Eile võis lugeda Klubi Tartu Maraton otsust võtta Rattaralli (toimub 1. juunil) stardikohtade määramisel arvesse ka teiste võistluste tulemusi. Teatavasti on varasemalt kehtinud reegel - stardikoha saad eelmise aasta tulemuse põhjal, kui see puudub siis üle-eelmise aasta tulemi põhjal (viimane korrutatakse koefitsiendiga läbi) ning kui ka see puudub, siis pannakse sind viisakalt viimasesse gruppi.
Ühest küljest ma mõistan sellist lähenemist aga teisest küljest seob see osaleja, eriti sellise, kes soovib hästi esineda, ühe üritusega niivõrd kõvasti ära, et väiksem kõrvalekalle mõjutab oluliselt tulemit. Loodetavasti hakatakse sarnast lähenemist ka teistel Klubi Tartu Maraton korraldavatel üritustel kasutama - oleks aeg välja astuda sellest iseenda maailmas elamise mullist.
Hea uudis on eelnev aga selles valguses, et loodetavasti rakendatakse seda lähenemist ka tulevikus ning seega pole probleemiks päev varem mõlgutatud mõte - sel aastal Rattarallil mitte osaleda. Kuna ma tean, et sügisel Rattamaratonil osaleda ei saa, siis pole ka koondtulemit võimalik püüda. Pealegi jääb sellest hetkest paar nädalat planeeritud jooksu maratonini ning viimane pikem jooks peaks siis toimuma.
Samas põhjus, miks ikkagi minna ja see rattasõit läbi vurada on, kuna üks tuttav alakasvuline ja ülekaaluline õllelemb peab plaani minna sel aastal Rattarallil pikka (133 km) otsa sõitma. Oleks lihtsalt tore temaga koos sõita ja sajatamisi ning hädaldamisi kuulata :).
Keda aga huvitab, mida see Rattaralli endast siis kujutab (raja mõttes), saab kiire ülevaate järgnevast videost: http://www.youtube.com/watch?v=Bf0jBpEwuSU
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar