No nüüd aitab küll jooksmisest ...

... sellest aastast muidugi jutt.

Täna käisin ja osalesin DNB Vana-aasta Jooksul, maratoni distantsil siis kui täpsem olla.
Ilm polnud just kõikse parem ja nagu üks tuttav stardis ütles - Sa osaled ka ainult ekstriimidel :). Temperatuur oli vist nii umbes -8 kandis, tuul lisas sellele kindlasti veel mõned kraadid tuulekülma. Tee oli lumine - osaliselt päris hea tugev jalgealune aga samas ka selliseid pehmemaid kohti. Et päris igav ei hakkaks, siis umbes 3 tunni möödudes hakkas lund ka sadama :).

Jooks ise koosnes viiest ringist ja ma läksin plaaniga läbida see umbes 4 tunni ja 30 minutiga. Samuti sai võetud eesmärk, et pulsi hoian umbes 80% maksimumist. Tõe huvides olgu mainitud, et päris nii hästi ei läinud pulsiga - kusagil kolmandal ringil sai piiksumine kinni pandud ja lastud edasi kuidas tuleb. Pulss oli vist umbes 85% maksimumist.

Esimene ring
Stardist sai vaikselt tiksuma asutud ja alguses oli muidugi tore näha kõiki neid jooksjaid ning isegi esimese ringi pöördel oli veel päris palju vastutulijaid aga üldiselt kadus see napp sada inimest selle 8,4 km-se ringi peale kenasti ära.
Muud selle ringi kohta polegi pajatada kui, et umbes 500 meetrit pärast starti tekkis tõsine soov metsapeatus teha, jõudsin selleni alles pärast tagasipööret teisele ringile.
Aeg - 52:21
Koht - 81

Teine ring
Olemine oli kuidagi hea ja kerge ning tundus, et samm oli kuidagi lennukam. Mõned seljad tulid vastu (need kes olid möödunud pärast esimese ringi pööret) aga edasi tundus paistmas tühjus. Vaikselt ootasin ka liidri mööda tuhisemist, see toimus umbes 6ndal kilomeetril sel ringil. Tuli ja läks võiks asja kokku võtta :). Järgmiseid nägin alles teise ringi pöördelt minnes.
Siin pöördel otsisin välja ka kahest Snickersist kaasas olnud ühe ja murdsin paar ampsu - selline hea jää tükk oli :)
Aeg - 52:50
Koht - 79

Kolmas ring
Jätkasin sellist mõnusat kulgemist, kell hakkas ülemist pulsitsooni pidevalt ületama ja piiksus aga ei tahtnud tempot alla ka lasta. Esiteks oli tunne hea ja teiseks kartsin seda tuult ja külma. Sel ringil läks juba nii mõnigi jooksja mööda, seda siis tipu omadest. Arvan, et ringi lõpuks olid vast esimesed 10 või 11 möödunud. Esimest naist polnud veel kohanud.
Ringi lõpp, mis oli siis igal ringil sama - mööda Vabaõhumuuseumi teed, vastu tuult - oli juba natukene raskem. Eks olud olid rasked aga see lõputuna tunduv sirge (mõned kurvid küll sisse aga mingi 3 kilomeetrit pikkust) ja ühtegi selga, mida / keda püüda ei paistnud, hakkas lõpuks ikka ajudele.
Ses mõttes oleks muidugi olnud lihtsam mõnes pundis minna aga kuna eesmärk oli rahulikult tiksuda, siis jäin põhimõttele kindlaks (seda siis alguses).
Aeg - 51:22
Koht - 79

Neljas ring
Võib vist liialdamata öelda, et tegemist oli kõige raskema ringiga - kiiremad tulid mööda ja asusid jooksu lõpetama (sh ka esimene naine). Ühtegi püütavat selga ei tundunud ka olevat. Ehk siis tõsine motivatsiooni kriis oli. Lisaks väsisid juba ka jalad ära (pole ju üle 25 km-i väga jooksnud). Samuti hakkas jälle vaikselt tekkima soov  ühe metsapeatuse järgi.
Kuna iga ringi keskel, umbes, oli ka üks joogipunkt, siis otsustasin siin magneesiumi sisse kallata. Selleks hetkeks oli ka Snicekrs vaikselt ära söödud aga teist ei hakanud avamagi.
Ringi lõpuks, oh üllatust, olin siiski suutnud nii mõnestki mööduda, kuna tundus, et teistel oli ka raske :)
Aeg - 52:57
Koht - 71

Viies ring
Hetk enne viiendale ringile minekut panid plagama lühema maa ehk ühe ringi jooksjad. Pääsesin just nende eest läbi ja nii kaua kui jõin lonksu teed olid nad juba piisavalt eest ära kihutanud ehk polnud seda hirmu, et jääksin troppi kinni.
Küll aga oli viies ring üks kergemaid psühholoogiliselt - oli päris mõnus joosta mööda lühema maa jooksjatest, lisaks rõhus peas teadmine, iga samm on sel ringil ja võistlusel viimane. Uskumatu kui palju see jõudu annab :).
Viimane 2,5 - 3 km-i oli raske, jalad tulitasid all aga teadmine, et vaid natukene veel ja läbi see ongi, see kandis kõvasti edasi. Lisaks õnnestus veel ka mõned skalbid napata maratoni distantsilt. See tegi olemise veelgi paremaks :). Kusjuures umbes kilomeeter enne lõppu tõstsin kiirust ja viisin sammu pikemaks - olemine läks kohe kergemaks.
Aeg - 51:42

Kokku aeg 4:21:12, koht 68. 

Poolmaratoni aeg oli umbes 2:11, seega esimest korda jooksin maratoni, kus teine pool oli kiirem :) aga eks see oli mul ka alles kolmas maraton ju :)

Kõik keda püüda andis sai püütud, 67 koht jäi 3:18 kaugusele (66 oli ka seal samas), 65 koht jäi juba aga 9:14 kaugusele (kohad 61-65 olid suhteliselt koos).

Jäin väga rahule oma kolmanda maratoniga, eesmärk sai enam-vähem täidetud - aeg parem kui planeeritud, pulss küll tsipa halvem aga polnud hullu.

Tarbitud sai üks Snicekrs, üks Magneesiumi ampull ja päris mitu topsi teed. Kiiresti nii ei jookse aga tiksumiseks kõlbab küll.
Selleks, et maraton lõpuni kergelt joostav oleks, peaks ikka pikemaid jooksu otsi ka tegema aga no muud alad tahavad ka ju tegemist :)


Pärast maratoni käisin lapsega veel metsas kuusepuud otsimas ja see kõndimine ning sügavas lumes sumpamine oli väga hea. Praeguseks on jalad küll väsinud aga hetkel pole sellist kangust seal nagu maratoni järgselt.

Edasi tuleb nüüd aga suusatamisele keskenduda. Maratonid tahavad sõita ja neist olulisem - Tartu oma - ootab head aega (kiiremini kui täna joostes) :).