Septembri esimene nädalavahetus on tavapäraselt Pärnus toimumas Kahe silla jooks. Vaatamata asjaolule, et jooks toimub kodulinnas, pole kahjuks sinna väga tihti sattunud. Eks põhjusi leiab alati, miks mitte osaleda :).
Sel korral kuulus aga jooks Oktoobris toimuva maratoni ettavalmistusse ning eesmärgiks oli teha üks kiire, tempokas ja raske jooks.
Jooksu korraldajad olid sel korral natukene rada muutnud - see vist on kolmas kord jooksu ajaloo juures. Muudatuse all pean silmas, et start ja finish olid viidud natukene teise kohta, samuti oli lisandunud umbes 900 meetrit jooksu distantsi.
Korraldusliku poole pealt ma arvan oli selline raja lahendus väga hea. Ning egas ka võistlejana midagi ette heita olnud - pikk lõpusirge, kus rahvas sulle kaasa elab on alati äge. Kui nuriseda või mõelda nendele, kes alustavad tagumistest koridoridest siis võiks start olla natukene tagant poolt, see annaks võimaluse juba enne järsku parem pööret pärast esimese silla ületamist rivi pikaks tõmmata ja seega saaks kõik ilusti joosta. Endal seda probleemi ei olnud, kuna õnnestus startida 4ndast grupist aga kujutan ette, et grupp hiljem võis päris kitsaks juba minna.
Uus oli raja juures sel kevadel avatud vasakkallas. Kui varem võis jooksu jagada kaheks - algus on kihutamine asfaldil ning lõpp kross, siis nüüd on rada võrdses seises mõlemal kaldal. Tänu raja korda tegemisele ei ole nüüd ka nii määrav, mis kohal oled sa teise silla ületamisel, kuna ruumi kohta parandada on kõvasti, eks ka kaotada :).
Jooksu enda juurde tulles siis väike konflikt oli järjekordselt tehnikaga - kell näitas kilomeetri aegu vähe kiiremini kui ma neid tegelikult läbisin aga kuna panin iga kilomeetriposti järel ringi kinni siis sain pidevalt teada ka tegeliku liikumiskiiruse.
Ei teagi, miks nüüd siis nii oli, kuna Ülemistele tiiru peale tehes toimis kõik kenasti.
Aga kui see kõrvale jätta siis võib öelda, et ei jäänud jooksuga üldsegi mitte rahule. Nädalale tagasi vaadates võib arvata, et kolmapäevased lõigud olid liigsed, vähemalt sellises koguses. Eks oli ka siis tunda raskust aga mis see 200 meetrit siis ära pingutada ole. Hambad risti aga saab hakkama. Tulevikuks tasub meelde jätta, et kui iga nädalavahetus on võistlus, siis ei pruugi taastuda, kui veel nädala keskele kiiremas tempos jooks mahutada.
Igatahes algus oli mõnus, esimeses paar kilomeetrit läksid lennates (tempo võis olla umbes 3:50-3:55). Seejärel andsin natukene tempos järgi aga ei midagi hullu. Tegelikult juhtuski nii, et tempo küll kukkus nii 4:10 kanti ja jäi sinna lõpuni aga endale ei meeldinud just see, et polnud jalas kergust ja ei suutnud lõpus ka juurde panna. Viimase kilomeetri oleks soovinud ikka alla 4 jälle joosta aga sel korral siis jaksu polnud.
Pulss oli ka laes ja seega egas sealt kusagilt midagi võtta ei olnd enam.
Arvan, et eile sai joostud antud hetke maksimum tulemus välja - 41:24, koht oli 198 (enam kui 1600 osavõtja hulgas pole paha ju).
Tahtnuks küll aega alla 40 minuti aga sel korral mitte. Samas kui soov joosta maraton alla 3 tunni siis peaks suutma selle 9,86 km'i läbida umbes 38 minutiga, seega arengu ruumi veel on.
Nüüd siis paar kerget trenni (üritame vältida eelmise nädala vigu) ning pühapäeval lähen, kes teab mis aja tagant SEB Maratonile. Kavas küll poolik jooks ehk siis 21,1 km'i. Idee poolest peaks tegemist olema viimase tugeva ja pika treening/võistlusena enne Tartu Linnamaratoni aga eks näis, kuidas see tulemuses kajastub.
Teatud soovid ja ideed tulemuse osas on aga kuna startida tuleb peale 2000 kohta, siis natukene pelgan, et läheb kõvasti aega enne kui omas tempos jooksma saan hakata. Sellest hetkest võin suuta küll soovitud 4:10 - 4:15 kilomeetri tempot teha aga vaevalt palju rohkemat, et alguses kaduma läinud aega tasa teha. Kuid eks näis, 1:30 lõpu aeg oleks ideaalne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar