Esmaspäev, 26. august 2013

Fakto Auto Tallinna Rahvasõit

Eelmisel nädalal oli siis kaks võistlust. Temposõit Pirital pakkus häid emotsioone ja soov oli neid mitte rikkuda pühapäeval Fakto Auto Tallinna Rahvasõidul.
Ametlikuks distantsi pikkuseks oli 90 km-i (GPS mõõtis kilomeetri vähem) ja sõit toimus Rae valla territooriumil. Tegemist oli kolmanda sõiduga ja tore on näha, et järjest enam tuleb osalejaid juurde ja ka üritus ise loksub kuidagi järjest paremini paika.

Antud võistlus on rahvasportlastele suunatust erilisem selle poolest, et minule teada olevalt on tegemist ainsa võistlusega, millel on kaks starti. Pidulik start Vabaduse väljakult ning tehniline start 4 või 5 kilomeetrit hiljem. Vaadates nt Tour De France, siis seal on iga etapi alguses 10 või enam kilomeetrit, kus sõidetakse auto taga ühiselt koos.

Ühest küljest mulle täitsa meeldib see lahendus - pundiga läbi linna. Samas kuna paljud sõitjad sellist starti mujal harrastada ei saa siis see tekitab ka teatavat segadust.
Sel korral küll ei näinud kedagi maas vedelemas aga tükki 5 korda tuli korralikult pidurdada ja korra sain isegi tagumise ratta libisema tänu sellele. Olgu siin juures mainitud, et võtsin ikka väga ettevaatlikult ja rahulikult seda algust - mingi alalhoiu instinkt sai võitu.
Kõvasti läks kohti seal kaduma aga mingil põhjusel on mulle olulisem tervelt kohale jõuda, kui et pärast kirjutada - jee olin 50 hulgas ja siis kukkusin näo segi.

Ilm eile oli täitsa normaalne aga ka tuuline. Seega sai võetud endale eesmärgiks / sooviks saada tugevasse gruppi, et alates 20ndast kilomeetrist alates oleks lihtsam tuult murda.
Nii saigi pärast Vana-Tartu maanteele keerast kohe vajutama ja kõvasti tööd tegema hakatud aga no ei ole seda kiiruslikku vastupidavust. Saan jah 40+ km/h sisse aga sellega asi ka piirdub, st kiiruse saan kätte aga ei suuda seda hoida, rääkimata sellest, et lisaks veel sinna kiirust juurde.
Pärast sõitu tuttavaga rääkides soovitas ta teha selliseid pikemaid tempo sõite - sundida ennast 35+ km/h kiirusel liikuma 5 -10 km-i või enamgi järjest.
Tuleb tõdeda, et olen selliseid sõite siiani natukene peljanud - soov on siiani olnud nö põhja ladumine, muidu võib tekkida selline säraküünla efekt. Aga eks nüüd võib vähe neid kiiremaid sõite ka teha.

Aga kuna kiirusest jäi tsipa puudu siis sai kõvasti vaeva nähtud, et punte püüda. Mingil hetkel tuli selja tagant paar tüüpi järgi, kes vedasid eesolevale pundile sappa. Kõik tundus juba ilus aga sel hetkel kui natukene taastumisega tegelesin grupi ees vajutati ja kahjuks 3-4 tüüpi enne mind lasti vahe sisse. No punnitasin, mis ma punnitasin aga seltskonda enam kätte ei saanud. Tundus, et selline korralik 20-30 pealine seltskond sai koos liikuma.
Kahjuks ei olnud ka enda grupis tüüpe, kes oleksid väga soovinud seda suurt seltskonda kätte saada. Jürist Vaida poole liikudes tundus, et suur grupp puhkab natukene ja tekkis nagu võimalus aga no ei suuda üksinda seltskonda järgi vedada. Teistel polnud sellist sära ka silmades, et teeme / võtame vahe kinni. Ei mõelda sellele, et pärast on ju kõigil lihtsam.

No ja pärast Vaidat tuli korralik vastutuul ja seal läks suur seltskond täitsa minema. Polnud enam kellelgi soovi punnitada ja noh olgem ausad, seal poleks ka enam suutnud punnitada piisavalt - suure grupi jõu vastu ikka ei saa.
Enne kui keerasime Raasiku peale oli juba näha, et ees olevast pundist hakkasid isikud juba kukkuma. Mõned saime kätte, mõned jõudsid finishisse enne meid.

Vaatamata grupi väiksusele - 6-7 isikut anti seal päris hästi, kuigi Raasikult Kostivere peale keerates jäi minu hinnangul üks tüüp liiga kauaks ette vedama. Hoog langes aga tüüp ise ei märganud ise eest ära ka tulla. Õnneks siis minu ees olev härrasmees lõpuks kiirendas mööda. Võtsin aga sappa ja nii tõmbasime tempo jälle üles. Nii me siis sõitsime kuniks minu vedamise ajal tuli üks tüüp kõrvale (oli tagant tulnud) ja uuris, kas gruppi ka kusagil on. Ütlesin, et kaugel ja nii ta sõitis meiega koos.
Enne Kostiveret tee vähe keeras ja kuna olin juba 2-3 kilomeetrit vedanud siis hüppasin eest ära. Aga siis kukuti äkki vajutama :). Õnneks suutsin tempo muutusega kaasa minna ja vaatamata äsjasest vedamisest suutsin jalad tööle sundida ja võtsin grupi sabast ikka kinni. Aga sinna kiirendusse jäi minu arvates paar tüüpi meie seltskonnast. Kuna aga rahvast oli juurde tulnud, siis grupi suurus väga ei muutunud.

Nii siis saigi päris head tempot arendatud. Paaril korral jäin grupis halvale possale, st tuule kätte aga jällegi sundisin aga jalad tööle ja suutsin rasked hetked üle elada ja grupi sabas ikka vastu pidada.

Võistluse korraldajad olid sel korral teinud trassil ka mõningaid muudatusi ja üks põnevamaid muudatusi oli Lagedilt paremale pööramine, mis viis Jürini natukene lühemalt kui mööda suurt teed aga mis olulisem - sõit Jürisse oli ka põnevam. Väga mõnus kurviline tee oli. Ainus miinus oli muidugi see, et kurvid ja maha pidurdamised lõid soodsa olukorra kõmmutamisteks jälle.
Hoidsin grupis kolmandat possat aga Jüri peale pöörates üks härra kiirendas ja tegi seda nii hästi, et minema ta saigi. Nii mina kui ka minu ees olnud härra üritasime korra veel järgi tõmmata aga no ei olnud seda jaksu.

Alates Jürist hakkas järjest rohkem selg ees vastu tulema ka nii lühemate maade võistlejaid kui ka pikema maa omi, kes olid siis arvatavasti kukkunud tollest suurest grupist, mida alguses kätte ei saanud.
Olin Jüri kandis suhteliselt kindel, et üritan oma grupi tuumikuga lõpuni minna aga lõpuspurti enam teha ei jaksa. Asjad läksid aga teisiti.
Keerates Peetri aleviku vahele (lõpuni jäi vast 700 meetrit) olin päris heale possale jälle sattunud - teine kolmas. Otsustasin siiski esimese sabas istuda kuniks jaksu, et siis veel rünnata lõpus. Kuna lõpusirgele on / oli võimalik keerata nii mööda autode liikumisega võrreldes vastu suunas või pärisuunas ja minu ees sõitja otsustas minna pärisuunas otsustasin ka ise teha võistluse võrdselt. Ehk siis pidurdasime seal veel hoo maha ja nii me siis spurtisime võrdsetes tingimustes.
Selle alles jäänud 150/200 meetriga õnnestus veel kaks skalpi võtta - viimasest pääsesin vast kümmekond meetrit enne joont mööda.
Seega lõpp hea, kõik hea.

Sõidule läksin mõtted sõita kusagil 2:50 ja ideaaltulemus oleks 2:40. Olgu siin öeldud, et finishi joon oli ideaaltulemusest 300 meetrit eemal :). Kusjuures kui 15 km-i oli lõpuni siis tundus, et lõpuaeg tuleb 2:45 või 2:44. Seega täitsa hästi sai lõpus pandud.

Kui arvestada, et esimene umbes 5 km-i sai läbitud 15 minutiga, siis ülejäänud 85 km-i sai täitsa hea tempoga liigutud. Väljavõte Sportlyzerist (ringi aeg iga 5 km-i tagant):

Distance Speed
5.000 km 20.34 km/h
10.000 km 38.58 km/h
15.000 km 36.91 km/h
20.000 km 38.38 km/h
25.000 km 38.74 km/h
30.000 km 36.67 km/h
35.000 km 33.48 km/h
40.000 km 31.91 km/h
45.000 km 31.46 km/h
50.000 km 30.95 km/h
55.000 km 31.49 km/h
60.000 km 32.92 km/h
65.000 km 34.57 km/h
70.000 km 37.10 km/h
75.000 km 35.92 km/h
80.000 km 35.48 km/h
85.000 km 32.42 km/h
89.330 km 34.74 km/h

Ametlikku aega ei teagi veel, kuna protokoll seda ei sisaldanud. Küll aga on teada koht - 277 (386 kokku lõpetajaid).
Enesetunne jälle supper.


Ahjaa - kusagile teel Raasikule nägime hulka tüüpe raja kõrval asjatamas. Keegi oli vähe katki aga kellegil oli ka kumm puru. Haarasin kotist varu lohvi ja viskas tüüpidele. Loodetavasti oli sellest abi ja võistlus sai ikka jätkuda.



Kokku sai nädala jooksul 10 ja pool tundi trenni tehtud. Läbitud sai umbes 290 kilomeetrit. Seega selline normaalne nädal.
Tulev nädal võistlusi ei sisalda - kui ma just juhuslikult Pärnust kahe silla jooksul ei osale. Pärnus ma tol päeval olen ja kes teab, mis mõtted võivad pähe tulla :). Samas jooksnud pole täitsa kaua. Mõtleb seda asja.
Järgmine võistlus on kahe nädala pärast toimuv Jõulumäe Samsung ja siis ongi juba Tartu Rattamaraton tulemas.

Neljapäev, 22. august 2013

Filtri Temposõit - Pirita etapp vol 2

Eile toimus Filtri Temposõidu karikasarja viimane etapp (sel hooajal). Etapp toimus Pirital ehk samas kohas, kus juuni kuus sai sõidetud.
Ilm oli küll minu hinnangul tuulisem kui juunis aga muidu hea nagu ikka. Seega soov oli eelkõige ületada iseenda kevadest aega.
Mis selle paari kuu jooksul siis juhtunud oli - tehnika oli sama (tavaline grupisõidu ratas, ei mingeid aero jubinaid :)), alates juuli kuu esimesest poolest on regulaarselt trenni tehtud (enne sai tegeletud jooksuga ja puhatud).

Milline siis oli tulemus - SUPER.
Aeg paranes umbes 22 sekundi võrra, mis minu hinnangul on päris hea tulemus.
Osalejaid oli sel korral vähem kui juunis, mistõttu koht ei anna otsest pilti aga kuna distants oli sama siis loeb aeg.
Tundub, et mingi areng on isegi suvega olnud :)

Eks nüüd tuleb seda positiivset emotsiooni ära kasutada ja edasi panna.

Ahjaa ametlik aeg eile - 16:43.80, keskmine kiirus 35.86 km/h

Esmaspäev, 19. august 2013

Võistlused alga

Nädal läbi, lõppes see seda korda võistlusega.
Kuna treeningplaan on siiani näinud ette laupäeviti intensiivsemat ja pikemat treeningut ning pühapäeval kergemat keskmise pikkusega trenni, siis seda korda sai päevad ümber vahetatud.

Laupäeval tegin koos sõbraga Tartu kandis väikse tiiru. Sõidu tegi huvitavamaks tuul, mis ühes suunas puhus vastu - õnneks teisel suunas lükkas edasi. Samuti tegid sõidu huvitavamaks mäed või künkad. Siit Põhja-Eestist vaadates on tegemist mägedega. Lõuna-Euroopa kandist tulles kindlasti vaid küngastega või siis üldse sileda maaga :).

Pühapäeval ootas ees Filter Maanteekarikasarja viimane etapp - Võru rattaralli. Väljavõte raja tutvustusest:
[...] Kasaritsa poole - selle lõigu teisel kilomeetril on esimene suurem tõus. Kasaritsast liigutakse edasi Rõuge poole ning vahetult enne Rõuget pööratakse Haanja suunas -  tee on kurviline ja mägine, 8  kilomeetri jooksul ronitakse kaks 12% tõusu; tõusumeetreid koguneb sellel lõigul ligi 120. [...] Sõidetakse kuni Vaskna järve ristmikuni, kus peale parempööret ootab ees 2km tavaliselt väga heas korras olevat ja viimasel kilomeetril väga käänulist kruusateed. [...] Ees ootab jälle üks terav 12% tõusuga Plaksi mägi. [...] Enne Võru linna piiri tehakse aga pööre paremale, jätkatakse mööda Kubija teed suunaga Meegomäe poole - ees ootab  korralik tõusude jada. [...]
Lisaks kirjeldatud tõusudele rõõmustati sõitjaid ka korraliku tuulega, seega kohe ekstra mõnusalt raskeks oli sõit tehtud.
Enda eesmärk oli sattuda kusagile gruppi ja sealt kasvõi silmamunade peal kinni hoida. Kinnihoidmine muutus eriti oluliseks pärast hommikul aknast välja vaatamist ja tuult nähes.
Ainus häda Filtri sõitude juures on, et väga väga osaleb lihtsaid harrastajaid - võrreldes Tartu Rattaralliga on osalejaid ikka kaduv vähe. Nii nägingi juba esimese 3-4 km'i järel, et ees on juba palju rahvast ehk siis tagant enam kedagi tulemas ei ole.
Üldiselt õnnestus sõita plaani kohaselt, kahju on ainult kruusa lõigust, kus mingil hetkel pääses eest seltskond, keda nägin moodustavat täitsa korraliku grupi. Järgnenud laskumistel nägin alguses gruppi veel ühe-teise tõusu-kurvi taga aga no egas ma väga pingutanud ka ning üksinda seltskonnale järgi surumine oleks olnud ette ebaõnnestunud katse.
Õnneks tuli tagant veel rahvast - teadsin, et seal on rahvast ja sõitsingi endale mõnusas tempos, et küll nad järgi tulevad - nendega sai siis päris pikalt koos sõidetud. Raja ainsa joogipunktini jõudes grupp lagunes - alguse sai lagunemine eelnenud tõusudel ja korraliku "laksu" joogipunktis - mõned sõitsid sealt läbi, mõni jäi jooki võtma (mina nende seas). Aga ei midagi hullu - vaikselt tuli väike punt kokku ja nii sõitsimegi rahulikult edasi.
Ühel kaasvõistlejal oli ebaõnne kui kusagil 10 km-i enne lõppu kumm puru läks, teisel kaasvõistlejal kiskusid jalad krampi - andsin kaasa võetud magneesiumi talle aga finishis nägin toda uuesti ja tundus, et polnd abi väga olnud - nii see meie grupp järjest väiksemaks jäigi. Umbes 5 km-i enne lõppu jäin hetkeks grupist maha ja esialgu mõtlesin, et ahh mis ma ikka sabistan - kohe kohal ja nii. Kui aga nägin kell ja jäänud maad, et 3 tunni piir võimalik veel ületada, siis vajutasin pedaalidele, sain kaks enda grupi kaaslast kätte, sõitsin ka neist mööda aga kolm tüüpi olid piisavalt kaugel ning kuna viimane 1,5 km-i oli vastu tuult ja aega 3 tunni alistamiseks oli küll, siis lasin jala natukene sirgeks.
Finishi sirgel sai kaasa elama tulnud pereliikmetele veel patsu ka lüüa ja nii ma olingi kohal 212 kohaga, kaotust esimesele 41 min 34 sekundit.

Peamine see, et 3 tunni piir sai ületatud. Kusjuures see 3 tunni piir oli pandud ajal kui välja kuulutatud distantsi pikkuseks pidi olema 90 km-i. Tegelik pikkus venis aga 95-96 km-ini (algselt kuulutati välja ametlikuks pikkuseks 95 aga finishis oli kirjas 96, GPS fikseeris ka 96).

Nädala kokkuvõttes sai mitu korda vihmaga sõidetud ja pealaest jalatallani märg oldud. Treeningaega kogunes 9:41, läbitud sai umbes 275 km-i.


Käesoleval nädalal on koguni kaks võistlust plaanis - kolmapäeval lühike ja kiire tempo sõit Pirital (suve alguse aja võiks suuta üle sõita) ning pühapäeval aga Fakto Auto Tallinna Rahvasõit.

Neljapäev, 15. august 2013

3000

Täna sai läbitud selle hooaja 3000ndas kilomeeter.

Umbes täpselt juhtus see Viljandi maanteel, vist suure - Tallinn - sildi läheduses või tsipa enne.

Tõsisematel ratturitel on 3000 läbitud kindlasti juba Aprilli lõpuks aga no eks peab ju muude asjadega ka tegelema :)


Aga kui rääkida numbritest veel, siis eelmisel aastal jäi terve hooaja jooksul läbitud distants 2900 km'i alla. Aasta varem tuli hooaja lõpuks kokku 12 kilomeetrit üle 3000nde.

Eks näis palju aasta lõpuks ette tuleb :)

Esmaspäev, 12. august 2013

Kergelt

Saigi see rahulik nädal läbi. Ajaliselt suutsin plaani 50 minutiga ületada aga intensiivsuselt üritasin võimalikult plaanis püsida. Ajalise ületamise põhi süüdlasteks oli asjaolu, et tegin trenne hommikul, enne tööle minemist.

Mulle kohe meeldivad need hommikused trennid - teed oma sõidu ära, jõuad tööle, siis sööd natukene ja päev võib alata. Tööpäev läbi saab siis vurad kodu ja terve õhtu vaba. Eks ta muidugi teine korda ole ka nii, et istud siis õhul maha ja ei oskagi midagi selle ajaga peale hakata. Aga noh eks siin ole asi ju ainult enda fantaasias ja viitsimises kinni.

Igatahes peaaegu 7 ja pool tundi trenni eelmine nädal ja umbes 195 km-i.


Trennidest peatuks vaid hetkeks laupäevasel sõidul, kus mõtlesin liikuda mööda Tartu mnt'd Tuhalani ja siis läbi Kiili tagasi. Muidu päris hea ja tore ringike, ainsaks miinuseks oli umbes 5 km'ne või nii kruusa lõik. Kuna aga sama päeva hommikul lugesin, et Võru rattarallil (kuhu plaan minna) lisati ka üks kruusa lõik, siis võtsin seda kui ettevalmistavat treeningut :).
Ahjaa, üldiselt oli see kruusa osa täitsa läbitav maanteerattaga - hea tugev ja kohati päris sile tee.

Sel nädalal siis tuleb intensiivsust kõvasti juurde ja plaanide kohaselt pühapäeval peaks Võrus stardijoonel olema. Kuna eile läks auto katki, siis loodame ja ootame, et auto ikka korda saab, siis õnnestub võistlusele ka minna.

Esmaspäev, 5. august 2013

Effort week

Sellist pealkirja kandis siis selle nädalane plaan paberil.
Eks ta oli parajalt raske küll. Isegi kui oli kergem päev siis tuli tsipa pikemalt sõita ja eks nädala lõpuks väsimus kuhjus ka veel lisaks.

Kokku sai trenni tehtud 11 tundi ja 42 minutit, läbitud sai 323 km-i.

Teisipäevasest seiklusest ja nagu ma ise seda nimetasid vaimutugevuse testist sai juba kirjutatud.
Kolmapäeval oli kavas pikem (natukene alla 2 tunni) rahulik sõit, neljapäeval aga paras maasikas - 5 korda 5 minutit max pulsil ehk siis 90% maksimumist ja üles.

Tuleb siinkohal kohe märkida, et lauge peal on ikka krdi keeruline pulsi sinna 90% peale saada. 88 või 87 tuleb veel välja aga edasine on juba keeruline (jalgades pole nagu piisavalt jõudu). Proovisin vändata kiiremini, tegin püsti sõidu lõike sisse jne. Küll aga sain soovitud pulsi kätte väiksest künkast ülesse kiirendades.
Aga noh on selle paari protsendiga nagu on - 5 minutit hakkab jalgadele päris muhedalt.

Laupäeval oli kavas 3 tunnine sõit, mille keskel 4 25 minutilist tsüklit - 12 + 3 minutit kõrgemal pulsil ja 10 taastumiseks jne.
Jalg oli jätkuvalt tsipa pehme ja eks ka üldise motivatsiooniga tekkis trenni alguses probleeme - meeleldi oleks vedelenud lihtsalt. Eelmise õhtu väike grilli pidu ja +26 oma päiksega tegi oma töö. See oli ka esimene 3 tunnine sõit, mille raames jäi kaasa võetud 1,5 liitrist veest väheks. Ostsin siis aga ühe 0,5 liitrit veel juurde.
Kui too trenn algas raskelt siis lõpp - viimane neljas kiirendamine - oli juba päris ok. Lõpuks oli lihtsalt keha väsinud ja tagumik haige aga mida lähemale tuleb trenni lõpp seda kergemaks läheb :)

Pühapäeval tegin otsa veel pea kahe ja poole tunnise kergema sõidu. Tagumik andis ikka tunda ja üldine väsimus samuti aga kes ütles, et raske nädal peaks kerge olema :)

See nädal on selgelt kergem ehk taastav nädal. Siis läheb jälle trill ja trall lahti. Egas palju pole enam jäänudki võistluseni.