suurt joogipudelit ei tahtnud kaasa võtta, kedagi jootma kutsuda ka polnud. Kui 10 km'i sai läbitud joomata siis 16 peale ei julgenud ilma joogita minna. Pikalt mõeldud ja kaalutud, lõpuks otsustasin kaasa võtta neli 70 ml pisikest pudelit. Pistsin särgi taskutesse ning alguses oli nagu natukene ebamugav, kuid peatselt ei pannud seda tähelegi.

Alustasin rahulikumalt 4:20 min/km tempos tulid umbes esimesed kaks kilomeetrit. Seejärel tempo langes 5 sek/km kohta ning kaheksas kilomeeter oli tempo 4:30 isegi, kuid sinna sisse jäi ka Assakult tulles väike tõusuke, seega eks see andis oma. Järgnevalt natukene sai isegi tempot tõstetud ja nii oli 15nes kilomeeter ajaga 4:18 ja 16nes 4:14.
Tundsin, et jaksu joosta ja vajadusel kiirendada veel oleks, kuid üksina lipates on ikkagi mõne võrra raskem ennast sundida maksimaalselt pingutama.
Sel korral lasin kellal piiksuda kui tempo liiga alla vajus ja tänu sellele õnnestus hoida vägagi ühtlast tempot jooksu algusest lõpuni.
Kokkuvõttes aeg 1:11:20, keskmine tempo 4:24 min/km.

Pühapäev
Seda päeva kartsin ma enam. Programmiliselt 16 km'i tarvis joosta. Lisaks oli ilm teinud kannapöörde ning nüüd sadas vihma ja puhus tugev tuul.
Mõeldes võimalikule trassi valikule otsustasin sel korral enam kodu lähedal tiirelda ning seega vältida tõusukesi. Üritasin vältida ka väga pikki sirgeid, kuna heal juhul saanuks tagant tuulega joosta, kuid halvemal juhul vastu tuulega. Ehk siis plaan oli kombineerida vastu ja tagant tuule lõike selliselt, et saaks iga natukese aja tagant pisut kergemalt joosta ja siis jälle raskemalt.

Jällegi pistsin kaks pudelit joogiga taskusse - sel korral kaks, kuna päev varem kasutasin neljast kaks ära ja ei pidanud vajalikuks rohkem koormat kaasa tassida.
Kellale olin seadnud tempo piirideks 4:00 - 4:50 min/km. Hilise tarkusena võib öelda, et liiga kõrge alam piir oli - võinuks panna aeglasemaks tempoks 4:40 või isegi 4:35, saanuks parem aja.
Kella piiksumist kuulsin alguses kui hoog oli liiga suur ning paaril jupil, kui liigselt kaua olin vastutuult jooksnud ning tempo seeläbi iseeneslikult langenud. Vajutasin siis tsipa juurde ja lippasin edasi.

Olin valmis, et esimene kilomeeter on mõnusalt kerge, kuid edasi läheb kannatamiseks ja nii kuni umbes 14nda kilomeetrini. Tegelikult aga juhtus see, et esimesed kaks kilomeetrit läbisin 4:17 min/km tempos ja egas raske enne ei hakanud kui kusagil 8ndal või 9ndal kilomeetril. Ka tempo kukkus siis märgatavalt 4:40 min/km kanti ja jäi sinna kuni viimase kilomeetrini, mille läbisin 4:24'ga.
Kokkuvõttes aeg 1:12:41, keskmine tempo 4:34 min/km.

Arvan, et suutnuks natukene kiiremini joosta, kui miski oleks tagant torkinud. Aga kuna ma kella jooksu ajal ei vaadanud ja seega see ei piiksunud ka, siis lippasingi rahulikus tempos lõpuni.


Kokkuvõte
Võib öelda, et uus maratoni rekord on tehtud :) - 3:05:27. Kui sama aeg kanda üle ametlikule võistlusele, siis saanuks 126nda koha 468 jooksja hulgas, kes läbisid kõik kolm etappi.
Igatahes vaatamata sellele, et ametlikult võistlusel ei saanud osaleda võib öelda, et tegemist on ägeda ettevõtmisega. Esiteks tuleb osata kindlasti jagada jõudu kolme päeva vahel, kuid sama oluline on leida endas see miski, miks minna välja nii teisel, kuid eelkõige just kolmandal päeval.
Protokolli järgi ei võtnud võistlusel 21 võistlejat osa kolmandast päevast. Eks põhjusi võib mitmeid olla, kuid kindlasti ei saa alahinnata vaimujõudu, mida sellise formaadi puhul kolmas päev osavõtjalt nõuab.

Järgmisel aastal siis kolmas kord üritada võistlusele ka kohale jõuda ja loodetavasti sel korral ka jõuan :). Igatahes see väike eksperiment tekitas veelgi suuremat soovi võistlusele minna.

Nüüd tuleb vähe taastuda ja pühapäeval on kavas juba Kahe Staadioni jooks Pärnus. Distants saab lühike olema, 7,5 km'i, kuid seda tempokam. Väike plaan on minna ja üritada see distants läbida keskmise kiirusega alla 4 min/km'i kohta, kuid eks näis, mis tingimused ees oota ja kuidas enesetunne on.

