esmaspäev, 17. november 2014

Puhkenädal tulemas

Treeneri poolt kirja pandud plaan näeb ette 2 töönädalat, 1 puhkenädal.
Ilusti, kenasti on sel nädalal tulemas puhkenädal.

Teine töönädal läks päris edukalt. Laupäeva õhtune kerge sörk jäi ära aga muus osas sai kõik kenasti ära tehtud. Teistmoodi oli sel korral kolmapäevane trenn - tulenevalt töökohustustest läksin sprinterite trenni (noh korra elus võiks ju õiget trenni ka teha).

Pärast soojendust ja harjutusi oli esimene "peavalu" madalstardid - kui ma ütlen, et need välja tulid siis valetan kohe kõvasti :). Tundub küll, et mis see siis ära ei ole aga no päris palju detaile on seal. Trenni järgselt tekkis mõte - huvitav, kas mõned vahetavad kuni 400 meetri jooksu distantsi pikema, nt 800 või 1500 vastu, kuna seal ei pea enam madalastartima ja seega on kergem pundis vastu pidada (ei jää kohe stardiga maha)?

Igatahes stardiga suutsin kohe teistest mõned meetrid maha jääda. Samas kusagil 30 meetri peal sai neist juba mööda :) - treenerile selgitasin, et noh tark ei torma ja ma kõikse pealt hindan, mis laadi konkurendid rajal on :). Väga ta seda legendi uskuma ei jäänud - endale tundus küll väga ilus jutt olevat :).

Stardipakkudel mõned korrad seigeldud ootas ees tolle päeva nael - 100 meetrit kiiresti siis 200, siis 300, siis 200 ja lõpuks uuesti 100.
Etteruttavalt olgu öeldud, et viimane 100 jäi kahjuks tegemata, kuna treeningpartner ei jaksanud enam - eelnevad lõigud olid vähe liiga kiiresti läbitud. Esimese 100 meetri aega ei mäletagi aga 200 sai lipatud nii esimesel kui teisel korral 30 sekundiga. Esimesel korral jäi selgelt varu sisse, teisel korral üritasin pigem kiiresti lõpuni jõuda, et ei peaks rohkem kannatama :)

300 oli päris keeruline ots - ei osanud tempot valida. Jooksin nii palju kui võimalik treeningpartneri järgi ja siis viimasel sirgel pingutasin juba rohkem - noh lõpp oli käega katsuda. Selles valguses on 100 meetrit kõikse lihtsam, et kütad algusest lõpuni täiega, pole vaja mõelda, et kas ikka suudad tempot hoida või mitte.


Tegelikult oli täitsa mõnus selliselt pingutada. Neljapäeval ja ka reedel olid jalad vähe kanged. Ka laupäeval jooksuharjutusi tehes tundsin, et pisut on kangust sees. Samas jooksud ise olid mõnusalt kerged ja pühapäevane 19 km'i tuli märkamatult - distantsi lõpus tõstsin isegi tempot, et ette antud pulsi vahemiku ülemisse otsa pulss viia. Ei olnd üldsegi mitte halb jooks.

Erinevus nädal varem joostud 16 km'iga oli märgatav - nädal varem kahetsesin, et vett kaasa ei võtnud. Sel korral tulin sama täis pudeliga rajalt tagasi. Päevad põle vennad.


Mõned numbrid ka:
70 km'i jooksu
2 tundi jooksuharjutusi (8 km'i distantsiliiselt)
30 minutit süvalihaste harjutusi (reedel jaksasin ühe jutiga 30 kätekõverdust ää teha, 50ni on veel minna)
Kogu treeningmaht 9 ja pool tundi.

esmaspäev, 10. november 2014

Võtta või jätta?

Esimene nädal uue ja uhke plaani järgi trenne tehtud. Kokkuvõte on - väga äge!
Trennid on mitmekesisemad ning nii mõnigi päris väljakutsuv.

Numbrite maailmast mõned faktid:
65 km'i jooksu - plaani kohaselt pidi 70 olema aga üks kerge 6'ne ots jäi tegemata
1:40 jooksuharjutusi - distantsiliselt tuli kokku 9 kilomeetrit koguni
31 minutit ÜKE't

Kokku kulus treeningutele siis 9 tundi.

Nädal 2 tuleb vähe pikem ja mahukam, samas juba tean, et üks kerge 6 on jälle ära jäämas ning üks 10 ka küsimärgiga - elu segab trenni tegemist :)


Suurem küsimus on aga kuidas edasi.
Antud küsimuse ja olukorra ajastus pole võibolla kõikse parem (vaadates bloginduse maailmas toimuvat) aga treener küsis - olen ma kindel, et soovin ikka maratone joosta :). Noh, et minu sammu ja lihastüübiga sobiks enam lühemad jupid, nt 800 meetrit [naer saalis]. Või nagu treener väljendus - saavutamaks maratonis sarnaseid võimekusele vastavaid tulemusi kui lühematel distantsidel on võimalik, selleks tuleb päris palju tööd teha.

Teagi nüüd, mida teha :).
Lihtne oleks ju nö käega lüüa ja öelda, et ahh hakkan siis lühemaid juppe lippama - tuleks see ju lihtsamalt. Miks teha palju ja rasket tööd?
Samas mõnel lühemal jupil võiks ju ennast mõnikord proovile panna. Kuigi hetkel spetsiaalselt neile ei ole plaan keskenduda, kuid mine tea, mis tulevik toob.

Üks põhjus, miks need lühemad jupid ei sümpatiseeri on see, et sõita mingiks paari minutiliseks jooksuks Tallinnast Tartusse tundub jabur, erinevalt 4 tunnisest looduse nautimisest :). Eks see ole ka peamini põhjus, miks palju maratone jooksevad - saab käia reisil, nautida loodust, näha kohti, kuhu muidu ei oskaks minnagi. Staadionil kahe ringi tegemine juba seda ei anna.

esmaspäev, 3. november 2014

Head uut aastat!

Kalendri järgi algab uus aasta küll jaanuarist aga treeningaastad kipuvad liikuma omasoodu - nagu ettevõtete majandusaastad :).

Pärast Tartu Linnamaratoni sai veel vähe joostud ja paaril võistluselgi osaletud (üks küll oli iseenda korraldatud), kuid viimane nädal oli olematu koormusega - kokku tunnike ja sellest üle 20 minuti jooksulindil jooksmist. Viimane siis koormustesti raames.

Uus spordiaasta algab siis teisiti, esmakordselt asjatundja pilgu all.
Nimelt sai umbes septembri alguses võetud ühendust Täppsportlaste seltskonnaga ning nende treeneri Riho Ment'ga. Vahetasime natukene mõtteid ja tulemuseks on tema poolt koostatav plaan, lisaks ühistreeningud, kus saab tehnikat trimmida jne.
Vaadates esimeste nädalate plaani siis see on ikka olulisemalt mitmekülgsem kui minu senised liigutamised on olnud. Seega ootused ja lootused on täitsa kõrged, kui vaid ise suudaks kõigest kinni pidada.

Vaadates nii plaani, kui ka koormustesti tulemusi siis üks asi teeb head meelt - treenitud on õigetes pulsitsoonides. Seega pole organismi väga ära lõhutud. Viimast näitab ka selgelt koormustesti andmed.

Ebameeldivamad asjad kõikse pealt - liiga raske olen :). Kaal näitas testi tegemise hetkel 79,9 kg, minu 176 cm pikkuse juures on seda vähe liiga palju, et pikema distantsi jooksmine kerge oleks. Saaks ta sinna 72-73 kg juurde, siis juba võib täitsa mõnus olla :). Muidugi kui tahaks väga häid tulemusi teha siis peaks alla 70 kg isegi kaalu viima. Aa noh, siis jäävad kõik riided ju koheselt suureks :)

Edasi tulevad üldiselt asjad, mis tegid meele heaks :)
Mäletan, et umbes 4 või 5 aastat tagasi kui sai tehtud sarnane test siis EKG näitas mingit hälvet südametöös. Enam seda probleemi ei olnud, hea. Samuti ei tekkinud mingeid probleeme koormuse kasvades.
Tulenevalt testi omapärast (3 minutit konkreetselt koormusel) siis maks pulss jääb testi tehes madalamaks kui võistlusel sama numbri kätte saaks aga sel korral siis testi maks pulss 196 (nädal varem sain Pärnus Kahe staadioni jooksul 204 kätte, kuid eks see tuleb lõpus spurdi pealt).
Anaeroobne väli, lähtuvalt koormusest ja laktaadist, on 182, mis on isegi tsipa kõrgem kui siiani olin järginud (siiani 179).
Aeroobne lävi koguni 162, mis on enam kui 10 lööki kõrgem, kui siiani olen järginud.
Maksimaalne koormus, mis kätte tuli oli 335 W, mis teeb 4,2 W/kg kohta. Võimu tundub olema :)
Kopsumaht polnd ka hull - 5,94 liitrit.
Kõige enam olin ma üllatunud aga VO2 tulemist - 59. Arvestades asjaolu, et antud numbri üheks faktoriks on keha kaal siis sellises normaalses võistlemise kaalus olles peaks too number kenasti üle 60 isegi minema - 5 aastat tagasi tehtud koormustestil tuli see number 35 :), 2 aastat tagasi oli näit 45.
Taastumine oli samuti normaalne - esimese minutiga langes pulss üle 40 löögi, teise minutiga veel 20 lööki. Seda kõike siis kerge kõnniga, mitte seismisega.

Kokkuvõttes võib öelda, et baasi tundub olema ning eks sellele ole kaasa aidanud ka natukene liiga madalas pulsitsoonis treenimine. Samas näitavad numbrid, et mingi vundament on mõne aastaga laotud ja siis peale võib hakata müüri laduma.
Homme on kavas anda avalöök ning alustada müüride ladumist.