Ametlik võistlushooaeg sai sellega nüüd läbi. Lõpp ei tulnud küll väga kergelt aga eks ma ise tegin ta ka endale raskeks :).
Aeg 3:44:05, kohaks 147.
Võib öelda, et pole paha, kuid tingitud sportlaslikust vaimust väike halb mekk jäi ikka suhu - tahtnuks paremini.
Stardist võtsin kohe Priit Ailt't sappa, kes oli 3:30 tempomeister. Esimeses sammud olid ok, siis mingi hetkel tundsin parema jala hüppeliigese kandis pakitsust aga paari kilomeetri pärast oli see mure läinud. Ei teagi, mis jama selle parema jalaga on - võibolla ma ei jookse nö sirgelt / võrdselt mõlema jala peale astudes - aga trenni tehes kipub ka parem jalg pingesse minema samast kohast.
Edasine oli täitsa selline ok. Mõtlesin, et üritan 6nda TPni kindlasti pundis vastu pidada ehk umbes 30nda kilomeetrini ja siis vaatab, mis saab. Kui jõudu on, kannatan veel, kui pole annan tempos järgi.
Tegelikkus oli aga see, et olin sunnitud tempos järgi andma juba 5nda TP järel - seltskond läks kähku sealt läbi ja tekkis vahe ning rammu seda vahet kinni võtta enam polnud või vähemalt ma ei soovinud kõigest hingest punnitada.
Mõned kilomeetrid hiljem ja enne 30ndat km-i läks aga raskeks - reielihased muutusid kangeks ning järjest enam hakkasid segama ja valu tegema ka õlad.
Mõlemal juhul põhjus üks - jahe ilm.
Olin küll enne pannud põlvedele ja küünarnukkidele soojendavat kreemi peale ning need kohad ka ei hakanud valutama aga reied ja õlad jäid kreemist ilma ning tulemus oli valus.
Kusjuures terve jooksu ei tekkinud probleeme hingamisega või säärelihastega - võib öelda, et kui reied poleks valu tegema hakanud, siis saanuks kindlasti kiiremini joosta.
Kõige parem lihaste lühenemise näide oli 2 km-i enne lõppu olnud Toomemäe tõus, mille läksin mõnusa rahuliku jooksu sammuga üles, samas kui kõrval inimesed kõndsid. Kõik oli tore aga pärast oli vaja ka mäest alla tulla ja see alla tulemini, jala sirutamine, oli kordades raskem ja seal läksid jälle paar jooksjat minust mööda.
Muud nagu polegi lisada - lõpp oli paras kannatamine aga viimasel 200 meetril suutsin veel isegi kiiremaid samme teha. Eesmärgiks võetud 3:30 tempos olemine kuniks jõudu, toimis. Loomulikult oleks tahtnud seal kauem vastu pidada aga eks siis järgmisel korral. Hasart proovida joosta 3:30 alla, võibolla isegi 3:15 kanti muutus veel suuremaks kui ta varem oli :).
Samas tuleb mainida, et eelmist maratoni aega sai parandatud umbes tunniga, seega võiks ju samas rütmist jätkata :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar