Esimesed tiirud

Mõned päevad on Tartu Jooksumaratonilt juba möödas ja olemine on täitsa ok, samas teatav valu on jalgades ikka veel sees ja organism vist üldiselt ka natsa väsinud. Vähemalt eilse rattatrenni järel võiks nii arvata.
Ahjaa, lihased annavad endast tunda eelkõige enda rumalusest tingitult. Nimelt pärast jooksu oli selline tunne, et jalad tahavad krampi minna ja nii juhtuski, et ma ei tahtnud neid kohe venitada. Elvas pesemas käies ei astunud sauna ka sisse, kuna seal rahvast palju. Loomulikult ei venitanud ka pärast kui jalad juba paremas seisus olid. Seega venitamata lihased ja selge see, et nende taastumine võtab kauem aega. Eks ma nüüd olen järgmistel päevadel neid üritanud vaikselt venitada aga egas järgi enam venita.

Aga esmaspäeval käisin rullitamas, nii nagu esialgne plaan oli. Seda korda sai parkimisplatsilt ära, tee peale ka. Treeneri sõnum oli, et sõita tuleb. Kilomeetreid, kilomeetreid ja veelkord kilomeetreid tuleb koguda. Mulle konkreetselt ütles treener, et tuleb rohkem istuvas asendis rullide peal olla - praegu tõuseb keha liiga üles ja see tekitab ebakindlust. Samuti peab harjutama kannaga tõukamist - hetkel läheb tõuga liiga palju varbast. Päris lõpus veel mainis, et tõuge nagu tuleb aga pärast tõuke ära tegemist jääb jalg lipendama-lopendama. Peab rahulikult väiksel kiirusel tuimalt harjutama, et ajju kinnituks, mis liigutusi täpselt tegema peab. Endal oli tunne rullidel täitsa ok :), oluliselt parem kui eelmise aasta kevadel.
Kogu trenni aeg 56 min, läbitud sai 7 km-i, pulss 126/169.

Teisipäeval ajasin lõpuks uue ratta nö kuuri alt välja. Plaan oli teha 1:30 rahulikus tempos. Esiteks taastumine parem oleks, teiseks, et õpiks ratast tundma. Tegelikkuses läks trenn tispa pikemaks - 1:42. Läbitud sai 35,4 km-i, pulss 121/147 - paar korda ikka proovisin suuremat hoogu ka aretada :).
Väga harjumatu on ikka MNT peale minna. Sadul hakkas ka liiga palju tagumikule jne. Ehk siis selline tunne, et sada häda :).
Igatahes muutsin kolmapäevaseks trenniks lenksu kõrgust - kohe mõnusam oli sõita ning samuti vahetasin sadula ära - panin sadula, millega olen harjunud (MTB sadul). Jällegi oli palju mõnusam tunne.
Üks asi, mis on veel harjumatu ja mille osas pole veel lõpliku seisukohta võtnud on see, et eelmine omanik on lasknud panna tagumise piduri vasaku käe alla. Kuna MTB-l oli tagumine pidur parema käe all, siis tahab see asi harjumist. Mõtlen veel, et võibolla lasen enne Tartut siiski ümber tõsta aga 100% kindel pole, kuid kusagilt foorumist lugedes oli päris hea märkus, et kui aju on harjunud ühte moodi, siis tavaolukorras suudad ennast kontrollida ja teisiti käituda aga kriisis tuleb signaal ajust ja seejärel on oht lennata üle nipli.
Kui nüüd see vahetus ära teha, siis tuleks muidugi kähku teha :)

Nagu mainitud, kolmapäeval oli jälle väike ring rattaga plaanis. Seda korda lisaks rahulikule sõidule ka 2x12 min pulsiga 164-170. Üldse oli pulss tsipa kõrgem (umbes 10 lööki) kui päev varem. Kes teab, millest see täpselt oli.
Aga vaatamata sellele oli esimese kiirema lõigu alguses keeruline saada pulssi soovitud kõrgusele. Päris korralikult pidi suruma ja jalad väsisid päris kiiresti. Oli tunda, et jooksust lihased veel õrnad. Teine kiirem lõik oli juba lihtsam.
Tänu mõningatele ümber seadistamistele rattal oli sõita oluliselt parem. Lisaks sai veel sõidu jooksul muudetud natukene sadula kõrgust ja kaugust. Juba sai sõita madalamas asendis kui esimesel korral, polnud nii häiriv. Samas sellises asendis, kus hoiad sarvedest alt kinni, seal on ikka veel ebamugav. Eilse trenni ajal tunduski, et keha asend on natukene vale, kui lasin selja vähe pehmemaks, siis muutus olemine paremaks. Aga kahtlane tunne on, et ideaalis tahaks lenksu veel tsipa kõrgemale saada. Kahjuks lenksu ennast, ilma uusi vahendeid ostmata, pole võimalik kõrgemale tõsta. Aga selle eest saaks natukene sadult vast alla poole lasta. Eks peab sõitma, ju kogu see asend ja ratas ole kehale ka uus ja tundmatu.

Nüüd kaks puhkepäeva, laupäeval kahe poole tunnine sõit plaanis, pühapäeval juba 4 tunnine. Edasi aga on käes uueks võistluseks valmistumise nädal. Vähe on aega antud adra seadmiseks, kuid tuleb hakkama saada.