Eile oli plaanis jooks 60 minutit. Jagasin selle seda korda osadeks - 10 minutit alguses sammutihedusega 85-95, seejärel 40 min pulss max 146 (tavaliselt tähendab see pulsi hoidmist umbes 140 juures) ja seejärel veel 10 minutit sammutihedusega 85-95.
Alguses hoo ülesvõtmine ehk siis õige sammutiheduse saavutamine oli päris keeruline ning esmased tunded olid küll imelikud :). Samas mida aeg edasi seda lihtsamaks kõik läks. Tempo esimese 10 minutiga oli päris üllatavalt kõrge umbes 5:30. Eks see väljendus ka pulsis, mis oli umbes 151.
Üllatuslik oli aga järgnev 40 minutit. Kui esimese hooga sammutihedus vähenes, rahustasin pulsi maha, siis mingi hetk märkasin, et päris hea tippimine toimub ja seda nüüd siis pulsi juures umbes 140 (hiljem langes pulss isegi 135 kanti). Tempo samuti vajus, kusagile 7:20 kanti, samas sellist tempot oli ka oodata.
Viimased 10 minutit läks jälle natukene kõrgemas tempos ja kõrgema pulsiga aga sedakorda enamus ajast pulsiga alla 146 aga sammutihedusega üle 85.
Kokkuvõttes võib öelda, et kiirem tippimine ehk tihedama sammuga joostes on pulss oluliselt stabiilsem ja saab ka rahulikku jooksu selliselt teha. Rahuliku jooksu puhul on ja peabki olema sammutihedus natukene madalam aga samas ikkagi üle 80.
Kolme jupi sammutihendused eraldi välja tooduna - 87, 83 ja 86, keskmine tuli 84. Pole veel 90 aga vaikselt sinna poole teel, pärast esimest korda kohe sobivat sammutihedust saada oleks kah vist palju tahetud. No ja 90 on ikka selgelt harjumatu ka veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar