Kui väga aus olla, siis muidugi ei kannatanud 3 minutit vaid vähem, kuid aega läks Radisson SAS hotelli trepijooksul 26nd korruseni jõudmisega 3 minutit ja 5 sekundit.
Koht oli kusagil kaugel taga, pulssi ei mõõtnud, distantsi ammugi mitte.
Vaadates protokolli, siis ei mõista ma, kuidas nad jooksevad selle distantsi läbi mõned sekundid peale 2 minutit. Milles konks on?
Mitte, et ma tahaks esimese 3 hulgas olla aga mingi tehniline eripära vist kusagil on peidus.
Kindlasti võib öelda, et alustatud sai vähe liiga kiiresti, kuid vaevalt nüüd selle pealt väga suurt ära kukkumist tuli.
Mida ma küll mõtlesin, et huvitav, kas targem on joosta mitu astet korraga stiilis või igale astmele astuda? Ise valisin teise lähenemise ning tundus, et jalad ei saanud puhata. Teoorias, kui joosta üle astme või isegi üle kahe astme, siis tekib tänu lennufaasile puhke hetk. Aga noh, eks kuu pärast saab teooriat praktikasse vormida, kui umbes sama pikk katsumus ootab ees Olümpia hotelli trepil.
Kindlasti põnev ettevõtmine ning kahju, et varem pole sellisele võistlusele sattunud.
Möödunud nädalast nii palju, et läbitud sai 82 kilomeetrit + jooksuharjutused. Kokku kulus treeningutele aega natukene alla 8 ja poole tunni.
Rahulike jooksude tempod kipuvad kasvama ning tulemuseks on vähem treeningminuteid, kui algselt planeeritud :).
Pühapäeval sai joostud pärast oktoobri kuist jooksumaratoni pikim lõik, 26 km'i. Kuna olud olid väga tuulised, siis otsisin kohta metsas. Valisin metsaks Pirita, kuid sealne terviserada oli liiga libe. Seega lõpuks lippasin küll puude varjus aga autotee ääres. Aega läks 2 tundi ja 21 minutit.
Omapärane tahtejõustik olid laupäevased lõigud, mida ilmast tingitult läbisin hallis. Kui 1 km'i hallis joosta on veel enam-vähem, siis 2 km'i ajab kergelt öeldes pea segi. Igatahes mulle meeldib väljas oluliselt rohkem joosta, kui sees.
See nädal siis vähe kergem. Nädal lõppeb küll Tartu Maratoniga aga kui hull see ikka olema saab :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar