Teatevõistlused

Möödunud kaks nädalat sai lipatud kahel erineval teatevõistlusel.
Kõikse pealt eelmisel pühapäeval Pärnu-Jaagupis poolmaratoni ekidenis (teatevõistlusel, mille raames 6 osalejat jooksevad kokku poolmaratoni) ja sel nädalal Lillepi pargis Eesti Meistrivõistlustel ekidenis (teatevõistlusel, mille raames 6 osalejat jooksid kokku maratoni).

Kui poolik ekiden oli selline lõbus üritus, siis Lillepis toimunul olid kohal igasugused sulelised ja karvased.


Pärnu-Jaagupis jooksin esimest vahetust ehk 2,5 km (edasi tuli 5, siis 2,5, jälle 5, jälle 2,5 ja lõppu umbes 3,5). Plaan oli joosta aeg umbes 8:30 kanti, samas jälgida vastaseid ja pigem minna esimestega kaasa kui jääda omas tempos kulgema.
Õnneks ei olnud seal jooksus esimeses vahetuses väga tugevaid jooksjaid ja nii läksimegi kahe kaaslasega vaikselt aga kindlalt eest ära.
Lõppu jätkus veel ka jaksu kiirendada ja nii tulingi etapilt teise kohaga, kaotust esimesele sekund, kolmas kaotas mulle omakorda kaks sekundit. Aeg 8:19, mis ületas seatud plaani kenasti.
Võistluse lõpuks saime kokkuvõttes teise koha, kuid segapaaride arvestuses (kaks naist olid ka tiimis) kindel esimene koht.


Lillepis panin jälle jala joonele esimeses vahetuses, sel korral siis tuli läbida 5 km'i (edasi 10, siis 5, siis jälle 10, siis viis ja lõppu siis mingi 7 kopikatega).
Plaan oli mõne jooksjaga ikka koos joosta aga tegelikkus päris nii ei läinud. Kõik mehed panid suurtel kiirustel kohe minema ja lasin vahe sisse ning võtsin esimese naise järgi. Kahjuks selgus juba 500 meetri läbides, et mehed lähevad ära ja naise poolt pakutav tempo pole päris see, mis rahuldaks. Tulemuseks oligi see, et esimesed läinud, taga liiga aeglased ehk edasi tuli üksi joosta.
Eks teised jooksid minu jaoks liiga kiiresti ka aga ikkagi tundus, et mõne tuules olnuks äkki kergem - esimese ringi pidanuks kindlasti vastu, mis edasi saanuks, kes teab.
Positiivne oli see, et jooks oli ühtlane - esimese ja teise ringi vahe vaid 3 sekundit. Ning muidugi see, et kokkuvõttes tuli tiim kuuendale kohale oli väga kõva tulemus. Tiimina me selle järgi ka läksime, kuna oli ette teada, et kõrgemat kohta on keeruline saavutada.
Eesti meistrivõistluste kuues koht ei kõlagi ju halvasti, kui kohal on Nurme, Sasmin, Tambur, Lehismets, Aus, Aristov jne.
Enda aeg muidugi rahuldust ei pakkunud - sekund üle 19 minuti. Soov oli rünnata 18:30 piiri ja ideaalne tulemus võinuks isegi 18 alguses olla aga no mis siis ikka. Aasta eest olnuks ma ka 19 minutilise ajaga väga rahul olnud - süües kasvab isu.


Selleks hooajaks on planeeritud veel üks võistlus - Paide-Türi (oli vist nii pidi) ja siis tuleb vähe kergem kuu, ehk puhkus :)

Pärnu Kahe silla jooks

Tavapäraselt toimub septembri esimesel nädalavahetusel Pärnus Jüri Jaansoni nimeline kahe silla jooks. Alates möödunud aastast on distantsiks täpselt 10 km. Varem on distants olnud alla 9 km'i või natukene enam.

Jooks on üllatavalt populaarne - 10 km distantsile oli registreerinud pea 2200 osalejat. Erinevatel põhjustel jäid mõned isikud eemale ja 6'l jooksjal jäi kahjuks ka distants lõpetama aga siiski jõudsid üle joone 1987 jooksjat. Neile lisanduvad veel kõndijad ja ratastooli sõitjad.

Lisaks suurele hulgale võistlejatele ilmestab antud võistlust üldine kõrge tase. Tihti on jooksul kohal nii tugevad maanteejooksjad, staadioni jooksu spetsid ning seda nii pikemate kui lühemate distantside esindajate näol. Erand polnud ka see aasta.


Endal oli soov parandada kevadel joostud 10 km'i rekordit - 39:58. Eks muidugi lootsin joosta alla 39 minuti aga augusti alguses põetud haigus röövis 2 nädalat treeningprotsessist ja täna võib öelda, et see 2 nädalat jäi ka puudu, et korralik aeg joosta.

Alustasin siiski tempokalt ja kuni 6nda kilomeetrini oli täitsa ok, kuid siis kadusid jalad alt. Õnneks oli natukene "dopingut" kaasas ja kohe ka joogipunkt ning 7ndaks kilomeetriks oli juba tunne jälle hea. Isegi liiga hea - vastutuule osal otsustasin tempot tõsta ja selle asemel, et jõudu säästa asusin seda hoopis kulutama. No ja nii oligi, et pärast 8ndat hakkasid jalad jälle pehmeks muutuma.

Paar tüüpi tulid mööda, võtsin tuulde ja viimase 700 meetri alguses oli kindel, et täna mingit lõpuspurti enam ei tule. Aga kui lõpusirge alguses nägin klubikaaslase peanuppu, siis lõi sportlik hasart välja ning leidsin jõu, et spurtida. Klubikaaslane jäi küll püüdmata aga aeg tuli tänu sellele spurdile alla 40 minuti.

Kokkuvõttes taskusse uus isiklikrekord 39:56 (netoaeg isegi 39:53) ja koht 127, mis tähendas, et rinnanumber sai ka ära kaitstud (129). Koht parim, mis sel võistlusel joostud.
Seega mixed emotions - nagu võiks olla pettunud, et aeg tugev minuti aeglasem kui soovitud. Samas mõistan, et haigus jättis oma jälje ja praegustes oludes oli see kõva maksimum, mis välja sai joostud. Seega peab rahul olema, et isegi pooliku konditsiooni pealt suutsin alla 40 minuti joosta.


Paari nädala pärast panen jala joonele Pärnu-Jaagupis poolmaratoni teatevõistluses (distants teadmata). Veel on plaanis Paide-Türi jooks ning eks näis, mis veel juhtub - mõned huvitavad kõlakad on kõrva paitanud.