Pühapäev, 31. august 2014

Ülemiste Järve jooks

Jooks tehtud, tuju hea.
Aeg 1:02:20, koht 200 (vähemalt esialgu, hiljem vaatasin oli 199).

Aeg siis tsipa aeglasem kui oleks soovinud aga no see polnd ka see võistlus, kus pidanuks maksimaalset tulemust näitama.

Kui leida põhjusi, miks aeg on/oli selline nagu ta oli, siis eks põhiline põhjus oli endas - enne võistlust tundus,  et aega küll, jokutasin ning tulemuseks oli asjaolu, et starti sain paar minutit enne lähet. Loomulikult sain plattsi võtta viimasesse ritta. Mõned tagasihoidlikumad olid vaid taga.
50 sekundit läks umbes, et stardi jooneni jõuda, lisaks veel 30 või enam sekundit, et üldse jooksu moodi asja tegema hakata. Siis asusin mööda muru rahulikult oma kohta parandama.
Nii ta läks, et esimene kilomeeter tuli umbes 5:40'ga, kolmas kilomeeter, mille sisse jäi paari takistuse ületamist ja korraks ka täitsa seisma jäämine tuli ajaga umbes 5:10.
Sinna see alla tunni jooks jäigi.

Ülejäänud kilomeetrid läbisin umbes 4:05 - 4:10 vahemikus. Lõpus, kus olid  künkad, seal langes tempo 4:30 kanti. Eks päris lõpus enam maksimaalselt ei pingutanud ka, kuna teada oli, et alla tunni aega ei tule ja no pole vahet, kas koht või paar kõrgemal või mitte. Selles kohas võisteldes ei oma see mitte mingit tähtsust.

Meele tegi hääks asjaolu, et pidevalt oli selline tunne - vajadusel võiks juurde panna. Päris mõnus on joosta, kui tunned, et tempo pole maksimum ja väike varu on olemas, samas liigud teistest pidevalt mööda :).


Kodust läksin jooksule jala - kõnd ja jooks vaheldumisi. Nii sain soojenduseks kokku pea 40 minutit :). Tagasi tulin peaaegu sarnaselt - Veejaama töötaja viskas autoga umbes 2,5 kilomeetri peale ära, sealt alates siis omal jalal.

Enesetunne hiljem oli selline nagu polekski jooksmas käinud - veel üks hea viide, et vorm liigub üles mäge ning tänane pingutus oli mõistlikult raske.


Homme plaanis väike sörk. Järgmisel nädalal peaks ennast Täppsportlaste trenni vedama - sai siin natukene maad kuulatud ja tekkis idee, et kaua ma siin põlve pääl nokitsen. Lähen parem ja  uurin targematelt, mida ja kuidas teha - meeldib see jooksmine kohe noh.

Reede, 29. august 2014

August lõppemas

Hakkabki august läbi saama ning järgmine maraton tuleb järjest lähemale ning lähemale. Eks viimast ole ka treeningutest näha - lähevad järjest kiiremaks ja intensiivsemaks. Nädala treeningmaht on ka langemas, nii need asjad käivad.

Homme võtan siis jalge alla tiiru ümber Ülemiste järve. Järgmise nädala lõpetan Pärnus tiiruga üle kahe silla ning nädal hiljem astun üle mitme aasta üles SEB jooksul, poolmaratoni distantsil.

SEB jooks saab ses mõttes huvitav olema, et kuna ma pole aastaid käinud siis stardinumber on kusagil taga. Seega võib soovitud tempos liikumine olla päris keeruline, kuid eks näis, mis seal saab. Vähemalt ei osale 10 km'i jooksul, kus lõpust alustades on enam kui 10 000 osavõtjat ees ning sisuliselt jõuad Viru ringini hetkel, mil esimene juba lõpetab oma jooksu :).

Aga käesolev nädal on olnud veel täitsa trennide rohke.
Esmaspäeval kerge 45 minutit, teisipäeval Järve metsas tunnike. Kolmapäeval korraldati tööl spordipäev või õhtu, mille raames oli võimalik heita ketast, sh saada Gerd Kanterilt näpunäiteid. Lisaks oli kavas 1500 meetri jooks ning kõrgushüpe.
Läksin ise vähe varem kohale ning tegin alguses väikse trenni - soojendus + 10x200 m @ 2:50 min/km. Nendest lõikudest võib meelde jätta, et järgmine kord võiks tempo 10 sek/km kiirema planeerida. Praegu oli seda va jõukest mõnuga ning päris mitme lõigu puhul oli probleem pigem liiga kõrge tempo.
Algselt plaanisin kaks korda sellist lõigu seeriat teha aga vasakul sääremarjal on mingi punkt valus, mis kiirel jooksul ei häirigi aga just rahulikul ning kuna ka kettaheide oli juba alanud siis otsustasin teise seeria ära jätta. Pealegi hiljem sai juba terve 1500 ühtlases tempos läbitud.
Ketta heitsin proovimise mõttes ära, sain napp 20 meetrit (ei midagi ütlev tulemus). Siis natukene ootamist ja seejärel 1500 meetrit. Mõtlesin, et no selline 6 minutit aeg oleks ok. Samas ei olnd plaanis väga venima ka jääda. Võtsin ühe kaasvõistleja sappa ja nii me kulgesime. Mingi hetk ta lasi tempo alla aga õnnestus saada uus jänes. Lõpusirgel kiirendasin jänesest mööda aga tagant tulid kaks veel kõvema spurdiga tüüpi. Nii juhtuski, et 0,3 sekundi sees olime lõpuks kolmekesi koos. Mina sel korral kolmest viimane. Lõplik koht vist 7 ning aeg 5:20.
Positiivne on see, et tegelikult võinuks ka kiiremini alustada ja küll oleks lõpuni ära kestnud aga kahjuks siis sai valitud alguses vale jänes ning hiljem ei pidanud otstarbekaks saja meetrist spurti teostada.
Kõrgushüppest sel korral loobusin aga küll ma teinekord selle ka ette võtan. Igatahes korraldajad olid rõõmsad, et nii palju osalejaid tuli ja juba peeti plaani, et järgmisel aastal võiks kümnevõistluse korraldada või siis mõne muu sarnase mitmevõistluse (äkki 10 ala liiga palju).

