kolmapäev, 29. september 2010

Hmm, sport see on mõnu

Käisin täna ja tegin rahulikus tempos 2 tundi jalgratast. Muidu oli täitsa ok ainult, et varbad hakkasid jubedalt külmetama (peab mingid asja kingadele pääle panema) ja umbes 7 minutit oli hetke, mil Tartu maanteel tuled veel ei põlenud aga oli piisavalt hämar. Siis oli ebamugav sõita, noh just ses osas et polnd kindel, kas ise paistan ikka välja.

Aga sõidetud sai 47,1 km-i, täpselt siis 1:58:56, keskmine kiirus 23,8 km/h, keskmine pulss 132 ja max pulss 149.
Maks pulsi sain kätte umbes 4-ndal km-il eks pärast seda hakkas mootor korralikult tööle. Esimesed 28 km-i pulss kõikus oluliselt rohkem, eks tee oli ka tsipa suuremate kõrguste vahedega kui edasine teekond, kus pulss oli ka suhteliselt stabiilne. 57:45 oli pulss alla 132, 1:01:07 oli pulss 132 ja 149 vahel (neist suurema osa alla 140).
Hea kerge oli, ainult tsipa jahe (nagu juba ütlesin).

Edasine treeningplaan näeb järgmise kahe kuu jooksul (võimalik, et plaani tuleb varem muuta, kui lumi maha tuleb või lihtsalt enam ei kannata rattaga sõita) ette:
esmaspäeval puhkus
teisipäeval 2 tundi ratast rahulikus tempos
kolmapäeval puhkus
neljapäeval IntervallVentti trenn (tund aega lihasvastupidavust)
reedel poolteist tundi korvpalli (noh eks reaalne mängu aeg on vähem, kuna alguses ju toimub jobutamine)
laupäeval 4 tundi ratast rahulikus tempos
pühapäeval poolteist tundi korvpalli (kommentaar sama, mis eelmise korvpalli osas)

Selline kava võiks siis anda nii rahulikku treeningut baasi ladumiseks kui ka piisavalt ärritajaid, et organism ei istuks tuimalt mugavustsoonis. Eks näis, kuidas paari kuu pärast tunne on. Loodetavasti hää :))

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar