22. juunil toimub neljandat korda Võidupüha maraton. Nii nagu eelmisel kolmel korral panen jala joonele ka sel aastal. Kindlasti osalen ma seal, kuna see on ikkagi nö kodukoha jooks aga samuti põhjusel, et saab joosta punktist A punkti B ning ongi jooks tehtud.
Sealt jooksult on mitmeid mälestusi - ikkagi oma esimese maratoni jooksin seal. Samuti on taskus sellelt jooksult siiani kehtiv isiklik rekord (selle jooksin välja siis möödunud aastal). Meenub esimene aasta, kus jooksu päevale sattus vist Juuni kuu ainus soe ilm (26 ja ilus päike paistmas). Samas möödunud aasta kostitas küllaltki tugeva tuulega, mida asjaolude kokkulangevuse tõttu olin sunnitud üksi murdma.
Sel aastal on asjad aga vähe teisiti.
Ei ma ei tea, mis ilmaolud tol päeval esinevad - ilma ennustusi vaadates võib igal päeval midagi uut ja huvitavat näha.
Vaid sel korral lähen jooksu läbima treeningjooksuna.
Nimelt on plaan enam keskenduda lühematele distantsidele, kuid kuna soov sellel võistlusel osaleda oli suur, siis leppisime treeneriga kokku, et läbin võistluse treeninguna ning seejärel teeme pikkadest või ülipikkadest (sõltub vaataja silmavaatest) jooksudest mõningase pausi.
Kui kaua see paus kestab, eks seda näeb aga ei välista, et järgmine sellise pikkusega jooks saab toimuma alles aasta pärast samal rajal ehk siis arvult viiendal Võidupüha maratonil. Mõni aeg tagasi oli küll juttu, et võiks SEB Maratonil ka jala joonele panna aga mulle tundub, et pigem jooksen seal mõnda lühemat distantsi kui maratoni.
Aga kellel enne Jaanipäeva plaanid puuduvad või soovib lihtsalt 5 päeva kestvate pühade vahele midagi muud teha, siis tulge esmaspäeval Võidupüha maratonile. Nagu öeldud, rada viib punktist A punkti B ning on minu arvates küllaltki mitmekesine sisaldades nii asfaldil jooksmist kui ka metsarada. Eriti meeldejääv on aga jooksu lõpp, kus umbes pool kilomeetrit õnnestub joosta mööda nö peatänavat ehk Rüütli tänavat, samal ajal inimesed ergutamas ja plaksutamas. See on päris mõnus tunne, isegi kui jalad enam ei kanna :)
neljapäev, 18. juuni 2015
pühapäev, 7. juuni 2015
Otepää Jooksutuur
Järjekordne maraton joostud, seda korda siis nii, et esimesel päeval 10 km, teisel 17,195 km ning kolmandal 15 km.
Võistlus toimus Lõuna-Eestis - esimene päev Otepääl või täpsemalt Tehvandi radadel. Teisel päeval Pühajärvel ja Otepääl ning kolmas päev toimus Käärikul, Kekkose rajal.
Tehvandi rada algas kenasti mööda asfaldi ja alla mäge aga umbes teise kilomeetri järgselt ootasid ees tõusud ja neid oli täitsa palju. Egas need tõusud polnud lihtsad aga egas nad midagi hullu ka polnud. Pigem häirisid hoopis laskumised, mis olid nii järsud, et ei võimaldanud tihti mõnusalt jooksmist.
Ise läksin rajale plaaniga suhteliselt rahulikult joosta ning hoida keskmine tempo seal 4:30 min/km kandis. Selline tempo andnuks 45 minutit lõpu ajaks, tegelikkuses läks aega natukene rohkem ja esimese päeva aeg oli 45:27.
Pühajärve jooks viis alguses tavapärasele ümber Pühajärve jooksu rajale, kuid kui Pühajärve jooks keerab ära vasakule ja viib juba otsaga finishisse siis sel korral viis jooks veel Otepää poole.
Kui esimesel päeval oli pidevalt selline kerge varu sees, siis teisel päeval läks lõpu poole juba tõusudel tsipa raskemaks. Õnneks viimane paar kilomeetrit oli Otepäält mööda kergliiklusteed Pühajärvele ehk siis üldiselt alla mäge ning see oli juba mõnusalt kerge ja joostav.
Enda plaan oli jällegi hoida tempot 4:30 min/km juures, läks tsipa rohkem ja keskmine tempo tuli lõpuks 4:33 min/km, aega kulus selle distantsi läbimiseks siis 1:18:07.
Kääriku jooks tundus juba ette raske tulema. Esiteks näitasid esimese ja teise päeva numbrid, et sel päeval ootab meid ees enim tõusumeetreid - umbes 250. Teiseks olid hommikul ikka jalad väga rasked ja vaevalised. Soojendus neid väga paremini liikuma ei pannudki. Samas jooksu algus oli täitsa lubav ja seda vaatamata väga pehmele pinnasele. Kuid pikad tõusud, neist pikim viis Harimäele ja kestis üle kilomeetri, need sõid jalgadest kõvasti jõudu ja nii polnud muud kui tõdeda, et raske on. Harimäe joogipunktis jäin kaaslastest ka maha - no ei oska hoo pealt topsist juua. Edasi nägin kaaslasi pidevalt aga ei suutnud järgi võtta. Väga ei julenud spurtida ka kuna ikkagi raske oli ja veel 7 kilomeetrit joosta.
Kui umbes 4 km'i enne lõppu jõudsid paar jooksjat kõrvale, siis võtsin nende sappa ning koos läksime lõpuni välja. Päris lõpus oli veel jõudu isegi viimasest tõusust üles spurtida ja sellest kolmikust parim tulemus välja võluda.
Algne eesmärk oli üritada see etapp samuti läbida 4:30 tempos aga hommikul leidsin, et kui suudaks läbida tempos, mis tooks maratoni kogu aja 3:15 sisse, siis oleksin väga rahul.
Kahjuks jäid mõlemad eesmärgid täitmata ning kolmanda päeva aeg oli 1:12:14.
Kokkuvõttes maratoni aeg 3:15:48, mis andis antud võistlusel 31 koha. Kusjuures ühe koha kaotasingi viimase päevaga ning 30'nes koht jäi 18 sekundi kaugusele.
A noh mis siin ikka põdeda, järgmisel aastal võimalus vigade paranduseks :)
Päris mõnusalt raske jooks oli!
Võistlus toimus Lõuna-Eestis - esimene päev Otepääl või täpsemalt Tehvandi radadel. Teisel päeval Pühajärvel ja Otepääl ning kolmas päev toimus Käärikul, Kekkose rajal.
Tehvandi rada algas kenasti mööda asfaldi ja alla mäge aga umbes teise kilomeetri järgselt ootasid ees tõusud ja neid oli täitsa palju. Egas need tõusud polnud lihtsad aga egas nad midagi hullu ka polnud. Pigem häirisid hoopis laskumised, mis olid nii järsud, et ei võimaldanud tihti mõnusalt jooksmist.
Ise läksin rajale plaaniga suhteliselt rahulikult joosta ning hoida keskmine tempo seal 4:30 min/km kandis. Selline tempo andnuks 45 minutit lõpu ajaks, tegelikkuses läks aega natukene rohkem ja esimese päeva aeg oli 45:27.
Pühajärve jooks viis alguses tavapärasele ümber Pühajärve jooksu rajale, kuid kui Pühajärve jooks keerab ära vasakule ja viib juba otsaga finishisse siis sel korral viis jooks veel Otepää poole.
Kui esimesel päeval oli pidevalt selline kerge varu sees, siis teisel päeval läks lõpu poole juba tõusudel tsipa raskemaks. Õnneks viimane paar kilomeetrit oli Otepäält mööda kergliiklusteed Pühajärvele ehk siis üldiselt alla mäge ning see oli juba mõnusalt kerge ja joostav.
Enda plaan oli jällegi hoida tempot 4:30 min/km juures, läks tsipa rohkem ja keskmine tempo tuli lõpuks 4:33 min/km, aega kulus selle distantsi läbimiseks siis 1:18:07.
Kääriku jooks tundus juba ette raske tulema. Esiteks näitasid esimese ja teise päeva numbrid, et sel päeval ootab meid ees enim tõusumeetreid - umbes 250. Teiseks olid hommikul ikka jalad väga rasked ja vaevalised. Soojendus neid väga paremini liikuma ei pannudki. Samas jooksu algus oli täitsa lubav ja seda vaatamata väga pehmele pinnasele. Kuid pikad tõusud, neist pikim viis Harimäele ja kestis üle kilomeetri, need sõid jalgadest kõvasti jõudu ja nii polnud muud kui tõdeda, et raske on. Harimäe joogipunktis jäin kaaslastest ka maha - no ei oska hoo pealt topsist juua. Edasi nägin kaaslasi pidevalt aga ei suutnud järgi võtta. Väga ei julenud spurtida ka kuna ikkagi raske oli ja veel 7 kilomeetrit joosta.
