Jaanuar edukalt mööda saadetud.
Lühidalt võib öelda, et õnneks ühtegi vigastust polnud. Samas mõned trennid tuli ümber teha / ära jätta jne. Nagu öeldakse, elu segab trenni tegemist :).
Kokku läks kirja 63 erinevat treeningut. See ei tähenda, et oleksin pidevalt kaks trenni päevas teinud, vaid kui plaan nägi ette soojendusjooksu, jooksuharjutusi, sörki ja ÜKE't, siis läkski ühele päevale kirja 4 treeningut.
Ajaliselt kulus jaanuaris treeningutele 37 tundi ja 35 minutit.
Enim aega kulus jooksmisele, 26 tundi, jooksuharjutustele kulus umbes 3 tundi ning ÜKE peale pea kaks tundi.
Läbitud sai jaanuaris 317 kilomeetrit, neist 275 sai läbitud joostes.
Ajalukku vaadates, siis 37 tundi sai viimati jaanuaris trenni tehtud 2012 aastal. Nii 2013 kui 2014 oli treeningmaht suurem, ulatudes 2014 aastal 47 tunnini. Samas olid kindlasti selle aasta jaanuari treeningud mitmekesisemad kui varem.
esmaspäev, 2. veebruar 2015
pühapäev, 25. jaanuar 2015
Great Wall Marathon
No nii, mitmel korral on seda juba mainitud, nüüd siis eraldi teema ka - selle hooaja esimese poolaasta peamine eesmärk on Great Wall Marathon ehk maratoni jooks Hiinas, ületades kahel korral Hiina müüri.
Esimene pilt, mis avaneb võistluse kodulehelt räägib 5164 trepi astmest, mida saadab kaugusesse tõusev kivist müür.
Uurides võistluse kohta lisa leiab kiirelt pildi, mis kuvab taamal laiuva müüri ning jooksjad, kes lõpetamas järjekordset treppide kaskaadi. Kes seinast kinni hoides, kes käpuli ronides aga kindlalt edasi finishi poole pürgimas.
Võistlustrass läbib nii suure ajalooga müüri, kui ka väiksemaid Hiina külasid.
Ettevõte, kes organiseerib sinna võistlusele jõudmise ja seal osalemise (ise endal tuleb jõuda ettenähtud ajaks Pekingisse ja edasine on juba korraldatud, kuni lahkumiseni Hiinast), määratleb võistluse raskusastmeks viie palli süsteemis viis palli.
Esimene pilt, mis avaneb võistluse kodulehelt räägib 5164 trepi astmest, mida saadab kaugusesse tõusev kivist müür.
Uurides võistluse kohta lisa leiab kiirelt pildi, mis kuvab taamal laiuva müüri ning jooksjad, kes lõpetamas järjekordset treppide kaskaadi. Kes seinast kinni hoides, kes käpuli ronides aga kindlalt edasi finishi poole pürgimas.
Võistlustrass läbib nii suure ajalooga müüri, kui ka väiksemaid Hiina külasid.
Ettevõte, kes organiseerib sinna võistlusele jõudmise ja seal osalemise (ise endal tuleb jõuda ettenähtud ajaks Pekingisse ja edasine on juba korraldatud, kuni lahkumiseni Hiinast), määratleb võistluse raskusastmeks viie palli süsteemis viis palli.
Internetist leiab erinevaid nimekirju raskemate maratonide kohta. Eks igaüks ole omamoodi tõene ja samal ajal väär ning eks igaüks valib enesele sobiva listi. Mulle meeldis selle veebilehe nimekiri - Top 10Insanely Hard Marathons.
Selle veebilehe ja tolle artikli top 10 lõpetab Great Wall Marathon. Sellele lehel on antud jooksu kohta lisatud muuhulgas järgnevad read:
Great Wall Marathon includes a 9km run that takes all of the
runners up, across, and then down the Great Wall of China. The race has been
going on for close to a decade. It is said that during this part of the race,
each runner has to ascend 5,000 or so steps. Not only are the steps a tough
challenge, but sometimes the ascents and descents that the runners have to deal
with are quite steep.
If you’ve trained for the full Great Wall Marathon, you complete this course twice- those running half only have to run the Wall once.
Those running the full distance are warned of the ascent around the 21km mark of the race. As crazy as it sounds, those who are trained and fully ready can finish the marathon in 5-6 hours (after 8 hours there is a cut off for those who have not finished).
If you’ve trained for the full Great Wall Marathon, you complete this course twice- those running half only have to run the Wall once.
Those running the full distance are warned of the ascent around the 21km mark of the race. As crazy as it sounds, those who are trained and fully ready can finish the marathon in 5-6 hours (after 8 hours there is a cut off for those who have not finished).
Raja profiil näeb välja umbes selline:
Infot trassi ja tõusude ning languste kohta leiab ka siit: http://www.mapmyrun.com/cn/bangjun-tianjin-shi/great-wall-marathon-route-2116275
Võistluse kodulehelt leiab muuhulgas ka ühe võistluse läbinu kommentaari - Beautiful,
painful, and difficult. The most brutal race I have ever run. Loved it!"
Selline on siis see võistlus, kuhu ma lähen ja milleks ma treenin.
Üks sõber ütles mõni aeg tagasi, et pärast seda võistlust tunduvad kindlasti ka Xdream'd juba liiga kerged ning see ei paku pinget. Lugedes võistluse kohta järjest enam infot tundub, et tal võib isegi õigus olla :)
Eesmärk - eks peamine eesmärk ole võistlus läbi joosta. Rõhutan just jooksmist, seda nii tõusudel kui laskumistel. Sooviksin läbida distantsi kiiremini kui 4 ja pool tundi, kuid egas ma kindel ole, kas see ka õnnestub.
Igatahes tundub, et sel korral tuleb üks korralik võistluseelne plaan paika panna ning sellest kindlasti kinni hoida - kui kiiresti, kus joosta, millal süüa, millal juua jne.
Kui nüüd mõnel lugejal lööb välja eestlaslik ära panemise soov :) või soovib mulle lihtsalt "jalaga tagumikku anda", siis on alati võimalik SIIN anda omapoolne panus, et tõuse ületades teaksin, keda süüdistada ning kelle nimesid kõvahäälselt koos pingutusvaluga kisada :).
Täiendavat infot selle võistluse kohta leiab siit:
Võistluse start on 16. mail kell 7:30 kohaliku aja järgi (1:30 Eesti aja järgi).
Beautiful,
painful, and difficult. The most brutal race I have ever run. Loved
it!" - See more at: http://great-wall-marathon.com/#sthash.cKMOX2ES.dpuf
Beautiful,
painful, and difficult. The most brutal race I have ever run. Loved
it!" - See more at: http://great-wall-marathon.com/#sthash.cKMOX2ES.dpuf
Beautiful,
painful, and difficult. The most brutal race I have ever run. Loved
it!" - See more at: http://great-wall-marathon.com/#sthash.cKMOX2ES.dpuf
teisipäev, 20. jaanuar 2015
Natukene teistmoodi nädal
Eelmisel nädalal viskas elu peoga takistusi treeningutesse ning eks siis tuli natukene plaane ja treeninguid muuta.
Tavapärase lühikeste lõikude / kiirenduste trenni tegin sel korral kolmapäeva asemel hoopis teisipäeval. Väike väsimus oli vist eelmisest nädalast veel sees, igatahes polnud jalgades tohutut kergust. Samas tuli ikkagi järgida tempot, et liiga kiiresti ei jookseks.
200+300+400+600 ja sedasi kaks korda, lisaks veel muid asju ning saigi teisipäevane trenn tehtud.
Kolmapäeval oli kindel plaan kerge jooks teha aga muud asja toimetamised vajasid enam tähelepanu ja nii jäigi trenn tegemata.
Neljapäeval juhtus sedasi, et kuna sai paar tundi kõnnitud, siis keha oli sellest kõigest parajalt väsinud. Seega ei pidanud õigeks teda veel jooksuga üle koormata.
Reedel sain lõpuks jälle tossud jalga. Seda siis lausa kahel korral.
Kõikse pealt hommikul tegin kerge 30 minutit ning seejärel pärast lõunal oli kavas pikemate lõikude jooksmine (3x2km + 1 km).
Tempo oli täitsa meeldiv ja üllatav. Kolmas 2 km'ne lõik oli juba natukene raske aga lõpuks kilomeetrine jupp tuli jällegi kergelt ja kiirelt.
Tundub, et vaikselt hakkab mingi hooke tekkima, nüüd peab seda kiirust edasi laiendama, et ikka terve maratoni suudaks ära kesta :).
Viimane liigutamine eelmisel nädalal toimus laupäeval ning sedakorda jälle kõndimise näol. Kokku umbes 5 tundi või natukene enam (distantsi kahjuks ei tea). Igatahes mingi 20 kilomeetri jooksmine tundub selle kõrval kergem olema :) - vups ja valmis.
Selline see nädal oligi siis.
Kokku vaid neljal päeval sai ennast liigutatud. Kaks neist otsesed trennid plaanist, kaks liigutamist plaani väliselt.
Ajaliselt siis üle 10 tunni liigutamist, millest jooksu kolm ja pool tundi ning distantsliiselt 36 kilomeetrit.
Uus nädal saab pisut kergem olema aga seda vaid selleks, et siis uue ja suure hooga edasi panna. Uued tegemised juba teada ning järjest raskemaks läheb, äge :).
Tavapärase lühikeste lõikude / kiirenduste trenni tegin sel korral kolmapäeva asemel hoopis teisipäeval. Väike väsimus oli vist eelmisest nädalast veel sees, igatahes polnud jalgades tohutut kergust. Samas tuli ikkagi järgida tempot, et liiga kiiresti ei jookseks.
200+300+400+600 ja sedasi kaks korda, lisaks veel muid asju ning saigi teisipäevane trenn tehtud.
Kolmapäeval oli kindel plaan kerge jooks teha aga muud asja toimetamised vajasid enam tähelepanu ja nii jäigi trenn tegemata.
Neljapäeval juhtus sedasi, et kuna sai paar tundi kõnnitud, siis keha oli sellest kõigest parajalt väsinud. Seega ei pidanud õigeks teda veel jooksuga üle koormata.
Reedel sain lõpuks jälle tossud jalga. Seda siis lausa kahel korral.
Kõikse pealt hommikul tegin kerge 30 minutit ning seejärel pärast lõunal oli kavas pikemate lõikude jooksmine (3x2km + 1 km).
Tempo oli täitsa meeldiv ja üllatav. Kolmas 2 km'ne lõik oli juba natukene raske aga lõpuks kilomeetrine jupp tuli jällegi kergelt ja kiirelt.
Tundub, et vaikselt hakkab mingi hooke tekkima, nüüd peab seda kiirust edasi laiendama, et ikka terve maratoni suudaks ära kesta :).
Viimane liigutamine eelmisel nädalal toimus laupäeval ning sedakorda jälle kõndimise näol. Kokku umbes 5 tundi või natukene enam (distantsi kahjuks ei tea). Igatahes mingi 20 kilomeetri jooksmine tundub selle kõrval kergem olema :) - vups ja valmis.
Selline see nädal oligi siis.
Kokku vaid neljal päeval sai ennast liigutatud. Kaks neist otsesed trennid plaanist, kaks liigutamist plaani väliselt.
Ajaliselt siis üle 10 tunni liigutamist, millest jooksu kolm ja pool tundi ning distantsliiselt 36 kilomeetrit.
Uus nädal saab pisut kergem olema aga seda vaid selleks, et siis uue ja suure hooga edasi panna. Uued tegemised juba teada ning järjest raskemaks läheb, äge :).
esmaspäev, 12. jaanuar 2015
Nädal läind
Järjekordne treeningnädal möödas.
Viimased nädalad on kostitanud väga erinevate tingimustega - vihm, tuul, lumi jne. Põhimõttelist tundub, et ainult leitsakut pole praegu olnud, muud ilmastikunähtused suuremal või vähemal määral ära nähtud.
Möödunud treeningnädal oli lisaks muutlikule ilmale ka treeningute osas väljakutsuv.
Teisipäeval oli kavas 9 km'i rahulikku jooksus, mõned harjutused ja siis veel 2 km'i lõdvestuseks. Ei midagi ebaharilikku.
Kolmapäev aga viis halli, kus pärast soojendust ja jooksuharjutuste tegemist tuli ette võtta kolm korda seeria - 200+300+400 meetrit üle 200 meetrise sörgi. Hetkel tempod väga kõrged ei ole, vähemalt ma ise tunnen, et suudaks kõrgemaid temposid kannatada, samas kuna kõike need jooksud tulevad üksteise otsa ja puhke hetke kui sellist väga ei ole, siis lõpuks väsimus kuhjub ning viimasel 400 meetril annab juba endast tunda.
Õhtul olid jalad ikka päris väsinud.
Neljapäeva kohta midagi erilist rääkida pole nagu ka reede kohta - tavapärased trennid.
Laupäev nägi pärast soojendust ja harjutusi ette kõikse pealt 6 km'i tempo jookus, siis 600 meetrit sörki ja sellele järgnevalt 4 km'i tempot peale. Teise lõigu keskmine tempo pidanuks teoorias olema 5 sek/km peale kiirem, kui esimese lõigu tempo.
No päris nii ei õnnestunud, vahe oli vaid 3 sekundit, samas mõlema lõigu keskmine kiirus oli umbes 10 sek/km kohta kiirem, kui algselt sai planeeritud. Tempode keskmine pulss umbes 85% maksimumist, seega nagu varu on.
Pühapäev oli pika jooksu päev (nii nagu ikka). Sel nädalal siis 20 km'i värskelt sadanud lumel. Jooksu lõpu poole tuul tõusis ja lumesadu tihenes aga egas ta muud mõju omanud kui lihtsalt näol oli ebameeldiv, kui midagi pääle lendas.
Kokku sai maha joostud umbes 80 km'i, jooksuharjutusi sai ka umbes 45 minuti jagu tehtud, lisaks veel vähe jõuharjutusi ja nii tuligi kokku 9 tundi treeninguid. Umbes 90% treeningutest siis aeroobsestsoonis. Ülejäänud 10% läks sinna kõrgematele tsoonidele.
Uus nädal toob kaasa Eestist ää käimise ning sellest tulenevalt arvatavasti ka mõned muudatused treeningplaanides, kuid eks üritab võimalikult palju ikka ära teha.
Ärge unustage Eesti sporti toetamast: http://www.stardipaik.ee/
Viimased nädalad on kostitanud väga erinevate tingimustega - vihm, tuul, lumi jne. Põhimõttelist tundub, et ainult leitsakut pole praegu olnud, muud ilmastikunähtused suuremal või vähemal määral ära nähtud.
Möödunud treeningnädal oli lisaks muutlikule ilmale ka treeningute osas väljakutsuv.
Teisipäeval oli kavas 9 km'i rahulikku jooksus, mõned harjutused ja siis veel 2 km'i lõdvestuseks. Ei midagi ebaharilikku.
Kolmapäev aga viis halli, kus pärast soojendust ja jooksuharjutuste tegemist tuli ette võtta kolm korda seeria - 200+300+400 meetrit üle 200 meetrise sörgi. Hetkel tempod väga kõrged ei ole, vähemalt ma ise tunnen, et suudaks kõrgemaid temposid kannatada, samas kuna kõike need jooksud tulevad üksteise otsa ja puhke hetke kui sellist väga ei ole, siis lõpuks väsimus kuhjub ning viimasel 400 meetril annab juba endast tunda.
Õhtul olid jalad ikka päris väsinud.
Neljapäeva kohta midagi erilist rääkida pole nagu ka reede kohta - tavapärased trennid.
Laupäev nägi pärast soojendust ja harjutusi ette kõikse pealt 6 km'i tempo jookus, siis 600 meetrit sörki ja sellele järgnevalt 4 km'i tempot peale. Teise lõigu keskmine tempo pidanuks teoorias olema 5 sek/km peale kiirem, kui esimese lõigu tempo.
No päris nii ei õnnestunud, vahe oli vaid 3 sekundit, samas mõlema lõigu keskmine kiirus oli umbes 10 sek/km kohta kiirem, kui algselt sai planeeritud. Tempode keskmine pulss umbes 85% maksimumist, seega nagu varu on.
Pühapäev oli pika jooksu päev (nii nagu ikka). Sel nädalal siis 20 km'i värskelt sadanud lumel. Jooksu lõpu poole tuul tõusis ja lumesadu tihenes aga egas ta muud mõju omanud kui lihtsalt näol oli ebameeldiv, kui midagi pääle lendas.
Kokku sai maha joostud umbes 80 km'i, jooksuharjutusi sai ka umbes 45 minuti jagu tehtud, lisaks veel vähe jõuharjutusi ja nii tuligi kokku 9 tundi treeninguid. Umbes 90% treeningutest siis aeroobsestsoonis. Ülejäänud 10% läks sinna kõrgematele tsoonidele.
Uus nädal toob kaasa Eestist ää käimise ning sellest tulenevalt arvatavasti ka mõned muudatused treeningplaanides, kuid eks üritab võimalikult palju ikka ära teha.
Ärge unustage Eesti sporti toetamast: http://www.stardipaik.ee/
esmaspäev, 5. jaanuar 2015
2015 aasta ettevõtmised (osa neist)
Vana aasta ära saadetud, uus aasta käimas. Seega aeg visata pilk peale asjadele, mis spordivallas 2015 aastal plaanis ära teha.
Siin on esimese poolaasta plaanid:
Jaanuar - rahulik trenni tegemise kuu. Treeningplaan olemas ja näha on, et ees olevad trennid väga lihtsad ei saa olema aga küll ma need ära teen.
Veebruar - rahulik trenni tegemise kuu (plaan küll hetkel veel puudub aga kui jaanuar saab üle elatud, küll siis veebruar saab ka üle elatud :)) ja lisaks mõned võistlused.
Esimene võistlus 9 veebruar ja võistluseks on Tõusujooksusarja esimene etapp - Radisson Blu Sky hotellis, 26 korrust rõõmu.
Teine võistlus saab olema Tartu Maraton - 63 km'i suuskadel (kui lund ikka on :)).
Kuna enne võistlust pole plaanis suuski alla panna ning eesmärk on distants läbida, siis väga sellelt võistluselt midagi ei oota. Küll on peas keerlemas üks mõte, mis teeks võistlemise huvitavaks - plaan on minna sõitma uisusuusaga. Eks ma lasen sel mõttel veel vähe peas keerelda aga see detailike lisaks võistlusele kindlasti vürtsi :). Pealegi on kavas "saata" üht sõpra, mis tähendab sõitmist kusagil viimases otsas, kus rada olematu, kindlasti palju rajal pikutajaid. Uisu suusk annaks võimaluse paremaks manööverdamiseks ning segavat plöga ehk pidamismääret suusakeskel ka poleks :). Kõlab nagu plaan :).
Märts - 2. märtsil ootab ees Tõusujooksusarja teine etapp, seda korda hotellis Olümpia, rõõmu on samad 26 korrust.
Rohkem võistlusi tol kuul plaanis polegi. Seega saab jälle rahulikult trenni teha :)
Aprill - Väljas kisub juba soojemaks ja nii hakkab ka võistlusi järjest enam tekkima. Nüüd pole küsimuseks, kas võistelda vaid, kus ja millal.
5. aprill toimub Teletornis Tõusujooksusarja kolmas etapp. Sinna peab kohe minema :)
19. aprill on plaan panna jalg joonele Pärnumaal - Luitejooksul 8,3 km'i natukene raskemal rajal.
Arvatavasti panen jala joonele ka 26 aprill Kõrvemaal. Distantsiks siis 16 km'i. Eks sellel jooksul osalemine sõltub paljuski treeningplaanist aga ma arvan, et sellises pikkuses võistlus võiks sobida sellesse aega.
Mai - esimese poolaasta aga võibolla terve aasta kõikse olulisem kuu üldse.
16. mai võtan ette selle aasta esimese maratoni. Seda korda Hiinas. 42 kilomeetrit niiskes ja umbes 30 kraadises kuumuses, kindlasti ei kujuta ma täna veel ette, millesse olen ennast seganud :).
Aga sellest üritusest tähtsam on mainida, et head Eesti inimesed on loonud veebilehekülje, kuhu saavad minu ja sinusugused lihtsad inimesed panna üles projekte / ideid, mida nad soovivad sportlikus vallas ellu viia. Täpsem info asub siin: http://stardipaik.ee/projektid/
Mul on oma Hiina maratoniga olla au esimese kolme projekti seas, kes said avalikkusele kättesaadavaks tehtud, seega kui keegi tunneb soovi ja vajadust toetada minu tegemisi, siis tänan juba ette.
Samas leiab sealt lehelt täna ja homme teisigi projekte, kus lahkete inimeste abi on oodatud. Räägitakse ju ikka, et üks või teine sportlane ei saa tulemust teha, kuna raha ei ole. See on see koht, kus on võimalik aidata sportlastel oma tegevusega jätkata (kes teab, kui aasta eest olnuks see leht olemas, võibolla Nurmsalu veel hüppaks suuskadega tornist alla).
Kas ma mai kuus veel mõnel võistlusel jala joonele panen või mitte, seda ei oskagi täna öelda. Võibolla enne Hiinat osalen Ümber Viljandi järve jooksul, kuid eks seda vaatab juba aprilli keskel. Sõltub, milline on tervislik olukord ja vorm jne.
Juuni - Üks kindel plaan on - osaleda selle aasta teisel maratonil ehk Pärnus Võidupüha maratonil. Suuri eesmärke selleks võistluseks ei panne, arvatavasti on Hiina jooks alles jalas ja organismuses, kuid küll ma selle ära läbin :)
Väga tahaksin minna jooksma 5-7 juunil toimuvale Otepää jooksutuurile - kolme päevaga joostakse kokku maraton maalilises Eesti looduses. Mida sa veel tahta oskad :).
Rohkem võistlusi sellesse kuusse ei oskagi planeerida. Eks peab taastuma ja puhkama. Aasta teine pool toob veel huvitavaid võistlusi ning nendeks peab valmis olema.
Teise poolaasta plaanid panen kirja tulevikus, kui on juba selge, mis saanud ja saama hakkab. Suuremad plaanid on sellised - juulis Vooremäe 1000+, oktoobris Tartu linnamaraton ja Saaremaa kolmepäeva jooks. Kindlasti mahub nendesse kuudesse veel muidki võistlusi - nt Kahe Silla jooks, Ümber ülemiste järvejooks, SEB maratoni poolamaraton jne. Aasta lõpu poole on huvitavaid üritusi toimumas nii põhja-eestis kui ka lõunas ning isegi Pärnus :).
Praeguseks kõik - minge toetage Eesti sporti!
Siin on esimese poolaasta plaanid:
Jaanuar - rahulik trenni tegemise kuu. Treeningplaan olemas ja näha on, et ees olevad trennid väga lihtsad ei saa olema aga küll ma need ära teen.
Veebruar - rahulik trenni tegemise kuu (plaan küll hetkel veel puudub aga kui jaanuar saab üle elatud, küll siis veebruar saab ka üle elatud :)) ja lisaks mõned võistlused.
Esimene võistlus 9 veebruar ja võistluseks on Tõusujooksusarja esimene etapp - Radisson Blu Sky hotellis, 26 korrust rõõmu.
Teine võistlus saab olema Tartu Maraton - 63 km'i suuskadel (kui lund ikka on :)).
Kuna enne võistlust pole plaanis suuski alla panna ning eesmärk on distants läbida, siis väga sellelt võistluselt midagi ei oota. Küll on peas keerlemas üks mõte, mis teeks võistlemise huvitavaks - plaan on minna sõitma uisusuusaga. Eks ma lasen sel mõttel veel vähe peas keerelda aga see detailike lisaks võistlusele kindlasti vürtsi :). Pealegi on kavas "saata" üht sõpra, mis tähendab sõitmist kusagil viimases otsas, kus rada olematu, kindlasti palju rajal pikutajaid. Uisu suusk annaks võimaluse paremaks manööverdamiseks ning segavat plöga ehk pidamismääret suusakeskel ka poleks :). Kõlab nagu plaan :).
Märts - 2. märtsil ootab ees Tõusujooksusarja teine etapp, seda korda hotellis Olümpia, rõõmu on samad 26 korrust.
Rohkem võistlusi tol kuul plaanis polegi. Seega saab jälle rahulikult trenni teha :)
Aprill - Väljas kisub juba soojemaks ja nii hakkab ka võistlusi järjest enam tekkima. Nüüd pole küsimuseks, kas võistelda vaid, kus ja millal.
5. aprill toimub Teletornis Tõusujooksusarja kolmas etapp. Sinna peab kohe minema :)
19. aprill on plaan panna jalg joonele Pärnumaal - Luitejooksul 8,3 km'i natukene raskemal rajal.
Arvatavasti panen jala joonele ka 26 aprill Kõrvemaal. Distantsiks siis 16 km'i. Eks sellel jooksul osalemine sõltub paljuski treeningplaanist aga ma arvan, et sellises pikkuses võistlus võiks sobida sellesse aega.
Mai - esimese poolaasta aga võibolla terve aasta kõikse olulisem kuu üldse.
16. mai võtan ette selle aasta esimese maratoni. Seda korda Hiinas. 42 kilomeetrit niiskes ja umbes 30 kraadises kuumuses, kindlasti ei kujuta ma täna veel ette, millesse olen ennast seganud :).
Aga sellest üritusest tähtsam on mainida, et head Eesti inimesed on loonud veebilehekülje, kuhu saavad minu ja sinusugused lihtsad inimesed panna üles projekte / ideid, mida nad soovivad sportlikus vallas ellu viia. Täpsem info asub siin: http://stardipaik.ee/projektid/
Mul on oma Hiina maratoniga olla au esimese kolme projekti seas, kes said avalikkusele kättesaadavaks tehtud, seega kui keegi tunneb soovi ja vajadust toetada minu tegemisi, siis tänan juba ette.
Samas leiab sealt lehelt täna ja homme teisigi projekte, kus lahkete inimeste abi on oodatud. Räägitakse ju ikka, et üks või teine sportlane ei saa tulemust teha, kuna raha ei ole. See on see koht, kus on võimalik aidata sportlastel oma tegevusega jätkata (kes teab, kui aasta eest olnuks see leht olemas, võibolla Nurmsalu veel hüppaks suuskadega tornist alla).
Kas ma mai kuus veel mõnel võistlusel jala joonele panen või mitte, seda ei oskagi täna öelda. Võibolla enne Hiinat osalen Ümber Viljandi järve jooksul, kuid eks seda vaatab juba aprilli keskel. Sõltub, milline on tervislik olukord ja vorm jne.
Juuni - Üks kindel plaan on - osaleda selle aasta teisel maratonil ehk Pärnus Võidupüha maratonil. Suuri eesmärke selleks võistluseks ei panne, arvatavasti on Hiina jooks alles jalas ja organismuses, kuid küll ma selle ära läbin :)
Väga tahaksin minna jooksma 5-7 juunil toimuvale Otepää jooksutuurile - kolme päevaga joostakse kokku maraton maalilises Eesti looduses. Mida sa veel tahta oskad :).
Rohkem võistlusi sellesse kuusse ei oskagi planeerida. Eks peab taastuma ja puhkama. Aasta teine pool toob veel huvitavaid võistlusi ning nendeks peab valmis olema.
Teise poolaasta plaanid panen kirja tulevikus, kui on juba selge, mis saanud ja saama hakkab. Suuremad plaanid on sellised - juulis Vooremäe 1000+, oktoobris Tartu linnamaraton ja Saaremaa kolmepäeva jooks. Kindlasti mahub nendesse kuudesse veel muidki võistlusi - nt Kahe Silla jooks, Ümber ülemiste järvejooks, SEB maratoni poolamaraton jne. Aasta lõpu poole on huvitavaid üritusi toimumas nii põhja-eestis kui ka lõunas ning isegi Pärnus :).
Praeguseks kõik - minge toetage Eesti sporti!
reede, 2. jaanuar 2015
Siuh ja läind ta ongi
Läind on siis 2014 ja seega on aeg vaadata tagasi numbritele ja emotsioonidele.
Emotsioonid möödunud aastast
1. 133 kilomeetrit, 6 tundi ja 2200 tõusumeetrit - see oli tipphetk kevadisest Hispaania ranniku külastuselt. Äge paik, äge seltskond ja ägedad rajad rattaga sõitmiseks. Tipphetke läbisin küll kahjuks üksinda aga see oli mälestusväärne. Tulevikus tahaks mõne tõsise mäe ette võtta - 15 või enam kilomeetrit katkematut tõusu, kõlab kenasti.
2. 35 kilomeetrit, 4 tundi, 1100 tõusumeetrit - see on meeldejääv sündmus eelmise aasta suvest ja esmakordselt toimunud Vooremäe 1000+ jooksu ürituselt. On vähe selliseid võistlusi, mille jooksul pean kindlat plaani võistlus katkestada. Sel võistlusel mõtlesin katkestamisele korduvalt, kui oleks vaid teadnud, kuhu suunas seal metsas liikuda, siis oleks ka rajalt maha astunud.
Täna on hea mõelda, et õnneks ei osanud kusagile minna ja sai see katsumus ära tehtud.
See oli muide esimene võistlus, mille järgselt oleksin "pildi taskusse" pannud. Õnneks jäätisekokteil aitas hädast välja.
Kui vähegi võimalik, siis plaanin sel aastal uuesti samale üritusele minna. Soovitan kõigile, kel huvi ennast vähe raskemates tingimustes proovile panna.
3. 2 märts 2014 - esimene suusavõistlus väljaspool Eesti Vabariigi piiri, Vaasaloppet. 90. korda toimunud sõit tundus oma 90 kilomeetriga niivõrd eriline, et sinna kohe pidi pääsema.
Pääs võistlusele sai alguse aasta varem, kus võistlus müüdi välja umbes 15 minutiga, õnnestus olla nende õnnelike seas, kes said õiguse võistlusele minna.
Soovid olid muidugi ilusad ja kenad - hing ihkas ikkagi seda palju räägitud medalit aga sel korral jäi medalist puudu umbes paar tundi. Põhjuseid, miks asi nii läks oli palju, kuid kindlasti võib kõik kokku võtta - egas sitast saia tee.
Oskused-oskused-oskused - oskamatus keerulistes oludes õigesti käituda ning nõrk ülakeha, need võiks olla põhilised põhjused, miks sai sel kenal märtsi kuu päeval 8 ja pool tundi suusarajal veedetud.
4. Maratonide saldo jäi sel aastal 2, samas mõlemate maratonide tulemused olid paremad kui aasta varem. Kahjuks ei saavutanud eelmisel aastal peamist eesmärki maratonide vallas - joosta kiiremini kui 3:15. Ideaal tulemus olnuks alla 3 tunni aeg, kuid see eeldanuks paremat tulemust juba aasta esimeses pooles joostus maratonilt.
Põhjuseid, miks üks või teine jooks läks nagu läks, on varem juba läbi heietatud. Kuid lühidalt võib põhjused välja tuua selliselt, et suve hakul läksin liiga suurt ampsu püüdma ning sügisel jäin energia kriisi. Loodetavasti uus aasta toob selles valguses paremaid tulemusi.
Kindlasti oli veel sündmusi, mis omas hetkes tundusid vägevad ja emotsioon oli laes, kuid kiirel pilgul aastale tagasi vaadates need ei meenu. Ju siis polnud nii tähtsad ja olulised.
Numbrid möödunud aastast (ja võrdlus eelnevate aastatega)
Vajeldamatult enim tähelepanu sai möödunud aastal jooksmine:
319 treeningkorda, 2813 km'i, 277 tundi.
Rattaga sai sõidetud vaid 711 km'i ning suuskadel suusatatud 560 km'i.
Viimane number on muidugi omas mõttes tähelepanuväärne, kuna viimanesuusasõit sai tehtud Märtsis, seega sai kogu see distants läbitud suures osas kahe esimese kuuga (lund teatavasti väga palju sel ajal maa ei olnud).
Kokkuvõte
Sellised need numbrid ja peamise emotsioonid olidki möödunud aastast.
Uuel aastal uue hooga!
Emotsioonid möödunud aastast
1. 133 kilomeetrit, 6 tundi ja 2200 tõusumeetrit - see oli tipphetk kevadisest Hispaania ranniku külastuselt. Äge paik, äge seltskond ja ägedad rajad rattaga sõitmiseks. Tipphetke läbisin küll kahjuks üksinda aga see oli mälestusväärne. Tulevikus tahaks mõne tõsise mäe ette võtta - 15 või enam kilomeetrit katkematut tõusu, kõlab kenasti.
2. 35 kilomeetrit, 4 tundi, 1100 tõusumeetrit - see on meeldejääv sündmus eelmise aasta suvest ja esmakordselt toimunud Vooremäe 1000+ jooksu ürituselt. On vähe selliseid võistlusi, mille jooksul pean kindlat plaani võistlus katkestada. Sel võistlusel mõtlesin katkestamisele korduvalt, kui oleks vaid teadnud, kuhu suunas seal metsas liikuda, siis oleks ka rajalt maha astunud.
Täna on hea mõelda, et õnneks ei osanud kusagile minna ja sai see katsumus ära tehtud.
See oli muide esimene võistlus, mille järgselt oleksin "pildi taskusse" pannud. Õnneks jäätisekokteil aitas hädast välja.
Kui vähegi võimalik, siis plaanin sel aastal uuesti samale üritusele minna. Soovitan kõigile, kel huvi ennast vähe raskemates tingimustes proovile panna.
3. 2 märts 2014 - esimene suusavõistlus väljaspool Eesti Vabariigi piiri, Vaasaloppet. 90. korda toimunud sõit tundus oma 90 kilomeetriga niivõrd eriline, et sinna kohe pidi pääsema.
Pääs võistlusele sai alguse aasta varem, kus võistlus müüdi välja umbes 15 minutiga, õnnestus olla nende õnnelike seas, kes said õiguse võistlusele minna.
Soovid olid muidugi ilusad ja kenad - hing ihkas ikkagi seda palju räägitud medalit aga sel korral jäi medalist puudu umbes paar tundi. Põhjuseid, miks asi nii läks oli palju, kuid kindlasti võib kõik kokku võtta - egas sitast saia tee.
Oskused-oskused-oskused - oskamatus keerulistes oludes õigesti käituda ning nõrk ülakeha, need võiks olla põhilised põhjused, miks sai sel kenal märtsi kuu päeval 8 ja pool tundi suusarajal veedetud.
4. Maratonide saldo jäi sel aastal 2, samas mõlemate maratonide tulemused olid paremad kui aasta varem. Kahjuks ei saavutanud eelmisel aastal peamist eesmärki maratonide vallas - joosta kiiremini kui 3:15. Ideaal tulemus olnuks alla 3 tunni aeg, kuid see eeldanuks paremat tulemust juba aasta esimeses pooles joostus maratonilt.
Põhjuseid, miks üks või teine jooks läks nagu läks, on varem juba läbi heietatud. Kuid lühidalt võib põhjused välja tuua selliselt, et suve hakul läksin liiga suurt ampsu püüdma ning sügisel jäin energia kriisi. Loodetavasti uus aasta toob selles valguses paremaid tulemusi.
Kindlasti oli veel sündmusi, mis omas hetkes tundusid vägevad ja emotsioon oli laes, kuid kiirel pilgul aastale tagasi vaadates need ei meenu. Ju siis polnud nii tähtsad ja olulised.
Numbrid möödunud aastast (ja võrdlus eelnevate aastatega)
| 2014 | 2013 | 2012 | |
| Aeg (tundides) | 446:50 | 432:03 | 421:43 |
| Treeninguid (tk) | 421 | 397 | 320 |
| Distants kokku (km) | 4092 | 6372 | 5260 |
| Keskmine treeningu kestvus (tundides) | 1:04 | 1:05 | 1:19 |
Vajeldamatult enim tähelepanu sai möödunud aastal jooksmine:
319 treeningkorda, 2813 km'i, 277 tundi.
Rattaga sai sõidetud vaid 711 km'i ning suuskadel suusatatud 560 km'i.
Viimane number on muidugi omas mõttes tähelepanuväärne, kuna viimanesuusasõit sai tehtud Märtsis, seega sai kogu see distants läbitud suures osas kahe esimese kuuga (lund teatavasti väga palju sel ajal maa ei olnud).
Kokkuvõte
Sellised need numbrid ja peamise emotsioonid olidki möödunud aastast.
Uuel aastal uue hooga!
esmaspäev, 22. detsember 2014
Polaaröö
Hommikul lähed tööle, väljas on pime. Õhtul lähed töölt koju, väljas on ikka pime. Kas vahepeal valgeks läks? Vist mitte, pole vähemalt märganud. Selline on lühidalt igapäevane rütm, mis mõjutab ka teataval määral trenni tegemist.
Kui ikka väljas juba pime on, siis tundub, et kell on jube palju ja enam ei peaks mitte välja minema. Aga noh, kuna loobuda on kerge, siis võin julgelt öelda, et olen tugev olnud :)
Umbes 9 tundi treeninguid, sh 75 km'i jooksu, 41 min jooksuharjutusi ja 40 minutit ÜKE't. Pole paha ma arvan.
Treeningplaan on jätkuvalt mitmekesine, näiteks on nüüd lisandunud lühikesed lõigud (200 ja 300 meetrit). Kolmapäevane trenn, kus tuli kokku 6 kiiret lõiku joosta, oli ses mõttes omapärane, et keeruline oli etteantud tempos joosta. Põhjuseks siis asjaolu, et ettenähtud tempo oli natukene aeglane.
Näiteks oli eesmärk joosta 300 meetrit 1 minuti ja 6 sekundiga. Juhtus nii, et sai sama distants läbitud 58 sekundiga. See oli muidugi ka kõikse suurem kiiruste erinevus. Muudel juhtudel aitas palju kaasa pulsikell, millelt siis regulaarselt tempot jälgisin ja oma kiirust üritasin korrigeerisin (loe: langetada). Eks järgmine kord tuleb lihtsalt kahe lõigu vahelised sörgid natukene intensiivsemalt teha, siis hakkab kiiresti joostes raskem ja tempo langeb.
Laupäeval tuli pärast soojendust ja mõningaid jooksuharjutusi võtta ette 8 km'ne tempojooks. Algus oli natukene liiga kiire, mistõttu tuli kindlasti jooksu teises pooles pisut lõivu maksta aga natukene enam kui 38 minutit ja saigi see jooks tehtud.
Kirsiks tordil oli pärast tempojooksu tehtud kolm kiirendust üle lühikese sörgi. Võttis ikka jalad pehmeks küll.
Nädala lõpetuseks sai veel rahulikult läbitud 19 km'i. Minek oli mõnus ja vaatamata tugevale tuulele õnnestus ennast üllatada tempo osas.
