Eile võis lugeda Klubi Tartu Maraton otsust võtta Rattaralli (toimub 1. juunil) stardikohtade määramisel arvesse ka teiste võistluste tulemusi. Teatavasti on varasemalt kehtinud reegel - stardikoha saad eelmise aasta tulemuse põhjal, kui see puudub siis üle-eelmise aasta tulemi põhjal (viimane korrutatakse koefitsiendiga läbi) ning kui ka see puudub, siis pannakse sind viisakalt viimasesse gruppi.
Ühest küljest ma mõistan sellist lähenemist aga teisest küljest seob see osaleja, eriti sellise, kes soovib hästi esineda, ühe üritusega niivõrd kõvasti ära, et väiksem kõrvalekalle mõjutab oluliselt tulemit. Loodetavasti hakatakse sarnast lähenemist ka teistel Klubi Tartu Maraton korraldavatel üritustel kasutama - oleks aeg välja astuda sellest iseenda maailmas elamise mullist.
Hea uudis on eelnev aga selles valguses, et loodetavasti rakendatakse seda lähenemist ka tulevikus ning seega pole probleemiks päev varem mõlgutatud mõte - sel aastal Rattarallil mitte osaleda. Kuna ma tean, et sügisel Rattamaratonil osaleda ei saa, siis pole ka koondtulemit võimalik püüda. Pealegi jääb sellest hetkest paar nädalat planeeritud jooksu maratonini ning viimane pikem jooks peaks siis toimuma.
Samas põhjus, miks ikkagi minna ja see rattasõit läbi vurada on, kuna üks tuttav alakasvuline ja ülekaaluline õllelemb peab plaani minna sel aastal Rattarallil pikka (133 km) otsa sõitma. Oleks lihtsalt tore temaga koos sõita ja sajatamisi ning hädaldamisi kuulata :).
Keda aga huvitab, mida see Rattaralli endast siis kujutab (raja mõttes), saab kiire ülevaate järgnevast videost: http://www.youtube.com/watch?v=Bf0jBpEwuSU
teisipäev, 22. aprill 2014
esmaspäev, 21. aprill 2014
Inimvõimete piire kompamas
Nädala viimaseks trenniks on tavapäraselt pikk ots. Eile nägi plaan ette 32 kilomeetrist jooksu.
Selliste pikemate jooksude üks suurimaid hädasid on leida jooksmiseks mõistlik teekond - edasi-tagasi keeramine tüütab, samuti tüütab väga väikse ringi jooksmine. Seega valisingi sedakorda jooksmise paigaks Harku metsa. Auto parkisin Tähetorni tänava algusesse, siis mööda kergliiklusteed Harku metsa ja seal oli plaanis teha 3 ringi. Kui lisakilomeetreid juurde olnuks vaja, siis teinuks mõne väiksema ringi veel.
Kui jätta kõrvale ootamatult kõrge pulss jooksu alguses, siis kõik muu läks kuni 4nda kilomeetrini ladusalt. Seejärel aga tundsin, et midagi tilgub jalgadele. Kiiresti tuvastasin, et probleem on seljas olevas joogikotis - nimelt joogipudel või kuidas iganes seda peab kutsuma, oli katki läinud. Nö õmbluse kohast oli tekkinud väike auguke ja nii see jook sealt välja nirises. Jõin kõhu täis ja kallasin ülejäänud joogi ära. Tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et oleks võinud ära kallata ainult selle osa, mis august kõrgemal oli - ok, joostes oleks äkki midagi sealt august veel välja tulnud aga no kindlasti poleks ta sealt nirisenud. Aga mis tehtud see tehtud, metsa alt enam jooki kokku ei korja.
Nii juhtuski, et trenni kaasa võetud jook oli otsas ja kuna mul puudus teadmine, kas ja kus seal samas lähedal võiks mõni pood olla siis otsustasin - jooksen kõikse pealt kaks Harku ringi ära, kui tunne lubab teen kolmanda peale ja seejärel lähen tagasi auto juurde.
Üllatuslikult oligi pärast kahe ringi läbimist, nii umbes pärast 18 km'i läbimist, olemine täitsa hea ja läksin ka kolmandale ringile. Eks selle kolmanda ringi lõpp ja viimased paar kilomeetrit autoni olid rasked aga teades, et iga samm viib lähemale lõpule, aitasid edasi.
Vaatamata joogi puudusele suutsin hoida planeeritud tempot, kuigi pulsi graafikust on näha, et pingutus suurenes just viimase 30 minuti jooksul - tasa - tasa. Sain tunda, mida tähendab vedeliku puudusesse jäämine ja kuidas see organismile mõjub, kuid pean tunnistama, et olin hullemaks valmis (järsust töövõime langusest kui regulaarselt pika füüsilise pingutuse ajal ei joo võib artikleid ja arvamusi küll ja küll lugeda). Samas kuna trenn võttis aega umbes 2 ja pool tundi siis eks see ole selline piir, kus kohast edasi minnes võinuks väga-väga raskeks minna.
Kokku sai seega läbitud pisut enam kui 28 kilomeetrit, neist viimased 24 vedelikku tarbimata. Võib öelda, et oli raske aga ei midagi hullu - keerulisem oli vaimselt sundida ennast veel 4 km'i jooksma, mis jäidki tegemata (eks oma viga ka - jooksin auto juurde ja sealt sealt eemalduda oli juba raske, jooksnuks alguses kusagile kaugemale, küll ma siis selle 4 km'i ka lisaks oleks ära teinud).
Muus osas läks nädal plaani päraselt.
Reedel tegin lõigutreeningu - 5 korda 1,6 km'i - planeeritud tempo oli umbes 4:25 min/km aga esimene lõik sai läbitud 4:05-4:10 min/km tempos ja järgmised 4:20 alla.
Seoses treeningplaani muudatustega asendan selle nädalase tempo jooksu samuti lõikudega, proovime seda tempot veelgi suurendada - algse plaani kohaselt oleksin pidanud eelmisel nädalal jooksma lõike umbes 4:33 min/km tempos aga see olnuks selgelt liiga kerge - raske trenn peab ikka raske olema, et mingigi areng toimuks.
Järgmisel nädalal jälle :)
Selliste pikemate jooksude üks suurimaid hädasid on leida jooksmiseks mõistlik teekond - edasi-tagasi keeramine tüütab, samuti tüütab väga väikse ringi jooksmine. Seega valisingi sedakorda jooksmise paigaks Harku metsa. Auto parkisin Tähetorni tänava algusesse, siis mööda kergliiklusteed Harku metsa ja seal oli plaanis teha 3 ringi. Kui lisakilomeetreid juurde olnuks vaja, siis teinuks mõne väiksema ringi veel.
Kui jätta kõrvale ootamatult kõrge pulss jooksu alguses, siis kõik muu läks kuni 4nda kilomeetrini ladusalt. Seejärel aga tundsin, et midagi tilgub jalgadele. Kiiresti tuvastasin, et probleem on seljas olevas joogikotis - nimelt joogipudel või kuidas iganes seda peab kutsuma, oli katki läinud. Nö õmbluse kohast oli tekkinud väike auguke ja nii see jook sealt välja nirises. Jõin kõhu täis ja kallasin ülejäänud joogi ära. Tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et oleks võinud ära kallata ainult selle osa, mis august kõrgemal oli - ok, joostes oleks äkki midagi sealt august veel välja tulnud aga no kindlasti poleks ta sealt nirisenud. Aga mis tehtud see tehtud, metsa alt enam jooki kokku ei korja.
Nii juhtuski, et trenni kaasa võetud jook oli otsas ja kuna mul puudus teadmine, kas ja kus seal samas lähedal võiks mõni pood olla siis otsustasin - jooksen kõikse pealt kaks Harku ringi ära, kui tunne lubab teen kolmanda peale ja seejärel lähen tagasi auto juurde.
Üllatuslikult oligi pärast kahe ringi läbimist, nii umbes pärast 18 km'i läbimist, olemine täitsa hea ja läksin ka kolmandale ringile. Eks selle kolmanda ringi lõpp ja viimased paar kilomeetrit autoni olid rasked aga teades, et iga samm viib lähemale lõpule, aitasid edasi.
Vaatamata joogi puudusele suutsin hoida planeeritud tempot, kuigi pulsi graafikust on näha, et pingutus suurenes just viimase 30 minuti jooksul - tasa - tasa. Sain tunda, mida tähendab vedeliku puudusesse jäämine ja kuidas see organismile mõjub, kuid pean tunnistama, et olin hullemaks valmis (järsust töövõime langusest kui regulaarselt pika füüsilise pingutuse ajal ei joo võib artikleid ja arvamusi küll ja küll lugeda). Samas kuna trenn võttis aega umbes 2 ja pool tundi siis eks see ole selline piir, kus kohast edasi minnes võinuks väga-väga raskeks minna.
Kokku sai seega läbitud pisut enam kui 28 kilomeetrit, neist viimased 24 vedelikku tarbimata. Võib öelda, et oli raske aga ei midagi hullu - keerulisem oli vaimselt sundida ennast veel 4 km'i jooksma, mis jäidki tegemata (eks oma viga ka - jooksin auto juurde ja sealt sealt eemalduda oli juba raske, jooksnuks alguses kusagile kaugemale, küll ma siis selle 4 km'i ka lisaks oleks ära teinud).
Muus osas läks nädal plaani päraselt.
Reedel tegin lõigutreeningu - 5 korda 1,6 km'i - planeeritud tempo oli umbes 4:25 min/km aga esimene lõik sai läbitud 4:05-4:10 min/km tempos ja järgmised 4:20 alla.
Seoses treeningplaani muudatustega asendan selle nädalase tempo jooksu samuti lõikudega, proovime seda tempot veelgi suurendada - algse plaani kohaselt oleksin pidanud eelmisel nädalal jooksma lõike umbes 4:33 min/km tempos aga see olnuks selgelt liiga kerge - raske trenn peab ikka raske olema, et mingigi areng toimuks.
Järgmisel nädalal jälle :)
esmaspäev, 14. aprill 2014
Muudatused treeningplaanis
Järgitav treeningplaan on üles ehitatud põhimõttel - 3 nädalat kasvavalt tööd, üks nädal puhkust.
Vaadates kalendrisse ja tulevatele võistlustele otsa sai otsustatud natukene plaane korrigeerida.
Nimelt teen 3 töönädala asemel 5. Seejärel nädal kergemalt, siis kaks nädalat veel tõsist pingutust ja seejärel kergemalt, kuniks maratonini. Kergemalt tähendab siis seda, et maht on väiksem.
Muudatuste põhjusteks on Viljandi Järvejooks ja Tartu Jooksu"nime poolest"maraton.
Kui Viljandi jooks saab asendama tavapärast tempo jooksu siis Tartu jooks satub viie nädalase tsükli viimasele päevale. Seega võib juba ette arvata, et lihtne seal olema ei saa.
Kui tavapäraselt on pühapäeviti pika jooksu päev siis tol nädalal tuleb vist asendada tavapärane pikk jooks pikema ja intensiivsema jooksuga ja sellevõrra natukene nädala koormusi muuta. Eks täpsemaid plaane saab veel korrigeerida, kui vajadust tekib, aga suures plaanis siis seda laadi muudatused kavas.
Eelmisel nädalal sai ühte kokku läbitud 95 km'i, aega läks mõned minutid alla 9 tunni. Keskmine pulss tuli 148, mis minu puhul on 75% maksimumist.
Tuleb hakata kiirust vaikselt lisama, vähemalt tundub pulsi numbreid vaadates, et kuigi treeningtempod kasvavad suudaks organism raskemaidki treeninguid taluda.
Käesoleval nädalal jätkame plaani täitmist - natukene kasvab nii distants kui ka treeningutele kulutatud aeg.
Vaadates kalendrisse ja tulevatele võistlustele otsa sai otsustatud natukene plaane korrigeerida.
Nimelt teen 3 töönädala asemel 5. Seejärel nädal kergemalt, siis kaks nädalat veel tõsist pingutust ja seejärel kergemalt, kuniks maratonini. Kergemalt tähendab siis seda, et maht on väiksem.
