reede, 19. oktoober 2012

Esimene Ventti

Umbes kümmekond päeva tagasi sai viimati kirjutatud. Vahepealsel ajal pole eriti millegagi hakkama saanudki. Seega pole nagu põhjust / motivatsiooni kirjutamiseks ka leidnud. Mõni üksik väike trennike.

Küll tekkis soov paar rida kirja panna pärast eilsest, selle sügise esimest IntervallVentti treeningut, kus sai osaletud.Nimelt ei möödunud treening üldsegi mitte soovitult.
Ei mäletagi täpselt, mis hetkel aga ühel hetkel hakkas vasakul rindkere tõsiselt valu tegema. Sügavalt hingamine muutus valulikuks ja kerge nõrkus lõi kätesse. Nii mõnegi harjutuse jätsin kas vahele või tegin siis lihtsalt kergemalt kaasa. Viimased kolm harjutust aga jäidki täitsa tegemata põhjuseks ikka see sama segav valu ning tunne, et kergelt hakkab pilt taskusse minema. Nii kui ruumist lahkusin astusin ka korra vetsust läbi, kuna tekkis vastupandamatu soov oksendada.

Ütleme nii, et olukord ehmatas ära ikka päris korralikult. Kerge jahedus peal, käed nõrgad, nii ma istusin ja mõtlesin, mida edasi teha. Googeldasin kiirelt, et milles viga võib olla ja sain infot, et arvatavasti tegemist roietevaheliste lihastest tuleneva valuga. Vaatamata sellele ja vesteldes ka treeneriga sai otsustatud, et käin erakorralise meditsiini osakonnast läbi ja lasen juhtmed külge panna - las kinnitavad mu rahustuseks, et asi pole südames.

Kuigi EMO's oli päris palju rahvast, siis neid protseduure, mille pärast mina sinna läksin, keegi ei soovinud teha, seega sai kiiresti jaole. Juhtmed külge, vestlused arstiga, igaks petteks ka väike röntgen ülesvõte ja saadeti koju - pane valuvaigistit peale, läheb üle.

Ehk siis tundub, et ise doktorit mängides saadud vastus interneti avarustest vastas seda korda tõele. Tegemist on roietevaheliste lihaste poolt tingitud valuga. Kuna olen samas piirkonnas ka varem üksikuid valu hetki sügavamalt hingates tundnud, siis seega oli eilne trenn hea selleks, et andis lõpuks märku - see piirkond tahab ravi.

Kahjuks aga puudub mul igasugune ülevaade, mis võiks olla see hea ravi. Soovitatud valuvaigisti võtab kindlasti valu vähemaks ja saab inimese moodi hingata jne aga see ju ei paranda asja. Arvata on, et füüsiline tegevus või muud jõua ja ilu numbrid, mis vajavad ülakeha rakendamist on tark hetkel tegemata jätta. Lihasvalude omapära kipub olema tihti see, et nad paranevad ise ära. Loodetavasti juhtub see nii ka sedakorda siis.

Kus kohast või mis ajast esimene hoop sinna küljele sai antud, seda ei teagi. Võibolla mõni rattasõit, kus kukutud võibolla hoopiski suvel tehtud kaevamised või pallimängus kellegagi kokkupõrkamine. Igatahes nüüd peab laskma asjal ära paraneda.

Laupäeval oli kavas muidu minna Kõrvemaale suusaimitatsiooniga tegelema, kuid hetkel olen pigem mitte minemise meeleolus. Või kui minna, siis ilma suusakeppideta, et ainult jalad saaksid tööd.


Ahjaa, vast ei jää see esimene Ventti selle sügise viimaseks :)

2 kommentaari: