Tavapäraselt toimub septembri esimesel nädalavahetusel Pärnus Jüri Jaansoni nimeline kahe silla jooks. Alates möödunud aastast on distantsiks täpselt 10 km. Varem on distants olnud alla 9 km'i või natukene enam.
Jooks on üllatavalt populaarne - 10 km distantsile oli registreerinud pea 2200 osalejat. Erinevatel põhjustel jäid mõned isikud eemale ja 6'l jooksjal jäi kahjuks ka distants lõpetama aga siiski jõudsid üle joone 1987 jooksjat. Neile lisanduvad veel kõndijad ja ratastooli sõitjad.
Lisaks suurele hulgale võistlejatele ilmestab antud võistlust üldine kõrge tase. Tihti on jooksul kohal nii tugevad maanteejooksjad, staadioni jooksu spetsid ning seda nii pikemate kui lühemate distantside esindajate näol. Erand polnud ka see aasta.
Endal oli soov parandada kevadel joostud 10 km'i rekordit - 39:58. Eks muidugi lootsin joosta alla 39 minuti aga augusti alguses põetud haigus röövis 2 nädalat treeningprotsessist ja täna võib öelda, et see 2 nädalat jäi ka puudu, et korralik aeg joosta.
Alustasin siiski tempokalt ja kuni 6nda kilomeetrini oli täitsa ok, kuid siis kadusid jalad alt. Õnneks oli natukene "dopingut" kaasas ja kohe ka joogipunkt ning 7ndaks kilomeetriks oli juba tunne jälle hea. Isegi liiga hea - vastutuule osal otsustasin tempot tõsta ja selle asemel, et jõudu säästa asusin seda hoopis kulutama. No ja nii oligi, et pärast 8ndat hakkasid jalad jälle pehmeks muutuma.
Paar tüüpi tulid mööda, võtsin tuulde ja viimase 700 meetri alguses oli kindel, et täna mingit lõpuspurti enam ei tule. Aga kui lõpusirge alguses nägin klubikaaslase peanuppu, siis lõi sportlik hasart välja ning leidsin jõu, et spurtida. Klubikaaslane jäi küll püüdmata aga aeg tuli tänu sellele spurdile alla 40 minuti.
Kokkuvõttes taskusse uus isiklikrekord 39:56 (netoaeg isegi 39:53) ja koht 127, mis tähendas, et rinnanumber sai ka ära kaitstud (129). Koht parim, mis sel võistlusel joostud.
Seega mixed emotions - nagu võiks olla pettunud, et aeg tugev minuti aeglasem kui soovitud. Samas mõistan, et haigus jättis oma jälje ja praegustes oludes oli see kõva maksimum, mis välja sai joostud. Seega peab rahul olema, et isegi pooliku konditsiooni pealt suutsin alla 40 minuti joosta.
Paari nädala pärast panen jala joonele Pärnu-Jaagupis poolmaratoni teatevõistluses (distants teadmata). Veel on plaanis Paide-Türi jooks ning eks näis, mis veel juhtub - mõned huvitavad kõlakad on kõrva paitanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar