Täna sai jälle käidud IntervallVenti nimelises trennis, tuttavaid nägusid ja isikuid oli päris palju kohal.
On täitsa müstiline, et ei saa öelda, et trenn läheb iga korraga kergemaks. Ja noh kui mõelda nii rahulikult siis kui jaksu rohkem, siis teed samu harjutusi suurma intensiivsusega ja tulemuseks ikka väsimus ja raskus :). Mis küll muutub on taastumine, nädala tagusest trennist sai väga märkamatult välja tuldud.
Aga et siis tänasest trennis - no ei ole kätes jõudu :). Teed ja teed ja siis tunned, et kõik, rohkem ei jõua ega jaksa. Aga siis tuleb teha väike paus, paar korda hingata rahulikult ja siis edasi panna. Loodetavasti see jõud ikka tuleb ka ükskord :)
Trenni aeg, koos venitusega, 1:07:34 (sellele eelnes ka 10 minutit sõudeergomeetril rahulikus tempos soendus - keskmine pulss tuli umbes 90), keskmine pulss selle aja jooksul 163, max pulss (väidetavalt) 214. 39 minutit oli treening alla anaeroobse läve ja umbes 28 minutit siis üle selle läve. Eesmärk siis nihutada nädalast nädalasse seda anaeroobses tsoonis olemise aega. Samas kuna trenn hõlmab ka palju hüppeid, siis eks mingi osa treeningust jääb ikka ja jälle anaeroobsesse tsooni.
Homme korvpall tunnike ja pääle. Laupäeval pikem rattaga sõit plaanis. Eks vaatab kuidas ilma on. Kui ikka ilma pole, siis arvatavasti asendab ratta sõidu metsas kõndimisega.
See on huvitav trenn jah. Mul eile oli aega vähe ringi ka vahtida ja täpselt nagu Marius ütles: lõpus olid kõik sellist nägu nagu oleks elus esimest korda trennis:)
VastaKustutaNii ta ongi - kehakaal nt väheneb, jõudu tekib rohkem aga ka intensiivus kasvab = koormus organismile jääb samaks
VastaKustuta