Eile tegin jälle tunnikese rahulikus tempos Järve metsas ning nüüd siis ootan homset, et Ülemiste järvele tiir peale teha.
Plaan on lihtne, st oleksin rõõmus kui saaks aja alla tunni. Kas see ka õnnestub, eks näis. 14 km'i vajalikus tempos ära kesta on midagi muud kui 5 km'i samas tempos lasta. Kuid, kõik võib juhtuda :).

Pühapäev, 24. august 2014

Vaheldust

Pärast viimast kirjutist pole väga palju uut ja huvitavat sündinud aga mõned asjad siiski.

  • Kõvasti sai ehitatud. Pidev asjade üles-alla tõstmine, lisaks siis püsti-kükki jne. Kui ikka selliselt 8 või enam tundi päevas toimetada, siis päris muheda koormuse saab kokkuvõttes. Õnneks polnud viimasel ajal enam nii palav kui Juulis, kus vesi lahmas täiega.
  • Osalesin veel kahel Aastajooksu etapil, mõlemad 5 km-i. Ühel juhul sai jälle mõned sekundid peale 20 minuti joostud. Kusjuures sedakorda olin sunnitud pärast 3 km'i läbimist korraks seisma jääma. Ilm oli tol päeval palav ja metsa all eriti lämbe. Samuti sai kaasa mindud 19 minuti meestega. Ju lihtsalt liiga suur amps tolleks korraks.
    Nädal hiljem tekkis idee - minna jooksuga starti, teha 5 km'i ära ja siis jooksuga tagasi. Tähendas see siis seda, et umbes 13,5 km'i soojenduseks ja teine samapalju lõdvestuseks. Aastajooksu ennast võtsin kergelt, plaanisin koos sõbraga joosta aga umbes 2,5 km'i enne lõppu tundus selline 4:40 tempo liiga aeglane ning lisasin tempot. Viimane kilomeeter tuli veel kenad 4:00 tempos. "Lõdvestusjooks" oli lõpus päris raske juba aga paar purki coca-colat ja kannatas joosta küll.
  • Käisin osalesin samuti kahel  jooksuüritusel Ettevõtete suvemängudel. Laupäeval meremiil, mis ei läinud väga hästi. Alguses hoidsin tagasi, kartes ennast läbi põletada aga no lõpuga enam palju ei suutnud muuta.
    Pühapäeval oli kavas krossijooks - distants 1 km'i, künklikul männimetsa alusel teel. Enne starti mõtlesin ajale 3:40 või 3:45, tegelikult oli number 3:20. Distants oli küll tsipa vähem kui kilomeeter aga mitte palju, seega kilomeetri aeg võis olla selline 3:22 või nii. Päris rahul olin selle jooksuga.
  • Eelmise nädalaga sai olesklemine Pärnus läbi ja seega naasesin tavapärasesse rütmi. Esmaspäeval ja kolmapäeval tegin kerged tunnised jooksud Järve metsas ja peale pooltunnikest süvalihaste harjutusi. Kuna teisipäeval enam Aastajooksul osaleda ei saanud siis tegin kodu juures 3+4 km'i tempokamalt (keskmiselt 4:17 ja 4:27 min/km tempos). Kuna järgisin pulssi, mitte tempot ja kohati oli väga tuuline, siis kindlasti mõjutas see ka tempot aga kuna mõtete järgi plaanisin 4:30 tempos likumist (mõlema lõigu puhul), siis jäin rahule.
  • Reedel sai staadionil lõigutatud. Seda korda olin targem ja jooksin üht- ja teistpidi. Lõigud ise olid sellised - 200 tempos, 200 kergelt, 300 tempos, 300 kergelt, 400 tempos, 400 kergelt - nii 3 korda järjest siis 2 minutit kergelt ja uuesti sarnane kolmene seeria.
    Raske ta oli ja kahjuks ei suutnud ühtlast tempot kiiretel lõikudel hoida aga eks tuleb ennast siis parandada.
  • Laupäeval sai aga vahelduse mõttes rattaga sõidetud. Esialgne plaan oli ilus ja tore, sõidu ajal asjad enam nii toredad ei olnud aga noh täna pole nagu enam midagi viga.
    Nimelt osalesin Fakto Auto Rahvaralli pikal distantsil, 111 km'i. Viimati sai maanteerattaga ja pikemat otsa sõidetud Aprillis, seega oli ühtteist jõkke juba voolanud. Võtsin teadlikult Tervisespordi gruppi ja kuni kaks tundi oli täitsa ok, kuid siis läks tõsiseks kannatamiseks ning kusagil kui 2:40 oli sõidetud lasin jala sirgu.
    Jäin paaril korral seisma, üritasin  jalgu puhata aga egas eriti midagi paremaks läinud. Reied tulitasid ja tunne oli nagu sõidaks pidevalt mäkke, kordagi ei tekkinud kerguse hetke lihastes. Eks rasketel hetkedel mõtlesin, et võinuks ju geeli või magneesiumi kaasa võtta, äkki olnuks kergem või pidanuks pundis vasta. Aa, mis see tagantjärgi tarkus ikka annab.
    Surin ja kannatasin kuniks pärast Jürit üks härra tuli järgi ja ütles, et läheb-läheb. Tol hetkel siis mõtlesin, et krt kaua ma siin suren. Vahetasin hammasratta eest suurele ja hakkasin vajutama. Jäänd polnd ju enam palju - mingi napp 7 km'i vast. Parem kiiresti see jama ära lõpetada kui veel ekstra minuteid kannatada. Nii ta läkski, et tulin koos sama tüübiga lõpuni ja tegime veel ilusa grupipildi ka finishis :).
    Aeg 4:08, koht päris lõpus.

Järgmine nädal siis muude asjade hulgas ümber Ülimiste järve jooks.

Laupäev, 2. august 2014

No mis nüüd?

Käesolev nädal on olnud rahulik, st teisipäeval käisin jooksin 5 km'i ehk oli Aastajooksu järjekordne etapp, muid võistlusi sel nädalal ei ole. Samas olen siin peaaegu igapäev 3-8 tundi ehitustöödega tegelenud. Mõtled küll, et mis see ikka siis on aga pidevalt kükki-püsti-kükki-püsti jne. Ehk siis jalad  on päris muhedalt läbi võtnud see ehitamine.

Aga Aastajooksu võistlus läks nii, et nüüd ei teagi, mida edasi teha.
Nimelt oli plaan, et umbes paari nädala pärast jooksen tolle 5 km'i 20 minutiga läbi. Tegelikkuses aga õnnestus esimesel korral saada ajaks 20:10. Mis nüüd siis peale hakata?

Protokolli sirvides jäi silma, et egas vist kellegi teisega kui ise endaga võistelda pole, kuna sel korral kaotsin eesolijale umbes 24 sekundit ning veel eespool olijale kaotasin juba 50 sekundit. Eks päevad on erinevad aga võibolla see 25 sekundit suudaks kärpida, enamasse väga ei usu.

Ahjaa, jooks ise oli päris raske. Sai alustatud tsipa liiga kiiresti. Peabki mõtlema, kas järgmine kord teha sama, ehk alustada nõnna kiiresti või hoopis üritada ühtlasemat jooksu. Kiire alguse pluss on see, et vähemalt ei saa pärast öelda, et midagi rajale jäi :), samas ei pruugi see tuua parimat tulemust. 5 km'i ise on aga piisavalt lühike, et üks hetk võib selle kiire alguse ka ära kesta ja siis oledki astme võrra parem (Nagu Veerpalu ja Mae kunagi :)).
Eks mõne päeva pärast saab jälle katsetama minna.

Muu nädal on jooksmiste mõttes suhteliselt rahulik olnud. Eile küll käisin ennast piinamas ehk väike soojendus ja siis 10 km'i Niidupargis. Mõnusalt mägine koht, kus sai umbes 1,3 - 1,4 km'isel ringil tiirutatud. Umbes 500 meetri jagu võis ringi peale tulla sellist laugemat rada, ülejäänu koosnes suurematest või väiksematest mägedest.

Igatahes kui too 10 km'i tehtud sai, siis püksid lirtsusid higist - nagu oleks vette kukkunud. Vastikult raske oli aga  kui juba pulsi korda sai, siis tekkis rahulolu tunne - tehtud.


Muud põnevat polegi sel nädalal olnud ja järgmine nädal ka ei tule. Ülejärgmisel nädalal vean sammud Ettevõtete sportimise üritusele, seal kavas paaril jooksul osaleda. Algselt olid plaanid suuremad aga muu elu segab ja nii jäi plaani vaid kaks lühikest sutsakat.
Rakverre mõtlesin ka korra minna, ööjooksule, aga vist tuleb liiga palju sõitmist ehk jätab asja ära.