Muudatuste põhjusteks on Viljandi Järvejooks ja Tartu Jooksu"nime poolest"maraton.
Kui Viljandi jooks saab asendama tavapärast tempo jooksu siis Tartu jooks satub viie nädalase tsükli viimasele päevale. Seega võib juba ette arvata, et lihtne seal olema ei saa.
Kui tavapäraselt on pühapäeviti pika jooksu päev siis tol nädalal tuleb vist asendada tavapärane pikk jooks pikema ja intensiivsema jooksuga ja sellevõrra natukene nädala koormusi muuta. Eks täpsemaid plaane saab veel korrigeerida, kui vajadust tekib, aga suures plaanis siis seda laadi muudatused kavas.
Eelmisel nädalal sai ühte kokku läbitud 95 km'i, aega läks mõned minutid alla 9 tunni. Keskmine pulss tuli 148, mis minu puhul on 75% maksimumist.
Tuleb hakata kiirust vaikselt lisama, vähemalt tundub pulsi numbreid vaadates, et kuigi treeningtempod kasvavad suudaks organism raskemaidki treeninguid taluda.
Käesoleval nädalal jätkame plaani täitmist - natukene kasvab nii distants kui ka treeningutele kulutatud aeg.
reede, 11. aprill 2014
Töö- ja puhkelaager
Mõned ajad siin vaikust olnud, põhjuseks oli siis varvaste soojendamine ehk viibimine Hispaanias. Peamiselt suunatud ratturitele - tullakse umbes paariks nädalaks kokku, et siis koos või üksi läbida lühemaid ja pikemaid distantse, kergematel ja raskematel radadel.
Täpsem laagerdamise koht oli Denia lähedal.
Ise läksin koos perega ja oli kindel plaan sõita nii rattaga, järgida maratoni treeningplaani, kui ka puhata. Arvan, et õnnestus täitsa kenasti see tasakaal kolme nimetatud asja vahel leida.
Jooksu plaanidega läks hästi, kuna eelmine nädal oli kergemalt võtmise nädal, mille raames võtsin veelgi kergemalt kui plaan ette nägi. Samas üleeelmisesse nädalasse jäi tempo jooks (10 km'i @ 4:58 min / km), pikk jooks (32 km) ja selle nädala algusesse veel üks tempo jooks (10 km'i @ 4:56 min / km). Need peamised jooksud (mingeid lühemaid ja poolpikki otsi sai veel tehtud) said tehtud ja seega või jooksu programmiga kenasti rahule jääda.
Jalgrattaga oli kindlasti plaan suuremaid ja raskemaid mägesid proovida. Esimesel rattasõidu päeval sattusin kohe planeeritust pikemale ja raskemale otsale aga mäed tundusid kerged ning nii kuni laagerdamise lõpuni. Eks muidugi võib alati ju mäel tempot panna ja seega asja raskemaks teha aga valitud tempo oli väga mõnus ja täitsa üllatusin.
Ühel päeval sattusime küngaste otsa, mis olid lühikesed aga väga järsud. Õnneks oli rattal piisavalt käike ja nii said ka nood järsud "maasikad" üles vändatud - tempo polnd küll väga kiita aga eks natukene sai ka teadlikult kergema käiguga lastud - teadmatus kui palju jõudu ja jaksu on, sundis sedasi tegutsema.
Tänu erinevatele keskkondadele - Endomondo, Strava - uurisi ja puuris, et saaks ühe korraliku puraka ka ära teha. No plaan oli sõita umbes 2000 tõusumeetrit.
Õnnestuski kokku panna ring, mil pikkust oli kusagil 137 km'i ja tõusumeetreid erinevatel andmetel 2100 - 2300 (loomulikult usun ma seda viimast numbrit :)). Igatahes täitsa mõnusaid nurgakesi sai sõidetud - polnudki nad nii väga järsud aga päris pikad.
Kahjuks ei suutnud tuvastada ühtegi keskkonda / programmi, mis suudaks planeeritud distantsil kokku arvutada võimalikud tõusumeetrid, seega tuleb kõik läbi katsetada. Viimane andis siis teadmisi järgmisteks kordadeks, et nii mõnigi mägi, millest sel korral sai laskutud, võiks järgmisel korral tõustes läbida.
Pildiliselt nägi laager välja nii:
Kas järgmine aasta uuesti?
Palju sõltub, kuidas läheb sel aastal jooksumaratonide tandritel. Kui eesmärgid täidetud saavad, siis miks mitte. Siis aga võiks minna juba suuremate sportimisplaanidega.
Mis enim häiris?
Tulles 3 tunnisest trennist tuli istuda palmi kaitsva lehe all, et päike liigselt ei kõrvetaks ja külma õlut juua, et vähegi värskendust saada - sellise asjaga pole põhjamaisest kliimast tulev inimene valmis.
Täpsem laagerdamise koht oli Denia lähedal.
Ise läksin koos perega ja oli kindel plaan sõita nii rattaga, järgida maratoni treeningplaani, kui ka puhata. Arvan, et õnnestus täitsa kenasti see tasakaal kolme nimetatud asja vahel leida.
Jooksu plaanidega läks hästi, kuna eelmine nädal oli kergemalt võtmise nädal, mille raames võtsin veelgi kergemalt kui plaan ette nägi. Samas üleeelmisesse nädalasse jäi tempo jooks (10 km'i @ 4:58 min / km), pikk jooks (32 km) ja selle nädala algusesse veel üks tempo jooks (10 km'i @ 4:56 min / km). Need peamised jooksud (mingeid lühemaid ja poolpikki otsi sai veel tehtud) said tehtud ja seega või jooksu programmiga kenasti rahule jääda.
Jalgrattaga oli kindlasti plaan suuremaid ja raskemaid mägesid proovida. Esimesel rattasõidu päeval sattusin kohe planeeritust pikemale ja raskemale otsale aga mäed tundusid kerged ning nii kuni laagerdamise lõpuni. Eks muidugi võib alati ju mäel tempot panna ja seega asja raskemaks teha aga valitud tempo oli väga mõnus ja täitsa üllatusin.
Ühel päeval sattusime küngaste otsa, mis olid lühikesed aga väga järsud. Õnneks oli rattal piisavalt käike ja nii said ka nood järsud "maasikad" üles vändatud - tempo polnd küll väga kiita aga eks natukene sai ka teadlikult kergema käiguga lastud - teadmatus kui palju jõudu ja jaksu on, sundis sedasi tegutsema.
Tänu erinevatele keskkondadele - Endomondo, Strava - uurisi ja puuris, et saaks ühe korraliku puraka ka ära teha. No plaan oli sõita umbes 2000 tõusumeetrit.
Õnnestuski kokku panna ring, mil pikkust oli kusagil 137 km'i ja tõusumeetreid erinevatel andmetel 2100 - 2300 (loomulikult usun ma seda viimast numbrit :)). Igatahes täitsa mõnusaid nurgakesi sai sõidetud - polnudki nad nii väga järsud aga päris pikad.
Kahjuks ei suutnud tuvastada ühtegi keskkonda / programmi, mis suudaks planeeritud distantsil kokku arvutada võimalikud tõusumeetrid, seega tuleb kõik läbi katsetada. Viimane andis siis teadmisi järgmisteks kordadeks, et nii mõnigi mägi, millest sel korral sai laskutud, võiks järgmisel korral tõustes läbida.
Pildiliselt nägi laager välja nii:
Kas järgmine aasta uuesti?
Palju sõltub, kuidas läheb sel aastal jooksumaratonide tandritel. Kui eesmärgid täidetud saavad, siis miks mitte. Siis aga võiks minna juba suuremate sportimisplaanidega.
Mis enim häiris?
Tulles 3 tunnisest trennist tuli istuda palmi kaitsva lehe all, et päike liigselt ei kõrvetaks ja külma õlut juua, et vähegi värskendust saada - sellise asjaga pole põhjamaisest kliimast tulev inimene valmis.
Tellimine:
Postitused (Atom)