Kui umbes 4 km'i enne lõppu jõudsid paar jooksjat kõrvale, siis võtsin nende sappa ning koos läksime lõpuni välja. Päris lõpus oli veel jõudu isegi viimasest tõusust üles spurtida ja sellest kolmikust parim tulemus välja võluda.
Algne eesmärk oli üritada see etapp samuti läbida 4:30 tempos aga hommikul leidsin, et kui suudaks läbida tempos, mis tooks maratoni kogu aja 3:15 sisse, siis oleksin väga rahul.
Kahjuks jäid mõlemad eesmärgid täitmata ning kolmanda päeva aeg oli 1:12:14.
Kokkuvõttes maratoni aeg 3:15:48, mis andis antud võistlusel 31 koha. Kusjuures ühe koha kaotasingi viimase päevaga ning 30'nes koht jäi 18 sekundi kaugusele.
A noh mis siin ikka põdeda, järgmisel aastal võimalus vigade paranduseks :)
Päris mõnusalt raske jooks oli!
esmaspäev, 1. juuni 2015
Kuu lukku
Vaatasin kalendrisse ja Juuni on märkamatult alanud, väljast küll see väga hästi silma ei paista aga eks viga võib olla vaatajas ka ju.
Aga vaadates Mai numbritele otsa siis läbitud sai umbes 320 km'i, neist otseselt joostes umbes 300, ülejäänu, kas kõndides või jooksuharjutusi tehes.
Kokku kulus aega selleks kõigeks umbes 40 tundi ehk siis kui käia 3 nädalat tööl ning ühel nädalal keskenduda ainult sportimisele - 8 tundi päevas, siis saaks ülejäänud 22 päeva spordivaba elu elada.
5 päeva järjest 8 tundi joosta või muud sporti teha tundub natukene palju, samas sügav kummardus Rait Ratasepale, kes küll planeeritud 5 päeva asemel sportis neljal päeval järjest aga siiski - neljal päeval järjest täispikk triatlon ära teha. Pole nagu sõnugi.
Kuigi ma ujuda ei oska, siis egas ma ei kujuta ette, et võiksin kasvõi neljal päeval järjest lihtsalt maratoni joosta või siis asja huvitamaks tehes enne 180 km'i rattaga vändata ning seejärel maratoni peale lipata. Uskumatu mees ikka.
Enda tegemistest siis nii palju, et peale maratoni jooksu ja ümber Viljandi järve jooksu muid võistlusi Mais ei olnud. Juunit on kavas alustada kohe Otepäel jooksutuuriga (kolme päevaga maraton) ning siis jaanipäeva paiku jooksen Pärnus tavapäraseks saanud maratoni Torist Pärnusse.
Mõlemaid võistlusi on kavas võtta rahulikult ja pigem selliste pikemate treeningutena. Eks näis, kuidas see kõik õnnestub.
Aga vaadates Mai numbritele otsa siis läbitud sai umbes 320 km'i, neist otseselt joostes umbes 300, ülejäänu, kas kõndides või jooksuharjutusi tehes.
Kokku kulus aega selleks kõigeks umbes 40 tundi ehk siis kui käia 3 nädalat tööl ning ühel nädalal keskenduda ainult sportimisele - 8 tundi päevas, siis saaks ülejäänud 22 päeva spordivaba elu elada.
5 päeva järjest 8 tundi joosta või muud sporti teha tundub natukene palju, samas sügav kummardus Rait Ratasepale, kes küll planeeritud 5 päeva asemel sportis neljal päeval järjest aga siiski - neljal päeval järjest täispikk triatlon ära teha. Pole nagu sõnugi.
Kuigi ma ujuda ei oska, siis egas ma ei kujuta ette, et võiksin kasvõi neljal päeval järjest lihtsalt maratoni joosta või siis asja huvitamaks tehes enne 180 km'i rattaga vändata ning seejärel maratoni peale lipata. Uskumatu mees ikka.
Enda tegemistest siis nii palju, et peale maratoni jooksu ja ümber Viljandi järve jooksu muid võistlusi Mais ei olnud. Juunit on kavas alustada kohe Otepäel jooksutuuriga (kolme päevaga maraton) ning siis jaanipäeva paiku jooksen Pärnus tavapäraseks saanud maratoni Torist Pärnusse.
Mõlemaid võistlusi on kavas võtta rahulikult ja pigem selliste pikemate treeningutena. Eks näis, kuidas see kõik õnnestub.
Tellimine:
Postitused (Atom)