pühapäev, 2. september 2012

Pärnu 2 Silla jooks

Üks väike jooksu sutsakas siis rattasõitude vahele tehtud. Noh, et päris tundmatu see jooksmine ei oleks, siis sa ikka mõned korrad ennist ka jooksmas käidud aga eks põhiline rõhk hetkel rattal.

Võistluseks oli Pärnus toimunud Jüri Jaansoni nimeline Kahe silla jooks, kus distantsiks umbes 9 km-i. Kuigi starti ja finishit on ajas natukene liigutatud, seda eelkõige sel põhjusel, et rahvast on kõvasti juurde tulnud, on raja pikkus enam vähem samaks jäänud. Kui siis vahest 300 meetrit on rada pikemaks veninud.

Panin kellale enne võistlust peale programmi, mis nägi ette keskmise kiiruse hoidmist 4:10 - 4:40 vahel, üldiselt sihtisin keskmist kiirust 4:30 min/km kanti, mis andnuks ajaks umbes 40 minutit ja 30 sekundit pealegi.

Stardi positsioon polnud kõige hullem aga siiski umbes 500 jooksjat olid ees pool. Kohe kui stardikoridorides gruppide vahelised lindid ära võeti, üritasin natukene ette poole trügida. Samas lindid võeti päris hilja ära ja poole trügimise peal anti juba start ja minekul ma olingi.
Algus oli mõnusalt kerge ja kui vaatasin kella, mis näitas kilomeetri aega alla 4 min/km kohta, siis ehmusin ja otsustasin tsipa hoogu alla tõmmata. Samas püsis kiirus stabiilselt seal 4:10 min/km kohta. Peas kergelt arvuti töötas, et vasakkaldal, kus rada kitsas ja ka väiksed mäed mängus, et seal võib ühtteist tempos järgi anda ja ikkagi soovitud 40 minutit saab ületatud.

Enne starti sai ühele tuttavale öeldud, et noh 40 minuti piiri sooviks alistada aga teda tahaks eelkõige võita :). Nähes teda umbes 2 kilomeetril ei hakanud kohe mööda ennast suruma, vaid läksin rahulikult edasi ja vaikselt mööda. Nagu selgus jooksis ta pikalt veel minuga ühes tempos. Lõpuks siiski suutsin vahe 30 sekundi peale vedada.

Muus osas rajal nagu midagi väga huvitavat või keerulist polnud. Raja vasakkallas, mille osas kartsin, et see on libe, oli üllatavalt mõnus. Läksin rajale maastikusussiga, võinuks rahulikult asfaldi omaga peale minna.

Viimase 500 meetri peal tõstsin natukene kiirust ka veel ning viimase 200 peal lisasin veelgi, kuniks nägin kella. Alguses silm ei seletanud, et kas aeg on tõesti 35 minutit ja edasi, siis aga selgus tõsiasi, et aeg oli 39 minutit ja juba 50 sekundit ka peale. Üldiselt mõjus see motivatsioonile natukene laastavalt, kuna kell oli ju ilusaid numbreid näidanud ja enda teada polnud hoogu nii palju ka vasakkaldal kaotanud.

Protokollist nähtub, et lõplik aeg 40:08. Noh suures plaanis sai ju eesmärk täidetud :). Kohaks 329, pole ka paha (1530 osalejat sai aja kirja).

Aga millest siis aegade erinevus - tundub, et jalatsiandur on natukene valesti kalibreeritud ja see luges distantsi tsipa pikemaks kui ta tegelikult oli / on. Nimelt mõõtis süsteem välja distantsi pikkuseks 9,1 km-i. Sealt ka see erinevus kiiruses - kui tundus, et kiirus 4:10, siis tegelikult oli vahest 4:20 või natukene enamgi.
A noh, mis siin ikka. Maratoni ajaks peaks asja korda seadistama, muidu seal ka näeb valesid numbreid.

Võib öelda, et jooksuga jäin rahule. Isiklikku reksi parandasin enam kui 3 minutiga. Tulevikus distants läbida 35 minutiga pole üldsegi ulme. Kindlasti võinuks ka täna kiiremini joosta, kui läinuks mõne sobiva seljaga kaasa. Kuid usaldades kella, et hoog on piisav, lõikasin näppu. Järgmine kord olen targem.

1 kommentaar:

  1. Kilomeeteri märke siis pole või?
    Endal küll kell seadistatud nii, et iga km järel automaatselt märku annab ja saab kohe kilomeetri aja ka vaadata kui soov peaks tekkima.
    Kalibreerimise infoks, et raja pikkus ca 8,75 km tegelikult.

    VastaKustuta