neljapäev, 30. august 2012

Mõned trennid

Nädala selgroog on murtud ja aeg selgroo murdepunktist teisele poole jäänud trennid kirja panna.

Esmaspäev möödus puhkamise täheall.
Teisipäeval aga ajasin ennast jooksma. Nädalavahetuse trennidest olid jalad vaatamata venitamistele väga-väga valusad. Tööl oli lausa raske esimesi samme teha pärast toolilt tõusmist. Seega oli ka jooksma hakates alguses natukene nagu raske. Õnneks aja jooksul olukord paranes oluliselt.
Kavas oli ülimalt rahulikult kõige pealt sörkida jalad soojaks ja siis teha 7 korda 1 minut kiiresti (tempo umbes 3:30 - 3:50 min/km) ja seejärel 3 minutit kergelt.

Jooksin kodu juures oleval staadionil, millel on 300 meetrine ring. Iga minutiga sai joostud natukene enam kui ringike. Jalad olid üllatavalt head neid kiirendusi tehes. Esimene kiirendus saigi tehtud selliselt, et tempo püsis alla 3 min/km kohta enamuse ajast. Kusagil kuuenda kiirenduse ajal tundsid, et on juba joostud, samas polnud probleemi kiirust tõsta, et see minut vastu pidada. Kuigi jah kiiruse reguleerimine ehk õiges vahemikus püsimine muutus kergemaks ja lihtsamaks - tempo ei läinud liig kõrgele.

Trenni kõige tähelepanu väärsem hetk oli vast see kui mulle pandi staadionil valgustus tööle. Tekkis selline proffi tunne kohe :), samas polnuks probleeme ka pimedas joosta :)

Trenni aeg kokku tuli 59 minutit, läbitud sai napp 8,5 km-i.
Reedel on plaan teha veel üks jooks, siis pikemad lõigud ja madalam kiirus kavas.


Kolmapäeval hüppasin aga ratta selga. Olen nüüd kolm korda käinud maastikurattaga sõitmas ja iga korra järgselt tuleb ratast puhastada :). Eile oli muidu täitsa kuiv aga otsustasin kodust liigelda ümber Ülemiste järve Järve metsa - seda mitte Järvevana teed pidi vaid teiselt poolt. No ja selle sõidu ajal sattusin korra ühele sopasele metsateele ka. Tulemuseks siis ootab mind jälle rattapesu ees :).

Plaan oli sõita 2 tundi, ühelt poolt järve Järve metsa ja teiselt poolt tagasi koju. Kuna Järve metsa jõudmine võttis aega umbes 45 minutit, siis tuli teine sama palju Järve metsa 2,5 km-isel rajal tiirelda. Palju neid ringe seal tehtud sai ma ei teagi aga täitsa mõnus oli. Tempo oli hea ning asjad mida võib mägedeks nimetada olid väga lihtsad ja kergelt sõidetavad. Mingi hetk tekkis nagu lihtsalt tüdimus, kuna kell ei liikunud ega liikunud :). Sai siis mõned ringid kergemalt võetud, et ei peaks enam tiirutama :)

Rajal kohtasin ka ühte "kipsjalg" sportlast :), kelle nägemine ehmatas ja üllatas nõnna palju, et oli vaja kiiresti-kiiresti pidurdada ja kontrollida, kas tõesti tema :). Pidurdus muidugi tekitas jooksjal väikse ärevuse või ehmatuse, mis tegi päeva kohe paremaks :).

Kokku tuli sõiduaega planeeritud 2 tundi, läbitud sai selle ajaga umbes 46,7 km-i (GPS-i ja rattaanduri andmed erinevad aga arvatavasti on rattaanduris viga - vale rattasuurus sisestatud). Enesetunne oli mõnus.


Selline see nädala algus siis oli. Täna puhkan, reedel väike jooks koos väikse kiirendusega, laupäeval teen rahulikuma rattasõidu ning pühapäeval Kahe Silla jooks. Plaan on panna kellale jälle piirkiirused paika ning minna üritama aega alla 40 minuti.

esmaspäev, 27. august 2012

Nädalavahetus

Kuna Jõulumäele ei läinud aga rattaga sõita oli vaja, siis läksin laupäeval Nõmmele. Plaaniks oli sõita Nõmme-Harku ringi - 15 km-i ring. Alguses mõtlesin, et võiks 4 ringi ära sõita või isegi tsipa rohkem aga muutsin plaani, kuna sõidu ajal tundsin, et see oleks liigne pingutus. Kuigi noh kui trenn sai tehtud, siis tundsin siiski, et võinuks ju veel sõita :).

Aga auto parkisin jälle Rahumäe kalmistu lähedale, sõitsin Nõmmele ja seejärel hakkasin "kütma". Kokku sai tehtud 3 täis ringi. Lisaks tegin viimase 3nda ringi ajal täiendava tiiru Harku pool (umbes 10 km-ine ring) ja viimaselt ringilt tulles ja laskudes Nõmme spordikeskuse poole sai pärast "mäe" alt läbi sõitmist mindud tõusust (ringil teine tõus) üles ja tegin peale ühe Hiiu staadioni juurest mööda mineva ringi.

Kokku tuli distantsiks umbes 62,5 km-i, aega läks 2:33.
Jäin täitsa rahule selle pingutusega. Mäed said kõik sõites võetud. Harku poolsel osal tundus isegi kiirust olema. Seega tuleb veel natukene pingutada ja siis võib ennast võistlustel proovile panna.
Tõusudel õnnestus sedakorda vähem vinderdatud rattaga, mis tundus, et mõjus päris hästi edasi liikumisele. Samuti otsustasin tagant kõige suuremale hammasrattale mitte üle minna. Jõudu ennast üles lükata oli ja liigse kerimise puhul tundus kuidagi osa võimu õhku minevat. Rääkimata siis asjaolust, et tehnika veab vähe alt.


Tehnika osas on probleeme tagumise käiguvahetusega ning esiamordiga. Eks peab need asjad enne olulisi võistlusi korda laskma teha. Hetkel amort vajub liiga läbi ja see teeb tõusu võtmise vähe raskemaks no ja rääkimata siis sellest, et iga käiguvahetust teed väikse hirmuga, mis saab.


Pühapäeval tegin üle pika aja ühe jooksu.
Plaanis oli 75 minutit jooksu aeroobsestsonis. Algselt planeeritud tempo 6:40 min/km kohta sai kiiresti ümber joostud. Tegelik tempo oli alla 6 min/km.
Nii juhtuski, et kokku sai läbitud pea 12,8 km'i, aeg läks 1:16.

Enesetunne oli alguses päris raske. Oli tunda, et jalad ei ole harjunud jooksmisega. Trenni kestel läks olemine paremaks aga pärast trenni olid jalad ikka päris väsinud ja valusad.
Käesoleva nädala sees peaks korra või paar veel tossud jalga panema, kuna nädalavahetusel vaja Pärnus kahele sillale tiir peale teha. Vaatab, kuidas enesetunne nädala jooksul muutub aga eesmärgiks võiks võtta kiiruse umbes 4:25 - 4:35 min/km, mis tähendab pea 9 km-i läbimist ajaga 41/42 minutit. Kas selline plaan ka õnnestub selgub hiljem :).

reede, 24. august 2012

Jõulumäe rattamaraton

Võistlus, kus pidin osalema, kuid oma lohakusest tingituna ei osale. Võibolla on see isegi hea, kes teab :). Igatahes pärast registreerimist olin reg tasu maksmisel märkinud vale isiku saajaks ja nii see raha kontole tagasi tuli. Loomulikult ei vaadanud seda varem kui alles eile. Stardiporotokoll oli juba ära saadetud ja lisada enam kedagi võimalik polnud.
Starti saaks minna ka koha peal registreerides aga kuna tegemist pole mingi tähtsa võistlusega minu jaoks, siis seda kulu ma pole nõus tegema. Noh ja kindlasti saaks mõne käest osta ka stardikoha aga jällegi, ei näinud põhjust punnitamiseks ja raha kulutamiseks.
Parem teen kusagil kodukandis trenni ja valmistun selliselt.

Eile oligi päev, kus viisin maastikuratta üle, kes teab, mis aja, välja sõidule. Võtsin suuna Nõmmele. Plaanis oli sõita noid mägesid (või siledat maad kui tuua siia Rein Taaramäe üteluse võrdlus Võru Rattaralli kohta), mis asuvad staadioni juures ehk siis 5 km-isel ringil.
Kuna minekuga jäin hilja peale, siis sõitsin autoga kodust natukene lähemale, nii sai väike soojendus enne mägesid ikka ära tehtud. Väga harjumatu oli alguses maastikurattaga sõita - käte haare laiem, oluliselt pehmem sõita jne-jne. Samas väga kaua ei läinud ja tõusude ajaks oli tunne juba ok, või vähemalt polnud mahti enam erinevust märgata.

Natukene tiirutades kujunes välja ring, mis viis kõikse pealt üles Tähetorni tänava äärsest tõusust, tee alt mineva tunnelini. Siis laskusin tagasi all, teise laskumise alt läbi ja kohe paremale, väike painega tõus. Uuesti sama laskumise peale ning seejärel võtsin suuna suusarajal esimeseks tõusuks oleva tõusu juurde. Piisavalt pikk ja küllaltki järsk lõpus. Edasi siis uuesti samale ringile.

100% kõiki tõuse üles sõita ei õnnestunud. Põhjuseid mitmeid, kuid põhiline siiski enda oskamatus. Mida enam sõitsin, seda enam sain aru, et jõudu nagu on aga ei oska seda õigesti edasi anda. Paaril korral tuli küll ka kett maha aga noh eks see oli ka puhas oma viga - pole väga mõtet tagant suurele hammasrattale vahetada juba raskelt vajutades. Oht, et üle viskab on päris suur, samas jah kuni selle hetkeni saab vahetada küll.
Põhilised hädad, mis siis ilmnesid olid liialt palju lenksuga mängist, mis tähendas, et paaril korral kippus ratas tänu sellele pehmesse pinnasesse minema või lihtsalt mõttetult üle kivide või puude sõitma.

Eks tark oleks mõne teadjaga korra / paar sõita, et need õiged nipid teada saaks, seniks aga tuleb lihtsalt kangutada ja jõuga panna, niipalju kui saab :)

Kokku sõitsin siis kolm ringi, mille raames sai need kolm põhilist tõusu ära võetud. Lisaks sai keskmist tõusu, suusarajal teine tõus, veel kaks korda sõidetud. Korra sõitsin ka 5 km-ise ringi nö ülemise osa läbi, see oli lausa lihtne :).

Kuna Jõulumäe sõit jääb ära, siis mõtlen, mida nädalavahetusega peale hakata :), praegu on mõtetes Nõmme või Kõrvemaa. Nõmme on lähedal, Kõrvemaal aga saaks sõita pikemat ringi, kus siis erineva tõusud sees ja seega rada põnevam. 

laupäev, 18. august 2012

Tallinn - Pärnu

Õigem oleks küll öelda, et start oli Peetri alevikust ja finish natukene enne Pärnut - Eametsa külas. Aga noh mis nende detailide kallal ikka norida :)

Start hommikul kümmekond minutit pärast 7t, seda selleks, et vältida suuremat liiklust ning jõuaks varem kohale - rohkem aega päeval toimetada.
Plaan - hoida keskmist kiirust umbes 30 km/h ehk siis mõte oli - nelja tunniga sõidan ära. Loomulikult suutsin ära unustada, et distants ju pole 120 km-i vaid pikem. Lõpuks selgus, et distants oli 128,5 km-i.

Liikuma hakates oli tore see, et tuul puudus. Ilmaennustust vaadates tundus, et tuleb lääne või loode tuul, mis oleks tähendanud, et sõidul Tallinn-Pärnu mnt peale saanuks võidelda vastu tuulega. Õnneks siis tuule puudus üldse ja kohe mõnus oli sõita.

Alustasin vaikselt aga kauaks seda vaiksust ei olnud. Hasart oli sees ja nii sai vähe hoogu lisatud. Kodust suure maanteeni oli natukene enam kui 25 km-i, aega läks umbes 53 minutit. Pärast seda siis sai alles selle tunde, et liigun Pärnu poole :).
Edasine sõit läks enam-vähem rahulikult. Kui kaks tundi sõidetud, tegin väikse pausi - sõin banaani ja tsipa tõmbasin hinge. Järgmise sarnase pausi tegin 3 tunni möödudes ning siis viimane paus kui sõidetud oli 3:45. Viimane paus oli osaliselt tingitud vahejuhtumist, mis seisnes esimese ratta kodara purunemises.
Äkki käis pinn ja katki ta oligi. Tulemuseks see, et esimene ratas hakkas nö kaheksas liikuma, mis omakorda tähendas, et iga ratta pöörde ajal oli vähemalt korra ka pidur peal :). Egas liiga lihtne saagi ju üks sõit olla.

Lisaks tekkis kusagilt tuul ja seda häirivalt külje pealt, samas ka natukene vastu puhudes. Jalad olid juba päris pehmed ja nii oli viimane 10 km-i ikka päris korralik kannatus, sest hoogu ei soovinud ju väga alla lasta.

Lõpuks kohal olin, näitas kell sõidu ajaks 4:17:18, mis tähendab, et keskmine kiirus tuli täpselt 30 km/h. Ehk siis plaan sai täidetud ning mis peamine, pole paha keskmine kiirus üksi sõitmise kohta.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli ühe väärt pingutusega ning loodan, et tulevastel võistlustel annab see kõik tunda.

Üritasin ka varasemate aastate tulemusi leida aga ei leidnudki peale ühe, 2010 aasta tulemi. Tea, kas 2011 jäi siis sõitmata ja esimene sõit sai hoopis 2009 tehtud, mille kohta, mul märkmed puuduvad hetkel või mis. Peab teisest arvutist uurima ja otsima erinevaid faile, võibolla ikkagi on mingi märge kusagil. Enda teada nagu kolmas kord sai distants läbitud :)
Aga 2010 aasta kohta järgnev info: 122 km-i, 4:51:20
Tookord sai alustatud keskklinnast, seega oli vähem vaja sõita :).

Järgnevatel aastatel võiks midagi põnevamat teha :). Üks mõte on väike velotuur - kolme päevaga distantsil Pärnu-Tallinn-Tartu-Pärnu. Lihtne see olema ei saaks aga kes ütles, et lihtne peab olema? :)

kolmapäev, 15. august 2012

Jälle trennis

Pealkirjast võib välja lugeda muidugi nagu oleks kuid ilma trennita olnud :) aga see pealkiri lihtsalt tundus sobivat :).

Esmaspäeval ehk päev pärast rullimaratoni puhkasin, eile aga istusin ratta selga, et kergelt sõita, maksimaalselt 90 minutit. Aknast välja vaadates aga puudus igasugune soov ratta selga istuda, kuna tuul oli häirivalt tugev. Kuid nagu ikka - vead ennast lõpuks välja ja pole häda midagi.

Alguses tundus, et sõit saab olema kõike muud kui tore ja lihtne, kuid kas teekond asus tuule suhtes hästi või siis on lihtsalt eelnevatest trennidest kasu aga kiirus ja pulss selle juures olid üllatavad head. Kui välja jätta esimene viis kilomeetrit, siis edasi oli kiirus pidevalt 26 km/h ja enam ning ei saa öelda, et tuult pole puhunud. Ning nagu öeldud, seda kõike tavapärase treeningpulsi juures.

Igatahes sai kokkuvõttes läbitud 34,5 km-i, aega läks umbes 1:20, pulss 143/224 - arvata on, et reaalne keskmine pulss jäi pigem alla 140, kuna trenni alguses nägin siis selliseid ilusaid numbreid nagu 220 ja enamgi :). Teagi, kas vöö oli halvasti märg või hakkab anduri patarei tühjaks saama. Varem ka sarnast "nalja" juhtunud.


Pärast rattasõitu tegin natukene ka erinevaid jõuharjutusi. On näha, et jõudu jalgades on aga tasakaalu napib :)

Täna kindel puhkepäev, homme peaks ka kergema sõidu tegema, reedel puhkama ning laupäeval on plaan hommikul rattaga Tallinnast Pärnusse sõita.
Kaks aastat olen seda asja juba teinud, tavaliselt küll kusagil juunis aga sedakorda ei juhtunud võimalust varem sõit ette võtta. Omamoodi traditsiooniks on asi kujunenud, ei tahaks seda traditsiooni katkestada.
Sõidul mingeid muid eesmärke ei ole, kui kohale jõuda. Eks muidugi üritan võimalikult kiiresti seda teha aga samas ei ole kavas pulssi punasesse lasta selle nimel.

esmaspäev, 13. august 2012

Tartu Rulluisumaraton

Ja ongi see sõit tehtud.
Pikalt mõtlesin, mida siis kirjutada ja kuidagi tühi tunne oli.

Eesmärgid enne võistlust
  • Aeg alla 2 tunni - tegemist oli vahest ühe primaarsema eesmärgiga, kuidas samas oli kahtlev, kas see võiks õnnestuda. Nagu näitab ajalugu ma võin küll mõelda, et sõidan grupis aga mingil seletamatul põhjusel ma ei julge või ei taha või ei suuda või ei oska seal grupis sõita. Eks tuleb vast spetsiaalselt harjutada grupis sõitmist ja kui mujal ei saa, siis tuleb rohkem EMT Rullituuri võistlustest osa võtta.
    Ahjaa, eesmärk sai kenasti täidetud ka - aeg 1:57:02.
  • Suuta läbi ime kaitsta oma stardinumbrit - ehk siis startisin numbriga 472 ja mõtlesin, et kui suudaks lõpetada kõrgemal kui seljal olev number, siis oleks juba väga äge. Samas teadmine, et seljatagant on startimas pea 400 sõitjat veel ja kindlasti on nende hulgas kiireid sõitjaid, siis väga ei uskunud, et suudan paremat kohta saavutada.
    Aga eks alati jätab mõni ka eest tulemata ja kõiki numbreid pole võibolla välja antud. Igatahes olin finishis 446nda kohaga, mis tuleb tunnistada üllatas mind.
Rohkem nagu selliseid tõsiseid eesmärke polnudki ja kõik võetud sai saavutatud. Eks tuleb järgmiseks korraks kõrgemad sihid seada.

Sõit ise oli minule nii ja naa - tõusudel ja laugel liiklemine oli ok, väiksemad laskumised olid ka ok aga pikemad laskumised, kus hoog suureks läheb ja kus on võimalik päris palju võita, seal oli vägagi korralik ebakindlus. Ei julge grupis laskuda või noh kui aus olla, siis korra kui pundis laskusin, siis olin pundi peas. Ei juhtunud võimalust jääda pundi lõppu, kus võiks olla natukene lihtsam ja kergem. Samas ka üksi laskudes ikka tunned kuidas mingil aja hetkel muutub olemine uiskudel ebakindlaks.
Üks põhjendusi sellele võib olla muidugi see, et uisud lähevad pahkluu kandist natukene lahti - paelad annavad järele. See tekitab olukorra, et jalg ei kontrolli täielikult uisku ja uisk hakkab isetahtsi kõikuma ning sealt tekib jalga ebakindlus.
Sellise põhjenduse suutsin omas peas välja mõelda.

No ja ühest asjast ei saa ma ikkagi aru. Kui minu sõidu keskmine kiirus oli umbes 24,5 km/h, siis esimestel kusagil 36 ja enam km/h juures. Kuidas see võimalik on? :) Mida nad teisiti teevad, millest, kus kohast see nii suur erinevus sisse tuleb?
Vaikselt tekib juba sportlik hasart enam ja enam tegelda rullitamisega, et sellele küsimusele vastus leida :)

Enesetunne päev pärast võistlust on kergelt väsinud - väsinud on nii keha üldiselt kui ka jalad eraldiseisvalt. Samas ei ole midagi hullu. Selg annab natukene tunda aga ka see pole väga hull.
Ikka ja jälle on tunne, et 100% võistlusel välja ei pannud, just füüsilise jõu ja vastupidavuse arvelt. Ju siis tehnika on olematu ja sellest ka esimestega võrreldes nii suur keskmise kiiruse vahe.

Täna puhkepäev, homme võiks natukene ratast kerida ja siis vaatab edasi, mis saama hakkab.

esmaspäev, 6. august 2012

Rullimaratoni eel

Võib liialdamata öelda, et eelmise aasta üks raskemaid sportlike kogemusi oli Tartu Rulluisumaraton - jõud sai otsa, jalad valutasid uiskudest jne-jne. Ütleme nii, et tol hetkel tundus, et hädadel ei ole otsa ega lõppu.
Sel aastal sai mõeldud, et võiks selle ettevõtmise vähe soodsamaks endale kujundada :). Samas võib juba ette arvata, et väga soodne see olema ei saa - kui mujalt ei valuta, siis alaselg hakkab kindlasti valu tegema. Tundub, et sisesed lihased on nõnna nõrgad, et pikemalt sund asendis olles väsivad lihased ära ja hakkab valu tekkima.

Samas on nüüd saanud natukene rullitatud ja üritatud muuhulgas ka tehnikat parandada ning lihtsalt seda õiget tunnetust leida. Pole küll väga palju sõitnud aga ju siis lihastes, ajus või kus krt teab on midagi mälus, sest iga korraga on tunda, et enesekindlus kasvab ja sõitmine on mõnusam.

Eelmisel nädalal sai tehtud järgnevaid trenne -

Teisipäeval kaks korda rullidel - hommikul 23 km-i, õhtul 20 km-i.
Kolmapäeval 21 km-i
Neljapäeval 34 km-i
Reedel oli algselt planeeritud üldse puhkepäev aga lõpuks ikka vedasin ennast välja. Samas sai rõhk pandud eelkõige tehnikale. Läbitud sai kõigest natukene üle 7 km-i
Laupäeval oli kavas 20 km-ine ring ning pühapäeval 37 km-i.


Pühapäeval sattusin Tallinnas äsja ametlikult avatud uuele kergliiklusteele, mis saab alguse Nõmmelt, Hiiult kui täpsem olla ning lõppeb Õismäe kandis. Tee pikkus on natukene peale 5t kilomeetrit. Asfalt hea sile, teel laiust piisavalt - saab eessõitjatest kenasti mööda. Üldiselt võib öelda, et hea rada - kavatsen seda kindlasti veel kasutada.
Natukene tõrva ka meepotti - nimelt ristub rada korra autoteega ning korra parklasse sissesõiduga. Teisega polegi väga probleemi aga esimese ristumisega tekkis eile endalgi korra mure.
Nimelt kusagil pärast 2 kilomeetrit tuli vähemalt minule ristumine ootamatult ja kuna tol hetkel lähenes ristmikule ka auto, siis puudus kogemus, kuidas autojuht käitub. Hilisem kogemus näitas, et autojuhid on sel kohal äärmiselt tähelepanelikud ja võtavad ilusti hoo maha, kuid arvestades asjaolu, et kergliiklusteel liikleja ei ole otseselt eelistatud sellel ristumisel, siis võiks tähelepanu äratav silt olla natukene kaugemal. Seda kõike lihtsalt selleks, et vältida ootamatuid kokkupõrkeid.

Rajast veel ka nii palju, et profiililt on rada Nõmme poolt minnes alla mäge ja tagasi tuleb siis mäest üles ronida. Pulsikell joonistas päris kena mäe profiili seisukohast välja :)


Sel nädalal peab veel kergelt sõitma minema aga väga pikki sõite enam kavas ei ole.