Esmaspäev, 6. oktoober 2014

Tartu Linnamaraton 2014

Kolmas aasta, mil jooks toimus ja kolmas aasta olin ka joonel (millegi pärast oli protokollis nii minul kui ka mõnel teisel kordade arvuks märgitud 5. Peaks üritama uurida, millest selline anomaalia). Nagu eelneval kahel korral nii ka sel korral parandasin antud jooksu rekordit - uuteks numbriteks 3:39:46 (umbes 4 minutit aja parandust). Erinev siis eelmisest kahest aastast - sel aastal ei teinud isiklikku rekordit.

Kimbatus oli postitus siin kohas lõpetada.
Aeg mis paljudele on väga kõva väljakutse (nii nagu ka paljudele on see kerge sörk pargis :)), ei pakkunud sel korral mitte mingit rahuldust. Ei salga, et läksin starti mõttega lõpetada jooks nii umbes 15-20 minutit varem, hea õnnestumise korral veelgi varem.

Enne starti oli enesetunne mõnus. Tundsin, et jalad on õiges toonuses, pole sellist väsimust nagu paaril viimasel jooksul oli (Pärnu Kahe silla jooksul sai distants enne läbi kui jalad tööle hakkasid, SEB poolmaratonil tuli läbida pool distantsist, et jalad korralikult liikuma hakkaks).
Võtsin ennast 3:15 gruppi ja vaikselt hakkasime liikuma. Minek oli mõnus, kuid sellegi poolest vaatasin, et seltskond läheb tsipa liiga kiiresti. Kiiresti just minu jaoks, minu pulsi jaoks.
Lasin tempo 10-15 sekundit alla ja jätkasin rahulikult umbes 4:40 min/km tempos liikumist. Grupp oli pidevalt nähtav kuni poolmaratoni märgini.

Esimesed 10 km'i tulid ajaga 47 min. Teine 10 km'i oli 48 minutit. Ka kolmas kümme polnud veel kõige hullem 50 minutit aga tegelikult ma siis juba kannatasin ja kõvasti.

Nimelt hakkasin umbes 25ndal kilomeetril või natukene edasi tundma, et reiepealsed on külmad, nõrgad ja kipuvad krampi minema. Võtsin kiiresti vastu otsuse, et lasen tempo alla ja jätkan liikumist. Kiiremalt joostes oleks teatava vahemaa suutnud küll kaugemale jõuda aga seejärel olnuks oht krampides vaevelda.

Nii läkski, et tempo pidevalt kukkus ja kukkus ning neljas 10 km'i tuli juba vaid tunniga. Umbes 7 km'i enne lõppu liikus must mööda ka 3:30 seltskond, mis oli üllatavalt väike - vast nii umbes 9 inimest.

Võtsin Toomemäe tõusu rahulikult aga joostes - madal ja lühike sammuke. Ei raatsinud kõndima hakata. Samas olin sunnitud kõndima siiski umbes 100 meetrit enne kui tee võttis suuna Toomemäelt alla finishisse. See sama 100 meetrit jalutasin, reide tekkinud ebameeldiv tunne hajus ja laskumise sain juba joostes läbida. Samas erinevalt varasemast sel korral enam lõpus kiiremaid samme ei teinud.
Esiteks nägin, et aeg tuleb alla 3:40 (number, mis mingi hetk sai rajal orientiiriks) ning väike hirm, et viimasel 100 meetril krampides pikali viskuda poleks ka mõnus.

Seiklusi sel korral oli kõvasti ning umbes 4 tundi varem samas kohas olles tundsin ennast kordades paremini ja rõõmsamalt kui pärast jooksu. Mitte, et see aeg halb oleks aga hing ihkas paremat. Oleks tahtnud ma loodust nautida võinuks startida koheselt oluliselt aeglasemalt ning lihtsalt distantsi läbida.


Paar päeva peab sundima ennast puhkama ning siis jälle jooksma. Vaatamata sellele, et raske oli, mulle jooksmine jätkuvalt meeldib :)
Pealegi 2 nädala pärast on kavas panna ennast proovile teistmoodi maratonil - Saaremaa Kolme päeva jooksul. Maratoni distants kolme päevaga. Sellelt võistluselt võiks kokkuvõttes ju uue isikliku rekordiga tagasi tulla :).
Oktoobri lõpus on kavas ka üks kiirem kihutamine Pärnus - Kahe Staadioni jooks. Pole varem sel jooksul kaasa teinud seega ei oskagi midagi sellest arvata.
Edasi vaatame nö õunte pealt ning otsustame lennult, kas sel aastal detsembris ka maratoni jooksen või mitte.

Mõtted on järgmises aastas, kus kevadel on kavas raskemat sorti maraton (sellest kindlasti pajatan hiljem) ning kui hästi läheb siis Pärnus Võidupüha maratonil tahaks looma välja lasta :).