Elva rattamaraton

Nii Tartu maratoni peaproov tehtud ehk Elva rattamaraton sõidetud.
Kui eelmisel aastal oli distantsiks 68 km-i, siis selleks aastaks olid korraldajad natukene rada juurde joonistanud ja nii oli distantsiks näidatud 72,6 km-i.

Peale sai mindud sooviga läbida distants umbes 3 tunniga, heal juhul alla 3 tunni isegi. Elvasse läksin koos kahe uue tuttavaga - leidsin endale transpordi läbi velo.clubbers.ee foorumi. Mõnus seltskond oli ja mis peamine - sõitsime sarnase tempoga.

Hommikul oli olemine tsipa väsinud aga jõudsime kenasti kohale ja sooja tehes ei tundunud ka, et seis väga hull oleks. Mida aeg edasi seda rohkem hakkas üldine väsimus tunda andma. Nii oligi, et kui start antud ja kõik minema kihutasid, siis kohe ei liikunud jalad piisava tempoga ja tõsine probleem oli pakutud tempoga kaasa minna.

Nii ma siis sebisin ja sebisin, mingi hetk hakkas rahvast selge ees vastu tulema, samas enesetunne oli nigel. Selline üldine väsimus oli ikka sees ja polnud teravust. See aga andis tunda just kiirematel lõikudel ning Elva rada on väga kiire rada. Väga kiire, siis just teiste analoogsete võistlustega võrreldes.

Mingi hetk sai ühele võistlejale sappa võetud ja nii mõneski mööda mindud ja vaikselt-vaikselt hakkas tulema tunne, et võib sõita küll. Arvan, et ei liialda, kui kusagil pärast teist tundi tekkis alles see tunne, et vot võiks sõita küll. Hakkas kiirus tekkima ja enesetunne läks paremaks. Seda vaatamata asjaolule, et kergelt kippus tibutama ja tugev tuul jahutas keha pidevalt.

Vaatamata kiiruse probleemile üllatusin mägede võtmisel. See koht, nende võistlejate vahel, kus liiklesin, polnud mingit probleemi mäel mitmetest mööda vurada. Samuti tundsin ennast mudastel lõikudel vägagi hästi. Jõudu oli kõvasti ja seda lõpuni välja, kui sai mäge võttes mitmetest nagu postidest mööda mindud ja nad kõvasti kaugusesse jäetud.
Samal põhjusel kadus minevikku ka härra, kellega mõned kilomeetrid koos sai sõidetud ja teisedki tuttavad seljad.

Nagu sain aru varem käinutest, siis oli teada, et raja lõpus ootab veel üks põnev metsatee ees. Esimesed meetrit tsipa hirmutasid aga kuna tunne oli hea, siis hakkasin seal andma. Kuniks üritasin kahest konkurendist korraga mööduda - üks kelle seljataga sõitsin otsustas vaevaliselt kulgeva konkurendi taga mõtlema jääda. Pilk ette näitas, et oh rohi, lähen. Aga tegelikult oli seal all peidus juurikas ja nii ma külili käisin.
Hüppasin püsti tagasi ja sai edasi kihutatud. Peagi sain need kaks konkurenti kätte ja siis leidsin uue juure :) ja jälle pikali. Võttis ikka kiruma küll kui umbes poole kilomeetri sees kaks korda kukud. Pärast teist kukkumist võtsin tsipa rahulikult esimese hooga, see kukkumine mõjus vaimule halvasti. Aga kerge kerimine ja varsti olid kukkumised unustatud ja sai edasi sõidetud.

Rohkem nagu ekstreemsusi ei tulnudki ette. Jõudsin finishisse ja tormasin kohe pessu, jube külm oli olla. Sellega võibki sõidu kokkuvõtta.

Aeg 3:38:44, ehk siis kõvasti alla soovitu. 30 minutit parema ajaga oleksin rahul olnud. Kes teab, mis need põhilised põhjused olid aga tuleb nüüd üle mõelda oma järgmise nädala treeningud. Algne plaan teisipäeval Nõmmele mägesid sõitma minna on hetkel ootele pandud. Homme mõtlen läbi, mida teha. Võibolla jätan mäed ära ja teen Nõmmel või Järve metsas kergemaid ringe ja sinna sisse kiiremaid lõike, et teravust saada.
Üldine tunne on, et Tartu Rattamaratoni silmaspidades on olulisem rõhk panna puhkusele aga et jalad ei unustaks väntamist ära, tuleb natukene kerimas ka käia.

Ahjaa, koht Elvas oli 706, kokku startis 857 sõitjat, 832 sõitjat said aja kirja. Ehk siis kindlalt võistlejate rivi teises pooles :)