SEB 31. Tartu jooksumaraton

Lühidalt - pettumus

Nüüd aga pikemalt :)

Kõikse pealt siis eellugu ehk soovid. Salasoov ja supper tulemus oleks olnud 1:40 kanti. Sobiv, st vastuvõetav tulemus olnuks ka 1:45.
Tegelik tulemus 1:48:56

Ehk siis alla soove.

Mis juhtus oli see, et liialt sai toetutud tehnikale ja see vedas alt.
Nimelt olin enne võistlust sättinud kellale soovitud kilomeetri ajad ja selleks, et jaksu oleks lõpuni lähenesin sooviga joosta teine pool võistlusest kiiremini kui esimene. Alguses mõned kilomeetrit rahulikult, siis umbes 10 km-i jagu kiiremalt, siis 8 km-i veel kiiremalt ja seejärel nii palju kui veel torust tuleb. Kella järgi pidanuks aeg tulema umbes 1:41 kanti, mis oleks mulle kenasti sobinud.

Stardist läksin rahulikult minema ja kõik tormasid vasakult ning paremalt mööda, kui vaatasin, et liigun soovitud tempos ja seega ei pabistanud - las lippavad, küll skalbid hiljem ära võtan. Tunne oli super ja mõtlesin, et vot nüüd tuleb.
Kui üks töökaaslane asfaldi osas mööda läks ja ütlesin, et ära kihuta, siis korraks käis peast mõte läbi - mis krdi aega ta jooksmas on. Aga ei vaevunud pikalt mõtlema, kuna neid kiireid alustajaid varemgi nähtud. Ääre märkusena olgu öeldud, et töökaaslane saigi ajaks 1:41 kopikatega.

Juba metsavahele keerates, st pärast esimest TP-d, vaatasin kella ja kilomeetri poste ning mõtlesin, et mingi hälve on sees. Meenus aga, et panin kellale distantsiks 23 km-i, kuid tegelikkuses on distants umbes 400 meetrit pikem. Jälle rahunesin ja jooksin edasi niivõrd kuivõrd andis tempot jälgida - tõusud tsipa aeglasemalt, laskumised kiiremalt aga keskmine tempo püsis soovitud vahemikus.

Esimene külmem dušš tuli umbes poolel distantsil, mil kuulsin teadvustajat aega ütlevat ja siis tabasin ennast mõttel, et kas tõesti on planeeritud teine pool niipalju kiiremini joosta. Kuid ikkagi ei olnud veel väga suurt pabinat.

Löök alla poole vööd saabus umbes 8 km-i enne lõppu kui nägin kella, mis näitas, et stardist on möödunud umbes 1:15 või natukene vähem. Siis mõistsin, et kas olen väga aeglaselt jooksnud või tehnika valetab. Kiired kontrollid viitasid viimasele.
Ei valeta kui ütlen, et siit alates läks ka raskeks. Raskeks läks kuna motivatsioon kadus. Edasine oli kannatamine. Tekkis kergelt käega löömise tunne ja see emotsioon, mis varem edasi viis oli kadunud ning asendunud emotsiooniga, mis hoopis tagasi hoidis.
Meenus Spordikohvikus Jaak Mae räägitud Norra suusatajatest, kuidas nad treenivad juba lapsest saadik soovi ära teha ja isegi siis kui on näha, et tulem ei tule selline nagu soovitud nad ikkagi pingutavad lõpuni.
See teadmine aitas vähegi edasi liikuda aga powerit polnud ning viimases TP-st väljudes ei mäletanud, kas jooki ka haarasin või mitte. Mõte uitas kusagil eemal metsades seeni otsimas. Ühesõnaga ikaldus.

Jah jalad olid lõpus ka juba rasked aga siiski panen ma selle raskuse paljuski motivatsiooni kadumisele. Jalad oleks raskeks muutunud ka siis kui jooksnuks 5-10 sekundit kilomeetri kohta varem kiiremini või kui tulnuks 15 sekundit aeglasemalt. Pehme pinnas, keskmisest pikem distants - see lõhub nii ehk naa.


Mis muidugi muudab kogu selle tulemi omapäraseks, kui nii võib väljenduda, on asjaolu, et vaatamata kõigele tegin ma isikliku rekordi :). Ületasin eelmise aasta aega umbes-täpselt 9 sekundiga. Kusjuures eelmisel aastal ma ikka surin lõpus, st väga-väga raske oli ja soovitud spurti / kiirendust enam polnud. Sel korral siis väsimus oli aga suurem oli moraalne latakas.

Seega kui otsida midagi positiivset siis asjaolu, et neljas aasta sai joostud ja iga aasta olen oma aega parandanud. Aga noh siiani on mida parandada ka:

Koht		Aeg	Kl_koht	Aasta	Aja parandus
1202		2:13:42	395	2010	-
473		1:53:27	170	2011	15,15%
405		1:49:05	151	2012	3,85%
439		1:48:56	161	2013	0,14%

Käesoleva aasta koht ei pruugi veel lõplik olla, kuna tegemist on esialgsete tulemustega ja hetkel on ametlik võitjagi alles 3's protokollis aga väga palju paremaks see koht nüüd ka ei lähe :)


Kokkuvõttes võib öelda, et selliselt ette planeeritud jooksu võib ja saab isegi joosta, kuigi mägisel pinnasel on see oluliselt raskem / keerulisem kui linnas maratoni joosta. Seega ma arvan, et järgmisel korral ma panen kell käele vaatan kilomeetri aega ja jooksen pigem enesetundele tuginedes ning alla 1:40.