Loodetavasti ei olnud nii laupäevase kui ka pühapäevase jooksu kiirused ajutised ning tehtav töö viib järjest edasi ja paremate kiirusteni. Muidugi täna öösel maha sadanud lumi jätab järgnevatel treeningutel kiirusele oma jälje, kuid asi seegi, kui sama pulsi juures kiirus väga palju ei kuku või jääb isegi samale tasemele.
Natukene üle nädala veel ja siis saab aasta kokku võtta ning pilgu uude aastasse heita.
Elame veel!
Kui ikka väljas juba pime on, siis tundub, et kell on jube palju ja enam ei peaks mitte välja minema. Aga noh, kuna loobuda on kerge, siis võin julgelt öelda, et olen tugev olnud :)
Umbes 9 tundi treeninguid, sh 75 km'i jooksu, 41 min jooksuharjutusi ja 40 minutit ÜKE't. Pole paha ma arvan.
Treeningplaan on jätkuvalt mitmekesine, näiteks on nüüd lisandunud lühikesed lõigud (200 ja 300 meetrit). Kolmapäevane trenn, kus tuli kokku 6 kiiret lõiku joosta, oli ses mõttes omapärane, et keeruline oli etteantud tempos joosta. Põhjuseks siis asjaolu, et ettenähtud tempo oli natukene aeglane.
Näiteks oli eesmärk joosta 300 meetrit 1 minuti ja 6 sekundiga. Juhtus nii, et sai sama distants läbitud 58 sekundiga. See oli muidugi ka kõikse suurem kiiruste erinevus. Muudel juhtudel aitas palju kaasa pulsikell, millelt siis regulaarselt tempot jälgisin ja oma kiirust üritasin korrigeerisin (loe: langetada). Eks järgmine kord tuleb lihtsalt kahe lõigu vahelised sörgid natukene intensiivsemalt teha, siis hakkab kiiresti joostes raskem ja tempo langeb.
Laupäeval tuli pärast soojendust ja mõningaid jooksuharjutusi võtta ette 8 km'ne tempojooks. Algus oli natukene liiga kiire, mistõttu tuli kindlasti jooksu teises pooles pisut lõivu maksta aga natukene enam kui 38 minutit ja saigi see jooks tehtud.
Kirsiks tordil oli pärast tempojooksu tehtud kolm kiirendust üle lühikese sörgi. Võttis ikka jalad pehmeks küll.
Nädala lõpetuseks sai veel rahulikult läbitud 19 km'i. Minek oli mõnus ja vaatamata tugevale tuulele õnnestus ennast üllatada tempo osas.
Loodetavasti ei olnud nii laupäevase kui ka pühapäevase jooksu kiirused ajutised ning tehtav töö viib järjest edasi ja paremate kiirusteni. Muidugi täna öösel maha sadanud lumi jätab järgnevatel treeningutel kiirusele oma jälje, kuid asi seegi, kui sama pulsi juures kiirus väga palju ei kuku või jääb isegi samale tasemele.
Natukene üle nädala veel ja siis saab aasta kokku võtta ning pilgu uude aastasse heita.
Elame veel!
esmaspäev, 15. detsember 2014
Esimene tsükkel läbi
Eelmise nädalaga lõppes esimene treening tsükkl - 6 nädalat, 2 korda 2 tugevat nädalat ja kaks kerget nädalat. Erinevatel põhjustel täis mahtu läbi ei teinud aga täitsa korralikutl sai trenni tehtud.
Tänasega algas uus tsükkel ja see näeb oluliselt enam erinevaid kiiruslikke lõike. Loodetavasti ei juhtu midagi ebameeldivat ja saab kogu plaani kenasti läbi teha. Jaanuari keskpaigas küll võib tekkida mõningaid probleeme, kuid eks ma siis improviseerin.
Viimasest nädalast nii palju, et jalg juba lubab treenida, sealhulgas ka kiirendusi teha. Kolmapäeval hallis sai kerges tempos lõike joosta, samas nädala lõpus juba kannatas täitsa kiireid liigutusi teha. Eks tuleb rahulikult ja kontrollitult veel kiiremaid liigutusi teha aga hea tõdeda, et midagi saab juba teha.
Aitab küll selleks korraks.
Tänasega algas uus tsükkel ja see näeb oluliselt enam erinevaid kiiruslikke lõike. Loodetavasti ei juhtu midagi ebameeldivat ja saab kogu plaani kenasti läbi teha. Jaanuari keskpaigas küll võib tekkida mõningaid probleeme, kuid eks ma siis improviseerin.
Viimasest nädalast nii palju, et jalg juba lubab treenida, sealhulgas ka kiirendusi teha. Kolmapäeval hallis sai kerges tempos lõike joosta, samas nädala lõpus juba kannatas täitsa kiireid liigutusi teha. Eks tuleb rahulikult ja kontrollitult veel kiiremaid liigutusi teha aga hea tõdeda, et midagi saab juba teha.
Aitab küll selleks korraks.
teisipäev, 9. detsember 2014
Täidame tühimikku
Viimasest postitusest on väike vahe sisse jäänud, kuid selleks oli väga lihtne põhjus - vigastus.
Üldiselt tundub, et olen vist jooksmises "krediidilimiidi" ära kasutanud. Juba ei tea mitmes vigastus või siis lühiajalist treeningpausi tingiv sündmus.
Seda korda juhtus kõik kuidagi ootamatult ja arusaamatult - olin teinud ilusti soojenduse, võimelnud, teinud mõned lühikesed kiirendused ning isegi mõned madalstardid ja just siis, kui oli kavas 150 meetri kiirendus ja tempo juba enam-vähem käes, käis raksatus (ilukirjanduslik liialdus) ning vasaku jala reie tagalihas andis järgi ning mõista, et nüüd tuleb paus ette võtta.
Loll olukord, loll vigastus, kuid mõistsin hetkeks proffisportlasi, kes suurest vihast maas lebava torbiku uppi löövad või muul viisil midagi loobivad. Emotsionaalne löök oli kordades suurem kui füüsiline. Aga mis ei tapa teeb tugevamaks, vähemalt kuniks tapab. Seega, niipea kui õnnestus, hakkas kohe ravi peale - jääkompress, päev hiljem teip peale jne.
Paari päevaga läks asi paremaks, sai kõndida. Proovisin ka pühapäeval väikest jooksu, kuid 200 meetri läbides keerasin otsa ringi - valu oli lihases. Õnneks sattusin ühe füsioterapeudiga rääkima ning tema sõnum oli lihtne - sellisest vigastusest taastumine võtab aega umbes 2 nädalat, samas tuleks liigutada nii palju kui võimalik.
Sellest lähtuvalt esmaspäeval kõndisin (nii kiiresti kui võimalik, et valu ei tekiks), sealt edasi juba sain hakata jooksmisega tegelema. Teisipäeval ja kolmapäeval kerges tempos ja väga rahulikud jooksud. Neljapäeval juba kõrgema tempoga.
Eelmise nädala lõpetasin laupäeval 8 kilomeetrise tempo jooksuga ja pühapäeval 22 kilomeetrise kerge jooksuga. Meeldiv oli täheldada, et pühapäevasel pikal jooksul polnud kordagi tunda valu, pitsitust ega muud vigastust meenutavat (sama ka laupäeval).
Kokku õnnestus eelmisel nädalal läbida eneselegi ootamatult 68 kilomeetrit, lisaks siis üle 6 km'i tempokalt kõndides.
Käesolevat nädalat alustasin juba eile, kerge jooks ja mõned jooksuharjutused lisaks. Igaks juhuks võtsin jooksuharjutusi kergelt ning valetaks, kui ütleks, et enne põlvetõste jooksu igasugu mõtteid poleks peast läbi käinud. Järjest enam hakkab kohale jõudma, mida üks väike vigastus profisportlasele tähendab või mida see kaasa tuua võib. Minul on ju suures pildis ükskõik, kas jooksen maratoni 15 minutit kiiremini või aeglasemalt aga kõrges tipus tähendab see, kas ülistavat või materdavat artiklit ajakirjanike poolt.
Plaan ongi sel nädalal teha juba ka jooksuharjutusi aga hetkel kergemalt ning hoiduda kiirendustest. Need võtan plaani uuesti uuel nädalal.
Õnneks on käesolev nädal ka nö puhkenädal (kergem nädal), seega toetab ka treeningplaani lainelisus vigastusest taastumist.
Ahjaa, füsioga vigastuse tekke üle arusaamatust jagades, koorus sellest välja tõsiasi, et ju on lihased erineva treenitusega. Ühed teevad teiste eest tööd ning nii võibki ühel ilusal päeval ei kusagilt vigastus ligi hüpata. Pole vaja kontakti ega muud välist mõjurit, kõik eeldused vigastuse tekkeks on ammu ilma kohal ning hoop võib tulle kõikse ootamatumal hetkel. Eks tuleb selle teadmisega edasi elada :).
Üldiselt tundub, et olen vist jooksmises "krediidilimiidi" ära kasutanud. Juba ei tea mitmes vigastus või siis lühiajalist treeningpausi tingiv sündmus.
Seda korda juhtus kõik kuidagi ootamatult ja arusaamatult - olin teinud ilusti soojenduse, võimelnud, teinud mõned lühikesed kiirendused ning isegi mõned madalstardid ja just siis, kui oli kavas 150 meetri kiirendus ja tempo juba enam-vähem käes, käis raksatus (ilukirjanduslik liialdus) ning vasaku jala reie tagalihas andis järgi ning mõista, et nüüd tuleb paus ette võtta.
Loll olukord, loll vigastus, kuid mõistsin hetkeks proffisportlasi, kes suurest vihast maas lebava torbiku uppi löövad või muul viisil midagi loobivad. Emotsionaalne löök oli kordades suurem kui füüsiline. Aga mis ei tapa teeb tugevamaks, vähemalt kuniks tapab. Seega, niipea kui õnnestus, hakkas kohe ravi peale - jääkompress, päev hiljem teip peale jne.
Paari päevaga läks asi paremaks, sai kõndida. Proovisin ka pühapäeval väikest jooksu, kuid 200 meetri läbides keerasin otsa ringi - valu oli lihases. Õnneks sattusin ühe füsioterapeudiga rääkima ning tema sõnum oli lihtne - sellisest vigastusest taastumine võtab aega umbes 2 nädalat, samas tuleks liigutada nii palju kui võimalik.
Sellest lähtuvalt esmaspäeval kõndisin (nii kiiresti kui võimalik, et valu ei tekiks), sealt edasi juba sain hakata jooksmisega tegelema. Teisipäeval ja kolmapäeval kerges tempos ja väga rahulikud jooksud. Neljapäeval juba kõrgema tempoga.
Eelmise nädala lõpetasin laupäeval 8 kilomeetrise tempo jooksuga ja pühapäeval 22 kilomeetrise kerge jooksuga. Meeldiv oli täheldada, et pühapäevasel pikal jooksul polnud kordagi tunda valu, pitsitust ega muud vigastust meenutavat (sama ka laupäeval).
Kokku õnnestus eelmisel nädalal läbida eneselegi ootamatult 68 kilomeetrit, lisaks siis üle 6 km'i tempokalt kõndides.
Käesolevat nädalat alustasin juba eile, kerge jooks ja mõned jooksuharjutused lisaks. Igaks juhuks võtsin jooksuharjutusi kergelt ning valetaks, kui ütleks, et enne põlvetõste jooksu igasugu mõtteid poleks peast läbi käinud. Järjest enam hakkab kohale jõudma, mida üks väike vigastus profisportlasele tähendab või mida see kaasa tuua võib. Minul on ju suures pildis ükskõik, kas jooksen maratoni 15 minutit kiiremini või aeglasemalt aga kõrges tipus tähendab see, kas ülistavat või materdavat artiklit ajakirjanike poolt.
Plaan ongi sel nädalal teha juba ka jooksuharjutusi aga hetkel kergemalt ning hoiduda kiirendustest. Need võtan plaani uuesti uuel nädalal.
Õnneks on käesolev nädal ka nö puhkenädal (kergem nädal), seega toetab ka treeningplaani lainelisus vigastusest taastumist.
Ahjaa, füsioga vigastuse tekke üle arusaamatust jagades, koorus sellest välja tõsiasi, et ju on lihased erineva treenitusega. Ühed teevad teiste eest tööd ning nii võibki ühel ilusal päeval ei kusagilt vigastus ligi hüpata. Pole vaja kontakti ega muud välist mõjurit, kõik eeldused vigastuse tekkeks on ammu ilma kohal ning hoop võib tulle kõikse ootamatumal hetkel. Eks tuleb selle teadmisega edasi elada :).
esmaspäev, 17. november 2014
Puhkenädal tulemas
Treeneri poolt kirja pandud plaan näeb ette 2 töönädalat, 1 puhkenädal.
Ilusti, kenasti on sel nädalal tulemas puhkenädal.
Teine töönädal läks päris edukalt. Laupäeva õhtune kerge sörk jäi ära aga muus osas sai kõik kenasti ära tehtud. Teistmoodi oli sel korral kolmapäevane trenn - tulenevalt töökohustustest läksin sprinterite trenni (noh korra elus võiks ju õiget trenni ka teha).
Pärast soojendust ja harjutusi oli esimene "peavalu" madalstardid - kui ma ütlen, et need välja tulid siis valetan kohe kõvasti :). Tundub küll, et mis see siis ära ei ole aga no päris palju detaile on seal. Trenni järgselt tekkis mõte - huvitav, kas mõned vahetavad kuni 400 meetri jooksu distantsi pikema, nt 800 või 1500 vastu, kuna seal ei pea enam madalastartima ja seega on kergem pundis vastu pidada (ei jää kohe stardiga maha)?
Igatahes stardiga suutsin kohe teistest mõned meetrid maha jääda. Samas kusagil 30 meetri peal sai neist juba mööda :) - treenerile selgitasin, et noh tark ei torma ja ma kõikse pealt hindan, mis laadi konkurendid rajal on :). Väga ta seda legendi uskuma ei jäänud - endale tundus küll väga ilus jutt olevat :).
Stardipakkudel mõned korrad seigeldud ootas ees tolle päeva nael - 100 meetrit kiiresti siis 200, siis 300, siis 200 ja lõpuks uuesti 100.
Etteruttavalt olgu öeldud, et viimane 100 jäi kahjuks tegemata, kuna treeningpartner ei jaksanud enam - eelnevad lõigud olid vähe liiga kiiresti läbitud. Esimese 100 meetri aega ei mäletagi aga 200 sai lipatud nii esimesel kui teisel korral 30 sekundiga. Esimesel korral jäi selgelt varu sisse, teisel korral üritasin pigem kiiresti lõpuni jõuda, et ei peaks rohkem kannatama :)
300 oli päris keeruline ots - ei osanud tempot valida. Jooksin nii palju kui võimalik treeningpartneri järgi ja siis viimasel sirgel pingutasin juba rohkem - noh lõpp oli käega katsuda. Selles valguses on 100 meetrit kõikse lihtsam, et kütad algusest lõpuni täiega, pole vaja mõelda, et kas ikka suudad tempot hoida või mitte.
Tegelikult oli täitsa mõnus selliselt pingutada. Neljapäeval ja ka reedel olid jalad vähe kanged. Ka laupäeval jooksuharjutusi tehes tundsin, et pisut on kangust sees. Samas jooksud ise olid mõnusalt kerged ja pühapäevane 19 km'i tuli märkamatult - distantsi lõpus tõstsin isegi tempot, et ette antud pulsi vahemiku ülemisse otsa pulss viia. Ei olnd üldsegi mitte halb jooks.
Erinevus nädal varem joostud 16 km'iga oli märgatav - nädal varem kahetsesin, et vett kaasa ei võtnud. Sel korral tulin sama täis pudeliga rajalt tagasi. Päevad põle vennad.
Mõned numbrid ka:
70 km'i jooksu
2 tundi jooksuharjutusi (8 km'i distantsiliiselt)
30 minutit süvalihaste harjutusi (reedel jaksasin ühe jutiga 30 kätekõverdust ää teha, 50ni on veel minna)
Kogu treeningmaht 9 ja pool tundi.
Ilusti, kenasti on sel nädalal tulemas puhkenädal.
Teine töönädal läks päris edukalt. Laupäeva õhtune kerge sörk jäi ära aga muus osas sai kõik kenasti ära tehtud. Teistmoodi oli sel korral kolmapäevane trenn - tulenevalt töökohustustest läksin sprinterite trenni (noh korra elus võiks ju õiget trenni ka teha).
Pärast soojendust ja harjutusi oli esimene "peavalu" madalstardid - kui ma ütlen, et need välja tulid siis valetan kohe kõvasti :). Tundub küll, et mis see siis ära ei ole aga no päris palju detaile on seal. Trenni järgselt tekkis mõte - huvitav, kas mõned vahetavad kuni 400 meetri jooksu distantsi pikema, nt 800 või 1500 vastu, kuna seal ei pea enam madalastartima ja seega on kergem pundis vastu pidada (ei jää kohe stardiga maha)?
Igatahes stardiga suutsin kohe teistest mõned meetrid maha jääda. Samas kusagil 30 meetri peal sai neist juba mööda :) - treenerile selgitasin, et noh tark ei torma ja ma kõikse pealt hindan, mis laadi konkurendid rajal on :). Väga ta seda legendi uskuma ei jäänud - endale tundus küll väga ilus jutt olevat :).
Stardipakkudel mõned korrad seigeldud ootas ees tolle päeva nael - 100 meetrit kiiresti siis 200, siis 300, siis 200 ja lõpuks uuesti 100.
Etteruttavalt olgu öeldud, et viimane 100 jäi kahjuks tegemata, kuna treeningpartner ei jaksanud enam - eelnevad lõigud olid vähe liiga kiiresti läbitud. Esimese 100 meetri aega ei mäletagi aga 200 sai lipatud nii esimesel kui teisel korral 30 sekundiga. Esimesel korral jäi selgelt varu sisse, teisel korral üritasin pigem kiiresti lõpuni jõuda, et ei peaks rohkem kannatama :)
300 oli päris keeruline ots - ei osanud tempot valida. Jooksin nii palju kui võimalik treeningpartneri järgi ja siis viimasel sirgel pingutasin juba rohkem - noh lõpp oli käega katsuda. Selles valguses on 100 meetrit kõikse lihtsam, et kütad algusest lõpuni täiega, pole vaja mõelda, et kas ikka suudad tempot hoida või mitte.
Tegelikult oli täitsa mõnus selliselt pingutada. Neljapäeval ja ka reedel olid jalad vähe kanged. Ka laupäeval jooksuharjutusi tehes tundsin, et pisut on kangust sees. Samas jooksud ise olid mõnusalt kerged ja pühapäevane 19 km'i tuli märkamatult - distantsi lõpus tõstsin isegi tempot, et ette antud pulsi vahemiku ülemisse otsa pulss viia. Ei olnd üldsegi mitte halb jooks.
Erinevus nädal varem joostud 16 km'iga oli märgatav - nädal varem kahetsesin, et vett kaasa ei võtnud. Sel korral tulin sama täis pudeliga rajalt tagasi. Päevad põle vennad.
Mõned numbrid ka:
70 km'i jooksu
2 tundi jooksuharjutusi (8 km'i distantsiliiselt)
30 minutit süvalihaste harjutusi (reedel jaksasin ühe jutiga 30 kätekõverdust ää teha, 50ni on veel minna)
Kogu treeningmaht 9 ja pool tundi.
esmaspäev, 10. november 2014
Võtta või jätta?
Esimene nädal uue ja uhke plaani järgi trenne tehtud. Kokkuvõte on - väga äge!
Trennid on mitmekesisemad ning nii mõnigi päris väljakutsuv.
Numbrite maailmast mõned faktid:
65 km'i jooksu - plaani kohaselt pidi 70 olema aga üks kerge 6'ne ots jäi tegemata
1:40 jooksuharjutusi - distantsiliselt tuli kokku 9 kilomeetrit koguni
31 minutit ÜKE't
Kokku kulus treeningutele siis 9 tundi.
Nädal 2 tuleb vähe pikem ja mahukam, samas juba tean, et üks kerge 6 on jälle ära jäämas ning üks 10 ka küsimärgiga - elu segab trenni tegemist :)
Suurem küsimus on aga kuidas edasi.
Antud küsimuse ja olukorra ajastus pole võibolla kõikse parem (vaadates bloginduse maailmas toimuvat) aga treener küsis - olen ma kindel, et soovin ikka maratone joosta :). Noh, et minu sammu ja lihastüübiga sobiks enam lühemad jupid, nt 800 meetrit [naer saalis]. Või nagu treener väljendus - saavutamaks maratonis sarnaseid võimekusele vastavaid tulemusi kui lühematel distantsidel on võimalik, selleks tuleb päris palju tööd teha.
Teagi nüüd, mida teha :).
Lihtne oleks ju nö käega lüüa ja öelda, et ahh hakkan siis lühemaid juppe lippama - tuleks see ju lihtsamalt. Miks teha palju ja rasket tööd?
Samas mõnel lühemal jupil võiks ju ennast mõnikord proovile panna. Kuigi hetkel spetsiaalselt neile ei ole plaan keskenduda, kuid mine tea, mis tulevik toob.
Üks põhjus, miks need lühemad jupid ei sümpatiseeri on see, et sõita mingiks paari minutiliseks jooksuks Tallinnast Tartusse tundub jabur, erinevalt 4 tunnisest looduse nautimisest :). Eks see ole ka peamini põhjus, miks palju maratone jooksevad - saab käia reisil, nautida loodust, näha kohti, kuhu muidu ei oskaks minnagi. Staadionil kahe ringi tegemine juba seda ei anna.
Trennid on mitmekesisemad ning nii mõnigi päris väljakutsuv.
Numbrite maailmast mõned faktid:
65 km'i jooksu - plaani kohaselt pidi 70 olema aga üks kerge 6'ne ots jäi tegemata
1:40 jooksuharjutusi - distantsiliselt tuli kokku 9 kilomeetrit koguni
31 minutit ÜKE't
Kokku kulus treeningutele siis 9 tundi.
Nädal 2 tuleb vähe pikem ja mahukam, samas juba tean, et üks kerge 6 on jälle ära jäämas ning üks 10 ka küsimärgiga - elu segab trenni tegemist :)
Suurem küsimus on aga kuidas edasi.
Antud küsimuse ja olukorra ajastus pole võibolla kõikse parem (vaadates bloginduse maailmas toimuvat) aga treener küsis - olen ma kindel, et soovin ikka maratone joosta :). Noh, et minu sammu ja lihastüübiga sobiks enam lühemad jupid, nt 800 meetrit [naer saalis]. Või nagu treener väljendus - saavutamaks maratonis sarnaseid võimekusele vastavaid tulemusi kui lühematel distantsidel on võimalik, selleks tuleb päris palju tööd teha.
Teagi nüüd, mida teha :).
Lihtne oleks ju nö käega lüüa ja öelda, et ahh hakkan siis lühemaid juppe lippama - tuleks see ju lihtsamalt. Miks teha palju ja rasket tööd?
Samas mõnel lühemal jupil võiks ju ennast mõnikord proovile panna. Kuigi hetkel spetsiaalselt neile ei ole plaan keskenduda, kuid mine tea, mis tulevik toob.
Üks põhjus, miks need lühemad jupid ei sümpatiseeri on see, et sõita mingiks paari minutiliseks jooksuks Tallinnast Tartusse tundub jabur, erinevalt 4 tunnisest looduse nautimisest :). Eks see ole ka peamini põhjus, miks palju maratone jooksevad - saab käia reisil, nautida loodust, näha kohti, kuhu muidu ei oskaks minnagi. Staadionil kahe ringi tegemine juba seda ei anna.
esmaspäev, 3. november 2014
Head uut aastat!
Kalendri järgi algab uus aasta küll jaanuarist aga treeningaastad kipuvad liikuma omasoodu - nagu ettevõtete majandusaastad :).
Pärast Tartu Linnamaratoni sai veel vähe joostud ja paaril võistluselgi osaletud (üks küll oli iseenda korraldatud), kuid viimane nädal oli olematu koormusega - kokku tunnike ja sellest üle 20 minuti jooksulindil jooksmist. Viimane siis koormustesti raames.
Uus spordiaasta algab siis teisiti, esmakordselt asjatundja pilgu all.
Nimelt sai umbes septembri alguses võetud ühendust Täppsportlaste seltskonnaga ning nende treeneri Riho Ment'ga. Vahetasime natukene mõtteid ja tulemuseks on tema poolt koostatav plaan, lisaks ühistreeningud, kus saab tehnikat trimmida jne.
Vaadates esimeste nädalate plaani siis see on ikka olulisemalt mitmekülgsem kui minu senised liigutamised on olnud. Seega ootused ja lootused on täitsa kõrged, kui vaid ise suudaks kõigest kinni pidada.
Vaadates nii plaani, kui ka koormustesti tulemusi siis üks asi teeb head meelt - treenitud on õigetes pulsitsoonides. Seega pole organismi väga ära lõhutud. Viimast näitab ka selgelt koormustesti andmed.
Ebameeldivamad asjad kõikse pealt - liiga raske olen :). Kaal näitas testi tegemise hetkel 79,9 kg, minu 176 cm pikkuse juures on seda vähe liiga palju, et pikema distantsi jooksmine kerge oleks. Saaks ta sinna 72-73 kg juurde, siis juba võib täitsa mõnus olla :). Muidugi kui tahaks väga häid tulemusi teha siis peaks alla 70 kg isegi kaalu viima. Aa noh, siis jäävad kõik riided ju koheselt suureks :)
Edasi tulevad üldiselt asjad, mis tegid meele heaks :)
Mäletan, et umbes 4 või 5 aastat tagasi kui sai tehtud sarnane test siis EKG näitas mingit hälvet südametöös. Enam seda probleemi ei olnud, hea. Samuti ei tekkinud mingeid probleeme koormuse kasvades.
Tulenevalt testi omapärast (3 minutit konkreetselt koormusel) siis maks pulss jääb testi tehes madalamaks kui võistlusel sama numbri kätte saaks aga sel korral siis testi maks pulss 196 (nädal varem sain Pärnus Kahe staadioni jooksul 204 kätte, kuid eks see tuleb lõpus spurdi pealt).
Anaeroobne väli, lähtuvalt koormusest ja laktaadist, on 182, mis on isegi tsipa kõrgem kui siiani olin järginud (siiani 179).
Aeroobne lävi koguni 162, mis on enam kui 10 lööki kõrgem, kui siiani olen järginud.
Maksimaalne koormus, mis kätte tuli oli 335 W, mis teeb 4,2 W/kg kohta. Võimu tundub olema :)
Kopsumaht polnd ka hull - 5,94 liitrit.
Kõige enam olin ma üllatunud aga VO2 tulemist - 59. Arvestades asjaolu, et antud numbri üheks faktoriks on keha kaal siis sellises normaalses võistlemise kaalus olles peaks too number kenasti üle 60 isegi minema - 5 aastat tagasi tehtud koormustestil tuli see number 35 :), 2 aastat tagasi oli näit 45.
Taastumine oli samuti normaalne - esimese minutiga langes pulss üle 40 löögi, teise minutiga veel 20 lööki. Seda kõike siis kerge kõnniga, mitte seismisega.
Kokkuvõttes võib öelda, et baasi tundub olema ning eks sellele ole kaasa aidanud ka natukene liiga madalas pulsitsoonis treenimine. Samas näitavad numbrid, et mingi vundament on mõne aastaga laotud ja siis peale võib hakata müüri laduma.
Homme on kavas anda avalöök ning alustada müüride ladumist.
Pärast Tartu Linnamaratoni sai veel vähe joostud ja paaril võistluselgi osaletud (üks küll oli iseenda korraldatud), kuid viimane nädal oli olematu koormusega - kokku tunnike ja sellest üle 20 minuti jooksulindil jooksmist. Viimane siis koormustesti raames.
Uus spordiaasta algab siis teisiti, esmakordselt asjatundja pilgu all.
Nimelt sai umbes septembri alguses võetud ühendust Täppsportlaste seltskonnaga ning nende treeneri Riho Ment'ga. Vahetasime natukene mõtteid ja tulemuseks on tema poolt koostatav plaan, lisaks ühistreeningud, kus saab tehnikat trimmida jne.
Vaadates esimeste nädalate plaani siis see on ikka olulisemalt mitmekülgsem kui minu senised liigutamised on olnud. Seega ootused ja lootused on täitsa kõrged, kui vaid ise suudaks kõigest kinni pidada.
Vaadates nii plaani, kui ka koormustesti tulemusi siis üks asi teeb head meelt - treenitud on õigetes pulsitsoonides. Seega pole organismi väga ära lõhutud. Viimast näitab ka selgelt koormustesti andmed.
Ebameeldivamad asjad kõikse pealt - liiga raske olen :). Kaal näitas testi tegemise hetkel 79,9 kg, minu 176 cm pikkuse juures on seda vähe liiga palju, et pikema distantsi jooksmine kerge oleks. Saaks ta sinna 72-73 kg juurde, siis juba võib täitsa mõnus olla :). Muidugi kui tahaks väga häid tulemusi teha siis peaks alla 70 kg isegi kaalu viima. Aa noh, siis jäävad kõik riided ju koheselt suureks :)
Edasi tulevad üldiselt asjad, mis tegid meele heaks :)
Mäletan, et umbes 4 või 5 aastat tagasi kui sai tehtud sarnane test siis EKG näitas mingit hälvet südametöös. Enam seda probleemi ei olnud, hea. Samuti ei tekkinud mingeid probleeme koormuse kasvades.
Tulenevalt testi omapärast (3 minutit konkreetselt koormusel) siis maks pulss jääb testi tehes madalamaks kui võistlusel sama numbri kätte saaks aga sel korral siis testi maks pulss 196 (nädal varem sain Pärnus Kahe staadioni jooksul 204 kätte, kuid eks see tuleb lõpus spurdi pealt).
Anaeroobne väli, lähtuvalt koormusest ja laktaadist, on 182, mis on isegi tsipa kõrgem kui siiani olin järginud (siiani 179).
Aeroobne lävi koguni 162, mis on enam kui 10 lööki kõrgem, kui siiani olen järginud.
Maksimaalne koormus, mis kätte tuli oli 335 W, mis teeb 4,2 W/kg kohta. Võimu tundub olema :)
Kopsumaht polnd ka hull - 5,94 liitrit.
Kõige enam olin ma üllatunud aga VO2 tulemist - 59. Arvestades asjaolu, et antud numbri üheks faktoriks on keha kaal siis sellises normaalses võistlemise kaalus olles peaks too number kenasti üle 60 isegi minema - 5 aastat tagasi tehtud koormustestil tuli see number 35 :), 2 aastat tagasi oli näit 45.
Taastumine oli samuti normaalne - esimese minutiga langes pulss üle 40 löögi, teise minutiga veel 20 lööki. Seda kõike siis kerge kõnniga, mitte seismisega.
Kokkuvõttes võib öelda, et baasi tundub olema ning eks sellele ole kaasa aidanud ka natukene liiga madalas pulsitsoonis treenimine. Samas näitavad numbrid, et mingi vundament on mõne aastaga laotud ja siis peale võib hakata müüri laduma.
Homme on kavas anda avalöök ning alustada müüride ladumist.
pühapäev, 26. oktoober 2014
Pärnu Kahe Staadioni jooks 2014
Esimest korda võtsin jalge alla distantsi Raeküla staadionilt Kalevi staadionile. Sel korral küll Kalevi staadionile ei lastud, kuna vaatamata linnavalitsuse ja ärimeeste juttudele pole midagi seal staadionil paremuse poole muutunud. Kahju aga ju siis pole piisavalt turgu.
Aga jooksust endast või siis natukene juba jooksust lähemalt. Natukene ses mõttes, et kõikse pealt sooviks peatuda ilma - 4 kraadi sooja, tugev tuul. Polnud just selline ilm, millega tavapäraselt väga viitsiks jooksma minna :).
Alguses oli tiir ümber Raeküla staadioni ja siis umbes kilomeeter või natukene enam vastu tuult. Algus oli normaalselt tempokas, umbes 3:55 min/km, teine kilomeeter läks veelgi kiiremini - põhjuseks olid kaks härrat, kellele haakisin sappa, kuid kilomeetri keskel otsustasin nende tempost loobuda. Kuigi tempo oli tsipa kiire, arvan, et tegelikult oli see viga. Võinuks üritada vähemalt kuni tagant tuule osani nende sabas olla. Pelgasin kinni jooksmist.
Ette ruttavalt võib öelda, et egas see jooksu teine pool kerge olnud aga üksi vasta tuult murda põlnd ka kerge :).
Umbes kahe ja poole kilomeetri läbimisel jõudis kõrvale endine töökaaslane. Jooksime temaga koos ka Kahe Silla jooksul ja seal olin sunnitud tema paremust tunnistama. Pole vaja salata, soov oli sel korral asjad teisiti lahendada :) - õnneks läkski nii :).
Kuid jooksime küllaltki võrdselt, mingi hetk libisesin eest. Siis kusagil pärast 5ndat kilomeetrit läks hoopis tema minust mööda. Jäin korraks isegi 15 meetri jagu maha aga enne 7ndt kilomeetrit jõudsin kannale. Kuna lõpp oli lähedal otsustasin mitte mööduda, kuigi oli näha, et tal oli raske. Tuul oli juba alates 4,5 km'i pealt vastu keeranud ning viimased 1,5 km'i oli ta eriti vastik - ranna ääres jooksmise mõnud :).
Valmistusin juba viimasel 100 meetril spurtima, kui kõige pealt jõudis keegi minu kannale ja vaatas lausa otsa, et kas lähme :). Kui siis tagant tuli veel kolmaski, kes otsustas pika lõpuspurdi kasuks, siis polnud enam aega mõelda. Jalad kõhu alt välja ja kiiruga lõpu poole.
Oli soov läbida distants keskmise kiirusega 3:xx min/km, see tähendanuks aega alla 30 minuti. Jooksu keskel mõistsin, et tegelikult sellist tempot täna ei arenda ning tekkis soov / mõte - äkki õnnestub 31 minutiga distants läbida.
Finishi sirgele lähenedes nägingi aega tiskumas - 30 minutit täis, kuid 31 veel natukene puudu. Raske oli aga tempot alla ei lasknud ja auhinnaks aega 30:59,1. Ehk kindlalt alla 31 minuti :)
Ametlik distants oli 7,484 km, ehk siis kiirus 4:08 min/km. Ei midagi erilist, st võiks suuta ikka natukene kiiremini joosta, kuid see kord siis sedasi. Eks pisut keha ole vast väsinud aastast, kuid eks peamine põhjus selles, et lihtsalt ei suuda hetkel veel sellist tempot hoida.
Vaadates kellalt andmeid siis nähtub, et kevadel heaks timmitud sammu tihedus on halvaks läinud. Sellisel jooksul tuli keskmine sammu tihendus vaid 88 ning max oli 93. Vähe. Sammu pikkus oli lausa 142 cm - liiga pikaks venitatud samm. Peab talvel jälle tiheda sammu meelde tuletama.
Ahjaa, koht oli 68, osavõtjaid 472 (lõpetanuid), polegi vist nii hästi varem esinunud, arvestades kohta ja osavõtjate hulka.
Nüüd plaan nädal vähe kergemalt võtta.
Laupäeval lähen testima, uurin, kas ikka õiged pulsitsoonid, milles trenni teen jne (pigem siis lihtsalt tervise kontroll).
Järmisest nädalast peaks algama uueks hooajaks valmistumine, esimene nö vormi hari tuleks kätte saada kevadel ning järgmine oktoobris. Ma arvan, et õnnestub :)
Aga jooksust endast või siis natukene juba jooksust lähemalt. Natukene ses mõttes, et kõikse pealt sooviks peatuda ilma - 4 kraadi sooja, tugev tuul. Polnud just selline ilm, millega tavapäraselt väga viitsiks jooksma minna :).
Alguses oli tiir ümber Raeküla staadioni ja siis umbes kilomeeter või natukene enam vastu tuult. Algus oli normaalselt tempokas, umbes 3:55 min/km, teine kilomeeter läks veelgi kiiremini - põhjuseks olid kaks härrat, kellele haakisin sappa, kuid kilomeetri keskel otsustasin nende tempost loobuda. Kuigi tempo oli tsipa kiire, arvan, et tegelikult oli see viga. Võinuks üritada vähemalt kuni tagant tuule osani nende sabas olla. Pelgasin kinni jooksmist.
Ette ruttavalt võib öelda, et egas see jooksu teine pool kerge olnud aga üksi vasta tuult murda põlnd ka kerge :).
Umbes kahe ja poole kilomeetri läbimisel jõudis kõrvale endine töökaaslane. Jooksime temaga koos ka Kahe Silla jooksul ja seal olin sunnitud tema paremust tunnistama. Pole vaja salata, soov oli sel korral asjad teisiti lahendada :) - õnneks läkski nii :).
Kuid jooksime küllaltki võrdselt, mingi hetk libisesin eest. Siis kusagil pärast 5ndat kilomeetrit läks hoopis tema minust mööda. Jäin korraks isegi 15 meetri jagu maha aga enne 7ndt kilomeetrit jõudsin kannale. Kuna lõpp oli lähedal otsustasin mitte mööduda, kuigi oli näha, et tal oli raske. Tuul oli juba alates 4,5 km'i pealt vastu keeranud ning viimased 1,5 km'i oli ta eriti vastik - ranna ääres jooksmise mõnud :).
Valmistusin juba viimasel 100 meetril spurtima, kui kõige pealt jõudis keegi minu kannale ja vaatas lausa otsa, et kas lähme :). Kui siis tagant tuli veel kolmaski, kes otsustas pika lõpuspurdi kasuks, siis polnud enam aega mõelda. Jalad kõhu alt välja ja kiiruga lõpu poole.
Oli soov läbida distants keskmise kiirusega 3:xx min/km, see tähendanuks aega alla 30 minuti. Jooksu keskel mõistsin, et tegelikult sellist tempot täna ei arenda ning tekkis soov / mõte - äkki õnnestub 31 minutiga distants läbida.
Finishi sirgele lähenedes nägingi aega tiskumas - 30 minutit täis, kuid 31 veel natukene puudu. Raske oli aga tempot alla ei lasknud ja auhinnaks aega 30:59,1. Ehk kindlalt alla 31 minuti :)
Ametlik distants oli 7,484 km, ehk siis kiirus 4:08 min/km. Ei midagi erilist, st võiks suuta ikka natukene kiiremini joosta, kuid see kord siis sedasi. Eks pisut keha ole vast väsinud aastast, kuid eks peamine põhjus selles, et lihtsalt ei suuda hetkel veel sellist tempot hoida.
Vaadates kellalt andmeid siis nähtub, et kevadel heaks timmitud sammu tihedus on halvaks läinud. Sellisel jooksul tuli keskmine sammu tihendus vaid 88 ning max oli 93. Vähe. Sammu pikkus oli lausa 142 cm - liiga pikaks venitatud samm. Peab talvel jälle tiheda sammu meelde tuletama.
Ahjaa, koht oli 68, osavõtjaid 472 (lõpetanuid), polegi vist nii hästi varem esinunud, arvestades kohta ja osavõtjate hulka.
Nüüd plaan nädal vähe kergemalt võtta.
Laupäeval lähen testima, uurin, kas ikka õiged pulsitsoonid, milles trenni teen jne (pigem siis lihtsalt tervise kontroll).
Järmisest nädalast peaks algama uueks hooajaks valmistumine, esimene nö vormi hari tuleks kätte saada kevadel ning järgmine oktoobris. Ma arvan, et õnnestub :)
esmaspäev, 20. oktoober 2014
Teistmoodi Kolme Päeva jooks
Juba teist aastat on mul olnud soov võtta osa Saaremaa Kolme Päeva jooksust. Aasta eest jäi osalemata kuna naine käis koolis ja just sel nädalavahetusel pidi koolis olema. Seega tekkitas probleeme laste hoidmine.
Sel aastal jäi kahjuks jällegi minema ning seda päris viimasel hetkel - noorem laps jäi neljapäev vastu reedet haigeks ja nii tuligi plaanile kriips peale tõmmata.
Aga võiks öelda, et vaim oli valmis selleks jooksuks ja kergelt "käed sügelesid" ja nii võtsingi reedel vastu otsuse - teen sama võistluse Tallinnas.
Kerge hirm ikka oli, et kas suudan ennast üksinda joostes sundida ja motiveerida kolmel päeval järjest kõvasti pingutama aga täna võib öelda, et suutsin küll.
Reede
Vastavalt programmile nägi jooks ette 10 km'ist lõiku.
Tegin eelnevalt kerge soojenduse, siis panin kergemad riided selga ja lippama. Kuna puudus konkreetne teadmine, et jooksen siit sinna ja siis ongi 10 km'i täis, siis eks tuli pidevalt mõelda ja planeerida ning arvutada, kui kaugele, kuidas joosta, et distants läbitud saaks.
Üks põhjusi, miks väga kaugel kodust ei soovinud distantsiga lõpetada oli ka asjaolu, et riideid oli selle paari soojakraadi kohta vähe. Vähe, mitte sellises tempos jooksmise mõttes, vaid vähe võrreldes tänaval jalutajatega.
Algus oli mõnus nagu ikka :), esimene kilomeeter 4 min/km, teine 3:56 min/km, kuid edasi tempo langes. Kokkuvõttes aeg 41:26, keskmine tempo 4:08 min/km.
Ei teagi, kas võistlusolukorras suutnud kiiremini aga võib olla natuke ikka. Olin kellal määratud jooksutempo ära aga lülitasin piiksumise välja ehk siis tegelikult ei jälginud ette antud tempot ja lasin enesetunde pealt. Eks väike hirm oli, kui ma esimesel päeval liiga kõvasti pingutan siis mis järgmistel päevadel saab.
Laupäev
Võistlusprogramm nägi ette 16,195 km jooksu.
Kui 10 km'i tundub selline natukene pikem otsake aga ei midagi hullu - küll vastu peab. Siis 16 km'i tundub juba vähe pikema pingutusena ning seega otsustasin läheneda asjale rahulikult. Pealegi teadsin, et kolmas päev ka veel tulemas.
Jällegi oli vaja läbi mõelda, kus joosta ning kuigi oli algselt mõte või ka soov kusagile kodust kaugemale minna siis tegelikult startisin ja finišeerisin ikkagi kodus. Kuna väga väikest ringi ei tahtnud tiirutada siis leppisin teadmisega - paar järsemat küngast Assaku kandis tuleb samuti jooksu sisse mahutada.
Ilm oli umbes sarnane reedega aga kuna tempo pidevat aeglasem olema siis panin vähe pikemad püksid jalga.
Täiendav küsimus tekkis seoses joomisega. Nimelt suurt joogipudelit ei tahtnud kaasa võtta, kedagi jootma kutsuda ka polnud. Kui 10 km'i sai läbitud joomata siis 16 peale ei julgenud ilma joogita minna. Pikalt mõeldud ja kaalutud, lõpuks otsustasin kaasa võtta neli 70 ml pisikest pudelit. Pistsin särgi taskutesse ning alguses oli nagu natukene ebamugav, kuid peatselt ei pannud seda tähelegi.
Alustasin rahulikumalt 4:20 min/km tempos tulid umbes esimesed kaks kilomeetrit. Seejärel tempo langes 5 sek/km kohta ning kaheksas kilomeeter oli tempo 4:30 isegi, kuid sinna sisse jäi ka Assakult tulles väike tõusuke, seega eks see andis oma. Järgnevalt natukene sai isegi tempot tõstetud ja nii oli 15nes kilomeeter ajaga 4:18 ja 16nes 4:14.
Tundsin, et jaksu joosta ja vajadusel kiirendada veel oleks, kuid üksina lipates on ikkagi mõne võrra raskem ennast sundida maksimaalselt pingutama.
Sel korral lasin kellal piiksuda kui tempo liiga alla vajus ja tänu sellele õnnestus hoida vägagi ühtlast tempot jooksu algusest lõpuni.
Kokkuvõttes aeg 1:11:20, keskmine tempo 4:24 min/km.
Pühapäev
Seda päeva kartsin ma enam. Programmiliselt 16 km'i tarvis joosta. Lisaks oli ilm teinud kannapöörde ning nüüd sadas vihma ja puhus tugev tuul.
Mõeldes võimalikule trassi valikule otsustasin sel korral enam kodu lähedal tiirelda ning seega vältida tõusukesi. Üritasin vältida ka väga pikki sirgeid, kuna heal juhul saanuks tagant tuulega joosta, kuid halvemal juhul vastu tuulega. Ehk siis plaan oli kombineerida vastu ja tagant tuule lõike selliselt, et saaks iga natukese aja tagant pisut kergemalt joosta ja siis jälle raskemalt.
Jällegi pistsin kaks pudelit joogiga taskusse - sel korral kaks, kuna päev varem kasutasin neljast kaks ära ja ei pidanud vajalikuks rohkem koormat kaasa tassida.
Kellale olin seadnud tempo piirideks 4:00 - 4:50 min/km. Hilise tarkusena võib öelda, et liiga kõrge alam piir oli - võinuks panna aeglasemaks tempoks 4:40 või isegi 4:35, saanuks parem aja.
Kella piiksumist kuulsin alguses kui hoog oli liiga suur ning paaril jupil, kui liigselt kaua olin vastutuult jooksnud ning tempo seeläbi iseeneslikult langenud. Vajutasin siis tsipa juurde ja lippasin edasi.
Olin valmis, et esimene kilomeeter on mõnusalt kerge, kuid edasi läheb kannatamiseks ja nii kuni umbes 14nda kilomeetrini. Tegelikult aga juhtus see, et esimesed kaks kilomeetrit läbisin 4:17 min/km tempos ja egas raske enne ei hakanud kui kusagil 8ndal või 9ndal kilomeetril. Ka tempo kukkus siis märgatavalt 4:40 min/km kanti ja jäi sinna kuni viimase kilomeetrini, mille läbisin 4:24'ga.
Kokkuvõttes aeg 1:12:41, keskmine tempo 4:34 min/km.
Arvan, et suutnuks natukene kiiremini joosta, kui miski oleks tagant torkinud. Aga kuna ma kella jooksu ajal ei vaadanud ja seega see ei piiksunud ka, siis lippasingi rahulikus tempos lõpuni.
Kokkuvõte
Võib öelda, et uus maratoni rekord on tehtud :) - 3:05:27. Kui sama aeg kanda üle ametlikule võistlusele, siis saanuks 126nda koha 468 jooksja hulgas, kes läbisid kõik kolm etappi.
Igatahes vaatamata sellele, et ametlikult võistlusel ei saanud osaleda võib öelda, et tegemist on ägeda ettevõtmisega. Esiteks tuleb osata kindlasti jagada jõudu kolme päeva vahel, kuid sama oluline on leida endas see miski, miks minna välja nii teisel, kuid eelkõige just kolmandal päeval.
Protokolli järgi ei võtnud võistlusel 21 võistlejat osa kolmandast päevast. Eks põhjusi võib mitmeid olla, kuid kindlasti ei saa alahinnata vaimujõudu, mida sellise formaadi puhul kolmas päev osavõtjalt nõuab.
Järgmisel aastal siis kolmas kord üritada võistlusele ka kohale jõuda ja loodetavasti sel korral ka jõuan :). Igatahes see väike eksperiment tekitas veelgi suuremat soovi võistlusele minna.
Nüüd tuleb vähe taastuda ja pühapäeval on kavas juba Kahe Staadioni jooks Pärnus. Distants saab lühike olema, 7,5 km'i, kuid seda tempokam. Väike plaan on minna ja üritada see distants läbida keskmise kiirusega alla 4 min/km'i kohta, kuid eks näis, mis tingimused ees oota ja kuidas enesetunne on.
Sel aastal jäi kahjuks jällegi minema ning seda päris viimasel hetkel - noorem laps jäi neljapäev vastu reedet haigeks ja nii tuligi plaanile kriips peale tõmmata.
Aga võiks öelda, et vaim oli valmis selleks jooksuks ja kergelt "käed sügelesid" ja nii võtsingi reedel vastu otsuse - teen sama võistluse Tallinnas.
Kerge hirm ikka oli, et kas suudan ennast üksinda joostes sundida ja motiveerida kolmel päeval järjest kõvasti pingutama aga täna võib öelda, et suutsin küll.
Reede
Vastavalt programmile nägi jooks ette 10 km'ist lõiku.
Tegin eelnevalt kerge soojenduse, siis panin kergemad riided selga ja lippama. Kuna puudus konkreetne teadmine, et jooksen siit sinna ja siis ongi 10 km'i täis, siis eks tuli pidevalt mõelda ja planeerida ning arvutada, kui kaugele, kuidas joosta, et distants läbitud saaks.
Üks põhjusi, miks väga kaugel kodust ei soovinud distantsiga lõpetada oli ka asjaolu, et riideid oli selle paari soojakraadi kohta vähe. Vähe, mitte sellises tempos jooksmise mõttes, vaid vähe võrreldes tänaval jalutajatega.
Algus oli mõnus nagu ikka :), esimene kilomeeter 4 min/km, teine 3:56 min/km, kuid edasi tempo langes. Kokkuvõttes aeg 41:26, keskmine tempo 4:08 min/km.
Ei teagi, kas võistlusolukorras suutnud kiiremini aga võib olla natuke ikka. Olin kellal määratud jooksutempo ära aga lülitasin piiksumise välja ehk siis tegelikult ei jälginud ette antud tempot ja lasin enesetunde pealt. Eks väike hirm oli, kui ma esimesel päeval liiga kõvasti pingutan siis mis järgmistel päevadel saab.
Laupäev
Võistlusprogramm nägi ette 16,195 km jooksu.
Kui 10 km'i tundub selline natukene pikem otsake aga ei midagi hullu - küll vastu peab. Siis 16 km'i tundub juba vähe pikema pingutusena ning seega otsustasin läheneda asjale rahulikult. Pealegi teadsin, et kolmas päev ka veel tulemas.
Jällegi oli vaja läbi mõelda, kus joosta ning kuigi oli algselt mõte või ka soov kusagile kodust kaugemale minna siis tegelikult startisin ja finišeerisin ikkagi kodus. Kuna väga väikest ringi ei tahtnud tiirutada siis leppisin teadmisega - paar järsemat küngast Assaku kandis tuleb samuti jooksu sisse mahutada.
Ilm oli umbes sarnane reedega aga kuna tempo pidevat aeglasem olema siis panin vähe pikemad püksid jalga.
Täiendav küsimus tekkis seoses joomisega. Nimelt suurt joogipudelit ei tahtnud kaasa võtta, kedagi jootma kutsuda ka polnud. Kui 10 km'i sai läbitud joomata siis 16 peale ei julgenud ilma joogita minna. Pikalt mõeldud ja kaalutud, lõpuks otsustasin kaasa võtta neli 70 ml pisikest pudelit. Pistsin särgi taskutesse ning alguses oli nagu natukene ebamugav, kuid peatselt ei pannud seda tähelegi.
Alustasin rahulikumalt 4:20 min/km tempos tulid umbes esimesed kaks kilomeetrit. Seejärel tempo langes 5 sek/km kohta ning kaheksas kilomeeter oli tempo 4:30 isegi, kuid sinna sisse jäi ka Assakult tulles väike tõusuke, seega eks see andis oma. Järgnevalt natukene sai isegi tempot tõstetud ja nii oli 15nes kilomeeter ajaga 4:18 ja 16nes 4:14.
Tundsin, et jaksu joosta ja vajadusel kiirendada veel oleks, kuid üksina lipates on ikkagi mõne võrra raskem ennast sundida maksimaalselt pingutama.
Sel korral lasin kellal piiksuda kui tempo liiga alla vajus ja tänu sellele õnnestus hoida vägagi ühtlast tempot jooksu algusest lõpuni.
Kokkuvõttes aeg 1:11:20, keskmine tempo 4:24 min/km.
Pühapäev
Seda päeva kartsin ma enam. Programmiliselt 16 km'i tarvis joosta. Lisaks oli ilm teinud kannapöörde ning nüüd sadas vihma ja puhus tugev tuul.
Mõeldes võimalikule trassi valikule otsustasin sel korral enam kodu lähedal tiirelda ning seega vältida tõusukesi. Üritasin vältida ka väga pikki sirgeid, kuna heal juhul saanuks tagant tuulega joosta, kuid halvemal juhul vastu tuulega. Ehk siis plaan oli kombineerida vastu ja tagant tuule lõike selliselt, et saaks iga natukese aja tagant pisut kergemalt joosta ja siis jälle raskemalt.
Jällegi pistsin kaks pudelit joogiga taskusse - sel korral kaks, kuna päev varem kasutasin neljast kaks ära ja ei pidanud vajalikuks rohkem koormat kaasa tassida.
Kellale olin seadnud tempo piirideks 4:00 - 4:50 min/km. Hilise tarkusena võib öelda, et liiga kõrge alam piir oli - võinuks panna aeglasemaks tempoks 4:40 või isegi 4:35, saanuks parem aja.
Kella piiksumist kuulsin alguses kui hoog oli liiga suur ning paaril jupil, kui liigselt kaua olin vastutuult jooksnud ning tempo seeläbi iseeneslikult langenud. Vajutasin siis tsipa juurde ja lippasin edasi.
Olin valmis, et esimene kilomeeter on mõnusalt kerge, kuid edasi läheb kannatamiseks ja nii kuni umbes 14nda kilomeetrini. Tegelikult aga juhtus see, et esimesed kaks kilomeetrit läbisin 4:17 min/km tempos ja egas raske enne ei hakanud kui kusagil 8ndal või 9ndal kilomeetril. Ka tempo kukkus siis märgatavalt 4:40 min/km kanti ja jäi sinna kuni viimase kilomeetrini, mille läbisin 4:24'ga.
Kokkuvõttes aeg 1:12:41, keskmine tempo 4:34 min/km.
Arvan, et suutnuks natukene kiiremini joosta, kui miski oleks tagant torkinud. Aga kuna ma kella jooksu ajal ei vaadanud ja seega see ei piiksunud ka, siis lippasingi rahulikus tempos lõpuni.
Kokkuvõte
Võib öelda, et uus maratoni rekord on tehtud :) - 3:05:27. Kui sama aeg kanda üle ametlikule võistlusele, siis saanuks 126nda koha 468 jooksja hulgas, kes läbisid kõik kolm etappi.
Igatahes vaatamata sellele, et ametlikult võistlusel ei saanud osaleda võib öelda, et tegemist on ägeda ettevõtmisega. Esiteks tuleb osata kindlasti jagada jõudu kolme päeva vahel, kuid sama oluline on leida endas see miski, miks minna välja nii teisel, kuid eelkõige just kolmandal päeval.
Protokolli järgi ei võtnud võistlusel 21 võistlejat osa kolmandast päevast. Eks põhjusi võib mitmeid olla, kuid kindlasti ei saa alahinnata vaimujõudu, mida sellise formaadi puhul kolmas päev osavõtjalt nõuab.
Järgmisel aastal siis kolmas kord üritada võistlusele ka kohale jõuda ja loodetavasti sel korral ka jõuan :). Igatahes see väike eksperiment tekitas veelgi suuremat soovi võistlusele minna.
Nüüd tuleb vähe taastuda ja pühapäeval on kavas juba Kahe Staadioni jooks Pärnus. Distants saab lühike olema, 7,5 km'i, kuid seda tempokam. Väike plaan on minna ja üritada see distants läbida keskmise kiirusega alla 4 min/km'i kohta, kuid eks näis, mis tingimused ees oota ja kuidas enesetunne on.
esmaspäev, 6. oktoober 2014
Tartu Linnamaraton 2014
Kolmas aasta, mil jooks toimus ja kolmas aasta olin ka joonel (millegi pärast oli protokollis nii minul kui ka mõnel teisel kordade arvuks märgitud 5. Peaks üritama uurida, millest selline anomaalia). Nagu eelneval kahel korral nii ka sel korral parandasin antud jooksu rekordit - uuteks numbriteks 3:39:46 (umbes 4 minutit aja parandust). Erinev siis eelmisest kahest aastast - sel aastal ei teinud isiklikku rekordit.
Kimbatus oli postitus siin kohas lõpetada.
Aeg mis paljudele on väga kõva väljakutse (nii nagu ka paljudele on see kerge sörk pargis :)), ei pakkunud sel korral mitte mingit rahuldust. Ei salga, et läksin starti mõttega lõpetada jooks nii umbes 15-20 minutit varem, hea õnnestumise korral veelgi varem.
Enne starti oli enesetunne mõnus. Tundsin, et jalad on õiges toonuses, pole sellist väsimust nagu paaril viimasel jooksul oli (Pärnu Kahe silla jooksul sai distants enne läbi kui jalad tööle hakkasid, SEB poolmaratonil tuli läbida pool distantsist, et jalad korralikult liikuma hakkaks).
Võtsin ennast 3:15 gruppi ja vaikselt hakkasime liikuma. Minek oli mõnus, kuid sellegi poolest vaatasin, et seltskond läheb tsipa liiga kiiresti. Kiiresti just minu jaoks, minu pulsi jaoks.
Lasin tempo 10-15 sekundit alla ja jätkasin rahulikult umbes 4:40 min/km tempos liikumist. Grupp oli pidevalt nähtav kuni poolmaratoni märgini.
Esimesed 10 km'i tulid ajaga 47 min. Teine 10 km'i oli 48 minutit. Ka kolmas kümme polnud veel kõige hullem 50 minutit aga tegelikult ma siis juba kannatasin ja kõvasti.
Nimelt hakkasin umbes 25ndal kilomeetril või natukene edasi tundma, et reiepealsed on külmad, nõrgad ja kipuvad krampi minema. Võtsin kiiresti vastu otsuse, et lasen tempo alla ja jätkan liikumist. Kiiremalt joostes oleks teatava vahemaa suutnud küll kaugemale jõuda aga seejärel olnuks oht krampides vaevelda.
Nii läkski, et tempo pidevalt kukkus ja kukkus ning neljas 10 km'i tuli juba vaid tunniga. Umbes 7 km'i enne lõppu liikus must mööda ka 3:30 seltskond, mis oli üllatavalt väike - vast nii umbes 9 inimest.
Võtsin Toomemäe tõusu rahulikult aga joostes - madal ja lühike sammuke. Ei raatsinud kõndima hakata. Samas olin sunnitud kõndima siiski umbes 100 meetrit enne kui tee võttis suuna Toomemäelt alla finishisse. See sama 100 meetrit jalutasin, reide tekkinud ebameeldiv tunne hajus ja laskumise sain juba joostes läbida. Samas erinevalt varasemast sel korral enam lõpus kiiremaid samme ei teinud.
Esiteks nägin, et aeg tuleb alla 3:40 (number, mis mingi hetk sai rajal orientiiriks) ning väike hirm, et viimasel 100 meetril krampides pikali viskuda poleks ka mõnus.
Seiklusi sel korral oli kõvasti ning umbes 4 tundi varem samas kohas olles tundsin ennast kordades paremini ja rõõmsamalt kui pärast jooksu. Mitte, et see aeg halb oleks aga hing ihkas paremat. Oleks tahtnud ma loodust nautida võinuks startida koheselt oluliselt aeglasemalt ning lihtsalt distantsi läbida.
Paar päeva peab sundima ennast puhkama ning siis jälle jooksma. Vaatamata sellele, et raske oli, mulle jooksmine jätkuvalt meeldib :)
Pealegi 2 nädala pärast on kavas panna ennast proovile teistmoodi maratonil - Saaremaa Kolme päeva jooksul. Maratoni distants kolme päevaga. Sellelt võistluselt võiks kokkuvõttes ju uue isikliku rekordiga tagasi tulla :).
Oktoobri lõpus on kavas ka üks kiirem kihutamine Pärnus - Kahe Staadioni jooks. Pole varem sel jooksul kaasa teinud seega ei oskagi midagi sellest arvata.
Edasi vaatame nö õunte pealt ning otsustame lennult, kas sel aastal detsembris ka maratoni jooksen või mitte.
Mõtted on järgmises aastas, kus kevadel on kavas raskemat sorti maraton (sellest kindlasti pajatan hiljem) ning kui hästi läheb siis Pärnus Võidupüha maratonil tahaks looma välja lasta :).
Kimbatus oli postitus siin kohas lõpetada.
Aeg mis paljudele on väga kõva väljakutse (nii nagu ka paljudele on see kerge sörk pargis :)), ei pakkunud sel korral mitte mingit rahuldust. Ei salga, et läksin starti mõttega lõpetada jooks nii umbes 15-20 minutit varem, hea õnnestumise korral veelgi varem.
Enne starti oli enesetunne mõnus. Tundsin, et jalad on õiges toonuses, pole sellist väsimust nagu paaril viimasel jooksul oli (Pärnu Kahe silla jooksul sai distants enne läbi kui jalad tööle hakkasid, SEB poolmaratonil tuli läbida pool distantsist, et jalad korralikult liikuma hakkaks).
Võtsin ennast 3:15 gruppi ja vaikselt hakkasime liikuma. Minek oli mõnus, kuid sellegi poolest vaatasin, et seltskond läheb tsipa liiga kiiresti. Kiiresti just minu jaoks, minu pulsi jaoks.
Lasin tempo 10-15 sekundit alla ja jätkasin rahulikult umbes 4:40 min/km tempos liikumist. Grupp oli pidevalt nähtav kuni poolmaratoni märgini.
Esimesed 10 km'i tulid ajaga 47 min. Teine 10 km'i oli 48 minutit. Ka kolmas kümme polnud veel kõige hullem 50 minutit aga tegelikult ma siis juba kannatasin ja kõvasti.
Nimelt hakkasin umbes 25ndal kilomeetril või natukene edasi tundma, et reiepealsed on külmad, nõrgad ja kipuvad krampi minema. Võtsin kiiresti vastu otsuse, et lasen tempo alla ja jätkan liikumist. Kiiremalt joostes oleks teatava vahemaa suutnud küll kaugemale jõuda aga seejärel olnuks oht krampides vaevelda.
Nii läkski, et tempo pidevalt kukkus ja kukkus ning neljas 10 km'i tuli juba vaid tunniga. Umbes 7 km'i enne lõppu liikus must mööda ka 3:30 seltskond, mis oli üllatavalt väike - vast nii umbes 9 inimest.
Võtsin Toomemäe tõusu rahulikult aga joostes - madal ja lühike sammuke. Ei raatsinud kõndima hakata. Samas olin sunnitud kõndima siiski umbes 100 meetrit enne kui tee võttis suuna Toomemäelt alla finishisse. See sama 100 meetrit jalutasin, reide tekkinud ebameeldiv tunne hajus ja laskumise sain juba joostes läbida. Samas erinevalt varasemast sel korral enam lõpus kiiremaid samme ei teinud.
Esiteks nägin, et aeg tuleb alla 3:40 (number, mis mingi hetk sai rajal orientiiriks) ning väike hirm, et viimasel 100 meetril krampides pikali viskuda poleks ka mõnus.
Seiklusi sel korral oli kõvasti ning umbes 4 tundi varem samas kohas olles tundsin ennast kordades paremini ja rõõmsamalt kui pärast jooksu. Mitte, et see aeg halb oleks aga hing ihkas paremat. Oleks tahtnud ma loodust nautida võinuks startida koheselt oluliselt aeglasemalt ning lihtsalt distantsi läbida.
Paar päeva peab sundima ennast puhkama ning siis jälle jooksma. Vaatamata sellele, et raske oli, mulle jooksmine jätkuvalt meeldib :)
Pealegi 2 nädala pärast on kavas panna ennast proovile teistmoodi maratonil - Saaremaa Kolme päeva jooksul. Maratoni distants kolme päevaga. Sellelt võistluselt võiks kokkuvõttes ju uue isikliku rekordiga tagasi tulla :).
Oktoobri lõpus on kavas ka üks kiirem kihutamine Pärnus - Kahe Staadioni jooks. Pole varem sel jooksul kaasa teinud seega ei oskagi midagi sellest arvata.
Edasi vaatame nö õunte pealt ning otsustame lennult, kas sel aastal detsembris ka maratoni jooksen või mitte.
Mõtted on järgmises aastas, kus kevadel on kavas raskemat sorti maraton (sellest kindlasti pajatan hiljem) ning kui hästi läheb siis Pärnus Võidupüha maratonil tahaks looma välja lasta :).
Tellimine:
Postitused (Atom)